lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2982/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 15.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2982/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1121
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-23-2982

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt öörahu rikkumisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine Taotluste lahendamine

Menetlustoimingud

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
3.Jätta menetlusabi taotlused läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 27. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et Tartu Vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/225-1 alusetult rahuldamata ja ta jääb oma kahjunõude juurde. Kaebuse kohaselt aeti kaebaja 18. oktoobril 2023 öörahu ajal üles ning paigutati teise eluhoone kambrisse. Sellega rikuti kaebuse kohaselt kaebaja Justiitsministeeriumi 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 10 lg-st 2 tulenevat õigust 8-tunnisele pidevale uneajale. Kaebaja näeb rikkumises väärikust alandavat kohtlemist ning palub mõista tekitatud kannatuste eest Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitis suuruses 2000 eurot.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-23-824

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 28. detsembril 2023 kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 23. oktoobril 2023 nr-ga 1-13/225-1) ning Tartu Vangla 22. detsembri 2023. a otsuse nr 1-13/225-2, millega jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Lisaks edastati kohtule Valvur Ene Ojaperve 18. oktoobri 2023. a ettekanne nr 223-4843 (ettekanne) ning kaebaja poolt valvurile edastatud 18. oktoobri 2023. a kirjalik pöördumine. Vangla asus kaebaja kahju hüvitamise nõuet kohtueelselt lahendades kokkuvõtvalt seisukohale, et vanglaametnike käitumine ei olnud õigusvastane, vaid toimus enesetapumõtteid avaldanud kinnipeetava enda huvides. Tema ümberpaigutamine kaameraga varustatud kambrisse tagas tema parema järelevalve ning toimus eesmärgil kaitsta tema elu ja tervist.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et vangla ei taganud talle 18. oktoobril 2023 õigust vähemalt 8-tunnisele katkematule uneajale. Seega on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 mõttes.
4.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus leiab, et kaebaja õiguste riivet ei saa praeguses asjas pidada intensiivseks. Riive intensiivsuse hindamiselt lähtub kohus riivega saavutatava eesmärgi tähtsusest ja riive ulatusest. 5.1 Praegune vaidlus on ajendatud olukorrast, kus vastustaja pidas vajalikuks paigutada kaebaja ümber turvalisemasse kaameraga varustatud kambrisse, sest kaebaja väljendas korduvalt soovi sooritada enesetapp ning avaldas mõtteid elutüdimusest. 18. oktoobri 2023. a sündmuste käik on täpsemalt kajastatud 19. oktoobri 2023. a ettekandes nr 2-23-4843 (dtl 18). Seejuures ilmneb, et kinnipeetava ümberpaigutamine öörahu ajal polnud vanglaametnike esimene valitud lahendus, vaid kõigepealt prooviti kaebajat aidata, andes talle rahustavaid tablette. Tablettidele vaatamata jätkas kaebaja enesetapusoovi väljendamist. Viimase sooviavalduse tegi ta kirjalikult öörahu ajal pool tundi enne ümberpaigutamist.
5.2.Kaebajal on õigus selles, et VsKE § 10 lg 2 ls 1 kohaselt on kinnipeetavatele ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Vanglal lasub samas kohustus hoolitseda kinnipeetava tervise eest (vangistusseaduse § 52-53). Seega tuli vanglaametnikel reageerida kaebaja eneseohtlikule käitumisele. Vanglaametnike tegevus ei saa seejuures sõltuda kellaajast. On eeldatav, et olukorras, kus kaebaja oleks väljendanud tahet sooritada enesetapp öörahu-välisel ajal, olekski teda paigutatud kaameraga kambrisse vajalikul hetkel väljaspool öörahu. Seega asjaolu, et ümberpaigutamistoiminguid tehti öörahu ajal, tulenes kaebajast endast. Vastustaja on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlust lahendades rõhutanud, et kaebaja on ka varem ennast vigastanud.
5.3.Vanglaametnike eesmärgiks polnud kaebaja VSkE § 10 lg 2 ls-st 1 tuleneva õiguse rikkumine, vaid kohustus reageerida kaebaja käitumisele. Õigus elule ja tervisele on üks inimese tähtsamatest inimõigustest, mistõttu õiguste kollisiooni korral tuleb eelistada just

3-23-824 nimelt selle õiguse kaitset. Seega kaaludes isikule kehtivas õiguses ette nähtud uneaja tagamise ning tema elu ja tervise kaitse eesmärgi vahel, tuleks ilmselgelt eelistada just viimast.

