Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuli 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-619
Haldusasi
Megameedia Grupp OÜ kaebus riigihanke nr 243491 „Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ alusdokumentide peale ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 4. märtsi 2022. a otsuse nr 2422/243491 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24. mai 2022. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Megameedia Grupp OÜ, esindajad v.adv Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) – Tallinna Transpordiamet, esindajad KR ja KK
Menetluse alus ringkonnakohtus
Megameedia Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Lubada Megameedia Grupp OÜ-l minna haldusasjas nr 3-22-619 esitatud kohustamisnõudelt üle nõudele tuvastada riigihankes nr 243491 avaldatud hanketeate punkti II.2.5, riigihanke alusdokumendi punkti 7 ning dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ õigusvastasus.
Jätta Megameedia Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 24. mai 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-619 resolutsiooni punkt 1. Muus osas jätta halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid asendada halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. juulil 2022 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
3-22-619 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Transpordiamet avaldas riigihangete registris 05.07.2021 hanketeate riigihankes „Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ (viitenumber 237153). Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu esemeks on teenuse osutamine koos ehitustööde ja teenuste kontsessiooniga. Hankelepingu kestus on 21 aastat. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 04.10.2021. Hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi p 7 ja dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kohaselt olid pakkumuste hindamiskriteeriumid (maksimaalselt 100 hindepunkti) hooldus- ja remonttööde tasu kuus (kuni 90 punkti) ning ootekodade paigaldamise võimekus aastas (kuni 10 punkti). Tähtpäevaks esitati kolm pakkumust, sh Megameedia Grupp OÜ ja JCDecaux Eesti OÜ, kes pakkusid hooldus- ja remonttööde tasuks kuus 0,0001 eurot. Tallinna Transpordiameti juhataja tunnistas 05.11.2021 käskkirjaga nr 1.-16/21/48 riigihanke nr 237153 kehtetuks, põhjendades seda muu hulgas asjaoludega, et riigihanke alusdokumentides puudus regulatsioon eduka pakkumuse väljaselgitamiseks võrdsete pakkumuste korral ning ilmnenud on vajadus lisada riigihanke alusdokumentidesse pakkumuste hindamise kriteeriumina täiendavalt ehitiste disainide hindamiskriteeriumid (pakutud disainilahendused, eelkõige ootekodade osas ei vasta hankija ootustele, puudub uudsus ja esitatud lahenduste puhul on paljuski tegemist kasutusel olevate minimalistlike lahendustega).
2.Tallinna Transpordiamet avaldas riigihangete registris 27.12.2021 hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Tallinna linna ühistranspordi ootekodade ja avalike välitualettide paigaldamine ja hooldus, koos reklaami eksponeerimise ning välitualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega“ (viitenumber 243491) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Hanke eesmärgiks on Tallinna linna ootekodade, avalike tasuliste välitualettide ning reklaam- ja linnateabevitriinide paigaldamine koos projektdokumentatsiooni koostamise ning vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimisega; ootekodade, tualettide ja vitriinide hooldus-, remont- ja avariitööd koos ootekodadel, tualettidel ja vitriinidel reklaami eksponeerimise ning tualettide kasutajatelt tasu saamise õigusega. Riigihanke tulemusena sõlmitava lepingu esemeks on teenuse osutamine koos ehitustööde ja teenuste kontsessiooniga. Hankelepingu kestus on 21 aastat. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli esialgse hanketeate kohaselt 01.03.2022, mida pikendati 24.02.2022 avaldatud teatega kuni 01.04.2022. Hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi p 7 ja dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kohaselt olid pakkumuste hindamiskriteeriumid (maksimaalselt 100 hindepunkti) hooldus- ja remonttööde tasu kuus (kuni 30 punkti), ootekodade disainilahendused (kuni 40 punkti), tualettide disainilahendused (kuni 20 punkti) ja vitriinide disainilahendused (kuni 10 punkti).
3.Megameedia Grupp OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 18.02.2022 vaidlustuse hankija kohustamiseks viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla. 1)
Pakkumuste esitamise tähtaeg (01.03.2022) on ebamõistlikult lühike. 2(11)
3-22-619 2)
Ootekodade tehnilise kirjelduse p 2.14 on õigusvastane, võimaldades hankija nõusolekul paigutada ümber juba olemasolevaid ootekodasid, mis annab olulise konkurentsieelise (kulude kokkuhoiu) pakkujale, kes on varem paigaldanud Tallinna linna ootekodasid.
3)
Riigihanke alusdokumendi p 4.2.1 ja hankepassi IV osa p C nõuavad õigusvastaselt, et pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema paigaldanud vähemalt 300 ühistranspordi ootekoda. Varasema samasisulise riigihankega (viitenumber 237153) võrreldes on seda nõuet suurendatud 100 ootekoja võrra, mis on ebaproportsionaalne. Puudub vajadus nõuda, et pakkujal peaks tingimata olema just suuremahuline ootekodade paigaldamise kogemus, sest tegemist on üsna primitiivsete ja lihtsate ehitistega. Tingimus annab praegusele teenuseosutajale (JCDecaux Eesti OÜ) lubamatu konkurentsieelise.
4)
Hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi p 7 ja dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on õigusvastased, sest 70% hindepunktidest moodustavad ootekodade, tualettide ja vitriinide disainilahendused ning hinna osakaal on üksnes 30%. Disaini eest antavate hindepunktide osakaal on ebaproportsionaalselt kõrge. Varasemas riigihankes nr 237153 moodustas pakkumuse maksumus 90% hindepunktidest. Sisuliselt on hankija asunud kordama 2020. a-l riigihankes nr 223577 läbi viidud ideekonkurssi. Disainilahenduse hindamiskriteeriumid on ebaselged ja hindepunktide kujunemine ei ole reaalselt kontrollitav (mh pole arusaadav, kas iga linnaosa jaoks tuleb disainida erinevas stiilis ootekojad või ühes stiilis ootekojad peavad sobima igasse linnaosasse).
4.VAKO jättis 04.03.2022 otsusega nr 24-22/243491 vaidlustuse läbi vaatamata osas, milles see puudutas hanketeate p-i IV.2.2 ja muid riigihanke alusdokumente osas, milles need nägid pakkumuste esitamise tähtpäevana ette 01.03.2022, ning jättis ülejäänud osas vaidlustuse rahuldamata. 1)
Hankija soovib saada 1200 uut ootekoda, neist 600 nn Tallinna disainiga ja 600 pakkuja enda disainiga, ning kõik ootekojad peavad olema uued. Ootekodade tehnilise kirjelduse p 2.14 võimaldab ümber paigutada üksnes vaidlusaluse hanke tulemusena paigaldatavaid uusi ootekodasid, mitte kasutada praegusel ajal Tallinna linnas juba olevaid ootekodasid.
2)
Kvalifitseerimistingimus, et pakkujal peab olema eelneva viie aasta jooksul vähemalt 300 ühistranspordi ootekoja paigaldamise kogemus, ei ole ebaproportsionaalselt range, sest vaidlusaluse riigihankega hangitakse 1200 uut ootekoda ja hankelepingut täitma asuv ettevõtja peab olema suuteline paigaldama aastas kuni 314 ootekoda. Kuna hankija ei ole seotud varasema hankepraktikaga, siis ei oma tähtsust, et varasemas sarnases riigihankes oli kogemusnõue leebem.
3)
Pakkumuste hindamise kriteeriumite kehtestamisel on hankijal avar kaalutlusruum ning ootekoja, tualeti või vitriini disain kirjeldab asjaomase toote kvaliteeti. Vaidlustaja ei ole toonud välja ühtegi sisulist argumenti, et kehtestatud hindamiskriteeriumid ei võimaldaks selgitada välja majanduslikult soodsaimat pakkumust, ei oleks seotud hankelepingu esemega või ei tagaks reaalset konkurentsi. Piisav ei ole üksnes subjektiivne tunnetus, et disainilahenduse väärtustamine 70% ulatuses ei ole põhjendatud. Alusetu on ka väide, et sisuliselt korraldab hankija ideekonkurssi. Tegemist on konkreetsete toodete hankimiseks korraldatud avatud hankemenetlusega, mida ei muuda ideekonkursiks pelgalt asjaolu, et hankija on otsustanud omistada pakkumuste hindamisel küllaltki suure osakaalu toodete disainile. Ideekonkursi raames ei hangita valmistooteid. Ootekodade disaini hindamist vaidlusaluses hankes ei välista ka varasem ideekonkurss, sest esiteks on pooled ootekojad pakkujate oma disainiga ja ülejäänud nn Tallinna disainiga ootekodade puhul on pakkujal võimalik üldist disainilahendust lubatavates piirides täiendada, täiustada ja parendada. Kuigi ootekodade disaini hindamisalused sisaldavad paratamatult teatavat subjektiivsust, 3(11)
3-22-619 ei saa seda pidada õigusvastaseks. Seatud kriteeriumid ei võimalda täiesti meelevaldset hindamist, vaid ekspertidest koosnev hindamiskomisjon peab hinnanguid kontrollitavalt põhjendama. Riigihanke alusdokumendi p 7.1.2.1 kohaselt tuleb pakkuda kahte disaini (nn Tallinna disaini ja oma disaini), millest kumbki on piisavalt universaalne, et sobituda Tallinna kõikide linnaosade linnaehituslikku keskkonda.
5.Megameedia Grupp OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 14.03.2022 kaebuse nõuetega tühistada VAKO 04.03.2022 otsus nr 24-22/243491 osas, millega jäeti rahuldamata vaidlustus hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi p 7 ja dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ peale, ning kohustada hankijat viima eeltoodud dokumendid kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Kaebaja ei vaidlusta VAKO 04.03.2022 otsust osas, millega jäeti vaidlustus osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Kaebaja hinnangul on hindamiskriteeriumid vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega ning kuna on tõenäoline, et esitatavate pakkumuste maksumused on võrdsed (varasemas riigihankes nr 237153 pakkusid kaebaja ja teine pakkuja võrdset hinda), siis otsustavad eduka pakkumuse sisuliselt üksnes disainilahendusele antavad hindepunktid, mis on vastuolus RHS § 85 lg-ga 3 (st majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise reeglitega). Isegi kui RHS § 85 lg-d 3 ja 9 annavad hankijale kaalutlusõiguse otsustada, kui suur osakaal on hinnal ja kvaliteedil, puudub mõistlik põhjendus määrata disaini osakaaluks 70%, sest disain oli juba kindlaks määratud varasema ideekonkursiga ja puudus vajadus hakata seda praeguses hankes uuesti hindama (sh oli eelmises samasisulises riigihankes nr 237153 hinna osakaaluks 90%). Ka kvaliteedi hindamine RHS § 85 lg 8 p 1 alusel peab olema objektiivselt mõõdetav, mitte ei saa olla subjektiivne. Eiratud on tõsiasja, et vastustaja nägemus linnaruumi sobivatest ootekodadest oli juba realiseerunud varasema ideekonkursi (riigihange nr 223577) tulemustega ning pole arusaadav, miks peaks hakkama seda disaini praeguses hankes muutma. Avatud hankemenetluse sildi all on sisuliselt asutud kordama varasemat ideekonkurssi, mis on vastuolus RHS § 85 lg-ga 1. Disainilahenduse hindamiskriteeriumid on ebaselged ja mitmeti mõistetavad ning pole arusaadav ega kontrollitav, kuidas hindepunktid tegelikult kujunevad.
