OÜ MEM KOHVIKUD kaebus Vabariigi Valitsuse korralduse peale, millega piirati toitlustusettevõttes sisetingimustes teenuse pakkumist
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja OÜ MEM KOHVIKUD, esindaja EB Vastustaja Vabariigi Valitsus, esindaja AH
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. veebruari 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 15. detsembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
15.veebruari 2023. a otsus. Teha uus otsus ja jätta OÜ MEM KOHVIKUD kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Vabariigi Valitsus andis 19. augustil 2020 korralduse nr 282 (korraldus nr 282), millega kehtestas COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud. Korralduse nr 282 p 9 järgi kehtestati toitlustusettevõtetele klientide hajutamise nõue ning kohustus tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja Terviseameti desinfitseerimisnõuete täitmine.
2.Vabariigi Valitsus andis 22. aprillil 2021 korralduse nr 146 (korraldus nr 146), millega muutis korraldust nr 282 ja kehtestas p 1 alap-ga 6 korralduse nr 282 § 2014 järgmises sõnastuses: „Korralduse punktides 9–11 ja 13–20 sätestatut ei kohaldata kuni 9. maini 2021. a (kaasa arvatud) ning nimetatud ajavahemikul kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid: 8) toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei ole klientidel lubatud viibida ja liikuda, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, kui on tagatud punktides 81 ja 82 sätestatud nõuete ja mitte rohkem kui 25% täituvuse nõude järgimine. Välistingimustes asuval müügi- või teenindusalal võivad kliendid viibida ja liikuda, kui teenuse osutaja tagab, et müügi- ja teenindusala täituvus ei oleks rohkem kui 50%, kui on tagatud, et isikute arv ei oleks suurem kui 10 isikut laudkonnas ning ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00 viibivad ja liiguvad isikud nimetatud kohas üksnes toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Sise- ja välistingimustes tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktis sätestatud viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal. Rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile ning rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ei kohaldata viibimise, liikumise, lahtiolekuaja ja täituvuse piiranguid. Käesolevas alapunktis sätestatud sisetingimustes asuva toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibimise, liikumise ja lahtiolekuaja piirangut ei kohaldata tankla suhtes, kui teenuse osutaja tagab, et kliendid ei tarbi kohapeal toitu ega jooki;“.
3.Vabariigi Valitsus andis 6. mail 2021 korralduse nr 170 (korraldus nr 170), millega muutis korraldust nr 282 ja asendas korralduse punkti 2014 lauseosas tekstiosa „9. maini 2021. a“ tekstiosaga „16. maini 2021. a“.
4.OÜ MEM KOHVIKUD esitas halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse korralduse nr 146 p 1 alap 6 § 2014 p 8 ja korralduse nr 170 p 1 õigusvastasuse tuvastamiseks osas, millega toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei olnud klientidel lubatud viibida ja liikuda, v.a toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) piirangud on ebaproportsionaalsed ja nende tõttu muutub kaebaja maksejõuetuks. Kaebaja igakuine käive 12 000 – 15 000 eurot on kadunud. Samas peab kaebaja tasuma kulude eest (nt rent, kommunaalkulud, maksud ja kohustused kolmandate isikute ees). Võimalus toitlustada välitingimustes ei ole lahendus, kuna ilm on halb ja puudub terrassivõimalus. Kullerfirmale tuleb maksta vahendustasu 25%; 2) rikutud on põhjendamiskohustust. Seletuskirjast ei nähtu põhjendusi selle kohta, milliseid põhiõigusi kaaluti ja et siseruumid on nakkusohtlikud kohad, samuti piirangute pikendamise vajalikkust. Alternatiivsete meetmete kaalumist ja analüüsi toitlustusettevõtte 2(12)
3-21-993 majandusnäitajatele ei nähtu. Proportsionaalsus on jäetud seega hindamata. Põhjendamiskohustuse rikkumist ei saa kohtumenetluses kõrvaldada, kuna neid kaalutlusi pole korralduste andmisel analüüsitud; 3) kuigi seletuskirjas on viidatud teiste riikide kogemustele ja organisatsioonide hinnangutele, ei ole need asjakohased põhjendused. Need ei põhjenda antud piirangut. Puuduvad andmed nakatumisnäitajate kohta ja seetõttu ei saa olukordi võrrelda; 4) korraldused pole ka materiaalselt õiguspärased. Piirang ei pruugi olla sobiv meede eesmärgi saavutamiseks. Korraldusest ei nähtu, et toitlustusettevõttes nakatutakse. Toitlustusettevõtete tegevust ei saa piirata selleks, et selle piiranguga kompenseerida suure nakkusohuga tegevusi (nt koolides käimist). Korraldusega ei saa heastada puudusi COVID-19 vastu vaktsineerimises. Piirang pole vajalik, kuna eesmärki on võimalik saavutada teise meetmega (nt täituvuspiirang, klientide ruumis viibimise ajapiirang, klientide hajutamine, desinfitseerimine ja maskid). Piirang pole mõõdukas. Toitlustusettevõtted olid suletud alates 11. märtsist 2021. Olukord oli oluliselt paranenud. Nakatumisnäitajad oli 8. märtsi 2021. a seisuga kõrged, kuid aprillis olid need väiksemad. Samuti oli vähenenud haiglaravil viibinud inimeste arv; 5) solidaarsuskaalutlustel piirangute kehtestamine on õigusvastane.
5.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ettevõttete õiguste piiramise proportsionaalsust hinnati korraldustes nr 111, 146, 170 ja 197. Toitlustusettevõtteid pole suletud, vaid neil lasti tegutseda vastavalt viiruse leviku olukorrale ja haiglavõrgu koormusele. Koroonaviiruse olukord oli aeglaselt paranenud. Välitingimustes oli nakatamise risk kõige väiksem. Valitsus pole hinnanud üksnes tervisepõhiõigust, vaid arvesse võtnud ka ettevõtjate huve. Piirangute etapilist leevendamist soovitasid nii Terviseamet (TA) kui ka Teadusnõukoda (TNK). Kaebaja soovitud kujul piirangutest loobumine oleks võinud kaasa tuua tagasilöögi ja see oleks võinud kaasa tuua lauskeelu; 2) viirus levib inimeste lähikontaktide kaudu, samuti õhus olevate aerosoolide teel. Meetme eesmärk oli vähendada inimeste vahelisi kontakte ja seeläbi takistada viiruse levimist. Piirangu kehtestamise ajal 11. märtsil 2021 oli viiruse levik ulatuslik ja surve haiglavõrgule ülisuur. Korraldustes on piiranguid põhjendatud. Toitlustusettevõtete puhul toodi eraldi välja, et eesmärgiks oli vältida inimeste kogunemist toidu koha peal tarbimiseks, sest see pikendab sisetingimustes viibimise aega ja sellises olukorras saab viirus kergesti levida. 22. aprilli 2021. a korralduses toodi välja, et viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta oli jätkuvalt kõrge. Samuti lähtuti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangust, mille kohaselt kogunesid toitlustusettevõtetes erinevad leibkonnad ja nad viibisid seal pikka aega ning toidu tarbimisel ei saa maski kanda, samuti võib restorani ventilatsioonivoo tõttu piisad levida enam kui 2 m, inimesed räägivad valjemini ja see soodustab piiskade levikut ning alkoholi tarbimine vähendab ohutaju. Siseruumide piiranguid sai leevendada alates 24. maist 2021 (korralduse nr 196 seletuskiri). Valitsus monitooris olukorda pidevalt ja leevendas piiranguid, kui see oli olukorrast tulenevalt võimalik. Valitsus ei pidanud piirangute õigustamise põhjenduste esitamisel kasutama ranget kontrollskeemi; 3) korraldused on materiaalselt õiguspärased. Kaebaja õiguste riive pole intensiivne. Kaebaja tegevust ei peatatud. Kaebaja sai 11. märtsist – 2. maini 2021 müüa toitu ja jooki kaasa otsemüügina või kullerteenusena. Kaebaja sai alates 3. maist 2021 teenindada kliente välialal ja seda ta ka tegi. Kaebaja pakkus teenust terrassil. Kaebajal oli õigus taotleda toetusi, et vähenenud käivet kompenseerida. Piirangul on legitiimne eesmärk, milleks on vältida kontakte ja vähendada viiruse levikut, et kaitsta inimeste elu ja tervist ja kindlustada tervishoiusüsteemi toimimine. Piirang on sobiv, sest see aitab vähendada inimkontakte ja vältida viiruse levikut. Piirang on vajalik, sest alternatiivne ja sama tõhus meede puudub. Kaebaja pakutud vahemaa 4 m polnud kaebaja ruumides võimalik. Kaebaja pakutud meetmed võivad küll nakatumise tõenäosust mõne võrra vähendada, kuid ei elimineeri seda. Piirang on mõõdukas. Kaebaja pole 3(12)
3-21-993 oma väiteid teadlaste seisukohtadega kinnitanud. 2021. a märtsiks oli tervishoiusüsteem kriisis. Viiruse levik oli laiaulatuslik ja tervishoiusüsteem ülekoormatud, plaaniline ravi oli katkenud, intensiivravi kohtadest oli puudus ja haigla personal oli ülekoormatud. Patsiendid ei mahtunud haiglatesse ja neil tuli oodata kiirabiautos. Tekkinud olukorra leevendamiseks kehtestati 11. märtsist 2021 piirangud. Tegemist oli uudse ja ohtliku nakkushaigusega, millel puudus efektiivne ravi ja selle levik ületas haiglate ravivõimalused. Piiranguid kehtestati nii vähe kui võimalik. Piirangute kehtestamisel arvestati olemas olnud parimate teadmistega. TA ja TNK leidsid, et koroonaviiruse olukord ei võimaldanud aprilli lõpus ja mai esimesel kolmveerandil piiranguid siseruumides leevendada. Kuigi koroonaviiruse olukord oli aprilli lõpuks stabiliseerumas ning nakatumine langustrendis, oli olukord 22. aprilli 2021. a seisu kohaselt riskimaatriksi järgi jätkuvalt punases seisus. 6. mai 2021. a riskimaatriksi järgi oli tase jätkuvalt kõrge ehk oranž. Leevenduste tõttu oli nakatumiskordaja hakanud tõusma ning TA ja TNK soovitusest lähtuvalt ei kaotatud siseruumide piiranguid. Mai alguses oli olukord selline, kus haiglate koormus oli suur ja nakkuse levik oli jätkuvalt ulatuslik. Iga piirangu leevendamine tõi kaasa nakatumiskordaja R tõusmise. Sellises olukorras ei oleks saanud piiranguid kiiresti kaotada. Piiranguid hakati leevendama astmeliselt alates 3. maist 2021 (teenindamine välitingimustes). Toitlustajad said alates 24. maist 2021 siseruumides kliente teenindada. Vastustaja ei pidanud toitlustusettevõtjaid eelistama koolidele. Arvestada tuleb antud ajas olukorra tervikpilti.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 15. veebruari 2023. a otsusega kaebuse ning tuvastas kaebaja suhtes korralduse nr 146 p 1 alap 6 § 2014 p-i 8 ja korralduse nr 170 p-i 1 õigusvastasuse osas, millega toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei ole klientidel lubatud viibida ja liikuda, v.a toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas toitlustusettevõtte siseruumides teenindamise piirangud ajavahemikul 22. aprill – 16. mai 2021 olid õiguspärased. Piirangud riivasid kaebaja ettevõtlusvabadust; 2) piirangud kehtestati algselt 9. märtsi 2021. a korralduse nr 111 alusel ning selle seletuskirja ja piirangute pikendamiseks kehtestatud 1. aprilli 2021. a korralduse nr 132 seletuskirja kohaselt on piirangute eesmärgiks: „veelgi laialdasemalt ja tõhusamalt vähendada inimeste vahelisi kontakte ning takistada koroonaviiruse levikut.“ Samuti on toodud välja koroonaviiruse leviku numbrilised arvud ja haiglavõrgu koormus, TA ja TNK soovitused ja selgitus, et koroonaviirus on inimeselt inimesele leviv haigus ja seega on tal potentsiaal levida kõigis kohtades, kus on inimeste vahelised kontaktid. Vastustaja on korralduste seletuskirjades lakooniliselt nentinud järgmist: „piirangute ja meetmete jätkamine on tõhus ning proportsionaalne inimeste elu ja tervise ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks.“ Korralduse nr 111 seletuskirjas on põhjendatud lisanduvate meetmete vajadust ka TNK soovitusega seoses suurema nakatamisvõimega tüvede levimise tõttu, mille osakaal Eestis levivate SARS-CoV2 tüvede hulgas on veebruari keskpaigast alates pidevalt suurenenud ja on endiselt olulises tõusutrendis. Korralduse nr 111 seletuskirjas on kitsamalt toitlustusasutusi puutuvalt selgitatud järgnevat: „piirangu eesmärk on vältida inimeste kogunemist toidu kohapeal tarbimiseks, sest see pikendab sisetingimustes viibimise aega.“ Mõlemas seletuskirjas on osundatud TA hinnangule, mille kohaselt „on Eestis viiruse üleriigiline ulatuslik epideemiline levik ning haigestumise intensiivsus on väga suur. COVID-19 on inimeselt inimesele leviv haigus ja seega on tal potentsiaal levida kõigis kohtades, kus on inimeste vahelised kontaktid. Kiireks nakkuse leviku pidurdamiseks, mis on praegust laialdase leviku ja kollete rohkuse olukorda silmas pidades Eestis vajalik, on teiste riikide praktika kohaselt olnud vaja rangeid ja üldisi piiranguid inimeste liikumisele ja kogunemisele, nt nagu on kehtestatud Saksamaal, Suurbritannias, Hispaanias, Iirimaal ja Leedus.“ Korralduse nr 132 seletuskirjas on märgitud järgmist: „piirangute pikendamisel on peetud silmas, et 14 päeva haigestumus 100 4(12)
3-21-993 000 inimese kohta on Eestis kõrge ning haigestumuse intensiivsus on väga suur ja viiruse levik ulatuslik kogu Eestis. Samuti on vastav näitaja kõrge Euroopa Liidu liikmesriikidega võrdluses.“ Piirangute pikendamise 22. aprilli 2021. a korralduse nr 146 seletuskirjas on tuginetud samadele argumentidele ning täiendavalt on lisatud järgnev: „Toitlustusettevõtte sisetingimustes müügi- või teenindusalal ei ole lubatud ka pärast 3. maid k.a viibida, välja arvatud toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Piirangu jätkamise lähtekohaks on muu hulgas ECDC hinnang, et toitlustuskohtadesse kogunevad erinevatest leibkondadest inimesed. Inimesed istuvad lähestikku pikka aega. Söömine-joomine välistab maski kandmise. Söömise-joomise ajal katsuvad inimesed rohkem ka oma nägu, silmi, suud, nina. Restoranide ventilatsioonivoog võib põhjustada piiskade levikut enam kui 2 meetri kaugusele ning samas ka ebapiisav ventilatsioon võib põhjustada piiskade suurt kogunemist ruumi. Toitlustusasutustes on tihti keeruline terve aja hoida inimestega vähemalt 2-meetrist vahemaad. Toitlustusasutustes võivad inimesed ka rääkida valjemini, millega kaasneb 10 suurendatud õhuvool ja piisakade levik. Samuti vähendab alkoholi tarbimine inimeste ohutunnet, ollakse üksteisele lähemal, unustatakse ohutusmeetmed, räägitakse valjemini ning suureneb muu riskikäitumine.“ Piirangute kehtivusaega pikendava 6. mai 2021. a korralduse nr 170 seletuskirjas on põhjendatud piirangu kehtima jätmist järgnevalt: „viiruse levik on kogu Eestis jätkuvalt laialdane ning tervishoiusüsteem on endiselt suure surve all. Arvestades, et vanemaealised vajavad suurema tõenäosusega haiglaravi ning et õppurite suuremal määral kontaktõppesse lubamise, inimestevaheliste kontaktide suurenemise ja uute tüvede Eestisse saabumise tõttu võib kasvada nakatumiskiirus, on teised säilivad piirangud põhjendatud ja proportsionaalsed“. Seoses toitlustusasutuste piiranguga on seletuskirjas märgitud ka järgmist: „Mida enam on võimaldatud tegevused, kus leiavad aset lähikontaktid, seda rohkem inimesed neid võimalusi kasutavad ning seeläbi kasvab nakatumisrisk. Teaduskirjandusele tuginedes saab väita, et söögikohtades viibimisega nakatumise tõenäosus suureneb. Söögikohtades süües või juues ei kanna inimesed pikka aega maski, kaasneb pikem lähikontakt teiste inimestega, sh võimaliku asümptoomse nakatunuga. Samuti tuuakse teaduskirjanduses välja, et ostlemisega kaasneb väiksem risk kui näiteks söögikohtades viibimisega. Põhjendada saab seda sellega, et kauplustes ei ole inimesed üldjuhul otseses kontaktis, kontaktid on pigem juhuslikud ja lühiajalised, samuti kantakse maski. Risk kasvab veelgi kui toitlustusettevõtte ruumides puudub piisav ventilatsioon.“ Piirangu kestust ja riive intensiivsust arvestades on põhjendused liialt napisõnalised ja üldised ega võimalda lõppkokkuvõttes veenvalt järeldada, et piirangute sobivust, vajalikkust ja mõõdukust tegelikult hinnati; 3) tegemist ei olnud väheintensiivse riivega. Arvestada tuleb piirangu tegelikku jõustumise hetke. Siseruumides oli keelatud teenust pakkuda 11. märtsist – 23. maini 2021 ehk kaks kuud. Toidu kaasamüük ja kullerteenus ning toitlustamine välitingimustes riive intensiivsust ei vähenda. Kaebaja selgitas, et tal jäi saamata käive 12 000–15 000 eurot ning ta ei kvalifitseerunud toetusele. Kaebaja sai ühekordse palgatoetuse 1800 eurot 2021. a jaanuaris. Kohvik rajati vahetult enne kriisi algust. Kaebaja ei saanud toetust, kuna ta polnud registreeritud käibemaksukohustuslasena 21. detsembrist 2019. Samuti polnud ta tasunud kuni 28. veebruarini 2021 tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot; 4) vastustaja pole riive proportsionaalsust kaalunud. Toitlustusasutuste avatuna hoidmise seos nakkushaiguse laialdasema leviku põhjusena peaks veenvalt järelduma piirangut kehtestavast korraldusest; 5) korraldusest peaks järelduma, et kohviku siseruumid on nakatumisohtlikud kohad. Üksnes siis saab järeldada, et piirang on eesmärgi suhtes sobiv. Korralduses pole viidatud allikale, millest nähtuks, et toitlustusasutuses nakatutakse. Korralduste kehtestamisel ei saanud restoranid nende pikaaegse suletuse tõttu olla nakatumisohtlikud kohad ega kuuluda kategooriasse „muu teadmata nakatumiskoht“. Seega ei ole need argumendid piirangu kehtivusaja pikendamisel asjakohased. Vastustaja ei keelanud vaidlusalusel perioodil kõikvõimalikke inimestevahelisi kontakte ning rakendas piiranguid valitud tegevustele. 5(12)
3-21-993 Kusjuures piirangute pikendamise üle otsustamisel lubas vastustaja alates 3. maist mitmeid tegevusi siseruumides . Puuduvad mistahes hinnangud selle kohta, kas ja milline on erinevate tegevuste nakatumisrisk, kusjuures ka sama tegevuse nakatumisrisk võib sõltuvalt oludest olla erinev. Seejuures saanuks vastustaja võtta Eesti kontekstis arvesse varasema 2020. a-l toimunud haiguse leviku andmeid ja tausta. Kohtule ei nähtu üheski korralduses ega seletuskirjas vastustaja järeldust, et varasema haigusepuhangu taustal olnuks koroonaviirusesse nakatumine just toitlustusettevõtete siseruumide avatuna hoidmise tagajärjel laialdasem. Seejuures on teada, et 2020. a eriolukorra ajal olid eraldiseisvad toitlustusasutuste siseruumid külastajatele avatud. Tuleb arvestada, et toidu käitlejatele on niigi kehtestatud ranged nõuded, sh toiduhügieeni puudutavad nõuded ning varasemalt oli riik rakendanud toitlustusettevõtetele hügieeni puudutavaid, hajutatavust, täituvust ja lahtioleku aegu puudutavad nõuded, kuid puuduvad põhjendused, miks ei saa muude, sh varasemalt juba rakendatud piirangute kaudu toitlustusettevõtete siseruume avatuna hoida. Vastustaja pole kaalunud piirangu rakendamist toitlustusasutuse tegevuse iseloomus, tingimusi ja ruumilist eripära arvestades. Kuna puudub teave, et toitlustusasutustes nakatuti, siis ei ole piirang sobiv meede. Piirangut pole kaalutud Eesti olusid arvesse võttes. ECDC uuring on üldsõnaline. Rootsi hoidis ühiskonna avatuna; 6) ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud ja hinnanud võimalust hoida toitlustusettevõtete siseruume avatuna muude leebemate piirangute kohaldamisega. Näiteks alkoholi müügi keelamist, einestamise aja piiramist ja kehtestada tingimused laudade asukohtade paigutamisele, samuti ventilatsiooni süsteemi olemasolu. Sobiv ventilatsioon ja hajutamise nõue, koosmõjus vahemaa, hajutatuse, täituvuse nõude ning einestamise aja piiramisega ning võimalike muude meetmetega (hügieen, ruumide tuulutamine) olnuks olulised ja tõhusad meetmed, mis võimaldanuks toitlustusettevõtete siseruume siiski teenindamiseks avatuna hoida. Kaaluma oleks pidanud seda, et riskirühmadel oleks keelatud toitlustusasutustes viibida. Samal ajal muudes tegevustes piiranguid leevendati. Piirangut ei saa õigustada sellega, et teises valdkonnas piirangut leevendatakse; 7) piirang pole mõõdukas. Kaasnenud mõju pole hinnatud. Toitlustuse valdkond oli juba eelnevate piirangute tõttu raskes seisus. Tegemist oli kaebaja õiguste intensiivse piiranguga. Õiguste riivet ei vähendanud asjaolu, et alates 3. maist sai teenust pakkuda välitingimustes. Meelevaldne on pidada õigust tervise kaitsele kaalukamaks hüveks kui ettevõtlusvabadust. Siseruumid suleti 9. märtsist ja piiranguid pikendati 22. aprillist umbes kaheks kuuks. Tegemist oli ebaproportsionaalse piiranguga. Statistiline protsent, et teatav protsent haigestunud isikuid satub haiglaravile, ei viita, et meede oli proportsionaalne. Teaduspõhise teabe ebaselgus ei toeta piirangu kohaldamist. COVID-19 nakatumise ja surmade suhte uuringud näitavad, et suremusprotsent jääb 0,04–0,5 vahele. Viidatud protsent võib olla veelgi väiksem. Selline suremusprotsent ei õigusta piirangu kehtestamist. Tervishoiusüsteemi koormus on aktuaalne olnud juba aastaid ja süsteem on siiani ülekoormatud. Tervishoiusüsteemi puudujääke ei saa kompenseerida vaidlusaluse piiranguga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) korraldused on formaalselt õiguspärased. Vastustaja kaalus toitlustusettevõtjate huve ja need on korraldustes ja nende seletuskirjades esile toodud. Vastustaja arvestas TA ja TNK seisukohtadega. Toitlustusettevõtjate tegevust ei piiratud täielikult ja neil oli alati võimalik tegutseda. Vastustaja vaatas pidevalt piiranguid üle ja kohandas neid, arvestades nii viiruse olukorda kui ka konkreetse tegevuse nakkusohtlikkust. Kõige kriitilisema viiruse- ja haiglavõrgukoormuse juures olid toitlustusettevõtted avatud kõige vähem nakkusohtlikul moel
6(12)
3-21-993 (kuller- ja kaasamüügiks) ning viiruse ja haiglavõrgu olukorra leevenedes järjest suuremas mahus; 2) halduskohus jättis tähelepanuta selle, et kaebajal oli võimalik tegutseda välitingimustes. Kaebajal oli kaks terrassi ja ta osutas nendel aktiivselt teenust. Kaebaja kohviku sortiment oli selline, mida sai kaasa müüa. Tegemist ei olnud intensiivse riivega; 3) korraldused on materiaalselt õiguspärased. Tegemist oli prognoosotsustega ja need tuli langetada kiiresti olukorras, kus teada polnud uue ja läbi uurimata ohu kõik asjaolud. Tegemist oli Eesti ajaloo suurima tervisekriisiga. Pärast 2021. a märtsi leevendas vastustaja toitlustusettevõtjate olukorda. TA ja TNK olid seisukohal, et 2021. a aprillis ja mais ei saanud ühiskonda järsult avada, kuna see oleks kaasa toonud suure ohu inimeste tervisele ja riigi toimimisele. Vastustaja otsustas korraldustega avada ühiskonna järkjärgult ning toitlustusettevõtjate osas alustada väiksema nakkusohuga välitingimustest ning liikuda alles nakatusminumbrite ja haiglavõrgukoormuse olulise languse juures siseruumide avamise suunas; 4) piirang oli sobiv eesmärgi saavutamiseks. Koroonaviirus levib eriti hästi siseruumis, mistõttu on sisetingimustes tegevuste piiramine äärmiselt efektiivne ja asjakohane meede viiruse leviku tõkestamiseks. Korralduse nr 146 seletuskirjas selgitati, miks söögikoht on nakkusohtlik. ECDC seisukohtade kohaselt aitas nakkusohtu efektiivselt alla tuua söögikohtade tegevuste piiramine. ECDC seisukohtadest lähtumine oli põhjendatud, kuna koroonaviirus kui globaalne viirus levis riikides ühetaoliselt. Halduskohus jättis seletuskirjad ja vastustaja esitatud seisukohad arvestamata; 5) piirang oli vajalik eesmärgi saavutamiseks. Kiiresti muutuvas ja ühiskonna toimivusele ohtlikus nakkushaiguse levimise olukorras on ebamõistlik nõuda, et vastustaja hakkaks kehtestama meetmeid, arvestades iga konkreetse söögikoha eripära. TA ja TNK seisukohtade kohaselt levis viirus kohvikutes eriti hästi ning alternatiivsed meetmed polnud tõhusad. Näiteks riskirühmadele piirangu seadmine ei välistanuks nende nakatumist, kuna erinevad põlvkonnad elavad koos. Meelevaldne oleks olnud nõuda toitlustusettevõtjatelt kuluka ventilatsioonisüsteemi loomist, sest tegemist oli ajutise olukorraga. Vastustaja ei pidanud ebaefektiivsed abinõusid kaaluma; 6) piirang oli mõõdukas eesmärgi saavutamiseks. Koroonaviiruse tõttu oli Eestis jõutud 2021. a märtsiks ajaloo suurimasse kriisi. Plaaniline tervishoiuteenus oli selleks ajaks peatunud. Koroonahaigetele ei jätkunud ravikohti. 2021. a aprilli lõpus hakkas koroonaviiruse olukord stabiliseeruma ja haiglavõrgu koormus veidi langema, kuid tervisehoiusüsteem oli jätkuvalt suure surve all, mistõttu oli vajalik tark ja ettevaatav lähenemine, et haiglavõrgukoormus ei hakkaks taas tõusma. Eesmärk kaitsta rahva tervist on äärmiselt kaalukas. Vastustaja arvestas toitlustusettevõtjate huvidega, mida kinnitab nt asjaolu, et nende tegevust ei peatatud. Nad said tegutseda kõige vähem nakkusohtlikul viisil. Siseruumides einestamise piiramine aitas välistada teatud hulga inimeste nakatumise. Vaidlusalusel perioodil oli vastustajal võimalik viiruse leviku vähendamiseks ja rahva tervise kaitseks võtta kasutusele eelkõige viiruse levikut füüsiliselt takistavaid ehk inimkontakte vähendavaid meetmeid. See oligi eelkõige asjakohane siseruumides, kus viirus levis hästi. Siseruumide osas ei olnud tulemuslikke alternatiive, sest koroonaviiruse vaktsiinid tulid esimest korda turule 2020. a lõpus ning muutusid Eestis kogu elanikkonnale kättesaadavaks 2021. a varasuvel. Ravimid koroonaviiruse osas muutusid kättesaadavaks 2022. aastal. Kohus viitas, et suremus koroonaviirusesse oli madal. Kuid see ei näita, et meede ei olnud mõõdukas. Vastustaja tugines Eesti epidemioloogilistele ja suremusnäitajatele. Ära ei tulnud hoida mitte ainult suremust, vaid ka rasket haigestumist. Haiglad olid haigust raskelt põdevaid inimesi täis. See mõjutas ka teiste inimeste raskete haiguste ravimist. Õige pole halduskohtu arusaam, et erinevaid sektoreid oleks tulnud analüüsida isoleeritult. Ühiskonna kõiki tegevusi ei saa tähtsustada ühetaoliselt. Inimeste esmavajadused tuleb rahuldada eelisjärjekorras. Kohvikud pakuvad meelelahutuslikku
7(12)
3-21-993 tegevust. Prioriteetide seadmine oli põhjendatud. Rahvatervise kaitse eesmärgid kaalusid kaebaja õiguste riive üles.
9.Vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku tõkestamiseks Vabariigi Valitsuse korraldustega nr 146 ja 170 toitlustusettevõtte siseruumis teenindamise piirang ajavahemikul 22. aprill – 16. mai 2021 oli nõuetekohaselt põhjendatud ja kas korraldustest tulnud piirang oli proportsionaalne. I
10.Kaebaja etteheited vastustajale taanduvad sisuliselt sellele, et korraldustest ega nende seletuskirjadest ei nähtu selgelt, milliseid vastanduvaid põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi on piirangute kehtestamisel kaalutud ja kuidas täpsemalt see kaalumine toimus, sh kuidas hinnati toitlustusettevõtjate õiguste riive proportsionaalsust. Halduskohus jagas kaebaja arvamust.
11.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et üksnes asjaolust, et korralduste seletuskirjades pole kasutatud proportsionaalsuse testi, ei järeldu, et piirangute kehtestamisel pole toitlustusettevõtjate huve arvesse võetud ja need on jäetud kaalumata. Korralduste õiguspärasuse hindamisel ei oma määravat tähendust see, kas huvidega arvestamine on toimunud just proportsionaalsuse testi kasutades, vaid küsimus on, kas erinevaid huve on kaalutud ja ega piirang pole ülemäärane.
12.Korralduse nr 282 p-ga 9 seati mh toitlustusettevõtjate tegevustele piirangud. Korralduse nr 282 andmisel võeti arvesse TNK 14. augusti 2020. a hinnangut, mille kohaselt on nakatumise määr hakanud tõusma. Samuti võeti arvesse asjaolu, et Eestis oli selleks ajaks COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse SARS-CoV-2 surnud 63 inimest ning viimase 14 päeva nakatumise osakaal 100 000 elaniku kohta oli 8,29. Teadmata oli see, millal tuleb viiruse efektiivne ravi ja vaktsiini kasutusse jõudmise aeg. Eesmärgiks oli maandada haiguse leviku riske (lk 1–2).1
13.Õige on vastustaja seisukoht, et toitlustusettevõtjate huvidega arvestamine nähtub asjaolust, et nende tegevust ei peatatud, vaid otsiti mooduseid, kuidas kriitilises olukorras oleks võimalik nende tegevust jätkata (nt kuller- ja kaasamüük ning välimüük) (vt Vabariigi Valitsuse 9. märtsi 2021. a korraldus nr 111 (korraldus nr 111) ning korraldused nr 146 ja 170).
14.Korralduste andmisel lähtuti asjaolust, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega (vt korralduste nr 111, 146 ja 170 seletuskirjad). Kuna nakkushaigused levivad mh nakkusohtlikult inimeselt teisele inimesele (vt NETS § 2 lg 1 p 2), on üheks meetodiks inimeste vaheliste kontaktide vähendamine. Selle kaudu piiratakse viiruse levikut ja selle levimisest kaasnevaid negatiivseid tagajärgi inimeste elule ja tervisele, sh meditsiinisüsteemi toimimisele. Toitlustusettevõttes viibivad inimesed pikemat aega lähestikku koos söömise ja suhtlemise eesmärgil. See omakorda suurendab nakkushaiguse levimise
3-21-993 tõenäosust ühelt inimeselt teisele. Korralduse nr 111 seletuskirjas (lk 2–5) on välja toodud koroonaviiruse leviku numbrilised arvud ja haiglavõrgu koormus, samuti TA ja TNK soovitused, mis kogumis kinnitasid viiruse levikut ning selle piiramise vajadust. Toitlustusettevõtjate kontekstis on eraldi esile toodud, et eesmärk on vältida inimeste kogunemist toidu kohapeal tarbimiseks, sest see pikendab sisetingimustes viibimise aega (korralduse nr 111 seletuskiri, lk 13). Eespool toodud asjaolusid võttis vastustaja arvesse ka korralduste nr 146 ja 170 andmisel, sh hindas viiruse leviku taset ja haiglavõrgu koormust ning lähtus eeldusest, et viirus levib inimeselt inimesele ja sisetingimustes (toitlustusettevõttes) seda kiiremini, mida rohkem inimesi on üksteisega lähestikku söömise ja joomise eesmärgil (vt korralduse nr 146 seletuskiri, lk 1 ja 9; korralduse nr 170 seletuskiri, lk 1 ja 4). Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad korraldused ja nende seletuskirjad järeldada, et vastustaja on vastavalt viiruse levimise tasemele ja haiglavõrgu koormusele pidevalt sisuliselt monitoorinud piiranguid, sh toitlustusettevõtjatele, vastavalt hetke olukorrale.
15.Eeltoodu tõttu pole õige halduskohtu järeldus, et vastustaja rikkus põhjendamiskohustust. II
16.Halduskohtu hinnangul polnud korraldustega nr 146 ja 170 kehtestatud vaidlusalused piirangud kaebaja suhtes proportsionaalsed.
17.Praegusel juhul on vaidluse all küsimus, kas vaidlustatud korralduste alusel toitlustusettevõtte siseruumides teenindamise piirangud ajavahemikul 22. aprill – 16. mai 2021 olid õiguspärased. Kaebaja seisukohta võib kokkuvõtlikult mõista selliselt, et alates 22. aprillist oleks tulnud toitlustusettevõtjal võimaldada sisetingimustes teenust pakkuda.
18.Vaidlusaluste korralduste õiguspärasust tuleb hinnata nende andmise aja seisuga (nn ex ante vaatlusviis) ning arvesse ei saa võtta tänast olukorda ning tänaseks teada olevaid asjaolusid ja nende alusel antud hinnanguid (HMS § 54). Haldusorganil tuli ohtude prognoosimisel ja nende tõrjumisel, sh kaalutlusõiguse teostamisel arvestada nende asjaoludega, mis olid talle otsuse tegemise hetkel teada või pidid teada olema (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-21-979/44, p 37; 13. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p-d 13 ja 16).
19.Vaidlustatud korralduste eesmärgiks oli ennetada nakkushaiguse epideemilist levikut ning kaitsta selle kaudu inimeste elu ja tervist, sh meditsiinisüsteemi toimimist (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 5-22-4, p-d 68 ja 91). Meditsiinisüsteemi toimimisest ja selle kättesaadavusest sõltus omakorda inimeste elu ja tervis. Kui meditsiinisüsteem suure koormuse tõttu ei toimi, siis ei pruugi inimesed saada kvaliteetset arstiabi. Seetõttu on tegemist legitiimse eesmärgi ja lubatud kaalutlusega.
20.Toitlustusettevõtetes sisetingimustes teenuse pakkumise piirang vaidlusalusel ajavahemikul oli sobiv meede eesmärgi saavutamiseks. Korraldustes esitatud andmed lubavad järeldada, et viiruse levimise foon oli jätkuvalt kõrge ja see põhjustas tervishoiuasutustele suurt töökoormust ja piiras ravi kättesaadavust. Toitlustusasutuste siseruumides inimeste vahelise suhtluse vähendamisega aidati kaasa viiruse leviku tõkestamisele. Meetme sobivus ei tähenda, et see peab tagama eesmärgi saavutamise igas olukorras. Meede on sobimatu siis, kui see üldse ei aita eesmärgi saavutamisele kaasa (Riigikohtu üldkogu 12. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-4-1-6-12, p 180). Kohtule esitatud andmete alusel pole võimalik järeldada, et toitlustusettevõtjatele vaidlusaluste piirangute jätkuv kehtestamine ei oleks üldse aidanud viiruse levikut vähendada
9(12)
3-21-993 ja seejärel meditsiinisüsteemi toimimist kaitsta. Tõenäoline on, et antud olukorras aitas inimeste vaheliste kontaktide piiramine vähendada haiguse levikut (vt käesolev otsus, p 14).
20.1.Korralduse nr 146 seletuskirjas toodi välja järgmist: 1) TA hinnangul oli Eestis viiruse üleriigiline ulatuslik epideemiline levik ning haigestumise intensiivsus oli väga suur. Kuigi viiruse leviku kiirus oli viimasel nädalal alanenud, oli oht viirusega nakatuda endiselt kõrge. Haigestumuse intensiivsus oli kogu riigis väga kõrge; 2) TNK andmete kohaselt oli nakkuskordaja R langustrendis, kuid püsis tasemel 0,8 – 0,85; 3) 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Eestis kõrge (512,05); 4) COVID-voodikohtadest oli hõivatud 51,53%, intensiivravikohtade hõivatus oli 77,09% ning üldravikohtade hõivatus oli 43,81%. Haiglas oli
22.aprilli 2021. a seisuga 418 patsienti ning ööpäeva jooksul lisandus 11 surmajuhtumit. Kokku oli selleks ajaks surnud 1120 inimest. Andmete alusel järeldati, et tervishoiusüsteem oli endiselt suure surve all.
20.2.Korralduse nr 170 seletuskirjas toodi välja järgmist: 1) TA andmetel oli 5. mai 2021. a seisuga haigestumuse intensiivsus Eestis kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Nakatumiskordaja R oli eelneval nädal tõusutrendis ja püsis Eestis keskmiselt 0,9 piires, Tartumaal ja Pärnumaal oli see juba üle 1. Kuigi haigestumine oli langustrendis, oli selle kiirus stabiliseerumas ja lähiajal oodati uut väikest kasvu. Viimast põhjusel, et inimeste ohutaju oli vähenenud ja riskikäitumine suurenenud. Need asjaolud suurendasid tõenäosust, et nakkuskordaja R tõuseb; 2) 17. nädalal lisandus 2402 uut haigusjuhtu; 3) 5. mai 2021. a seisuga oli viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 362,21; 4) TA hinnangul oli tervishoiuasutuste koormus kõrge. Haiglate COVID-voodikohtadest oli hõivatud 55,85%, intensiivravikohtadest 69,96% ja üldravikohtade hõivatus oli 49,49%. Juhitaval hingamisel oli 301 patsienti. Ööpäevas suri 6 inimest; 5) nakatumiskoht oli teadmata 29% juhtudest.
20.3.Õige on vastustaja seisukoht, et ka ECDC andmetest ja seisukohtadest, mille kohaselt söögikohtade tegevuste piiramine aitab nakatumise tõenäosust vähendada, lähtumine oli põhjendatud. Tegemist oli ülemaailmse viirusega ja see levis riikide üleselt ning sellesse haigusesse nakatumine sõltus eeskätt inimeste vahelistest kontaktidest, mitte sellest, millises riigis viirus levib (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2413, p 14).
21.Toitlustusettevõtetes sisetingimustes teenuse pakkumise piirang vaidlusalusel ajavahemikul oli vajalik meede eesmärgi saavutamiseks. Alternatiivseid meetmeid, mis oleksid olnud sama tõhusad, aga piiranud isikute õigusi vähem, sellel hetkel ei esinenud. Siseruumides toitlustusteenuse pakkumise piiramine oli antud ajahetkel põhjendatud, piiramaks nakkushaiguse levikut ja kaitsmaks meditsiinisüsteemi toimimist (vt käesolev otsus, p-d 20.1– 20.3). Halduskohtu välja pakutud meetmeid ei saa pidada sama tõhusateks meetmeteks kui vaidlusalune piirang. Toitlustusasutuste ventilatsioonisüsteemile nõuete seadmine, riskirühmadel toitlustusasutuse siseruumis viibimise keelamine või suuremad hajutamismeetmed ei väldi toitlustusettevõttes nakkushaiguse kandumist ühelt inimeselt teisele. Kõikidel nendel juhtudel saaksid inimesed söögikohtades pikemat aega viibida ja omavahel suhelda. Seeläbi oleks loodud võimalus, et viirus kanduks ühelt inimeselt teisele ja see oleks avaldanud mõju meditsiinisüsteemi toimimisele. Riskirühmade nakatumine tõenäosus oleks jätkuvalt säilinud, sest need isikud, kes riskirühma ei kuulunud, kuid nakatusid kohvikus, kannaksid haiguse riskirühmale edasi teisel ajal ja kohas. Seega oli tegemist kõige efektiivsema meetmega, millel analoogne alternatiiv esitatud näidete näol puudus.
22.1.Isikute elu ja tervise kaitsmine seeläbi, et hoitakse meditsiinisüsteem toimimas, on väga kaalukas eesmärk. Inimene saab kasutada oma teisi põhiõigusi siis, kui ta on elus ja terve. Meditsiinisüsteem vaidlusalusel ajavahemikul oli viiruse levimise tõttu ülekoormatud (vt ka käesolev otsus, p-d 21.1–21.3). Kuna koroonaviirus tingis ülemäärase koormuse meditsiinisüsteemile ja see ohustas selle toimimist, rakendas TA 10. novembri 2020. a käskkirjaga nr 1.1-1/20/52 tervishoiu valmisoleku taset kaks ning kohustas statsionaarse eriarstiabi osutajat vabastama ajutiselt voodeid, lisama neid ja paigutama neid ümber, samuti üldarstiabi osutajat korraldama teenuse osutamine ümber (dtl 35–36). Viidatud korraldusest tulenevad kohustused kehtisid ka vaidlusaluse perioodil, sest meditsiinisüsteem oli koroonaviirusest tingitud mõjudest jätkuvalt ülekoormatud. Vastustaja toob põhjendatult esile, et 2021. a märtsis oli olukord selline, kus patsiendid ei mahtunud haiglasse ning neil tuli kiirabiautodes oodata tunde, et haiglas vabaneks koht (vt vastustaja 23. augusti 2021. a vastus, p 2.36). Selle olukorra leevendamiseks kehtestas vastustaja 11. märtsil 2021 siseruumides toitlustamise keelu. 2021. a aprilliks ja maiks ei olnud olukord leevenenud sellise tasemeni, mis oleks nõudnud siseruumide keelu lõpetamist (vt ka vastustaja 23. augusti 2021. a vastus, p-d 2.39–2.42). Vastustajale ei saa ette heita seda, et sellises olukorras, kus meditsiinisüsteem oli väga tõsises kriisis, oleks ta pidanud haigestumise kõrge fooni ja haiglas viibivate inimeste suurel tasemel loobuma sellistest piirangutest, mis ilmselgelt soodustasid siseruumides inimeste vahelisi kontakte ja seeläbi suurendasid nakatumise tõenäosust. Ettevaatuspõhimõttest lähtumine ja ühiskonna avamine diferentseeritud meetmetega etapiviisiliselt oli antud olukorras õigustatud. Vastustaja tugines oma hinnangutes TA ja TNK soovitustele, mille kohaselt oli põhjendatud piiranguid leevendada järkjärgult (kaasamüük ja kullerteenus ning välimüük). Seeläbi oli võimalik monitoorida viirusnakatumist ja koormust meditsiinisüsteemile ja uute andmete alusel langetada edaspidiseid otsuseid.
22.2.Eesmärgi olulisuse kontekstis tuli arvesse võtta ka vastustaja õigesti esile toodud asjaolu, et koroonaviiruse vaktsiinid tulid turule 2020. a lõpus ning muutusid Eesti elanikkonnale kättesaadavaks alles 2021. a varasuvel. Koroonaviiruse ravimid muutusid kättesaadavaks alles 2022. aastal.
22.3.Kaebaja ettevõtlusvabadust ei saanud antud ajas ja ruumis pidada selliseks hüveks, mis oleks kaalunud üles meditsiinisüsteemi toimimise tagamise ning inimeste elu ja tervise. Ettevõtlusvabadus on suunatud eeskätt majandustegevuse teel kasumi teenimisele. Kasumi teenimine on võimalik lükata kas hilisemaks või alustada soovitud ettevõtlusega hiljem uuesti. Kasumiteenimise eesmärgiga ei saa õigustada üleriigilise meditsiinisüsteemi ülekoormusest tingitud kahjude ja kannatuste tekkimist inimeste elule ja tervisele. Toitlustusettevõtjatele kehtinud piiranguid leevendas asjaolu, et neil võimaldati toitu kaasa müüa ja teenust kullerteenuste vahendusel pakkuda. Seejuures oli võimalik alates 3. maist 2021 kliente teenindada välialal. Vastustaja 17. mai 2021. a dokumendi lisa 1 fotolt nähtub, et kaebaja oli loonud tingimused, et kahel terrassil pakkuda välitingimustes teenust (dtl 37–38).
22.4.Piirangu mõõdukuse hindamisel ei oma määravat tähendust halduskohtu sedastus, et suremus antud haigusesse oli madal. Meetme eesmärgiks oli tagada meditsiinisüsteemi toimimine antud ajas ja ruumis ning seeläbi kaitsta inimeste elu ja tervist. Meditsiinisüsteem ei olnud mõeldud üksnes koroonaviiruse tagajärgedega võitlemiseks, vaid ka teiste raskete ja kiireloomuliste haiguste ennetamiseks ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks. Koroonaviirus pärssis ka teiste haiguste ravi ning seeläbi seadis ohtu teisi haigusi põdevate inimeste elu ja tervise, sest nad ei saanud õigel ajal ravi. Asjakohatu on halduskohtu seisukoht ka selle kohta, et meditsiinisüsteem ongi üldiselt ülekoormatud. Antud ajas ja ruumis olid seatud piirangud
11(12)
3-21-993 statsionaarsele ravile koroonaviiruse leviku ja sellest põhjustatud haiglakoormuse suurenemise tõttu.
22.5.Piirangut ei muuda ebamõõdukaks ka asjaolu, et vastustaja eelistas teisi valdkondi toitlustusele. Vastustaja võis antud olukorras seada prioriteete vastavalt sellele, milline on erinevate sektorite roll ja tähendus nii üksikisikule kui ka ühiskonnale, s.o eristada esmavajadusi teisejärgulistest vajadustest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2533, p 14). Näiteks koolikohustuse täitmine ja õppimine kontaktõppel on üks esmavajadustest. Toitlustusettevõttes siseruumides viibimine söömise ja suhtlemise eesmärgil on teisejärguline vajadus. Teenust sai pakkuda ka viisil, mis põhjustas väiksema nakatumisohu.
22.6.Mõõdukuse hindamisel tuli arvesse võtta ka seda, et tegemist oli uuelaadse ohtliku nakkushaigusega ning puudusid kindlad väljakujunenud valitsevad teadusseisukohad ja tegutseda tuli sellel hetkel parimate teadmiste (nt TA, TNK ja ECDC) alusel. Nakkushaiguse levik võib olla väga kiire ja ulatuslik. Nakkushaigusi (sh COVID-19), nende erinevaid haigustüvesid ja nende meditsiinilisi ning mittemeditsiinilisi tõrjevahendeid iseloomustas suur ebamäärasus ja muutlikkus, mis võis nõuda olukorra kiiret ümberhindamist ja kehtestatud piirangute muutmist. Selleks olid vajalikud väga spetsiifilised eksperditeadmised. Kui haigus oli uuelaadne, siis oli tõsikindlate järelduste tegemine selle ohtlikkuse, levikuviiside, nakkavuse, peiteaja, kulu, efektiivse ravi jne kohta heal juhul võimalik ainult aeganõudvate teaduslike uuringute tulemusena. Selliseid haigusi iseloomustab raskesti ettenähtavate või ettenägematute tagajärgede tekkimise oht. Riigi reaktsioon uuelaadsele (sh COVID-19) haigusele pidi olema vastavuses olukorra ohtlikkuse ja kiireloomulisusega (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 5-22-4, p 69).
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja jätab kaebuse rahuldamata.
24.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.