Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
13.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1828
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja KB Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
2.Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused hispaania keelde.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-1828 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 16.08.2023 kell 03.06 kinni viis isikut, kes liikusid Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Üks neist isikutest tuvastati kui Kuuba Vabariigi kodanik X. Isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti isik väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Kell 04.06 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Seejärel peeti isik 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati menetlustoimingutega.
3-23-1828
2.PPA esitas 17.08.2023 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.
3.Tartu Halduskohus andis 17.08.2023 määrusega PPA-le loa VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.10.2023.
4.Puudutatud isik esitas Tartu Halduskohtu 17.08.2023 määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 03.10.2023 määrusega rahuldamata.
5.PPA esitas 09.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VRKS § 362 lg 5 ning § 361 lg 2 p 4 alusel. Esineb oht, et vabaduses viibides võib puudutatud isik põgeneda ega ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohast oluliste asjaolude välja selgitamiseks PPA-le kättesaadav. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga tehtud üks vestlus 20.09.2023, milles esitatud asjaolude põhjal ei saa väita, et isikul oleks rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA-l tuleb analüüsida lisaks isiku mobiiltelefoni sisu ja seejärel korraldada isikuga uus vestlus. Puudutatud isikul on põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 p-st 8. Isiku sõnul ei ole ta kunagi midagi teinud selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile ja seega Schengeni alale seaduslikult, vaid ta ületas piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult. Isik liikus pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas. Puudutatud isik ei ole adekvaatselt selgitanud, mida ta soovis pärast piiriületust Eestis teha. Isikul on sugulasi Prantsusmaal ning tuttavaid Hispaanias, samuti asus Hispaanias tema tütar. On usutav, et tema algne eesmärk ei olnud taotleda Eestis varjupaika, vaid liikuda Hispaaniasse tütre juurde, kes on seal samuti ebaseaduslikult. Eestis liikudes peitis ta end autode ja inimeste eest. Kui isik oleks soovinud Eestis rahvusvahelist kaitset paluda, oleks ta ise ametivõimude poole pöördunud või palunud abi möödasõitvatelt sõidukitelt. Puudutatud isikuga olid koos ka tema tütretütar ja väimees, kes kinnitas soovi minna Hispaaniasse oma naise, s.t puudutatud isiku tütre juurde. Lisaks sisenes samal ööl, kui PPA pidas kinni puudutatud isiku, samas piirkonnas Eestisse Venemaalt üks sõiduk, milles olid kaks Hispaaniaga seotud isikut. PPA peab võimalikuks, et kõnealuste isikute eesmärk võis olla puudutatud isikule ja temaga koos olnud teistele Kuuba kodanikele vastu tulla selleks, et nad edasi Hispaaniasse toimetada. Seega oli isikul planeeritud transport mujale Euroopasse edasi liikumiseks. Kuigi isik väitis soovi jääda Eestisse, ei ole see PPA hinnangul usutav. Ütluste usutavuse seab kahtluse alla ka see, et puudutatud isiku ja temaga koos olnud isikute väited on vasturääkivad (nt selle kohta, kuidas nad Eesti piirini jõudsid). Kinnipidamise ajal viibis isiku tütar ebaseaduslikult Hispaanias, kuid nüüdseks on reisinud ebaseaduslikult Eestisse. Sellest järeldub, et isikutel on olemas teadmised ja oskused liikuda riigist riiki ebaseaduslikult. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid. On usutav, et isik soovib minna Hispaaniasse. Isikul on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiule võtmine ei vähenda põgenemisohtu, sest Schengeni alal ei ole dokumentideta liikumine raskendatud. Isikul puudub Eestis elukoht.
6.Puudutatud isik palus jätta PPA taotlus rahuldamata. Isiku jätkuvaks kinnipidamiseks ei ole vältimatut vajadust. Tema antud ütlustest ei saa järeldada, et ta põgeneb, sest tal puuduvad selleks adekvaatsed põhjused ja võimalused. Kuna praeguseks on tema tütar saabunud Hispaaniast Eestisse, siis ei saa enam asjakohaseks pidada PPA seisukohta, et puudutatud isikul on soov põgeneda Hispaaniasse. PPA on üle tähtsustanud selle, et ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult ega pöördunud kohe ise ametivõimude poole. Oma kodumaalt põgenenud inimeste puhul on tavapärane, et nad ületavad turvalise riigi piiri ebaseaduslikult, samas esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse kohe, kui PPA ametnikud ta kinni pidasid. PPA taotluses osutatud Venemaalt saabunud sõidukil ja selles olnud isikutel pole tõendatud seost puudutatud isikuga. On kaheldav, et isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuna menetlus on kestnud 2(7)
3-23-1828 piisavalt kaua ning eelduslikult on PPA päritoluriigi info juba kogunud ning muud vajalikud uurimistoimingud teinud.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.10.2023 määrusega (resolutsiooni p 1) taotluse ning pikendas X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.02.2024. Puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine on lubatav VRKS § 361 lg 2 p-st 4 tulenevalt. Puudutatud isiku senist käitumist arvestades saab jätkuvalt tõenäoliseks pidada, et vabaduses viibides ei pruugi ta jääda Eestisse ega olla seetõttu rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike toimingute tegemiseks PPA-le kättesaadav. Rahvusvahelise kaitse menetlus on kestnud praeguseks 2 kuud ning on usutav, et selle aja jooksul ei ole PPA suutnud koguda piisavalt andmeid otsuse tegemiseks. Korduvate vestluste läbiviimine teatud ajavahemiku tagant on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tavapärane ning selle eesmärk on kontrollida eeskätt taotleja enda väidete usaldusväärsust ja kokkulangevust muudest allikatest saadud infoga. PPA on õigesti leidnud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht VRKS § 361 lg 21 ning VSS § 68 p 6 tähenduses, kuna ta ületas ebaseaduslikult Eesti piiri ning liikus piirist kaugemale end seejuures mööduvate sõidukite eest varjates. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas puudutatud isik alles pärast seda, kui PPA ametnikud ta tabasid. Puudutatud isiku käitumisest ja pärast kinnipidamist antud selgitustest ei nähtu, et tal või temaga koos reisinud isikutel oleks pärast Eesti riigipiiri ebaseaduslikku ületamist olnud tegelikult kavatsus otsida kontakti Eesti ametivõimudega või soov taotleda Eestis rahusvahelist kaitset. PPA on mõistlikult järeldanud, et puudutatud isiku eesmärk oli Eesti kaudu liikuda teistesse riikidesse. PPA on õigesti leidnud, et kõige tõenäolisemalt oli puudutatud isikul siiski soov jõuda Hispaaniasse, arvestades tema keeleoskust ning asjaolu, et sel ajal viibis Hispaanias tema tütar. Sellist järeldust õigustab ka asjaolu, et puudutatud isikuga koos olnud tütre abikaasa selgitas pärast kinnipidamist PPA-le, et tema eesmärk oli jõuda Hispaaniasse oma abikaasa juurde. Isegi kui nõustuda, et rahvusvahelist kaitset saada soovivate isikute ebaseaduslik riigipiiri ületamine ei ole harukordne, on tegemist ebaausa käitumisega, kuna tegelikult peaks vastava sooviga isik saabuma piiripunkti ning seal esitama oma taotluse. Ebaausalt käitunud isiku puhul ei pea PPA usaldama pelgalt tema kinnitust, et ta jääb rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks Eestisse. Aimates lisaks, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamine ei ole väga tõenäoline, on põhjust kahtlustada, et isikul ei pruugi olla piisavalt motivatsiooni jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemiseni. Asjaolu, et puudutatud isiku eelnevalt Hispaanias elanud tütar on saabunud Eestisse, ei välista ega vähenda puudutatud isiku põgenemise ohtu. Puudutatud isiku ja temaga koos ebaseaduslikult piiri ületanud isikute