6.Tallinna linn palus 21.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides, et RHS § 85 pigem soosib lisaks hinnale ka muude hindamiskriteeriumite kasutamist ja RHS § 85 lg 8 p 1 kohaselt võivad kvaliteeti näidata mh esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused. RHS § 85 lg 3 kohaselt on hankija pädevuses määrata pakkumuste hindamiseks sobilikud kriteeriumid ja nende osakaalud. Kriteeriumid peavad küll võimaldama objektiivset hindamist, kuid subjektiivsust ei saa täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea tingimata olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume, vaid hindamine võib põhineda ka ekspertide arvamusel. Vaidlusaluse hanke komisjoni koosseisust on 1/3 arhitektid / disainerid. Kaebaja viidatud varasem riigihange nr 237153 tunnistati Tallinna Transpordiameti juhataja 05.11.2021 käskkirjaga nr 1.-16/21/48 kehtetuks põhjusel, et hankija soovis täpsustada hanke tingimusi (sh lisada täiendavalt disainilahenduste hindamiskriteeriumid). Puudub alus eeldada, et ka praeguses hankes esitatakse võrdse maksumusega pakkumused, kuid kaebaja see eeldus ilmestab eriti vajadust rakendada kvalitatiivseid hindamiskriteeriume. Disain on hankija jaoks väga oluline, sest hankelepingu kestuseks on 21 aastat (st hangitavad ootekojad jm paigutatakse linnaruumi väga pikaks ajaks, mistõttu tuleks tagada nende ühtne ja ajatu disain).
7.Riigihankes nr 243491 esitasid tähtpäevaks pakkumused JCDecaux Eesti OÜ ning ühispakkujad Megameedia Grupp OÜ, OÜ San-Met Grupp ja SMG Tootmine OÜ. Tallinna Halduskohus jättis 13.04.2022 määrusega Megameedia Grupp OÜ kaebuse läbi vaatamata, sest RHS § 81 lg-st 1 tulenevalt ei ole kaebajal pärast 01.04.2022 enam võimalust nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktide nõuetega kooskõlla viimist. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.04.2022 määrusega halduskohtu 13.04.2022 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks 4(11)
3-22-619 samale halduskohtule. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei olnud ühtegi seadusest tulenevat alust ning kui kohustamiskaebust ei saa muutunud asjaolude tõttu enam rahuldada, siis tuleb kaebus jätta otsusega rahuldamata.
8.Megameedia Grupp OÜ esitas halduskohtule 02.05.2022 taotluse kaebuse muutmiseks selliselt, et tema kaebust menetletaks edasi nõuetes tühistada hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi p 7 ja dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ või tuvastada nende õigusvastasus, samuti tühistada vastavas osas VAKO 04.03.2022 otsus nr 24-22/243491.
9.Tallinna Halduskohus keeldus 24.05.2022 otsusega kaebuse muudatuse vastuvõtmisest (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Kaebuse muutmise taotluse puhul tuleb HKMS § 49 lg 1 järgi hinnata tähtaegsust, otstarbekust kaebuse eesmärgi saavutamise seisukohalt ja lubatavust HKMS-i alusel. Kui kolmest eeldusest on kasvõi üks täitmata, tuleb kaebuse muudatuse vastuvõtmisest keelduda. Praegune haldusasi on tekkinud riigihanke korraldamisest (HKMS § 266 lg 1), kuid HKMS 28. peatükk ei näe ette erisusi hankeasjas esitatud kaebuse muutmisele. Riigihanke korraldamist ja selles vaidlustuste esitamist reguleerib RHS. Kaebaja on nii VAKO-s kui ka halduskohtus vaidlustanud riigihanke alusdokumente (RHS § 185 lg 2 p 1) ning kohaseks nõudeks on hankija kohustamine viia riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (RHS § 190 lg 4 p 2). Sellise nõude on kaebaja 18.02.2022 vaidlustuses ka esitanud. Hankija ei ole riigihankes teinud ühtegi otsust (RHS § 185 lg 2 p-d 2–8), mille kehtetuks tunnistamist saaks kaebaja nõuda (RHS § 190 lg 4 p 1). Järelikult ei ole ka kohtumenetluses võimalik esitada tühistamiskaebust. Seadusandja on näinud üheselt ette, et riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse vaidlustamise nõudeks on kohustamisnõue. VAKO menetlus on haldusasja kohustuslik eelmenetlus (HKMS § 268 lg 1). Eeltoodud sätetest järeldub, et hankeasjas ei saa riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks esitada tühistamiskaebust. Kaebuse muutmise lubatavuse üle otsustamisel tuleb HKMS § 49 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et kui RHS § 190 lg 4 p 2 sätestab kohase nõudena kohustamisnõude, siis ei ole ka kohtumenetluses lubatud esitada tühistamisnõuet. Kohus keeldub tühistamisnõude vastuvõtmisest. Kohus keeldub ka õigusvastasuse tuvastamise nõude vastuvõtmisest. Hankijal on seadusega lubatavates piirides täielik vabadus iga riigihanke puhul otsustada, millised hanketingimused kehtestada. Seega ei oma tähtsust kaebaja viidatud asjaolu, et vastustaja on sama hankeobjekti suhtes korraldatud varasema hankemenetluse juba kehtetuks tunnistanud ning pole välistatud, et hankija võib korraldada uue hanke, milles esinevad samasugused õigusvastased tingimused. Tulevastes hankemenetlustes on kaebajal võimalik rakendada tuvastamisnõudest tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Tuvastamisnõudele üleminek on erandina õigustatud siis, kui esinevad kaebajast sõltumatud asjaolud (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 11 ja 13; Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-933, p 14). Praeguse vaidluse asjaolud on oluliselt erinevad, sest kaebaja ei ole taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist ja esitas kehtivatest hanketingimustest lähtudes oma pakkumuse. Seega ei tekkinud tuvastamisnõudele ülemineku vajadus kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Kaebaja viidatud Riigikohtu 07.06.2018 otsus nr 3-16-586 (p 12) ei ole asjakohane, sest see ei puuduta kaebuse muutmise lubatavust. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja viidatud Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873 (p 34) ja Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus nr 3-19-2392 (p 18) ei ole asjakohased, sest puudutavad tuvastamisnõudele üleminekut haldusakti kehtivuse ammendumise korral, mil kaebuse muutmise vajadus tekkis kaebajast sõltumatutel asjaoludel. Kohtule ei ole lisaks äratuntav, et kaebaja pakkumusel ei ole
5(11)
3-22-619 teise pakkujaga võrreldes samaväärset edulootust, mistõttu ei ole kaebajaga hankelepingu sõlmimine välistatud ja hüvitamiskaebuse esitamise vajadus on hüpoteetiline. Kaebaja esitatud kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus, et kaebaja teadis, et pakkumuste esitamise tähtaeg on 01.04.2022, kuid ta ei esitanud esialgse õiguskaitse taotlust, et peatada tähtajast tulenev õiguslik mõju, vaid esitas tähtajaks pakkumuse. Vastustaja võis riigihanke alusdokumente muuta kuni pakkumuste esitamise tähtajani (RHS § 81 lg 1). Kuna kaebaja ei taotlenud esialgset õiguskaitset, siis kaotas ta 01.04.2022 seisuga võimaluse nõuda riigihanke alusdokumentide õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla viimist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-21-991, p 14). Kuna kohustamisnõude eesmärki ei ole enam võimalik saavutada, siis ei hinda kohus sisuliselt hanketingimuste õigusvastasust. Kohustamisnõude rahuldamata jätmise tõttu puudub vajadus hakata eraldi hindama ka VAKO otsuse õiguspärasust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Megameedia Grupp OÜ palub 03.06.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada kaebus 02.05.2022 esitatud nõuetes. Vaidlusaluse riigihanke tingimused kehtestavad pakkumuste hindamiseks ebaselged kriteeriumid, mille eesmärgiks on anda eelis JCDecaux Eesti OÜ-le, kelle pakkumus ongi nüüdseks tunnistatud edukaks. Asjas tuleb vastata eelkõige küsimustele, kas apellant saab esitada riigihanke alusdokumendi peale halduskohtule tühistamiskaebuse, kuigi ta on kohustuslikus kohtueelses menetluses esitanud kohustamisnõude, ning kas apellandil on põhjendatud huvi tuvastada hanke alusdokumentide õigusvastasus, kuigi ta ei esitanud esialgse õiguskaitse taotlust ja esitas hankes oma pakkumuse. RHS § 185 lg 2 p 1, § 190 lg 4 p 2 ja § 197 lg 1 p 5 ning HKMS 28. peatükk ei keela esitada hankeasjas halduskohtule tühistamiskaebust riigihanke alusdokumentide peale. Seega keeldus halduskohus ebaõigesti kaebuse muutmise vastuvõtmisest. RHS § 190 lg 4 p 2 ja § 197 lg 1 p 5 näevad ette, et vaidlustusmenetluses saab nõuda üksnes hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid õigusaktide nõuetega kooskõlla. Vaidlustusmenetluses ei saa seetõttu esitada riigihanke alusdokumentide suhtes tuvastamisnõuet, kuid halduskohus pidas tuvastamiskaebust siiski põhimõtteliselt võimalikuks. Kui leida, et hankeasjas saab halduskohtule esitada kaebuse riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks, siis peab hankeasjas saama esitada kaebuse ka riigihanke alusdokumentide tühistamiseks. Kohtu seisukohad on vastuolulised. Eelhaldusakti peale on asjakohane esitada tühistamiskaebus. Apellant taotles kaebuse muutmist 02.05.2022 ja kaebuse muutmine olnuks kaebuse eesmärke arvestades otstarbekas. Taotluse esitamine ei pikendanud asja menetlust ega halvendanud vastustaja positsiooni. HKMS 28. ptk ei täpsusta ega määra kindlaks, millise riigihanke korraldamisega seotud haldusakti või toimingu suhtes tuleb üht või teist liiki kaebust kasutada. Järelikult tuleb ka hankeasjas esitada haldusakti peale tühistamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 1). HKMS § 268 reguleerib kaebeõigust, mitte ei sätesta seda, mis liiki kaebuse saab hankeasjas esitada. Alusetu on halduskohtu väide, et hankeasjas saab esitada ainult sellise kaebuse, mis vastab vaidlustusmenetluses esitatavale nõudele. RHS-i eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 450 SE) seletuskirjast seda eesmärki ei nähtu. Halduskohus on seega oluliselt rikkunud HKMS § 49 lg-t 1 ja § 157 lg-t 1. Tuvastamiskaebuse esitamine on apellandi õiguste kaitseks vajalik ja halduskohus keeldus ebaõigesti kaebuse muudatuse vastuvõtmisest. HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminekule ei laiene HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangud, kuid tuvastamisnõue peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-993, p 14). Apellant osaleb samuti pidevalt riigihangetes ning kui 6(11)
3-22-619 selgub, et apellant kaotas vaidlustatud tingimuste õigusvastasuse tõttu võimaluse sõlmida ise hankeleping, siis võib apellant nõuda vastustajalt kahju hüvitamist (vt ka Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34; Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus nr 3-19-2392, p 18). Kuna halduskohus lähtus HKMS § 45 lg-s 2 toodud piirangutest (sh tegi Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrusest nr 3-21-933 ebaõiged järeldused), siis lahendas ta kaebuse muutmise taotluse valesti, rikkudes HKMS § 49 lg-t 1 ja § 157 lg-t 1. Hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi p 7 ning dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on õigusvastased (st vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ning § 85 lg-tega 1–3). Kuna halduskohus keeldus kaebuse muutmise lubamisest, siis ei võtnud ta ka seisukohta, kas vaidlusalused hanketingimused on õigusvastased. Apellant jääb 14.03.2022 kaebuse p-s 7 ja 31.03.2022 seisukoha p-des 4–9 toodud põhjenduste juurde ning leiab jätkuvalt, et vaidlustatud tingimused on õigusvastased. Apellant rõhutab üksnes seda, et kuna hindepunktide andmise kriteeriumid sisaldavad disainilahenduste hindamise osas ebaselgeid mõisteid „tagasihoidlik“, „elegantne“, „aegumatu“, „terviklahendusena veenev“, „detailide tasandil läbimõeldud“, „disain ja toote konstruktsioon arvestab praktilisi eesmärke ja ohutust“ ning „sobivus erinevasse linnakeskkonda“, siis ei ole vastustaja tegevus läbipaistev ega kontrollitav. Apellandil ei ole võimalik ette näha ja oma pakkumuse tegemisel võtta arvesse, kuidas vastustaja neid mõisteid pakkumuste hindamisel sisustab. Hankelepingu esemeks on eeskätt ehitus-, hooldus-, remondija avariitööd ning reklaami ekspluateerimine. Ootekodade, tualettide ja vitriinide disain on vaid osa projektdokumentatsioonist. Seega, kuigi pakutud disainilahendused on hanke esemega mingil määral seotud, ei ole see seotus selline, et õigustada 100-st võimalikust hindepunktist 70 hindepunkti omistamist pakutavate disainilahenduste alusel. Seejuures paigaldatakse pooled ootekodadest (1200-st ootekojast 600) Tallinna juba olemasoleva disainilahenduse alusel, kuid sellele vaatamata antakse 100-st võimalikust hindepunktist 40 hindepunkti pakkuja pakutava ootekoja disainilahenduse alusel. Disainilahenduse alusel antavad hindepunktid on vastuolus RHS § 85 lg-tega 1–3.
11.Tallinna Transpordiamet palub 16.06.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes oma varem avaldatud seisukohtade juurde. RHS § 190 lg 4 välistab riigihanke alusdokumentide tühistamise nõude esitamise. Apellant on varasemalt taotlenud riigihanke alusdokumentide õigusaktides sätestatud nõuetega kooskõlla viimist ja selle nõude muutmine oleks vastuolus RHS § 190 lg 4 p-ga 2. Kuna VAKO menetlus on haldusasja kohustuslik eelmenetlus (HKMS § 268 lg 1), siis ei saa nõudeid, mida RHS § 190 lg 4 ette ei näe, esitada ka kohtumenetluses. Kuivõrd pakkumused on avatud, edukas pakkuja on välja selgitatud ning hankija ei saa RHS § 81 lg 1 kohaselt enam riigihanke alusdokumente muuta, siis on kaebusega taotletud eesmärgi saavutamine muutunud õiguslikult ja faktiliselt võimatuks. Kuna kaebaja esitas ka ise pakkumuse, on tal võimalik kaitsta oma õigusi hankija tehtud otsuste vaidlustamisel. Täiendavalt ei esine praegusel juhul apellandile ootamatuid ja temast sõltumatuid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastamiskaebusele üleminekut (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2016 määrus nr 3-16-1918, p 13). Apellant oleks pidanud täitma hoolsuskohustust ja esitama halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Samuti esitas apellant ka ise pakkumuse, mis tähendab, et ta nõustus kõigi riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustega (RHS § 110 lg 3). Kaebuse muutmine ei ole kummalgi juhul lubatav ka põhjusel, et kaebetähtaeg on möödunud (HKMS § 270 lg 1). Sisulise vaidluse osas jääb hankija varem esitatud seisukohale, et RHS § 85 lg 3 kohaselt on pakkumuste hindamiseks pädevus hankijal, kellel on mh õigus määrata pakkumuste hindamiseks sobilikud hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud. Pakkujad ei saa ette kirjutada, milline hindamiskriteerium peab hankijale parima pakkuja väljaselgitamisel olema suurema tähtsuse ja osakaaluga. Asjaolu, et pakkujatele teatud hanketingimused ei meeldi, ei muuda neid tingimusi õigusvastaseks.
7(11)
3-22-619
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Kaebuse muutmise taotlus
12.Praeguses asjas on vaidluse all riigihanke alusdokumendid (RHS § 185 lg 2 p 1) ning Megameedia Grupp OÜ esitas VAKO-le 18.02.2022 vaidlustuse nõudega kohustada hankijat viima riigihanke alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla (RHS § 190 lg 4 p 2). Halduskohtule esitatud 14.03.2022 kaebuses palus Megameedia Grupp OÜ tühistada VAKO 04.03.2022 otsus nr 24-22/243491 osaliselt ja kohustada hankijat viima riigihanke alusdokumendid pakkumuste hindamise kriteeriumeid puudutavas osas kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Seoses asjaoluga, et 01.04.2022 saabus pakkumuste esitamise tähtpäev ning Tallinna Ringkonnakohus ei pidanud 28.04.2022 määruses kohustamiskaebuse rahuldamist RHS § 81 lg-st 1 tulenevalt enam võimalikuks, esitas Megameedia Grupp OÜ halduskohtule 02.05.2022 taotluse kaebuse muutmiseks selliselt, et asendada riigihanke alusdokumentide suhtes esitatud kohustamisnõue kas tühistamisnõudega või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Halduskohus ei lubanud 24.05.2022 otsuses kaebust muuta, leides, et halduskohtule ei ole võimalik esitada kaebust riigihanke alusdokumentide tühistamiseks ning tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud HKMS § 45 lg-s 2 toodud tingimused. Sellest tulenevalt lahendas halduskohus otsuses apellandi algse kohustamisnõude, jättes selle rahuldamata.
13.Ringkonnakohtu hinnangul välistas halduskohus iseenesest õigesti kohustamisnõude asendamise tühistamisnõudega, kuid tuvastamisnõude osas keeldus põhjendamatult kaebuse muutmise lubamisest. Kuna RHS-i rikkumisele tuginedes saab hankija tegevust HKMS § 268 lg 1 ja § 47 lg 1 järgi halduskohtus üldjuhul vaidlustada üksnes tingimusel, et kaebaja on eelnevalt nõuetekohaselt läbinud vaidlustusmenetluse VAKO-s (vt ka Riigikohtu 06.02.2019 määrus nr 3-17-1151, p 6; 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p-d 17–18), siis ei ole ka halduskohtule võimalik esitada selliseid nõudeid, mida ei olnud võimalik esitada (või mida ei esitatud) vaidlustusmenetluses. Vaidlustuses esitatavad nõuded on riigihanke alusdokumentide puhul RHS § 190 lg 4 p 2 ja § 197 lg 1 p-st 5 tulenevalt piiratud õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamise nõudega. Vaidlustuses ei saa taotleda ja VAKO-l puuduvad volitused tunnistada riigihanke alusdokumendid kehtetuks (vt ka I. Pilving, M. Parind. RHS § 197 kommentaar, p 13. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, lk 1130). Apellant ongi praeguses asjas esmalt taotlenud riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimist, kuid pärast 01.04.2022 ei saanud seda nõuet RHS § 81 lg-st 1 tulenevalt enam rahuldada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2022 määruse p-d 13–15). Megameedia Grupp OÜ 02.05.2022 taotlusest nähtuvalt aktsepteeris apellant seda järeldust ja on soovinud kohustamisnõude asendada esmajoones nõudega tühistada riigihanke alusdokumendid kui eelhaldusakt. Ringkonnakohus rõhutab, et kui riigihanke alusdokumentide peale ei saa seaduse järgi üldse tühistamisnõuet esitada, siis ei teki tühistamisnõude esitamise õigust ka sellest, et kohustamisnõuet ei saa asjaolude muutumise tõttu enam rahuldada. Kaebuse muutmiseks ei ole HKMS § 49 lg-st 1 tulenevalt alust, kui muudetud kujul kaebuse esitamine ei oleks HKMS-i kohaselt lubatav.
14.Teistsugune on aga olukord HKMS § 152 lg 2 analoogia alusel nn jätkutuvastuskaebusele ülemineku puhul (sh saab nimetatud sätte alusel minna üle ainult tuvastamisnõudele, mitte aga tühistamisnõudele). Ehkki HKMS § 152 lg 2 reguleerib vahetult üksnes sellist olukorda, kus haldusasja menetlus tuleks kaebuse eesmärgi saavutamise tõttu HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, on seda analoogia alusel rakendatud ka juhtudel, kui õigeaegselt esitatud ja kohast nõuet ei ole kaebajast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 11–12; 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 34; 8(11)
3-22-619 Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-933, p 14). HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudele üleminek ei eelda kaebuse muutmist, sest kohustamiskaebus hõlmab samuti vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude (vrd lahend nr 3-15-873, p 34). Kaebaja ei ole seejuures seotud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12), vaid üksnes HKMS § 152 lg-s 2 tooduga. Seega ei ole oluline, kas võimalikus muus tulevases hankevaidluses oleks apellandi käsutuses mõni tuvastamisnõudest tõhusam õiguskaitsevahend. Halduskohus leidis, et apellandil olnuks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega võimalik saavutada riigihankes nr 243491 pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkamine ja tagada seeläbi esitatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkus, ning kuna Megameedia Grupp OÜ esialgset õiguskaitset ei taotlenud, siis ei ole asjaolude muutumine toimunud temast sõltumatult. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lahendist nr 3-20-580 (p 12) tuletada piirangut, et nn jätkutuvastuskaebusele üleminek on lubatav vaid eeldusel, et kaebaja käsutuses ei olnud ühtegi õiguskaitsevahendit, millega saanuks asjaolude muutumist ära hoida, ning kui kaebajal olnuks võimalik asjaolude muutumist vältida, siis selle kasutamata jätmine välistab tuvastamisnõudele ülemineku. Oluline on üksnes see, et asjaolude muutumine ei tohi olla kaebaja enda tegevuse tagajärg. Praegu see nii ei ole, sest pakkumuste esitamise tähtpäev saabus 01.04.2022 apellandi tegevusest sõltumatult.
15.Eeltoodust lähtudes tuleb ringkonnakohtu hinnangul Megameedia Grupp OÜ-l lubada minna HKMS § 152 lg 2 alusel esialgselt kohustamisnõudelt üle nõudele tuvastada hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi p 7 ja dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ õigusvastasus. Tuvastamiskaebusele üleminekut tuleb pidada apellandi õiguste kaitseks vajalikuks, sest ta on viidanud mh soovile esitada hankija vastu kahju hüvitamise nõue ja taotleda praeguses asjas kantud menetluskulude hüvitamist (nt Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus nr 3-19-2392, p 18). Menetluse jätkamist toetab ka menetlusökonoomia eesmärk, sest riigihankes nr 243491 pakkumuste esitamise tähtpäeva (01.04.2022) saabumiseks oli läbitud vaidlustusmenetlus ning möödas oli ka halduskohtule tõendite ja taotluste esitamise tähtaeg (Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse järgi võis täiendavaid menetlusdokumente esitada kuni 31.03.2022) ehk pooled olid kõik sisulised argumendid esitanud. Kuna esialgne kohustamisnõue hõlmas ka tuvastamisnõude, siis ei saa kerkida küsimust ka tuvastamisnõude tähtaegsusest. Ringkonnakohus jääb 28.04.2022 määruses (p 16) väljendatud seisukoha juurde, et vaidlusaluses riigihankes pakkumuse esitamine ei mõjuta apellandi positsiooni praeguses kohtumenetluses ega kujuta endast kaebusest loobumist vmt. II Hindamiskriteeriumite õiguspärasus
16.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et riigihankes nr 243491 avaldatud hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi p 7 ning dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ning § 85 lg-tega 1–3. VAKO 04.03.2022 otsuses nr 24-22/243491 (p-d 14–22) on õigesti märgitud, et RHS-ga ettenähtud piirides on hankija hindamiskriteeriumite ja nende proportsioonide kujundamisel vaba. Kuna Megameedia Grupp OÜ sisulised väited ei ole menetluse käigus muutunud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks VAKO otsusega nõustudes kõiki VAKO põhjendusi üle korrata.
17.RHS § 85 lg 1 esimese lause kohaselt sätestab hankija riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Seatud hindamiskriteeriumid peavad seega võimaldama selgitada välja majanduslikult soodsaima (parima hinna ja kvaliteedi suhtega) pakkumuse, olema seotud hankelepingu esemega ja tagama reaalse konkurentsi. Apellant on pidanud eelkõige õigusvastaseks, et ootekodade, tualettide ja vitriinide disaini eest 9(11)
3-22-619 antavate hindepunktide osakaal (70%) on märkimisväärselt suurem kui pakkumuse hinna alusel antavate hindepunktide osakaal (30%), kuigi disainilahenduse väljatöötamine moodustab ainult väikese osa tellitavatest töödest. Hankelepingu alusel on kavas paigaldada 1200 ootekoda (sh 600 nn Tallinna disainiga ja 600 pakkuja disainiga), 34 avalikku tasulist välitualetti ning 121 reklaamvitriini ja 13–20 linnateabevitriini. Seejuures on oluline silmas pidada, et vaidlusaluse hankemenetluse eesmärk on vahetada välja kõik Tallinnas praegu olevad ootekojad, avalikud tasulised välitualetid ning reklaam- ja linnateabevitriinid. Sõlmitava hankelepingu kestuseks on 21 aastat. Seega kujundavad riigihanke tulemusel paigaldatavad ootekojad, tualetid ja vitriinid kogu Tallinna linna avalikku ruumi väga pikka aega, mistõttu on mõistetav, et toodete disainile pannakse suurt rõhku, olenemata sellest, et pakkuja kuludest võib sellele kuluda üksnes väike osa ning teistes analoogsetes hangetes pole disainilahenduste hindamisele tähelepanu pööratud. Pakkumuste hindamine mh kvalitatiivsete kriteeriumite (sh disaini – vt RHS § 85 lg 8 p 1) alusel on võimalik ja lubatud ka toodete või teenuste tellimisel ning see ei muuda vaidlusalust hankemenetlust ideekonkursiks (RHS §-d 128–130). Disainilahenduste hindamist ei välista seegi, et nn Tallinna disainiga ootekodade üldine disain on leitud juba varasema ideekonkursi „Tallinna ühistranspordipeatuste ootekodade disaini ideekonkurss“ (viitenumber 223577) tulemusel, sest see puudutab üksnes pooli ühistranspordipeatuste ootekodasid ning ei laiene tualettidele ja vitriinidele. Kuna pakkuja disainiga ootekodade arv (600 tk) ületab ikkagi oluliselt tualettide ja vitriinide arvu, siis on ka põhjendatud anda ootekodade disainilahendusele suurem osakaal.
18.Hankija sai pakkumuste hindamise kriteeriumite sätestamisel võtta arvesse ka varasemas riigihankes nr 237153 saadud kogemust, et kuna riigihanke alusdokumendi p 2.2 kohaselt võib pakkuja hankelepingu täitmisel tekkivaid kulusid ristsubsideerida kolmandatelt isikutelt saadavast tulust, pakkusid nii Megameedia Grupp OÜ kui ka JCDecaux Eesti OÜ madalaimat võimalikku hinda (0,0001 €) ning hankijal ei olnud võimalik selgitada välja, kelle pakkumus oli majanduslikult soodsaim. Kuna riigihankes nr 243491 sätestatud hanketingimused kordavad olulises osas varasema riigihanke tingimusi, siis tuli hankijal arvestada võimalusega, et ka uues hankemenetluses esitatavaid pakkumusi ei pruugi olla võimalik hinna alusel järjestada, mistõttu tuleks hindamiskriteeriumite kehtestamisel omistada suurem roll kvalitatiivsetele aspektidele. RHS § 85 lg-st 3 tulenevalt on majanduslikult soodsaim pakkumus, millel on parim hinna ja kvaliteedi suhe. Hankija määrab riigihanke alusdokumentides suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuste hindamise kriteeriumile pakkumuste majandusliku soodsuse hindamiseks annab (RHS § 85 lg 9). Seda kohustust on vastustaja järginud. Seadusest ei tulene piirangut, et hinna osakaal ei tohiks olla näiteks väiksem kui 50% või kvalitatiivsete kriteeriumite osakaal ületada näiteks 50% või muud taset. Vastupidist kinnitab RHS § 85 lg 7, mille kohaselt oleks õiguspärane ka see, kui hankija määrab hankelepingu hinna või kulu suuruse riigihanke alusdokumentides ise kindlaks ning hindab hankes esitatud pakkumusi üksnes kvalitatiivsete, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalsete kriteeriumite alusel.
19.Hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte (RHS § 3 p 1) rikkumiseks ei saa iseenesest pidada seda, et pakutavate ootekodade, tualettide ja vitriinide disainilahenduste hindamiseks riigihanke alusdokumendi p-des 7.1.2, 7.1.3.1 ja 7.1.4 sätestatud kriteeriumid on hinnangulised (nt sobituvus erinevatesse linnaehituslikesse keskkondadesse, tagasihoidlik, elegantne, aegumatu, terviklahendusena veenev, detailide tasandil läbimõeldud). Apellandil ei ole küll võimalik tõsikindlalt ette näha, kuidas täpselt hankija neid kriteeriume sisustab, kuid tal on asjaomases majandus- ja kutsetegevuses pikka aega tegutsenud isikuna olemas teadmised ja kogemus, millele tuginedes ise kõnealuseid kriteeriume mõistlikult sisustada (sh kasutades vajaduse korral disainilahenduste väljatöötamisel erialaspetsialistide abi) ning esitada seejärel pakkumus, mis tema hinnangul vastab kõige paremini kehtestatud kriteeriumitele. Vastustaja arusaama linnaruumi sobivatest, ajatutest ja elegantsetest ootekodadest võivad aidata sisustada 10(11)
3-22-619 ka varasemal ideekonkursil väljavalitud nn Tallinna disaini kajastavad dokumendid. Hindamise subjektiivsust ja võimalikku kallutatust vähendab asjaolu, et disainilahendusi hindab hankija moodustatav komisjon (vt riigihanke alusdokumendi p-d 7.1.2, 7.1.3 ja 7.1.4). Samuti on hindamiskriteeriumite kohaldamine kohtulikult kontrollitav (nt Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 17–21). Kuna võimaliku hindamisveaga kaasneks intensiivne õiguste riive, siis ei saaks halduskohus piirduda ka ilmselgete vigade testiga. VAKO on põhjendatult märkinud, et vaidlusalused kriteeriumid ei ole sedavõrd umbmäärased, et tingiksid täiesti meelevaldse hindamise. III Kokkuvõte ja menetluskulud
20.Eelneva põhjal ning HKMS § 200 p-de 3 ja 4 alusel jääb Megameedia Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 24.05.2022 otsuse resolutsiooni p-i 1, kuid jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata, asendades halduskohtu otsuse põhjendused ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Megameedia Grupp OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot ja kandnud apellatsioonimenetluses esindajakulu 2359 eurot (ilma käibemaksuta, vastab esindaja 13 töötunnile). Esindajakulude kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna Transpordiamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.