Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 16.01.2024, Tartu 3-23-2982 X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt öörahu rikkumisega Tartu Halduskohtu 15.01.2024. a määruse resolutsiooni p1 X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Jätta menetlusabi taotlused läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 27.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, leides, et Tartu Vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/225-1 alusetult rahuldamata ja märkides, et ta jääb oma kahjunõude juurde. Kaebuse kohaselt aeti kaebaja 18.10.2023 öörahu ajal üles ning paigutati teise eluhoone kambrisse. Sellega rikuti vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 10 lg-st 2 tulenevat õigust 8-tunnisele pidevale uneajale. Kaebaja leidis, et tema väärikust alandati ning palus mõista tekitatud kannatuste eest Tartu Vanglalt välja hüvitis 2000 eurot.
Tartu Vangla saatis halduskohtule kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/225-1 ning vangla 22.12.2023. a otsuse nr 1-13/225-2, millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Lisaks edastati kohtule valvuri 18.10.2023. a ettekanne nr 2-23-4843 ning kaebaja poolt valvurile edastatud 18.10.2023. a kirjalik pöördumine. Vangla asus kaebaja kahju hüvitamise nõuet kohtueelselt lahendades kokkuvõtvalt seisukohale, et vanglaametnike käitumine ei olnud õigusvastane, vaid toimus enesetapumõtteid avaldanud kinnipeetava enda huvides. Tema ümberpaigutamine kaameraga varustatud kambrisse tagas tema parema järelevalve ning toimus eesmärgil kaitsta tema elu ja tervist.
3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse 15.01.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.1.Kaebaja õiguste riivet ei saa praeguses asjas pidada intensiivseks. Riive intensiivsuse hindamiselt lähtub kohus riivega saavutatava eesmärgi tähtsusest ja riive ulatusest. Praegune vaidlus on ajendatud olukorrast, kus vastustaja pidas vajalikuks paigutada kaebaja ümber turvalisemasse kaameraga varustatud kambrisse, sest kaebaja väljendas korduvalt soovi sooritada enesetapp ning avaldas mõtteid elutüdimusest. 18.10.2023. a sündmuste käik on täpsemalt kajastatud 19.10.2023. a ettekandes nr 2-23-4843 (dtl 18). Seejuures ilmneb, et kinnipeetava ümberpaigutamine öörahu ajal polnud vanglaametnike esimene valitud lahendus, vaid kõigepealt prooviti kaebajat aidata, andes talle rahustavaid tablette. Tablettidele vaatamata jätkas kaebaja enesetapusoovi väljendamist. Viimase sooviavalduse tegi ta kirjalikult öörahu ajal pool tundi enne ümberpaigutamist.
3.2.Kaebajal on õigus selles, et VsKE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Vanglal lasub samas kohustus hoolitseda kinnipeetava tervise eest (vangistusseaduse §-d 52-53). Seega tuli vanglaametnikel reageerida kaebaja ohtlikule käitumisele iseenda suhtes. Vanglaametnike tegevus ei saa seejuures sõltuda kellaajast. On eeldatav, et olukorras, kus kaebaja oleks väljendanud tahet sooritada enesetapp öörahuvälisel ajal, olekski ta paigutatud kaameraga kambrisse vajalikul hetkel väljaspool öörahu. Seega asjaolu, et ümberpaigutamistoiminguid tehti öörahu ajal, tulenes kaebajast endast. Vastustaja on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlust lahendades rõhutanud, et kaebaja on ka varem ennast ise vigastanud.
3.3.Vanglaametnike eesmärgiks polnud kaebaja VSkE § 10 lg-st 2 tuleneva õiguse rikkumine, vaid kohustus reageerida kaebaja käitumisele. Õigus elule ja tervisele on üks inimese tähtsamatest inimõigustest, mistõttu õiguste kollisiooni korral tuleb eelistada selle õiguse kaitset. Seega, kaaludes isikule kehtivas õiguses ette nähtud uneaja tagamise ning tema elu ja tervise kaitse eesmärgi vahel, tuleks ilmselgelt eelistada viimast.
