3-21-667/44 - Rahvastik - Välismaalased - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

10.X esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles PPA 10. märtsi 2021. a otsuse ja 9. detsembri 2021. a ettekirjutuse tühistamist ning PPA kohustamist vaadata kaebaja elamisloa taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja on Eestis elanud 4,5 aastat. Ta on Eestile lojaalne ja pole seadusi rikkunud. Ta on olnud abikaasaga abielus alates 8. oktoobrist 2016. Kooselu on harmooniline. Kaebaja on püüdnud Eesti ühiskonda integreeruda. Ta külastab Eesti kultuuriüritusi, suhtleb töökaaslastega OÜ-s A; 2) PPA on põhjendamatult lugenud piisavaks asjaolud, mida abikaasa tunnistas 14. mail 2019. Abikaasa ülekuulamisel 14. mail 2019 käituti väärikust alandavalt, kasutades psüühilist vägivalda, kriminaalkaristusega ähvardamist ja politseisse viimist ülestunnistuse saamiseks; 3) PPA teadis, et kaebaja elukohaks oli VVV ja PPP, kuid neid ei kontrollitud; 4) WWW korteri kohta nõuti andmeid erinevatelt isikutelt vähemalt üheksal korral. Sellises olukorras ei saa loota, et andmed oleksid täpselt ühesugused; 5) Eestist ärakäimise asjaolust ei järeldu pereelu puudumine. Ka pelgalt kontaktaadresside erinevus ei tähenda, et isikute vahel puudub pereelu; 6) PPA võttis arvesse ainult tõendeid, mis viitavad abielu fiktiivsusele, kuid jättis tegeliku abielu kasuks rääkivad tõendid analüüsimata; 7) kaebajalt ja abikaasalt nõuti seadusvastaselt pangakonto andmeid, andmeid tervisliku seisukorra kohta, palgaandmeid, andmeid töötamise kohta jms; 8) mõlemad abikaasad on teineteisest sõltuvad nii majanduslikult, füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt; 9) erinevate otsustuste vahel pole kaalutud. Arvestatud pole haldusakti tagajärgi taotlejale. Kaalutud pole seda, kuivõrd välismaalane on integreerunud, kas ta on ohuks Eesti riigile, avalikule korrale, kas ta on toime pannud õigusrikkumisi, milline on kaebaja tervislik seisund, kas ta tuleb toime väljasaatmise korral jm. Arvestatud ei ole sellega, et kutsuja tühistas kutse tagasivõtmise. Abikaasade koos elamine on tõendatud VVV korteri üürilepingutega ja üürileandjate seletustega, PPP korteri üürilepinguga ja üürileandja seletusega; 10) PPA ei arvestanud olukorda Armeenias; 11) kaebajale ei antud menetluse käigust teada, rikutud on õigust tutvuda toimikuga; 12) PPA esitas korduvaid küsimusi ühe ja sama asjaolu kohta. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus haldusorgan kas tahtlikult või ekslikult mõjutab oma akti või tegevusega isiku käitumist või annab talle eksitavat teavet; 13) lahkumisettekirjutus on võrreldes 3. juuni 2019. a lahkumisettekirjutusega oluliselt karmim. Kaebajale kohaldati kolmeaastast sissesõidukeeldu. PPA ei ole oma meelemuutust põhjendanud. Kaebaja pole toime pannud ühtki õigusrikkumist. Kaebajat peeti ebasoovitavaks isikuks, kuid on ebaselge, millist ohtu kaebaja kujutab. Lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga pole proportsionaalne.

3-21-667 tähenda, et isikud elaksid tegelikku perekonnaelu. Tegeliku perekonnaelu puudumine aga tähendab fiktiivset abielu (VMS § 138 lg 2). Seega ei vasta kaebaja elamisloa abikaasa juurde elama asumiseks tingimustele; 2) kaebaja esitas valeandmeid oma elukoha kohta. Taotleja kinnitas allkirjaga taotluses esitatud andmete õigsust, kuid menetluse jooksul selgus, et taotluses esitatud elukoha andmed ei vastanud tõele. Eestis integreerumine ja suhted töökaaslastega ei ole asjakohased, kuna abikaasa juurde elama asumiseks elamisloa andmise tingimuseks ei ole Eesti ühiskonda integreerumine; 3) elamisloa pikendamise menetluses kasutas PPA tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks seaduslikke võimalusi, nt lisaandmete küsimist, ärakuulamist, kodukülastust; 4) tegeliku perekonnaelu elamise üks indikaator on, et abikaasad elavad koos. Kuna kaebaja ja kutsuja on elamisloa pikendamise menetluse raames esitanud korduvalt vastuolulisi ja segaseid ütlusi oma elukoha kohta, olid menetleja küsimused elukoha kohta asjakohased. Otsuses on välja toodud kaebaja ja kutsuja erinevad ütlused elukoha aadressi osas, mis ajendas PPA-d jõudma järeldusele, et tegemist on fiktiivse abieluga. Elukoha puudumine oli vaid üks asjaolu teiste kõrval (nt kodukülastuse protokoll); 5) kaebajale anti teada menetluse algatamisest, arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusest ning asjaoludest; 6) kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja on Eestis viibides ebaseaduslikult töötanud. Ilma seadusliku viibimisaluseta ei olnud kaebajal võimalik seaduslikult tööd teha. Seega on kaebaja väide, et ta ei ole seadusi rikkunud, vale; 7) lahkumisettekirjutus on õiguspärane. Kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus; 8) kutsuja kutsest loobumist ning tema ütlusi abielu fiktiivsuse osas ei ole saadud vägivalla ega hirmutamise teel; 9) kuivõrd kaebajale anti lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks maksimaalne tähtaeg (30 päeva), ei ole PPA pidanud teda ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule. Samas ei tähenda ohu puudumine seda, et välismaalane võiks ilma seadusliku aluseta Eestis viibida. Ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel ei saa tekkida õiguspärast ootust, et talle ei tehta lahkumisettekirjutust; 10) insuldiga kaasnenud tüsistuste asjaolusid on kohus haldusasjas nr 3-19-1031 hinnanud, uutele terviseprobleemidele viitavaid tõendeid ei ole PPA-le esitatud; 11) kaebaja ei ole põhjendanud, miks tuleks tema väljasaatmist perspektiivituks pidada. Kaebajal on Armeenia kodakondsus ning kuni eelmise aasta oktoobrini oli tal ka kehtiv pass. Asjaolu, et Armeenias võivad arstiabi või haiglaravi võimalused olla Eestist erinevad, ei anna alust pidada väljasaatmist perspektiivituks; 12) sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud. Kaebaja viibib ebaseaduslikult riigis ja teeb ebaseaduslikult tööd. Tegemist pole usaldusväärse välismaalasega. Sissesõidukeelu kohaldamata jätmise aluseid ei esine. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et ta on võimeline töötama, seega ei ole ka tema tervislik seisund sedavõrd halb, nagu kaebaja näidata püüab. 13) õige pole kaebaja järeldus, et kuna ta on juba viis aastat Eestis elanud, võib teda võrrelda pikaajalise elanikuga. Elamisloa alusel on kaebaja Eestis elanud vaid ühe aasta.

3-21-667 võib tähtajalist elamisluba pikendada, kui elamisloa pikendamise tingimused on täidetud ega esine elamisloa pikendamisest keeldumise alust. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui VMS ei sätesta teisiti (VMS § 131 lg 1). VMS § 123 punkti 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele; 2) fiktiivabielu tõendamine on otseste tõendite puudumise tõttu keeruline. Fiktiivabielu konspiratiivsuse tõttu on PPA-l raske või isegi võimatu esitada otsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid, et abielu on fiktiivne. Enamasti kinnitavad fiktiivabielu kaudsete tõendite kogum, mille alusel tekib põhjendatud kahtlus, et abikaasade vahel puudub tegelik perekonnaelu ning nende vahel ei ole majanduslikku sidet ja psühholoogilist sõltuvust. Euroopa Komisjoni 26. septembri 2014. a teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule (teatis) ja selles viidatud fiktiivabielusid käsitlev käsiraamat (käsiraamat) esitavad fiktiivabielude tuvastamise indikatiivsed kriteeriumid. Teatisest võib lugeda, et uurimise käivitamiseks peab avaliku võimu kandjal olema tekkinud mõistlik kahtlus, et konkreetne abielu ei ole tegelik (teatise p 3.3, lk 5). Tõendamiskoormus, et tegemist on fiktiivse abieluga, lasub ametiasutusel. Abikaasad ei pea tõendama, et nende abielu ei ole fiktiivne (käsiraamat, lk 28). Käsiraamatus on rõhutatud (lk 28), et isegi kui abielupaar ei suuda esitada tõendeid, mis mõistliku kahtluse hajutaksid, või loobutakse üldse tõendite esitamisest, siis ei saa see olla ainus või otsustav põhjus järeldamaks, et abielu on fiktiivne. Seda saab küll võtta arvesse koos teiste oluliste tõenditega hindamaks, kas abielu on fiktiivne või tegelik. Seega pelgalt mõistlike kahtluste tekkimine konkreetse abielu ehtsuse osas ja selle põhistamine ei ole piisav elamisloa pikendamisest keeldumiseks. Käsiraamatust on etappide kaupa leitavad kriteeriumid, mis vihjavad sellele, et abielu kasutatakse kuritarvituse eesmärgil (st vaid elamisloa saamiseks). Näiteks abielueelses faasis vihjab kuritarvitusele see, et võrdluses tõeliste paaridega ei ole fiktiivse abielu sõlmijad suurema tõenäosusega kordagi kohtunud. Elamisloa taotlemise faasis see, et abikaasad annavad teineteist puudutavates olulistes küsimustes ebajärjekindlat või vale infot, sh näiteks esimese kohtumise kohta, või esitavad elamisloa taotlusel vigase, vale või ebakindla aadressi või elab elamisloa taotleja koos kellegi teise kui enda abikaasaga. Kui elamisluba taotlevale abikaasale on juba elamisluba antud, siis selles etapis viitab kuritarvitusele näiteks asjaolu, kui abikaasad ei jätka kooselu ja elavad mõjuva põhjuseta eraldi või kui üks abikaasadest elab kellegi teisega või kui abikaasad ei panusta abieluga kaasnevate kohustuste täitmisesse; 3) kohus nõustub PPA 10. märtsi 2021. a otsuse põhjendustega osas, milles need puudutavad tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumist VMS § 123 p 2 alusel ning ei pea nende tervikuna kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2); 4) PPA-l tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja ja kutsuja abielu on fiktiivne. Nii kaebaja kui tema abikaasa kohtusid esimest korda Moskvas, kus pärast mõnepäevast koosviibimist sõlmiti abielu. Käsiraamatu järgi võib mõistliku kahtluse tekkimise aluseks olla ka see, kui Euroopa Liidu kodanik sõidab abiellumise kohta üksnes lühikest aega enne abielu sõlmimist ja lahkub lühikese aja vältel pärast abielu sõlmimist ilma asjakohase põhjenduseta. Kutsuja sisenemine Venemaale, esimene kohtumine tulevase abikaasaga, abiellumine ja riigist lahkumine jäid 10 päeva sisse, mis tekitab kahtluse, et kutsuja sõitis Moskvasse üksnes abiellumiseks. Fiktiivsele abielule võivad viidata ka abikaasade vastuolulised ütlused elukoha, igapäevaelu, tulevikuplaanide vms kohta; 5) PPA-s 7. mail 2019 toimunud vestlusel väitsid kaebaja ja väidetav abikaasa, et nad elasid WWW tänaval koos (u 1,5 kuud), kui kaebaja Eestisse saabus ning teises asukohas WWW on koos elatud 3-4 kuud. Kaebaja väitis, et ta on WWW abikaasa õe kodus õega kohtunud. PPA külastas ette teatamata 14. mail 2019 WWW asuvat korterit ja viis seal viibinud kaebaja abikaasa õe ja õepojaga läbi vestluse. Õe küsitlemisel selgus, et kaebaja ja abikaasa pole kunagi eelviidatud aadressil koos elanud ja seal elab kaebaja abikaasa, samuti pole õele kaebaja abikaasat tutvustatud ning kaebaja pole selles korteris kunagi käinud. Samuti ei teadnud kaebaja abikaasa õde, kas kaebaja ja abikaasa veel suhtlevad (14. mai 2019. a küsitluse protokoll, 6(13)

3-21-667 haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 2. augusti 2019. a vastuse lisa 2, lk 13-17). Kaebaja abikaasa õepoeg kinnitas, et tema tädi elab koos oma õe ja temaga ühel elamispinnal juba ligi 4 aastat. Kaebajat pole ta aga kunagi näinud (14. mai 2019. a küsitluse protokoll, haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 2. augusti 2019. a vastuse lisa 2, lk 18 –19); 6) kaebaja abikaasa, kellega PPA ametnikud 14. mail 2019 menetlustoimingu käigus kohtusid, andis seletuse, millest nähtuvalt pole ta tegelikult kaebajaga WWW koos elanud ning abielu on fiktiivne (14. mai 2019. a protokoll, haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 2. augusti 2019. a vastuse lisa 2, lk 20-22). Kaebaja abikaasa 14. mai 2019. a seletuse kohaselt elab ta WWW ligi 5 aastat, aga elab ka Tallinnas aadressil, mida ta ei mäleta. Kaebaja abikaasa selgitas, et tema sugulased palusid tal aidata inimest, kes elab Eestis koos oma lapselapsega, kuna armeenlastel oli vaja, et see inimene tuleks siia tööle ning abikaasa abi seisnes selle inimesega fiktiivselt abiellumises. Abikaasa kinnitas 14. mai 2019. a vestluse protokollis, et tema abielu kaebajaga on fiktiivne (14. mai 2019. a küsitluse vastused protokollis eraldi A4 lehel). Seletuse allkirjastas kaebaja abikaasa 14. mail 2019. Abikaasa koostas 14. mail 2019 omakäeliselt ja alla kirjutatud avalduse (haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 2. augusti 2019. a vastuse lisa 2, lk 23), milles märgitakse järgmist: „Mina Q 28.08.1958.a soovin võtta tagasi oma kutse. Abielu on fiktiivne. Mida väga kahetsen.“; 7) haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud kaebusele oli tõendina lisatud abikaasa 29. mai 2019. a omakäeline venekeelne avaldus, milles ta märgib, et võtab tagasi oma 14. mai 2019. a avalduse, kuna see saadi mõjutamisega ning tema abielu ei ole fiktiivne. Uuendatud menetluse käigus palus PPA abikaasal kinnitada (PPA 3. septembri 2020. a e-kiri, vastustaja 27. mai 2021. a vastuse lisa 1, lk 10), kas ta jääb oma sõnade juurde ning soovib, et tema 23. oktoobril 2017 esitatud kutse oleks endiselt kehtiv. Abikaasa kinnitas 24. septembri 2020. a e-kirjaga (vastustaja 27. mai 2021. a vastuse lisa 2, lk 2-3), et jääb enda sõnade juurde ning soovib, et 23. oktoobril 2017 esitatud kutse oleks endiselt kehtiv. 14. mai 2019. a küsitluse protokoll ja 14. mail 2019 esitatud avaldus ei ole lubamatud tõendid. Vastustaja on põhjendatult viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2020. a otsusele haldusasjas nr 3-19-1031, milles kohus nõustus, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, nagu oleks abikaasa 14. mai 2019. a avaldus kutse tagasivõtmise kohta saadud ebaseaduslikke ülekuulamisvõtteid kasutades, sh isikut kuidagi hirmutatud või kasutatud tema kallal vägivalda. Nii praeguses kui ka varasemates kaebajaga seotud kohtuasjades ei ole esitatud tõendeid, mis viitaksid kaebaja väidetud lubamatule ülekuulamisele. Seega jääb kaebaja taotlus viidatud tõendite arvestamata jätmise osas rahuldamata. 14. mai 2019. a avaldusega arvestamine ei tähenda siiski, et selle tõendusväärtus oleks sedavõrd suur, et muud tõendid tuleks tervikuna tagaplaanile jätta. Tegemist on ühe tõendiga, mida kohus arvestab kogumis teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendid kogumis, sh 14. mai 2019 toiminud küsitluse protokoll ja esitatud avaldus kinnitavad, et abielu oli fiktiivne. Abikaasa hilisem tagasivõtmise avaldus ei ole kaalukas tõendi. Usutavad pole abikaasa hilisemad selgitused (vt nt Q 24. septembri 2020. a e-kiri, vastustaja 27. mai 2021. a vastuse lisa 2, lk 2-3) pereelu heast toimimisest ja kaebaja ning abikaasa omavahelistest lähedastest suhetest ning psühholoogilisest sõltuvusest; 8) PPA arvestas argumentide ja tõenditega, mis räägivad abielu kasuks. Otsuse tegemisel hinnati 22. märtsi 2018. a kodukülastusega seotud asjaolusid. Olukorras, kus PPA-l olid olemas andmed teineteist põhimõtteliselt mittetundvate inimeste „kiirabielu“ kohta ja kaebaja ning kutsuja olid andnud vastuolulisi andmeid, pidas PPA põhjendatuks taotlust edasi uurida; 9) asjaolud ei viita abikaasade tihedale majanduslikule sidemele. Vastustaja on veenvalt põhjendanud ja piisaval määral tõendanud, miks ta leiab, et taotlejal ja kutsujal puudub ühine majapidamine ja tegelik pereelu ning et taotleja ja kutsuja ei sõltu teineteisest majanduslikult ega psühholoogiliselt; 10) kaebaja esitas vastuväiteid ja omapoolsed versioonid sellest, miks kaebaja ning tema abikaasa ütlustes on vasturääkivusi, kuid tõendeid kogumis hinnates ei ole kaebaja esitatud

3-21-667 põhjendused eluliselt usutavad. Ebakõlade hulk on sedavõrd suur, et kaebaja esitatud põhjendusi ja selgitusi ei saa kokkuvõttes usutavaks pidada; 11) PPA on valesti kohaldanud VMS § 124 lg 2 p-i 1, mille kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaale on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sh oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Asjaolu, et 17. oktoobril 2017 esitatud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluses on kaebaja märkinud oma tolleaegse tegeliku elukoha aadressi (EEE), mitte aga sel ajal rahvastikuregistrist nähtunud aadressi (s.o MMM), ei ole käsitatav valeandmete esitamisena VMS § 124 lg 2 punkti 1 mõttes. Isiku tegelik elukoht ei pruukinud kattuda tema rahvastikuregistrijärgse elukohaga. PPA märkis otsuse p-s 49.2, et valeandmeteks saab nimetada ka erinevaid elukoha aadresse ja nendel aadressidel elamist ja viibimist, kuid viidates p-le 3 jätnud need täpsustamata. Otsuse punktist 3 nähtub üksnes vastuolu EEE ja MMM aadressi vahel. Isegi kui PPA on silmas pidanud otsuse p-i 48.3 (milles käsitletakse põhjalikult elukohtadega seotud vastusolusid), ei ole VMS § 124 lg 2 p 1 tingimus täidetud. Pelgalt see, et ütluste vahel võib teatud juhtudel olla ebakõlasid ja vasturääkivusi, ei tähenda, et tegemist oleks olnud valeandmete esitamisega VMS § 124 lg 2 p 1 mõttes. T selgitust (otsuse p 49.3) või korteri remonti puudutavad asjaolud (otsuse p 49.4) ja väidetavad valeandmed ei ole sellised, millele saaks omistada tähtsust, mis vastaks VMS § 124 lg 2 p-s 1 sätestatule. See, kas lapselaps oli mingil ajal Eestis või kas ta tegi või ei teinud korteris remonti, ei ole tähtsust omav asjaolu. Seega polnud VMS § 124 lg 2 p 1 tingimused täidetud ning sellel alusel tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine oli õigusvastane. Siiski ei ole see otsuse tühistamise aluseks. PPA jättis õigesti tähtajalise elamisloa pikendamata, kuna kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele; 12) kuivõrd kaebaja ja tema abikaasa vahel puudub tegelik perekonnaelu, siis puudub perekonnaelu õiguse riive; 13) PPA kuulas kaebaja ja tema abikaasa nõuetekohaselt ära. Kaebaja on saanud esitada korduvaid selgitusi nii omal initsiatiivil kui ka PPA palvel. Talle on tagatud võimalus esitada asjas tõendeid oma väidete toetamiseks. PPA teatas 9. detsembri 2020. a kirjaga kavatsusest anda keelduv haldusakt ning andis kaebajale ning soovi korral ka tema abikaasale võimaluse esitada kirjalik arvamus ja vastuväited. Kooskõlas VMS §-ga 31 kogus PPA menetluse käigus täiendavaid tõendeid nii kaebajalt kui ka selgitusi abikaasalt; 14) kuivõrd kohus jättis kaebuse elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse tühistamise nõude rahuldamata, ei ole viibimisaluseta isikule lahkumisettekirjutuse tegemine õigusvastane ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas ei ole ettekirjutuse tühistamine põhjendatud. Väljasaatmine ei ole muutunud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg 4 p 2 mõttes võimatuks. Lahkumiskohustust puudutavas osas nõustub kohus ettekirjutuse põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2); 15) ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld kolm aastat ei ole põhjendatud. VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeeldu võib kohaldada lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Samuti võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Sisenemiskeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist. PPA-l oli õigus ja kohustus kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada. Kaebaja on õigesti märkinud, et varasemate lahkumisettekirjutustega sissesõidukeeldu ei kohaldatud. PPA on kolme aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamist põhjendanud asjaoluga, et humaanseid kaalutlusi ei esine ning kaebaja näol on „kahtlemata tegemist ebasoovitava välismaalasega“, kelle Eestisse saabumist ja Eestis viibimist tuleb tõkestada. PPA viitas asjaolule, et varasemalt on kaebaja omandanud tähtajalise elamisloa fiktiivabielu sõlmimise tulemusel ning pärast seadusliku aluse lõppemist ei lahkunud ta Eesti 8(13)

3-21-667 nime ta ei mäletatud. Samuti selgitas kaebaja abikaasa, et ta käis kaebajaga suhtlemas Marina, kelle perekonnanime ei mäletatud, juures, kuigi endal oli kodus internett olemas. Kaebaja abikaasa selgitas ka seda, et esmakordselt saadi kokku 2016. a oktoobris, kui ta läks Moskvasse asjade ajamise eesmärgil. Kaebaja uus abikaasa viibis Venemaal 3. oktoobrist – 9. oktoobrini 2016. Sellel ajavahemikul kohtuti esimest korda, tehti abieluettepanek ja abielluti 8. oktoobril 2018. Väidetavalt viibisid pulmas sugulased ja sõbrad, kuid kingitusi ega fotosid ei tehtud. Kuigi kaebaja abikaasa läks Moskvasse asju ajama ja abieluettepanek tehti talle Moskvas, olid tal kaasa võetud abiellumiseks vajalikud dokumendid (nt Eesti Rahvastikuregistri väljavõte lahutamise kohta, Eesti perekonnaseisuasutuse abielulahutuse tõend ning notari tõestamist puudutav dokument). Abieluettepanekut ei saanud Moskvas teha, sest abiellumiseks vajalikud dokumendid kandsid varasemat kuupäeva; 5) kaebaja uus abielu sõlmiti Moskvas pärast põgusat tutvust. Kaebaja endine abikaasa abiellus Eestis vähem kui kuu aega pärast Eestisse saabumist; 6) kaebaja abikaasa ei mäletanud seda, kelle juures ta Moskvas abielu sõlmides viibis; 7) kaebaja abikaasa kirjutas 14. mail 2019 järgmise avalduse: „Mina [---] soovin võtta tagasi oma kutse. Abielu on fiktiivne. Mida väga kahetsen.“ Kaebaja abikaasa selgitas suuliselt, et Armeenia kogukonna liikmed soovisid tuua kaebaja Eestisse töötamise eesmärgil. Kaebaja asus Eestisse saabudes kohe töötama; 8) kaebaja ja tema abikaasa esitasid erinevaid andmeid elukohtade (s.o WWW, VVV, MMM, PPP ja PPP) kohta. Kaebaja abikaasa õde selgitas, et WWW ei ole kaebaja ja tema abikaasa koos elanud. Kaebaja abikaasa õde ja poeg selgitasid 14. mail 2019, et kaebaja abikaasa on elanud WWW umbes neli aastat. Kaebaja abikaasa õe poeg, kes elas koos kaebaja abikaasaga WWW, ei olnud kunagi kaebajat sellel aadressil näinud. Ka kaebaja abikaasa selgitas suuliselt, et kaebaja ei ela selle aadressil, vaid elab lapselapsega Lasnamäel; 9) kaebaja pangakaardi väljavõte lubab järeldada, et kaebajal on majanduslik seos oma lapselapse, mitte aga abikaasaga. Pangakonto väljavõttest nähtub, et töötasu võeti sularahana välja, samuti on tasutud lapselapse õppemaksu eest. Pangakaarti on kasutanud ka kaebaja lapselaps vähemalt kuni 13. märtsini 2018. Vastuseks, milline näeb välja ühine majapidamine, selgitas kaebaja abikaasa, et neil on ühine eelarve. Väidetavalt koos ostetud asjade kohta tõendid puuduvad; 10) kaebaja abikaasa ei osanud 26. jaanuari 2018. a telefonivestlusel selgitada, kus kaebaja viibib ja millega ta tegeleb. Kaebaja abikaasa helistas 29. jaanuaril 2018 PPA-sse ja väitis, et kaebaja saabus 28. jaanuaril 2018 Venemaalt. Kaebaja käis 31. jaanuaril 2018 PPA-s ja kirjutas, et pole Venemaal käinud. PPA ametnikud külastasid aadressi EEE ja kodus viibis kaebaja lapselaps, kaebaja abikaasaga ei õnnestunud kohtuda. PPA-le pole selgitatud, milles seisnevad ühised huvid ja tuleviku plaanid, kuidas on teineteist toetatud.