5.4.Ettekandest tuleneb, et viimane ümberpaigutamisele eelnenud kontakt kaebajaga toimus ligikaudu kell 23.00. Teisse kambrisse liikumine toimus kell 23.30. Kaameraga varustatud kambri uks suleti 23.40. Praegusel juhul pole tõsikindlalt tõendamist leidnud, kas kaebajat tema ümberpaigutamiseks üldse äratati. Kohus leiab, et praegusel juhul välja selgitatud asjaolusid (kaebaja väljendatud tahe sooritada enesetapp) arvestades pole öörahu ajal isiku paigutamisel tema elu ja tervise kaitse huvides kaameraga varustatud kambrisse tegemist tema õiguste intensiivse riivega. Õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks isegi siis, kui isikut oli seejuures vaja ümberpaigutamiseks äratada ja tema und lühiajaliselt häirida. Eeldades, et kaebaja jäi magama kell 23.01 kohe peale vestlust valvuriga, ning teda tuldi seejärel varsti äratama, saab kaebaja öörahu rikkumise ulatuseks lugeda maksimaalselt 40 minutit. Asjaoludest ei nähtu, et vanglaametnikud oleksid ümberpaigutamist toimetanud viivitades. Seejuures ilmneb vangla 22. detsembri 2023. a otsusest (dtl 12-13), et kaebaja ei soovinud vanas kambris pakkida oma asju ja viskas uues kambris välja sööginõusid, millega kulutas ebamõistlikult puhkamiseks mõeldud öörahu aega.
6.Kohtu hinnangul ei saa pidada tõenäoliseks esitatud kaebuse rahuldamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Kaebaja leiab, et väärikuse alandamine seisnes selles, et teda äratati öörahu ajal ega võimaldatud katkematut uneaega. Kohus leidis eelpool määruse punktis 5.3, et vanglaametnikud ei tegutsenud lähtudes motiivist rikkuda kaebaja õigust 8-tunnisele pidevale uneajale, vaid kohustusest reageerida kaebaja tahtele ennastohustavalt käituda. See, et vanglaametnikud seadsid esikohale vajaduse kaitsta kaebaja elu ja tervist, mitte aga katkematu uneaja tagamise, ei too endaga kaasa vanglaametnike süülist kaebajat alandavat käitumist. VsKE § 10 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetava uneaega võib katkestada julgeoleku tagamise kui kaaluka eesmärgi olemasolul. Kohus leiab, et kaebaja paigutatigi kaameraga kambrisse tema elu ja tervise parema järelevalve tagamiseks ja kaebajast endast tema elule lähtuva ohu vältimiseks, mistõttu vanglaametnike käitumist ei saa pidada õigusvastaseks. Kuna kohtu arvates ei esine vastustaja tegevuse õigusvastasust, mis on RVastS § 7 lg 1 järgi üks kahjunõude rahuldamise esmaseid eeldusi, oleks käesolevas asjas kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul äärmiselt ebatõenäoline.
7.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kohus tagastab kaebuse sel alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.
9.Kaebaja on kaebuses ka märkinud :“Dokument sisaldab õigusabi/menetlusabi saamise taotlust“. Kohus eeldab, et kaebaja sooviks on saada riigi õigusabi ning taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse ilma seda sisuliselt lahendamata, ei pea

3-23-824 kohus otstarbekaks jätta menetlusabi taotlusi kaebaja täpsema eesmärgi välja selgitamiseks käiguta ning menetlusabi taotlused tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium