Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 27.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-23-2242/11
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 27.12.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 870

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2242

Haldusasi

X kaebus õpingute eest tasu saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 määruse peale menetlusse. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2023 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav X esitas kaebuses nõude mõista välja hüvitis 2,5 aastaste perioodi eest, millal kaebaja õppis iseseisvalt, ja praeguse õppimise eest. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja on enda algatusel õppinud erinevaid valdkondi, sh läbinud eluviisitreeningu ja perevägivalla jm programmid. Kaebaja õpib iseseisvalt 2020. a-st alates; 2) kaebaja astus 01.09.2023 XXX inglise keele iseõppe erialale (tase B2 – C1); 3) kaebaja kohtub viie kaplaniga tihedalt ja ta õpib raamatutest teoloogiat jm religioone; 4) kaebajale on hakanud meeldima psühholoogia uurimisvaldkond; 5) kaebaja soovib eelnevate ja praeguste õpingute eest tasu. Kaebaja investeerib raha enda tervisesse ja haridusse.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur

3.Tallinna Halduskohus tagastas määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 4 alusel. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kehtiv õigus ei näe kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda mistahes õppimise eest tasu. Vangistusseaduse (VangS) § 341 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu ning õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 28.06.2007 määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise ja maksmise kord“ kohaselt tasustatakse üksnes riigikeele õppijaid (vt määrus nr 182 § 1 lg 2). Vangla otsus maksta kinnipeetavale õppimise eest tasu on küll kaalutlusotsus, kuid seda kaalutlust saab vangla teostada üksnes ulatuses, milles seadus ja selle alusel antud määrus teda selleks volitavad. Arvestades määruses nr 182 märgitut, on vanglal kaalutlus üksnes riigikeele õppijate osas ning teiste õppurite tasustamise osas kaalutlus puudub. Tasu maksmisest tuleb seadusliku aluse puudumise tõttu keelduda. Kehtiv õigus ei näe vanglale ette kaalumise võimalust, kas määruse tingimustele mittevastavale kinnipeetavast õppijale tasu maksta või mitte. Riigi sotsiaal- ja hariduspoliitiline valik on kinnipeetavate puhul soodustada tasu maksmise kaudu üksnes riigikeele õppijaid. Haridus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub seadusandja pädevusse. Seadusandjal on neis küsimustes avar otsustusruum ning kohtulik kontroll on piiratud. Teisisõnu on otsus selle kohta, milliseid kinnipeetavate hariduse omandamise vorme tasustamise kaudu eelistada, seadusandja (või selle volitusel täitevvõimu) pädevuses. Hariduse omandamise eest tasu maksmine ei ole riigi kohustus ja selle reguleerimisel on seadusandjal ulatuslik kujundamisruum (Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-153077, p-d 10-11). Kaebaja väidetav õppimine ei ole seotud riigikeele õppega. Lisaks räägib ta eesti keelt emakeelena. Seega ei saa kaebaja nõuda, et vangla talle tema õpingute eest tasu maksaks. Samuti ei saa kaebaja nõuda, et seadusandja või Vabariigi Valitsus kehtestaks regulatsiooni, mis võimaldaks talle tasu maksta; 2) HKMS § 47 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinnipeetav peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla selgitas 10.11.2023 vastuses, et pärast vangla 23.03.2023 vastuse nr 5-8/23/5625-2 saamist ei ole kaebaja esitanud vanglale seoses õpingute eest tasu saamisega taotlusi, vaideid või muid pöördumisi. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata, ei ole kaebus lubatav.