X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 10.03.2021 otsuse nr 15.3-3.2/68-1 ja 09.12.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052250093 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
nende Kaebaja: X. X., esindaja E. Oidermaa; Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja R. Õunap Kirjalik menetlus
1.Rahuldada kaebus osaliselt;
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2022 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052250093 ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata;
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 450 eurot;
4.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2022 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse;
5.Avaldatavas kohtuotsuses asendada füüsiliste isikute nimed ja elukohtade aadressid tähemärkidega Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 05.10.2022. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
1.X. X. on Armeenia Vabariigi kodanik, kellel oli ajavahemikul 20.12.2016 kuni 19.12.2017 kehtiv tähtajaline elamisluba elama asumiseks Eestis elava Eesti kodanikust abikaasa (Y. Y.) juurde (välismaalaste seaduse § 137 lg 1 alusel). 1(17)
2.X. X. esitas 17. oktoobril 2017 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse VMS § 137 lg 1 alusel abikaasa juurde elama asumiseks.
3.PPA keeldus 17.07.2018 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsusega nr 15.33.2/365-1 X. X.i tähtajalise elamisloa pikendamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p 2, § 16 ja § 211 lg 1 alusel. PPA hinnangul on X. X. sõlminud Y. Y.ga fiktiivse abielu eesmärgiga saada elamisluba ning X. X.i ja Y. Y. vahel puudub tegelik perekonnaelu. PPA hinnangul puudub abikaasadel tihe majanduslik side, psühholoogiline sõltuvus ja perekond ei ole püsiv.
4.X. X. vaidlustas PPA otsuse kohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.12.2018 otsusega (haldusasi nr 3-18-1543) X. X.i kaebuse, tühistas PPA 17.07.2018 otsuse ning kohustas PPA-d tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse üle uuesti otsustama. Kohtuotsus jõustus 22.01.2019.
5.Lähtudes kaebaja abikaasa 14.05.2019 avaldusest kutse tagasivõtmise ja abielu fiktiivsuse tunnistamise kohta tegi PPA 15.05.2019 otsuse, millega jättis kaebaja elamisloa pikendamise taotluse siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 2 lg 3 alusel läbi vaatamata. Lisaks tegi PPA 03.06.2019 kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.
6.Kaebaja vaidlustas 15.05.2019 otsuse ning 03.06.2019 lahkumisettekirjutuse.
7.Tallinna Halduskohus jättis 08.10.2019 kohtuotsusega (haldusasi nr 3-19-1031) kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 26.02.2020 kohtuotsusega rahuldas, tühistades PPA 15.05.2019 otsuse ning 03.06.2019 lahkumisettekirjutuse.
8.PPA teavitas 11.08.2020 kirjaga nr 15.3-3.1/2266-1 (vastustaja 27.05.2021 vastuse lisa 1, lk 1) kaebajat menetluse uuendamisest.
9.Pärast mitmeid menetlustoiminguid (sh selgituste küsimist) keeldus PPA 10.03.2021 otsusega nr 15.3-3.2/68-1 tähtajalise elamisloa pikendamisest. Otsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.X. X.ile tuleb keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 punkti 2 ja § 124 lg 2 punkti 1 alusel. PPA on PPA-le teadaolevate andmete, telefonivestluste, küsitluste ning muu kogutud info põhjal tuvastanud, et abikaasadel puudub tihe majanduslik side, psühholoogiline sõltuvus ja tegelik pereelu ning perekond ei ole püsiv.
9.2.Nii taotleja kui tema Armeenia kodanikust endise abikaasa Eestisse saabumise asjaolud on sarnased. Taotleja ja tema endine abikaasa olid abielus kuni 22.09.2015. Mõlemad abikaasad tutvusid samal aastal interneti teel Eestis elavate uute tulevaste abikaasadega. Taotleja ja kutsuja (Y. Y.) abielu sõlmiti pärast põgusat tutvumist Moskvas, taotleja endise abikaasa abielu sõlmiti Eestis vähem kui kuu aega pärast tema Eestisse saabumist. PPA ei tugine otsuse kujunemisel pelgalt neile sarnasustele, kuid kogumis koos ülejäänud asjaoludega on PPA-l kujunenud veendumus, et ka taotleja abielu on sõlmitud elamisloa saamise eesmärgil.
9.3.Taotleja püüdis alates 27.5.2016 Eestisse viisat saada, kuid sellest keelduti. Taotlejal oli viisat taotledes kaasas vene keelde tõlgitud abieluvõimetõend ja tõend abielu lahutamise kohta. Seega oli taotlejal kindel soov saada viisa eesmärgiga abielluda Eestis elava kutsujaga. Viisa taotlemise eesmärk ei saanud olla pelgalt kohtumine internetituttavaga, vaid varasemalt planeeritud soov abielluda Eestis elava Y. Y.ga, kuigi isiklikult ei oldud veel kohtutud.
2(17)
9.4.Kutsuja reisidokumendis oli ühekordne viisa kehtivusega 01.10.2016–10.10.2016 (kümneks päevaks). Kutsuja sisenes Venemaale 03.10.2016 ja lahkus Venemaalt 09.10.2016. Selle aja jooksul kutsuja kohtus esimest korda taotlejaga, talle tehti abieluettepanek ja abielluti 08.10.2016. Taotleja saabus 13.11.2016 Eestisse ja 14.11.2016 esitati kohe tähtajalise elamisloa taotlus. Haldusasjas nr 3-18-1543 esitatud selgitustest ja dokumentidest nähtub, et ka kutsuja tegi ettevalmistusi abielu sõlmimiseks.
9.5.PPA arvates on usutav, et nii nagu kutsuja 14.05.2019 selgitas, soovisid Armeenia kogukonna liikmed taotlejat Eestisse tööle tuua ja selleks valiti esmapilgul kõige lihtsam tähtajalise elamisloa taotlemise alus.
9.6.Taotleja ja kutsuja on esitanud taotluses erinevaid andmeid oma elukohtade kohta. 17.10.2017 taotlust esitades märkis taotleja oma elukoha- ja kontaktaadressiks Eestis X. Xxxxx xxx XXX-XX, Tallinn ja ka kutsuja märkis enda kontaktaadressiks X. Xxxxx xxx XXX-XX, Tallinn. Kutsuja selgitas 26.01.2018, et taotleja lapselaps elab aadressil X. Xxxxx xxx XXX-XX ning kutsuja elab aadressil Xxxxxxxx xxx XX-XX, Tallinn. Taotleja selgitas 31.01.2018, et ta elab koos kutsuja ja lapselapsega aadressil Xxxxx xxx XXX-XX. Arvamuse ja vastuväidete esitamisel 14.06.2018 kinnitasid taotleja ja kutsuja, et nad elavad püsivalt Xxxxx xxxx. Xxxxx XX-XX, Maardu korteriomanik Z. Z. kinnitas 2018. aasta juulis, et kutsuja on juba neli aastat elanud koos oma õe ja õepojaga aadressil Xxxxx XX-XX. PPA ametnikud külastasid 14.0.2019 kutsuja õde aadressil Xxxxx XX-XX, Maardu. Kutsuja õde selgitas, et taotleja ja kutsuja ei ole sellel aadressil koos elanud ja kutsuja elab jätkuvalt aadressil Xxxxx XX-XX. Kutsuja teavitas 24.09.2020 elektronkirjaga, et elab koos taotleja ja tema lapselapsega aadressil Xxx XX-XX, Tallinn. PPA hinnangul ei ole elukohaga seotud andmed usaldusväärsed ning PPA arvates ei ole taotleja ja kutsuja vähemalt kuni 14.05.2019 koos elanud.
9.7.Majandusliku seose kohta on taotluses väga vähe infot. Asjaolusid ja kogutud tõendeid arvestades leiab PPA, et nii kutsuja kui taotleja majandasid iseseisvalt. Taotleja ega kutsuja ei ole ühist majapidamist tõendanud.
9.8.PPA hinnangul ei ole taotleja ja kutsuja vahel psühholoogilist sõltuvust. Psühholoogiliseks sõltuvuseks ei saa lugeda nende mõlema ühist selgitust, et nad soovivad koos elada ja neil on palju plaane. Kutsuja selgitus, et kui taotleja elamisluba ei saa, siis peab ta Eesti ära sõitma ja nad lahutavad, viitas samuti, et nende vahel ei ole psühholoogilist sõltuvust. Arvestades kutsuja ülestunnistust 14.05.2019, ei tundunud 24.09.2020 PPA-le esitatud selgitus, et nende kooselu toimib ning läbielamised ja haigused on neid veel rohkem ühendanud ja nad hoolivad üksteisest, tõese ja siirana.
9.9.Taotleja on esitanud valeandmeid, s.t erinevaid elukoha aadresse ja väitnud nendel aadressidel elamist ja viibimist.
9.10.PPA-l on alust arvata, et taotleja elamisloa eesmärk ei ole Eestis koos abikaasaga perekonnaelu elamine, vaid Eestis elama ja tööle asumine ning teiste Eestis elavate sugulastega koos elamine. Seda arvamust kinnitavad ka taotleja tööandja ja Maksu- ja Tolliameti andmed, mille kohaselt töötab taotleja alates 01.02.2017 kuni käesoleva ajani OÜ-s Klikia pagarina. Lisaks on kutsuja 14.05.2019 väga usutavalt selgitanud taotleja tähtajalise elamisloa taotlemise tegelikku põhjust.
9.11.Välismaalasele elamisloa andmise või keeldumise otsustamisel tuleb arvestada otsuse mõju tema perekonnaelule. Riive perekonnaelu puutumatusele saab olla vaid olukorras, kus isikute vahel on tegelik perekonnaelu. Taotleja elamisloa taotluse menetluse käigus selgus, et taotleja ja kutsuja vahel puudub tegelik perekonnaelu.
10.X. X. esitas 30.03.2021 halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 10.03.2021 otsuse nr 15.3-3.2/68-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata 3(17)
tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi. Tallinna Halduskohus võttis 27.04.2021 määrusega kaebuse menetlusse.
11.PPA tegi 09.12.2021 otsusega „Ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052250093“ kaebajale lahkumisettekirjutuse ning kohaldas tema suhtes 3 aasta pikkust sissesõidukeeldu (isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates).
12.Kaebaja esitas 21.12.2021 kaebuse täienduse, milles palus tühistada PPA 09.12.2021 lahkumisettekirjutus nr 1052250093. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras 09.12.2021 lahkumisettekirjutuse täitmise peatamist. Kui kaebaja saadetakse välja ja tema suhtes kohaldatakse 3-aastast sissesõidukeeldu, siis võib väita, et kaebaja õiguste kaitse muutub suure tõenäosusega võimatuks.
13.Tallinna Halduskohus otsustas 27.12.2021 määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning määras otsuse teatavakstegemise ajaks 24.03.2022. PPA taotles 27.12.2021 vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
14.Tallinna Halduskohus jättis 29.12.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning keeldus kaebuse muutmisest (resolutsiooni p 2).
15.Kaebaja esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.02.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse, tühistas halduskohtu 29.12.2021 määruse, lubas kaebajal kaebust muuta ning rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, keelates PPA-l 09.12.2021 lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
16.Tallinna Halduskohus tühistas 10.02.2022 määrusega Tallinna Halduskohtu 27.12.2021 määruses resolutsiooni punktides 3 ja 4 nimetatud tähtajad ning andis PPA-le tähtaja täiendatud kaebusele vastamiseks.
17.Tallinna Halduskohtus võttis 26.07.2022 määrusega haldusasja materjalide juurde haldusasjade nr 3-18-1543 ja nr 3-19-1031 toimikud ning määras asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.
KAEBAJA SEISUKOHAD
18.Kaebaja nõuab PPA 10.03.2021 otsuse nr 15.3-3.2/68-1 ja 09.12.2021 ettekirjutuse nr 1052250093 tühistamist ning PPA kohustamist vaadata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
18.1.Kaebaja leiab, et tema taotlus on põhjendatud. Ta on 4,5 aastat Eestis elanud, olnud Eesti Vabariigile lojaalne ning pole seadusi rikkunud. Ta on olnud Y. Y.ga abielus alates 08.10.2016, nende kooselu on olnud harmooniline ning nende vahel pole olnud suuri tülisid. Kaebaja on püüdnud Eesti ühiskonda integreeruda. Ta külastab Eesti kultuuriüritusi, suhtleb töökaaslastega OÜ-s Klikia (eestlased, venelased, armeenlased).
18.2.PPA on kolmel korral keeldunud tähtajalise elamisloa pikendamisest. Kohtud on kahel korral PPA otsuse tühistanud. Pidev menetlus mõjub kaebajale frustreerivalt. PPA otsuses on menetlusvigu, see on asjaolusid moonutav ning sisaldab muu hulgas ka pelgalt emotsionaalseid arvamusi.
18.3.PPA on põhjendamatult lugenud piisavaks asjaolud, mida Y. Y. tunnistas 14.05.2019 toimunud ülekuulamisel. Kaebaja abikaasa ülekuulamisel Maardus 14.05.2019 käituti temaga väärikust alandavalt, kasutades psüühilist vägivalda, kriminaalkaristusega ähvardamist ja politseisse viimist ülestunnistuse saamiseks. Tema abikaasa ei oleks mingil juhul seda teinud kui 4(17)
teda ei oleks selliselt mõjutatud. Sellele aitas kaasa ka temale õiguste ja kohustuste selgitamata jätmine ja esindaja teavitamata jätmine toimuvast ülekuulamisest.
18.4.PPA oleks pidanud jätkama külastusi kaebaja ja tema abikaasa teadaolevates elukohtades. PPA teadis, et kaebaja elukohaks on olnud Xxxxx xxx XXX-XX ja Xxx xx XX-XX, kuid viimati nimetud kohta ei kontrollitud. PPA-l oli olemas ka teave nii kirjalike kui suuliste üürilepingute kohta.
18.5.PPA on väga suurt tähtsust omistanud elukoha andmetele. Kaebaja andmeil on Xxxxx XXXX korteri kohta nõutud andmeid erinevatelt isikutelt vähemalt üheksal korral. Sellises olukorras ei saa loota, et andmed oleksid täpselt ühesugused. Valdav enamus otsuses esitatud elukohta puudutavast on sisult arvamus ja hinnangud. Kaebaja on heauskselt esitanud kõik temale teadaolevad andmed abikaasade elamispinna kohta, kuid ikka on PPA hinnangul midagi puudu. Haldusasjas nr 3-18-1543 on uuritud nii PPA korterikülastusi kui ka kaebaja abiellumise asjaolusid. Kohus leidis, et seisukoht justkui ei elaks abikaasad koos, ei ole piisavalt põhjendatud. Vastustaja ei ole neid kohtu seisukohti ja järeldusi kahtluse alla seadnud.
18.6.PPA on otsuse punktis 4 käsitlenud Eestist ärakäimise asjaolusid. Haldusasjas nr 3-18-1543 on kohus õigesti leidnud, et Eestist ärakäimise asjaolud ei ole selliseks oluliseks tõendiks, mis võimaldaks järeldada pereelu puudumist. Ka pelgalt kontaktaadresside erinevus ei tähenda, et isikute vahel puudub pereelu.
18.7.PPA-le sai haldusasjast nr 3-18-1543 selgeks, et nad pole suutnud tõendada abikaasade vahelise kooselu puudumist. PPA ei ole suutnud tõendada ka seda, et kaebaja ja tema endine abikaasa oleksid Eestis kooselu jätkanud.
18.8.PPA on ka uue otsuse tegemisel võtnud arvesse ainult tõendeid, mis viitavad abielu fiktiivsusele, kuid jätnud tegeliku abielu kasuks rääkivad tõendid analüüsimata.
18.9.PPA on rikkunud seadust ning nõudnud abikaasadelt andmeid ja tõendeid, mille nõudmine on vastuolus nii seaduste kui ka hea halduse tavaga. Nii on nii kaebajalt kui tema abikaasalt nõutud pangakonto andmeid, andmeid tervisliku seisukorra kohta, palgaandmeid, andmeid töötamise kohta jms.
18.10.Kaebaja kinnitab, et mõlemad abikaasad on teineteisest sõltuvad nii majanduslikust, füüsilisest, psühholoogilisest kui ka meditsiinilisest aspektist võetuna. Kaebaja ei nõustu PPA arvamusega abikaasade majandusliku seotuse kohta. Kaebaja kordab, et nad majandavad koos, ostavad majapidamistarbeid, koristavad koos, ostavad koos (ja vahel ka eraldi) toiduaineid. Kaebaja on ostnud abikaasale ka riideid, ehteid, kino- ja kontserdipileteid. Abikaasad ei teadnud varasemalt ja neid ka ei hoiatatud, et kõikide ostude kohta peaks olema kviitung või tšekk.
18.11.Otsusest ei nähtu, et oleks kaalutud erinevate otsustuste vahel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2). Ei nähtu, et oleks arvestatud haldusakti andmise tagajärgi taotlejale, ei nähtu haldusakti andmise menetluse põhjalikkus, ei nähtu, et oleks arvestatud kohtu poolt elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse kehtetuks tunnistamise oluliste põhjustega. Kaalutud pole seda, kuivõrd välismaalane on integreerunud; kas ta on ohuks Eesti riigile, avalikule korrale, kas ta on toime pannud õigusrikkumisi, milline on kaebaja tervislik seisund tõendite alusel; kas ta tuleb toime väljasaatmise korral jm. Arvestatud ei ole sellega, et kutsuja võttis tagasi oma kutse tagasivõtmise. Pole arvestatud sellega, et abikaasade koos elamine on tõendatud Xxxxx xxx XXX-XX korteri üürilepingutega ja üürileandjate seletustega, Xxx xx XX-XX korteri üürilepinguga ja üürileandja seletusega. Samuti ei ole arvestatud 22.03. 2018 Xxxxx xxx XXXXX korteri kontrollretke tulemusega ja kohtu arvamusega selle kohta haldusasjas nr 3-18-1543. Otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud, et pereelu toimib.
5(17)
18.12.Kuigi kaebaja on esitanud ka olulised andmed olukorra kohta Armeenias seoses sõjaseisukorra ja pandeemiaga, on PPA jätnud need sisuliselt läbi vaatamata.
18.13.Kaebaja on avaldanud initsiatiivi kokkuleppeks/kompromissiks, kuid PPA on sellest keeldunud.
18.14.PPA on eksinud hea halduse tava vastu. Hea halduse põhimõtte järgimine eeldab seda, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava menetluse käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning ka muud asjakohast teavet. Jämedalt rikuti HMS § 36 sätteid isiku teavitamise kohta ja HMS § 37 lg 1 sätet selle kohta, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. PPA 10.03.2021 otsuses on väiteid käsitletud eklektiliselt.
18.15.PPA on esitanud korduvaid küsimusi ühe ja sama asjaolu kohta. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus haldusorgan kas tahtlikult või ekslikult mõjutab oma akti või tegevusega isiku käitumist või annab talle eksitavat teavet.
18.16.Võrreldes 03.06.2019 tehtud lahkumisettekirjutusega on vaidlusalune ettekirjutus oluliselt karmim, kuna kaebajale on kohaldatud ka 3 aasta pikkust sissesõidukeelu. PPA ei ole oma meelemuutust põhjendanud, kuigi kaebaja ei ole sel perioodil toime pannud ühtki õigusrikkumist, mis sellist lähenemist õigustaks. Ta on ausalt töötanud, makse maksnud ja püüdnud integreeruda Eesti ühiskonda.
18.17.Kaebajat on 09.12.2021 ettekirjutuses peetud ebasoovitavaks isikuks, kuid on ebaselge, millist ohtu kaebaja PPA hinnangul Eesti Vabariigile kujutab. Kaebaja hinnangul ei ole lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga proportsionaalne.
19.Täiendavas 26.08.2022 seisukohas selgitab kaebaja, et on Y. Y.ga seniajani abielus ja elavad koos. Novembris saab 6 aastat. Kaebaja elab abikaasaga aadressil Xxx xx XX-XX, kuid vahel kasutab ta ka eluruumi Maardus, Xxxxxx xx X-XX, kus asub tema õmblus/disainitöökoda. Kaebajal on tulnud oma elukohta selgitada PPA-le korduvalt ja hiljem on seda PPA tirazeerinud mahukalt oma dokumentides, isegi elamisloa pikendamisest keeldumise dokumentide sisust moodustab see pea 2/3. Käesolevaks ajaks peaks elamiskoha teema olema ammendatud ja sellel peatumine näitab vaid seda, et PPAl puuduvad kaebajale olulised, tähelepanu väärivad etteheited. Praegu on sõjaaeg. Sõda toimub mitte ainult Ukrainas, sõda käib ka Armeenias, kus ei halastata ka tsiviilisikutele Armeenia Eesti Kultuuriühingu andmeil. Kaebajat, vana ja haiget inimest ei oodata sinna ja ta ei soovi ka oma kodust sinna surema minna. Ettekirjutuse täitmiseks puudub tungiv avalik huvi, samas aga selle täitmine tooks temale kaasa rasked tagajärjed, mis teeb väljasaatmise võimatuks. Kaebajal ei ole ka mitte mingisuguseid suhteid ega kooselu olnud Eestis oma endise abikaasaga. VSS § 7 (4) lg 4 kohaselt võib humaansetel kaalutlustel jätta sissesõidukeelu kohaldamata. Taotleja on Eestis elanud pea 6 aastat, ta ise on 67 aastane, teda vaevavad insuldi tüsistused. Kui prognoosida seda, et kompromissi ei toimu ja tema kaebust lahendatakse halduskohtus veel kokku vähemalt 3 aastat, siis ta saab 70 aastaseks ja kui veel arvestada sissesõidukeeldu 3 aastat, siis saab ta Eestisse tulla kui ta on saanud vähemalt 74 aastaseks. X. X.i arvates ta ei elagi nii kaua arvestades kõrget iga tema kui lõunamaalse jaoks ja haiguste ning nende tüsistuste olemasolu.
20.Täiendavas 26.09.2022 selgituses toob kaebaja välja, et väljasaatmise perspektiivide kaalumisel on oluline kaaluda ka seda, milline on olukord Armeenias kestva sõjategevuse tagajärjel, mis kestab laiaulatuslikult juba alates 2020 aastast, st sellest ajast, mil PPA koostas oma 10.03.2021 otsuse kaebaja X. X.i tähtajalise elamisloa taotlusest keeldumise kohta. Kaebaja märgib, et käesolevat teavet ei olnud tal võimalik varem edastada, kuna olulised sõjasündmused toimusid praegusel ajal, so 13.09.2022. Ülaltoodud teave on 6(17)
oluline selleks, et kaaluda kohtumenetluses kaebaja Eestist väljasaatmise perspektiive. Nende hulgas on oluline kaaluda ka seda, milline oht võib olla kaebaja elule ja tervisele, kui ta saadetakse Armeenia-Eesti Kultuuriseltsi andmeil elamispinna puudusel väidetavalt Mägi-Karabahhi, so sõjategevuse keskpunkti.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
21.PPA palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA 10.03.2021 otsus nr 15.3-3.2/68-1 ja PPA 09.12.2022 lahkumisettekirjutus on õiguspärased. Vastustaja jääb kõikide vaidlustatud otsustes välja toodud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib PPA järgmist.
21.1.Asjakohatu on etteheide justkui ei nähtuks 10.03.2021 otsusest, kes on otsuse allkirjastanud. Otsusest nähtub üheselt, et allkirjastajaks on PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse peaspetsialist Margit Madelin.
21.2.Kaebajale keelduti elamisloa pikendamisest VMS § 123 lg 2 ja VMS § 124 lg 2 p 1 alusel. Esimese aluse puhul keeldutakse elamisloa pikendamisest, kui taotleja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kaebaja taotles elamisloa pikendamist abikaasa juurde elama asumiseks. Sellisel alusel elamisloa andmise üheks tingimuseks on kehtiva abielu olemasolu. Menetluse jooksul kogutud andmete ja asjaolude põhjal tekkis PPA-l õigustatud veendumus, et kaebaja ja kutsuja vahel puudub tihe majanduslik side, psühholoogiline sõltuvus ja et perekond ei ole püsiv ning abielu on sõlmitud elamisloa saamise eesmärgil. Pelgalt asjaolu, et kaebaja on elanud kellegagi koos ja nad ei ole tülitsenud, ei tähenda, et isikud elaksid tegelikku perekonnaelu. Tegeliku perekonnaelu puudumine aga tähendab fiktiivset abielu (VMS § 138 lg 2). Seega ei vasta kaebaja elamisloa abikaasa juurde elama asumiseks tingimustele. Teise keeldumise aluse puhul keeldutakse elamisloa andmisest, kui taotleja on esitanud valeandmeid. Kaebaja on esitanud valeandmeid oma elukoha kohta. Otsuse p-s 49 jj on põhjalikult käsitletud valeandmetega seonduvat. Vastustaja rõhutab, et taotleja kinnitab allkirjaga taotluses esitatud andmete õigsust, kuid menetluse jooksul selgus, et taotluses esitatud elukoha andmed ei vastanud tõele. Eestis integreerumine ja suhted töökaaslastega ei ole asjakohased, kuna abikaasa juurde elama asumiseks elamisloa andmise tingimuseks ei ole Eesti ühiskonda integreerumine.
21.3.Tõendamata ja paljasõnaline on väide justkui oleks PPA kaebajat ja tema abikaasat kohelnud ja jälitanud nagu terroristi. Elamisloa pikendamise menetluse jooksul on PPA kasutanud tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks seaduslikke võimalusi, nt lisaandmete küsimist, ärakuulamist, kodukülastust.
21.4.Vastustaja hinnangul on väidetavalt ühist elu elavate abikaasade ühise elukoha välja selgitamine vaidlusaluse menetluse raames väga oluline. Seetõttu ei ole kaebaja etteheide, et PPA on liialt keskendunud kaebaja ja kutsuja ühise elukoha väljaselgitamisele, põhjendatud. Tegeliku perekonnaelu elamise üks indikaator on, et abikaasad elavad koos. Kuna kaebaja ja kutsuja on elamisloa pikendamise menetluse raames esitanud korduvalt vastuolulisi ja segaseid ütlusi oma elukoha kohta, olid menetleja küsimused elukoha kohta asjakohased. Otsuses on välja toodud kaebaja ja kutsuja erinevad ütlused elukoha aadressi osas, mis ajendaski PPA-d jõudma järeldusele, et tegemist on fiktiivse abieluga. Vastustaja rõhutab, et abielu fiktiivsuse tuvastamisel on ühise elukoha puudumine vaid üks aspekt ning PPA ei lähtunud oma hinnangu andmisel pelgalt elukoha andmetest.
21.5.Vastustaja ei eksinud hea halduse tava vastu. Kaebajale anti teada menetluse algatamisest, arvamusse ja vastuväidete esitamise võimalusest ning asjaoludest, millele tuginedes on PPA seisukohal, et tähtajalise elamisloa pikendamine põhjendatud ei ole. PPA ei pea andma kaebajale 7(17)
ülevaadet kõikidest tehtud päringuteks või asjaoludest, mida veel uurida soovitakse. PPA on otsuse tegemisel arvestanud ka proportsionaalsuse põhimõttega (vt otsuse p 56).
21.6.Kaebaja etteheide, et PPA kajastas otsuses vaid PPA-le sobivaid asjaolusid ja tõendeid, ei vasta tõele. Vastustaja on arvestanud ka PPA kodukülastuse protokolliga ning selgitanud, et see on vaid üks tõend paljudest ja ühelgi tõendil ei ole menetluses suuremat kaalu.
21.7.Vastustaja hinnangul nähtub kaebaja esitatud tõenditest, et kaebaja on Eestis viibides ebaseaduslikult töötanud. Kaebajal oli Eestis seaduslik viibimisalus elamisloa pikendamise menetluse ajal, kuid kuna PPA keeldus elamisloa pikendamisest, lõppes otsuse tegemisega ka kaebaja viibimisalus. Asjaolu, et kaebaja pöördus kohtusse (haldusasi nr 3-18-1543), ei andnud kaebajale viibimisalust. Kuivõrd kohus tühistas keelduva otsuse ja kohustas PPA-d taotlust uuesti läbi vaatamata, oli kaebajal jälle viibimisalus elamisloa pikendamise taotluse menetluse ajal, kuid lõppes taotluse läbi vaatamata jätmise otsusega. Kuivõrd kohus tühistas ka haldusasjas nr 3-191031 PPA otsuse ja kohustas PPA-d taotlust uuesti läbi vaatama, oli kaebajal taotluse menetluse ajal jälle viibimisõigus. PPA 10.03.2021 keelduva otsusega kättesaamisega lõppes kaebajal viibimisalus. Ilma seadusliku viibimisaluseta ei olnud kaebajal võimalik seaduslikult tööd teha. Seega on kaebaja väide, et ta ei ole seadusi rikkunud, ebaõige.
21.8.PPA hinnangul on ka lahkumisettekirjutus õiguspärane. Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud (VSS § 3 lg 2). VSS § 7 lg 2 kohaselt tehakse lahkumisettekirjutusega kindlaks, et välismaalane viibiv Eestis ebaseaduslikult, pannakse välismaalase kohustus Eestist lahkuda ning vajaduse korral kohaldatakse isiku suhtes sissesõidukeeldu. Et kohustus lahkuda tuleneb otse seadusest, on lahkumisettekirjutuse näol tegemist üksnes tuvastava haldusaktiga.
21.9.Kaebuses on kaebaja palunud eemaldada tõendite hulgast need tõendid, mis on saadud tõendite kogumise nõuete ja korra rikkumise teel. Kaebuses märgitust järeldub, et kaebaja on silmas pidanud kutsuja kutsest loobumist ning ütluseid abielu fiktiivsuse osas. Vastustaja palub jätta selle taotluse rahuldamata, kuna tegemist ei olnud vägivalla ega hirmutamise teel kogutud tõendiga. Nimetatud väidet on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-19-1031 hinnanud ning leidnud, et tõendamist ei leidnud, et avaldus kutse tagasivõtmise kohta oleks saadud ebaseaduslikke ülekuulamisvõtteid kasutades.
21.10.Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja kujutaks ohtu Eesti Vabariigile. Kuivõrd kaebajale anti lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks maksimaalne tähtaeg (30 päeva), ei ole PPA pidanud teda ohuks avalikule korrale või riigi julgeolekule (vrd VSS § 72 lg 2 p-i 4). Samas ei tähenda ohu puudumine seda, et välismaalane võiks ilma seadusliku aluseta Eestis viibida. Ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel ei saa tekkida õiguspärast ootust, et talle ei tehta lahkumisettekirjutust.
21.11.Osa kaebuse etteheiteid on tehtud juba lõppenud kohtumenetluse osas ning ei oma puutumust käesoleva asjaga. Vastustaja ei nõustu kaebajaga justkui oleks lahkumisettekirjutuses hinnatud kaebaja tervislikku seisundit ebapiisavalt. Insuldiga kaasnenud tüsistuste asjaolusid on kohus juba haldusasjas nr 3-19-1031 hinnanud, uutele terviseprobleemidele viitavaid tõendeid ei ole PPA-le esitatud.
21.12.Arusaamatu on kaebaja seisukoht justkui poleks ebaseaduslikus töötamises midagi taunimisväärset. Välismaalasel, kellele ei ole riigis viibimiseks seaduslikku alust, ei ole õigust töötada. Kuivõrd kaebaja on Eestis korduvalt ebaseaduslikult viibinud ja ka töötanud, on väide tema õiguskuulekusest väär.
8(17)
21.13.Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tuleks tema väljasaatmist perspektiivituks pidada. Kaebajal on Armeenia kodakondsus ning kuni eelmise aasta oktoobrini oli tal ka kehtiv pass. Asjaolu, et Armeenias võivad arstiabi või haiglaravi võimalused olla Eestist erinevad, ei anna alust pidada väljasaatmist perspektiivituks.
21.14.PPA hinnangul oli ka sissesõidukeelu kohaldamine põhjendatud ning õiguspärane. PPA lähtus sissesõidukeeldu kohaldades seadusest. PPA on tuvastanud sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud, need sedastanud ning kohaldatavat sissesõidukeeldu põhjendanud (korduv ebaseaduslik riigis viibimine ja töötamine, mistõttu on kaebaja ebausaldusväärne välismaalane). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel, kuid PPA hinnangul neid asjaolusid ei esinenud. Kaebaja on korduvalt kinnitanud, et ta on võimeline töötama, seega ei ole ka tema tervislik seisund sedavõrd halb nagu kaebaja näidata püüab.
21.15.PPA andis kaebajale ka tema suhtes kohaldatava sissesõidukeelu osas võimaluse seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja järeldusega, et kuna ta on juba viis aastat Eestis elanud, võib teda võrrelda pikaajalise elanikuga, Elamisloa alusel on kaebaja Eestis elanud vaid ühe aasta.
21.16.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja poolt 28.01.2022 esitatud tõendid sellised, millel oleks asja lahendamisel tähtsus. Q. Q. kui kaebaja lähisugulase esitatud subjektiivsele arvamusele ei saa tõendina suurt kaalu anda. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisel ei ole tähtsust asjaolul, et välismaalase kodakondsusjärgses riigis on sotsiaalsed tagatised või ravivõimalused Eestist erinevad. Tegemist ei ole asjaoluga, mis tingiks elamisloa pikendamise tingimuste mittetäidetuse korral elamisloa pikendamise.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud PPA 10.03.2021 otsust „Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/68-1“ ja PPA 09.12.2021 ettekirjutust Eestist lahkumiseks nr 1052250093. Kaebaja taotleb eelviidatud haldusaktide tühistamist ning PPA kohustamist vaadata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus uuesti läbi.
23.Kohus leiab, et kaebus tuleb sissesõidukeeldu puudutavas osas rahuldada ning muus osas jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
24.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja Eestis viibimise seaduslikuks aluseks oli tähtajaline elamisluba elamiseks abikaasa (Eesti Vabariigi kodanik Y. Y.) juures ning see anti Y. Y. 23.10.2017 PPA-le esitatud kirjaliku kutse alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja abiellus Y. Y.ga 08.10.2016 Moskvas ja nad on ka praegusel ajal abielus.
25.Ennekõike vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas kaebaja abielu Y. Y.ga on tegelik või üksnes fiktiivne ning kas sellest tulenevalt on kaebaja puhul tähtajalise elamisloa andmise tingimused täidetud.
26.Kohus analüüsib esmalt kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse rahuldamata jätmist (I), võtab seejärel seisukoha lahkumisettekirjutuse osas (II) ning viimaks selgitab esialgse õiguskaitsega seonduvat ning jagab menetluskulud (III).
I
9(17)
27.VMS § 138 lg 1 kohaselt võib elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde anda, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne. VMS § 138 lg 2 kohaselt on abielu fiktiivne, kui see on sõlmitud eesmärgiga elamisluba saada ning isikute vahel puudub tegelik perekonnaelu. VMS § 128 järgi võib tähtajalist elamisluba pikendada, kui elamisloa pikendamise tingimused on täidetud ega esine elamisloa pikendamisest keeldumise alust. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui VMS ei sätesta teisiti (VMS § 131 lg 1). VMS § 123 punkti 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
28.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
29.Põhiseaduse § 27 lg 1 kohaselt on perekond riigi kaitse all ning abikaasa juures elamiseks elamisloa andmise ja selle pikendamise regulatsiooni eesmärgiks on tagada põhiseaduse §-s 26 sätestatud perekonnaelu puutumatuse kaitse (vt Riigikohtu 13.12.2007 otsus nr 33-1-73-07, punkt 12). PPA on seisukohal, et kaebaja abielu tuleb pidada fiktiivseks.
30.Ehkki VMS defineerib fiktiivabielu, siis on üldjuhul fiktiivabielu tõendamine otseste tõendite puudumise tõttu keeruline. Fiktiivabielu konspiratiivsuse tõttu on PPA-l raske või isegi võimatu esitada otsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid, et abielu on fiktiivne. Enamasti kinnitavad fiktiivabielu kaudsete tõendite kogum, mille alusel tekib põhjendatud kahtlus, et abikaasade vahel puudub tegelik perekonnaelu ning nende vahel ei ole majanduslikku sidet ja psühholoogilist sõltuvust.
31.Et fiktiivabielusid on keeruline tõendada, kinnitab ka Euroopa Komisjon 26.09.2014 teatises Euroopa Parlamendile ja Nõukogule COM/2014/060411 (edaspidi ka teatis) ja seal viidatud fiktiivabielusid käsitlevas käsiraamatus2 (edaspidi ka käsiraamat), milles mh esitatakse fiktiivabielude tuvastamise indikatiivsed kriteeriumid. Käsiraamat ei ole õiguslikult siduv ega ammendav, kuid seda saab kasutada abistava materjalina õiguse kohaldamisel, arvestades, et Eestis on kohtupraktikat selles valdkonnas vähe. Käsiraamat annab ka soovituslikud juhised selleks, kuidas fiktiivse abielu juhtumeid tuleb uurida ja tõendada. Teatisest võib lugeda, et uurimise käivitamiseks peab avaliku võimu kandjal olema tekkinud mõistlik kahtlus, et konkreetne abielu ei ole tegelik (teatise p 3.3, lk 5). Kuigi sellised mõistlikud kahtlused on piisav alus uurimise algatamiseks, võib siis, kui uurimine on toimunud ja viinud järeldusele, et abielu on fiktiivne, vaba liikumise õigusnormidest tulenevaid õigusi keelata üksnes juhul, kui ametiasutused on seda nõuetekohaselt tõendanud koos asjaomase tõendusstandardiga (teatise lk 5–6). Tõendamiskoormus, et tegemist on fiktiivse abieluga, lasub ametiasutusel. Abikaasad ei pea tõendama, et nende abielu ei ole fiktiivne (käsiraamat, lk 28). Käsiraamatus on rõhutatud (lk 28), et isegi kui abielupaar ei suuda esitada tõendeid, mis mõistliku kahtluse hajutaksid (kui vastavad tõendid peaksid neil eelduslikult isegi olemas olema), või loobutakse üldse tõendite esitamisest, siis ei saa see olla ainus või otsustav põhjus
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule “Kuidas aidata liikmesriikide ametiasutustel võidelda vaba liikumise õiguse kuritarvitamise vastu: käsiraamat, milles käsitletakse väidetavaid fiktiivabielusid ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel ELi kodanike vaba liikumist käsitleva ELi õiguse raames”, kättesaadav arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri= CELEX:52014DC0604& from=ET
Kättesaadav arvutivõrgus, üksnes inglise keeles: https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/EN/TXT/?uri=SWD:2014:0284:FIN
10(17)
järeldamaks, et abielu on fiktiivne. Seda saab küll võtta arvesse koos teiste oluliste tõenditega hindamaks, kas abielu on fiktiivne või tegelik. Seega pelgalt mõistlike kahtluste tekkimine konkreetse abielu ehtsuse osas ja selle põhistamine ei ole piisav elamisloa pikendamisest keeldumiseks.
32.Käsiraamatust on etappide kaupa leitavad kriteeriumid, mis vihjavad sellele, et abielu kasutatakse kuritarvituse eesmärgil (st vaid elamisloa saamiseks). Näiteks abielueelses faasis vihjab kuritarvitusele see, et võrdluses tõeliste paaridega ei ole fiktiivse abielu sõlmijad suurema tõenäosusega kordagi kohtunud; elamisloa taotlemise faasis see, et abikaasad annavad teineteist puudutavates olulistes küsimustes ebajärjekindlat või vale infot, sh näiteks esimese kohtumise kohta, või esitavad elamisloa taotlusel vigase, vale või ebakindla aadressi või elab elamisloa taotleja koos kellegi teise kui enda abikaasaga. Kui elamisluba taotlevale abikaasale on juba elamisluba antud, siis selles etapis viitab kuritarvitusele näiteks asjaolu, kui abikaasad ei jätka kooselu ja elavad mõjuva põhjuseta eraldi; kui üks abikaasadest elab kellegi teisega; kui abikaasad ei panusta abieluga kaasnevate kohustuste täitmisesse jne.
33.Kohus võttis 26.07.2022 määrusega käesoleva haldusasja materjalide juurde ka haldusasjade nr 3-18-1543 ja 3-19-1031 toimikud. Haldusasjas nr 3-18-1543 tehtud otsuses leidis Tallinna Halduskohus, et PPA ei ole piisavalt tõendanud, et kutsuja ja taotleja (s.o kaebaja) abielu on fiktiivne. Haldusasjas nr 3-19-1031 tühistas Tallinna Ringkonnakohus PPA 15.05.2019 otsuse ning 03.06.2019 ettekirjutuse menetlusnormide rikkumise kohta, kuna kaebajat ei olnud nõuetekohaselt ära kuulatud.
34.Kohtu hinnangul on PPA praeguses haldusasjas vaidlustatud otsusega (ja sellega seotud menetlusega) kohtu poolt varasemalt ette heidetud puudused valdavas osas kõrvaldanud. Kohus nõustub PPA 10.03.2021 otsuse põhjendustega osas, milles need puudutavad tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumist VMS § 123 punkti 2 alusel ning ei pea nende tervikuna kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2). Kuivõrd kaebaja on kohtumenetluses esitanud mitmeid väiteid, mida PPA 10.03.2021 otsuses juba analüüsis ning mille osas nõustub kohus PPA seisukohaga, ei pea kohus kõikide kaebaja väidete ning neid väiteid kummutavate PPA vastuväidete taasesitamist põhjendatuks.
35.Kohus on jätkuvalt seisukohal (vt ka Tallinna Halduskohtu 21.12.2018 otsuse haldusasjas nr 3-18-1543 p 12), et PPA-l sai tekkida mõistlik kahtlus, et kaebaja ja kutsuja abielu on fiktiivne. Nii kaebaja kui tema abikaasa kohtusid esimest korda Moskvas, kus pärast mõnepäevast koosviibimist sõlmiti abielu. Käsiraamatu järgi võib mõistliku kahtluse tekkimise aluseks olla ka see, kui Euroopa Liidu kodanik sõidab abiellumise kohta üksnes lühikest aega enne abielu sõlmimist ja lahkub lühikese aja vältel peale abielu sõlmimist ilma asjakohase põhjenduseta, st reis toimub tõenäoliselt üksnes abiellumise eesmärgil. Käesoleval juhul on kutsuja sisenemine Venemaale, esimene kohtumine tulevase abikaasaga, abiellumine ja riigist lahkumine jäänud 10 päeva sisse, mis tekitab kahtluse, et kutsuja sõitis Moskvasse üksnes abiellumiseks. Fiktiivsele abielule võivad viidata ka abikaasade vastuolulised ütlused elukoha, igapäevaelu, tulevikuplaanide vms kohta.
36.Uuendatud menetluste kestel on PPA kogunud täiendavaid tõendeid, mis kogumis toetavad PPA järeldust abielu fiktiivsusest.
37.Pärast haldusasjas nr 3-18-1543 tehtud kohtuotsust teavitas PPA kaebajat 30.01.2019 kirjaga nr 15.3-3.1/403-1 (haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 02.08.2019 vastuse lisa 1, lk 1) ning pärast haldusasjas nr 3-19-1031 tehtud kohtuotsuseid 11.08.2020 kirjaga nr 15.3-3.1/2266-1 (vastustaja 27.05.2021 vastuse lisa 1, lk 1) haldusmenetluse uuendamisest. Uuendatud menetluste kestel on kaebaja ja Y. Y. käinud PPA-s vestlusel 11(17)
(07.05.2019 küsitluse protokollid, haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 02.08.2019 vastuse lisa 1, lk 17-34), samuti on PPA teinud mitmeid kirjalikke päringuid (Z. Z.le; KÜ-le; kaebaja ja Y. Y. tööandjatele, Xxx XX-XX korteri omanikule B. B., G. G. jt) ning palunud ka Y. Y.l ja kaebajal esitada andmed, kus nad alates 20.16.2016 tegelikult elanud on (PPA 09.10.2020 e-kiri, vastustaja 27.05.2021 vastuse lisa 2, lk 16).
38.PPA-s 07.05.2019 toimunud vestlusel on kaebaja ja Y. Y. väitnud, et nad elasid Maardus Xxxxx tänaval koos (u 1,5 kuud) kui kaebaja Eestisse saabus ning teises asukohas Maardus on koos elatud 3-4 kuud. Samuti väitis kaebaja, et ta on Maardus Y. Y. õe kodus õega kohtunud.
39.PPA külastas ette teatamata 14.05.2019 Maardus Xxxxx xx XX-XX asuvat korterit ja viis seal viibinud Y. Y. õe ja õepojaga läbi vestluse, kelle elukohaks PPA märgitud aadressil asuvat korterit pidas. O. O. (Y. Y. õde) küsitlemisel selgus, et X. ja Y. ei ole kunagi eelviidatud aadressil koos elanud ja seal elab Y., samuti pole õde X.t talle tutvustanud ning X. pole selles korteris kunagi käinud. Samuti ei teadnud Y. Y. õde, kas X. ja Y. veel suhtlevad (14.05.2019 küsitluse protokoll, haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 02.08.2019 vastuse lisa 2, lk 13-17). Y. Y. õepoeg H. H. kinnitas, et tema tädi Y. Y. elab koos oma õe ja temaga ühel elamispinnal juba ligi 4 aastat. Y. Y. abikaasat pole ta aga kunagi näinud (14.05.2019 küsitluse protokoll, haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 02.08.2019 vastuse lisa 2, lk 18-19).
40.Y. Y., kellega kohtusid PPA ametnikud 14.05.2019 menetlustoimingu käigus, andis seletuse, millest nähtuvalt pole ta tegelikult X.ega Maardus koos elanud ning abielu on fiktiivne (14.05.2019 protokoll, haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 02.08.2019 vastuse lisa 2, lk 20-22).
41.Y. Y. 14.05.2019 seletuse kohaselt elab ta Maardus Xxxxx xx XX-XX ligi 5 aastat, aga elab ka Tallinnas aadressil, mida ta ei mäleta. Y. Y. selgitas, et tema sugulased palusid tal aidata inimest, kes elab Eestis koos oma lapselapsega, kuna armeenlastel oli vaja, et see inimene tuleks siia tööle ning Y. Y. abi seisnes selle inimesega fiktiivselt abiellumises. Y. Y. on 14.05.2019 vestluse protokolli kohaselt kinnitanud, et tema abielu X.ega (kaebaja X. X.iga) on fiktiivne. (14.05.2019 küsitluse vastused protokollis eraldi A4 lehel). Seletus on allkirjastatud 14.05.2019 Y. Y. poolt. Lisaks on 14.05.2019 koostatud Y. Y. poolt omakäeliselt ja alla kirjutatud avaldus (haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud vastustaja 02.08.2019 vastuse lisa 2, lk 23), milles märgitakse: „Mina Y. Y. 28.08.1958.a soovin võtta tagasi oma kutse. Abielu on fiktiivne. Mida väga kahetsen.“
42.Haldusasjas nr 3-19-1031 esitatud kaebusele oli tõendina lisatud Y. Y. 29.05.2019 omakäeline venekeelne avaldus, milles ta märgib, et võtab tagasi oma 14.05.2019 avalduse, kuna see saadi mõjutamisega ning tema abielu ei ole fiktiivne. Uuendatud menetluse käigus palus PPA Y. Y.l kinnitada (PPA 03.09.2020 e-kiri, vastustaja 27.05.2021 vastuse lisa 1, lk 10), kas ta jääb oma sõnade juurde ning soovib, et tema 23.10.2017 esitatud kutse oleks endiselt kehtiv. Y. Y. kinnitas 24.09.2020 e-kirjaga (vastustaja 27.05.2021 vastuse lisa 2, lk 2-3), et jääb enda sõnade juurde ning soovib, et ema 23.10.2017 esitatud kutse oleks endiselt kehtiv.
43.Kohtu hinnangul ei saa esitatud tõendeid, s. o 14.05.2019 küsitluse protokolli ja 14.05.2019 esitatud avaldust pidada lubamatuks. Vastustaja on põhjendatult viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2020 otsusele haldusasjas nr 3-19-1031, milles ringkonnakohus (vrd viidatud otsuse p 13) nõustus halduskohtuga selles, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu nagu oleks Y. Y. 14.05.2019 avaldus kutse tagasivõtmise kohta saadud ebaseaduslikke ülekuulamisvõtteid kasutades, sh isikut kuidagi hirmutatud või kasutatud 12(17)
tema kallal vägivalda. Kohus leiab, et nii praeguses kui ka varasemates kaebajaga seotud kohtuasjades ei ole esitatud tõendeid, mis viitaksid kaebaja väidetud lubamatule ülekuulamisele. Seega jääb kaebaja taotlus viidatud tõendite arvestamata jätmise osas rahuldamata. Kohus selgitab, et 14.05.2019 avaldusega arvestamine ei tähenda siiski, et selle tõendusväärtus oleks sedavõrd suur, et muud tõendid tuleks tervikuna tagaplaanile jätta. Tegemist on ühe tõendiga, mida kohus arvestab kogumis teiste asjas kogutud tõenditega. Koosmõjus teiste PPA poolt kogutud tõenditega kinnitavad ka 14.05.2019 toiminud küsitluse protokoll ja esitatud avaldus, et kaebaja ja Y. Y. abielu on fiktiivne. Y. Y. hilisemat avalduse tagasivõtmist ei saa kohtu hinnangul kaalukaks tõendiks pidada. Kohus leiab, et PPA on põhjendatult pidanud Y. Y. hilisemaid selgitusi (vt nt Y. Y. 24.09.2020 e-kiri, vastustaja 27.05.2021 vastuse lisa 2, lk 2-3) pereelu heast toimimisest ja kaebaja ning Y. Y. omavahelistest lähedastest suhetest ning psühholoogilisest sõltuvusest ebasiiraks.
44.Lisaks PPA versiooni kinnitavate tõendite uurimisele on PPA otsuse tegemisel arvestanud ka argumentide ja tõenditega, mis räägivad tegeliku abielu kasuks. Vastustaja on õigesti märkinud, et otsuse tegemisel on hinnatud ka 22.03.2018 kodukülastusega seotud asjaolusid (vrd 10.03.2021 otsuse p 51.14.). Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et ainult külastust tegevate ametnike esialgse otsuse põhjal ei tehta reeglina otsust elamisloa taotluse suhtes. Kohus peab usutavaks, et olukorras, kus PPA-l olid olemas andmed teineteist põhimõtteliselt mittetundvate inimeste „kiirabielu“ kohta ja kaebaja ning kutsuja olid andnud vastuolulisi andmeid, pidas PPA põhjendatuks taotlust edasi uurida. Seega on vastustaja arvestanud otsuse tegemisel ka tõendeid, mis kinnitavad kaebaja versiooni.
45.Kohus leiab, et ka majandusliku sideme tuvastamisel on PPA lähtunud asjakohastest hindamiskriteeriumitest ning põhjendatult leidnud, et asjaolud ei viita abikaasade tihedale majanduslikule sidemele. Vastustaja on veenvalt põhjendanud ja piisaval määral tõendanud, miks ta leiab, et taotlejal ja kutsujal puudub ühine majapidamine ja tegelik pereelu ning et taotleja ja kutsuja ei sõltu teineteisest majanduslikult ega psühholoogiliselt.
46.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et PPA on tähtajalise elamisloa pikendamise menetluses oma kahtlust abielu fiktiivsusest usutavalt põhistanud ning kõiki tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ja kutsuja abielu tuleb pidada fiktiivseks. Praegusel juhul on kaebaja esitanud küll vastuväiteid ja omapoolsed versioonid sellest, miks kaebaja ning tema abikaasa ütlustes on vasturääkivusi, kuid tõendeid kogumis hinnates ei ole kaebaja esitatud põhjendused eluliselt usutavad. Kohus möönab, et kuigi mitut kaebaja esitatud põhjendust või versiooni toimunud sündmuste kohta saaks eraldiseisvalt vähemalt osaliselt võimalikuks ja tõenäoliseks pidada, on praegusel juhul ebakõlade hulk sedavõrd suur, et kaebaja esitatud põhjendusi ja selgitusi ei saa kokkuvõttes usutavaks pidada.
47.Kohus nõustub kaebajaga selles, et otsuse põhjendused on mõnevõrra raskesti jälgitavad, kuid tegemist ei ole sellise puudusega, mis muudaks otsuse õigusvastaseks. Vastustaja on lõppkokkuvõttes õigesti tähtajalise elamisloa andmisest keeldunud.
48.Kuigi PPA on õigesti tuginenud VMS § 123 punktile 2, on PPA kohtu hinnangul valesti kohaldanud VMS § 124 lõike 2 punkti 1. VMS § 124 lõike 2 punkti 1 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui välismaale on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Asjaolu, et 17.10.2017 esitatud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluses on kaebaja märkinud oma tolleaegse tegeliku elukoha aadressi (X. Xxxxx xxx 13(17)
XXX-XX, Tallinn), mitte aga sel ajal rahvastikuregistrist nähtunud aadressi (s.o Xxxxxxxx xxx XX-XX), ei ole kohtu arvates käsitatav valeandmete esitamisena VMS § 124 lg 2 punkti 1 mõttes, kuna isiku tegelik elukoht ei pruugi kattuda tema rahvastikuregistrijärgse elukohaga.
49.Otsuse punktis 49.2. on PPA märkinud, et valeandmeteks saab nimetada ka erinevaid elukoha aadresse ja nendel aadressidel elamist ja viibimist, kuid viidates punktile 3 jätnud need täpsustamata. Otsuse punktist 3 nähtub aga üksnes vastuolu X. Xxxxx xxx XXX-XX ja Xxxxxxxx xxx XX-XX aadressi vahel. Isegi kui PPA on silmas pidanud otsuse punkti
48.3.(milles käsitletakse põhjalikult elukohtadega seotud vastusolusid), ei ole VMS § 124 lg 2 punkti 1 tingimus täidetud. Pelgalt see, et ütluste vahel võib teatud juhtudel olla ebakõlasid ja vasturääkivusi, ei tähenda, et tegemist oleks olnud valeandmete esitamisega VMS § 124 lg 2 punkti 1 mõttes.
50.G. G. selgitust (otsuse p 49.3.) või korteri remonti puudutavad asjaolud (otsuse p 49.4) ja väidetavad valeandmed ei ole sellised, millele saaks omistada tähtsust, mis vastaks VMS § 124 lõike 2 punktis 1 sätestatule. See, kas lapselaps oli mingil ajal Eestis või kas ta tegi või ei teinud korteris remonti, ei ole kohtu hinnangul praegusel juhul „menetluses tähtsust omav“ asjaolu.
51.Arvestades eeltoodut ei ole VMS § 124 lõike 2 punkti 1 tingimused täidetud ning sellel alusel tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine oli õigusvastane. Siiski ei ole see praegusel juhul otsuse tühistamise aluseks. Nagu kohus eelnevalt leidis, on PPA õigesti jätnud tähtajalise elamisloa pikendamata, kuna kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Seega sõltumata sellest, et VMS § 124 lõike 2 punkti 1 tingimused täidetud ei olnud, oli PPA keelduv otsus lõppkokkuvõttes õige.