3.4.Ettekandest tuleneb, et viimane ümberpaigutamisele eelnenud kontakt kaebajaga toimus ligikaudu kell 23.00. Teisse kambrisse liikumine toimus kell 23.30. Kaameraga varustatud kambri uks suleti 23.40. Praegusel juhul pole tõsikindlalt tõendamist leidnud, kas kaebajat tema ümberpaigutamiseks üldse veel eraldi äratati. Asjaolusid (kaebaja väljendatud tahe sooritada enesetapp) arvestades pole öörahu ajal isiku paigutamisel tema elu ja tervise kaitse huvides kaameraga varustatud kambrisse tegemist tema õiguste intensiivse riivega. Õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks isegi siis, kui isikut oli seejuures vaja ümberpaigutamiseks eraldi äratada ja tema und lühiajaliselt häirida.
3.5.Kohtu hinnangul ei saa pidada tõenäoliseks esitatud kaebuse rahuldamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Kaebaja leiab, et väärikuse alandamine seisnes selles, et teda äratati öörahu ajal ega võimaldatud katkematut uneaega. Kohus leidis eelpool, et vanglaametnikud ei tegutsenud lähtudes motiivist rikkuda kaebaja õigust 8-tunnisele pidevale uneajale, vaid kohustusest reageerida kaebaja tahtele ennastohustavalt käituda. See, et vanglaametnikud seadsid esikohale vajaduse kaitsta kaebaja elu ja tervist, mitte aga katkematu uneaja tagamise, ei too endaga kaasa vanglaametnike süülist kaebajat alandavat käitumist. VsKE § 10 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetava uneaega võib katkestada julgeoleku tagamise kui kaaluka eesmärgi olemasolul. Kaebaja paigutatigi kaameraga kambrisse tema elu ja tervise parema järelevalve tagamiseks ning kaebajast endast tema elule lähtuva ohu vältimiseks, mistõttu vanglaametnike käitumist ei saa pidada õigusvastaseks.
Kuna kohtu arvates ei esine vastustaja tegevuse õigusvastasust, mis on RVastS § 7 lg 1 järgi üks kahjunõude rahuldamise esmaseid eeldusi, oleks käesolevas asjas kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul äärmiselt ebatõenäoline.
3.6.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Kaebaja esitas 15.01.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15.01.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt hetkel, kui ametnikud tulid kaebajat ümber paigutama, ta juba magas ja ei ole eluliselt usutav, et magades oleks kaebaja saanud endale viga teha. Varasemalt vangla ei ole kuidagi taganud õigust elule ja nüüd, kus kaebaja pöördus kirjalikult vangla poole, alles siis vangla reageeris. Halduskohtu määrus ei ole kooskõlas kaebaja põhiõiguste ja vabadustega. Kui nüüd isegi kohus, kelle pädevuses on lahendada kaebusi vangla vastu, asub vangla poolele ja õigustab vangla õigusvastast käitumist, siis millest me räägime. Vangla, ajades kaebaja üles keset uneaega, tekitas sihilikult, tahtlikult ja teadlikult lisakannatusi magamatuse näol, kuna kaebaja pidi pärast seda olema öö läbi üleval, kui ta keset ettenähtud uneaega üles aeti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebus halduskohtu 15.01.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus tagastab kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 15.01.2024. a määruse vastavate põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuse põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.
6.Kaebaja on määruskaebuses ka märkinud, et: “Dokument sisaldab õigusabi/menetlusabi saamise taotlust“, kuid pole seda täpsemalt põhjendanud ega muul moel sisustanud. Arvestades eeltoodut ja seda, et määruskaebus on riigilõivuvaba ning ringkonnakohus tagastab esitatud määruskaebuse ilma seda sisuliselt lahendamata, jätab ringkonnakohus kõnealused menetlusabi taotlused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.