52.Kuivõrd PPA tuvastas, et kaebaja ja tema abikaasa vahel puudub tegelik perekonnaelu, siis puudub ka riive perekonnaelule.
53.Kohtule ei nähtu, et PPA oleks haldusakti andmisel teinud sellised menetluslikke minetusi, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. PPA on nii kaebaja kui ka tema abikaasa nõuetekohaselt ära kuulanud. Kaebaja on saanud esitada korduvaid selgitusi nii omal initsiatiivil kui ka PPA palvel. Talle on tagatud võimalus esitada asjas tõendeid oma väidete toetamiseks. Ka vahetult enne keelduva haldusakti väljaandmist on PPA ärakuulamispõhimõtet järginud. PPA teatas 09.12.2020 kirjaga nr 15.3-3.1/3693-1 X. X.ile ja Y. Y.le kavatsusest anda keelduv haldusakt ning andis kaebajale ning soovi korral ka tema abikaasale võimaluse esitada kirjalik arvamus ja vastuväited. Samuti võimaldas PPA esitada olulisi tõendeid ja selgitusi, mida kaebaja veel esitanud ei ole. PPA hoiatas, et kui kaebaja ei vasta määratud tähtajaks, lähtub PPA olemasolevatest andmetest ning keeldub tähtajalise elamisloa pikendamisest.
54.Kooskõlas VMS §-ga 31 kogus PPA menetluse käigus täiendavaid tõendeid nii kaebajalt kui ka selgitusi abikaasalt. VMS § 138 lg 1 tingimuste täidetuse hindamiseks peab PPA kontrollima tegeliku perekonnaelu ja sõltuvuse olemasolu, mistõttu on PPA poolt kaebajale ja tema abikaasadele esitatud päringud asjakohased.
55.Arvestades eeltoodut jätab kohus PPA 10.03.2021 otsuse nr 15.3-2.2/68-1 tühistamise nõude rahuldamata. Kuivõrd tühistamisnõue jääb rahuldamata, tuleb ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue jätta rahuldamata. II
14(17)
56.PPA asus 09.12.2021 ettekirjutuses seisukohale, et kaebaja on korduvalt viibinud Eestis ilma seadusliku aluseta. Seadusliku viibimisaluseta ei olnud kaebajal võimalik ka Eestis seaduslikult töötada. PPA-l ei ole kaalutlusõigust ettekirjutuse koostamise osas, kuna VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks.
57.Kuivõrd kohus jättis kaebuse elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse tühistamise nõude rahuldamata, ei ole viibimisaluseta isikule lahkumisettekirjutuse tegemine õigusvastane ja lahkumisettekirjutust puudutavas osas ei ole ettekirjutuse tühistamine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole väljasaatmine muutunud VSS § 14 lg 4 punkti 2 mõttes võimatuks. Lahkumiskohustust puudutavas osas nõustub kohus ettekirjutuse põhjendustega ning ei pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lg 2).
58.Kuigi 09.12.2021 ettekirjutus lahkumiskohustust puudutavas osas õiguspärane, leiab kohus, et ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld ei ole põhjendatud.
59.VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeeldu võib kohaldada lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (samas lg 3). Samuti võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata (samas lg 4).
60.Riigikohus on 19.02.2019 otsuses nr 3-17-1545 selgitanud, et sisenemiskeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist; sh kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (p 34).
61.Viidatut arvestades on PPA seisukoht selles, et justkui olnuks sissesõidukeelu kohaldamine möödapääsmatu, ebaõige. PPA-l oli õigus ja kohustus kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada või mitte. Kaebaja on õigesti märkinud, et varasemate lahkumisettekirjutustega sissesõidukeeldu ei kohaldatud. PPA on 3 aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamist põhjendanud asjaoluga, et humaanseid kaalutlusi ei esine ning kaebaja näol on „kahtlemata tegemist ebasoovitava välismaalasega“, kelle Eestisse saabumist ja Eestis viibimis tuleb tõkestada. PPA viitas asjaolule, et varasemalt on kaebaja omandanud tähtajalise elamisloa fiktiivabielu sõlmimise tulemusel ning pärast seadusliku aluse lõppemist ei lahkunud ta Eesti Vabariigist. Lisaks töötas kaebaja Eestis ilma selleks luba omamata. Neid asjaolusid arvestades peab PPA 3 aasta pikkust sissesõidukeeldu proportsionaalseks.
62.Kohtu hinnangul on PPA sissesõidukeelu kohaldamisel teinud olulisi kaalutlusvigu ja kohaldatud sissesõidukeeld on (mh selle kestust arvestades) ebaproportsionaalne. Vastustaja on jätnud arvesse võtmata, et korduv ebaseaduslikult töötamine on muu hulgas põhjustatud ka PPA poolsetest menetlusvigadest. Kui PPA oleks suutnud kohe alguses koostada haldusaktid, mis ka kohtuliku kontrolli tulemusena jõusse oleksid jäänud, oleks kaebaja pidanud küll Eestist lahkuma, kuid sissesõidukeeldu poleks ilmselt kohaldatud. Olukorras, kus kohtud on kaebaja suhtes tehtud PPA otsuseid korduvalt tühistanud, ei saa kaalutlust, et kaebaja vabatahtlikult kohe pärast viibimisaluse lõppemist Eestist ei lahkunud, väga kaalukaks pidada.
63.Arvestades, et vastustaja on juba varasema menetluse käigus olnud seisukohal, et tegemist on fiktiivse abieluga ning teinud lahkumisettekirjutusi sissesõidukeeldu kohaldamata, ei saa nüüd, mil asjaolud üldjoontes muutunud ei ole, sissesõidukeelu kohaldamist põhjendatuks pidada.
15(17)
64.Tulenevalt eeltoodust tuleb PPA 09.12.2021 ettekirjutus sissesõidukeeldu puudutavas osas tühistada. III
65.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 03.02.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas PPA-l 09.12.2021 lahkumisettekirjutuse nr 1052250093 sunniviisilise täitmise kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kuivõrd 09.12.2021 ettekirjutus jäi lahkumisettekirjutust puudutavas osas jõusse ning seega kaebus selles osas rahuldamata, tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3). HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega.
66.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
67.Kaebaja nõuab kokku 2115 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist (vt 30.08.2021 taotlus), mis talle on tekkinud. Esitatud on ka OÜ Endler Õigusbüroo vastav kassa sissetuleku order nimetatud summa tasumise kohta. Samas peab kohus tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lõikest 6 välja mõistma üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Vastustaja on menetluskulude põhjendatuse küsimuse oma 26.09.2022 seisukohas ühtlasi ka tõstatanud, eelkõige seonduvalt ajakulu proportsionaalsusega ning teatavate tegevuste ebavajalikkusega, leides, et põhjendatuks võiks pidada (umbes) 1115 euro suurust summat. Vastustajaga tuleb osaliselt nõustuda. Põhjendatud ja vajaliku menetluskulu kindlaksmääramine jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid 30.08.2021 taotluse kontekstis võiks pidada aktsepteeritavaks menetluskuluks 1800 euro suurust summat, milles sisaldub ka vastav riigilõiv. Antud juhul on aga vaja menetluskulu väljamõistmisel lähtuda veel asjaolust, et kaebus rahuldatakse osaliselt. Võttes arvesse, et ühes osas seostub vaidlus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisega ja teises lahkumisettekirjutuse vaidlustamisega, kusjuures lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld kuulub tühistamisele, siis võib pidada kaebuse rahuldamise osakaaluks 25 %, mis tähendab seda, et menetluskulu vastav proportsioon kaebaja kasuks väljamõistetavana, on summas 450 eurot.
68.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed ja elukohtade aadressid HKMS § 175 lg 3 alusel tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega RESOLUTSIOON 1. Jätta X. X. apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2022. a otsuse resolutsiooni p-d 1–
3.Teha uus otsus ning jätta X. X. kaebus rahuldamata. 3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 4. Avaldatavas kohtuotsuses asendada füüsiliste isikute nimed ja elukohtade aadressid tähemärkidega.
16(17)
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.