antud seletuste pinnalt saab teha järelduse, et algselt oli nende kõigi eesmärk siirduda elama Hispaaniasse. Seega on võimalik, et vabadusse pääsedes püüab puudutatud isik koos oma lähedastega siiski jõuda Hispaaniasse, kus tema tütrel võivad olla juba tekkinud mingisugused kontaktid. Samuti on võimalik, et ebaseaduslikult Hispaaniast Eestisse saabunud tütar teab, kuidas või kelle abiga oleks võimalik korraldada ka samasugune tagasireis koos oma pereliikmetega. Kuigi PPA on ise tõdenud, et puuduvad tõendid, et taotluses viidatud Venemaalt tulnud sõidukis olevad isikud oleksid puudutatud isikuga seotud, saab isikute antud seletuste pinnalt usutavaks pidada võimalust, et tegelikult oli neil kokkulepe mingisuguste tundmatute kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi Hispaania poole toimetama. Sellele viitab ka puudutatud isiku väimehe kinnitus pärast kinnipidamist, et tal oli kavatsus minna Hispaaniasse, andmata seejuures ühtki eluliselt usutavat selgitust selle kohta, kuidas ta sinna jõuda plaanis. Puudutatud isik ise selgitas küll pärast kinnipidamist, et temal oli plaan tulla ja jääda Eestisse, aga tema abikaasal oli teine arvamus. Seejuures oli ühiselt reisinud isikutel kaasas 3-aastane laps (puudutatud isiku lapselaps). Neil asjaoludel on pigem tõenäoline, et puudutatud isik ei ole 3(7)
3-23-1828 PPA-le ka oma Eestisse saabumise asjaolude ja põhjuste kohta seletusi andes olnud täielikult aus ja see suurendab põgenemise ohu tähtsust. Kõiki puudutatud isiku Eestisse saabumise asjaolusid ja tema antud seletusi arvesse võttes saab mõistlikult järeldada, et põgenemise võimalus on vähemalt sama suur kui võimalus, et puudutatud isik jääb Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole tõhus ega välista puudutatud isiku põgenemist. Leebemate meetmete kohaldamine eeldab teatavat usaldust ning oleks puudutatud isiku varasemat käitumist silmas pidades mõeldav juhul, kui mingite asjaolude põhjal võib olla veendunud, et isik jääb Eestisse. Praegu neid ei esine – isikul puuduvad isiklikud sidemed Eestiga, samuti pole ta siin varem pikemalt viibinud. Isiku Eestis viibivad lähedased elavad varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning nendegi puhul esineb samasugune põgenemise oht. Puudutatud isiku abikaasa ja tütre põgenemisohu neutraliseerib just puudutatud isiku ning tema väimehe kinni pidamine, sest pigem on ebatõenäoline, et puudutatud isiku pereliikmed püüaksid põgeneda Eestist ilma puudutatud isikuta. Vajadus tagada see, et puudutatud isik oleks käimasoleva varjupaigamenetluse ajal PPA-le kättesaadav ning vältida võimalust, et ta Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse lahkub, on kaalukam vajadusest tagada puudutatud isikule täisväärtusliku perekonnaelu elamise võimalus. Nagu PPA esindaja ka kohtuistungil selgitas, on pereliikmetel võimalik puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastada, mis teataval määral vähendab perekonnaelu riive intensiivsust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub määruskaebuses halduskohtu 16.10.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Väär on halduskohtu järeldus, et puudutatud isik soovis end pärast Eesti piiri ületamist varjata. Olukorras, milles puudutatud isik ja tema seltskond parajasti olid, ei ole tõenäoline, et nad oleksid peatanud esimese ettejuhtuva sõiduki, et küsida abi. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajaks oli isik juba kindel, et tegemist on riigi ametivõimudega. PPA ei ole siiamaani tõendanud ära taotluses mainitud sõiduki ning puudutatud isiku ja tema kaaslaste seost. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine ei ole proportsionaalne ning kinnipidamise pikendamise üle otsustamisel ei ole piisaval määral arvestatud konkreetse juhtumi asjaolusid. Halduskohus on jätnud põhjalikult analüüsimata järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkuse. Halduskohtu etteheide, et puudutatud isiku sihtriik ei olnud tõenäoliselt Eesti, on vaid spekulatsioon. Isiku plaan oli lõpuks jõuda lihtsalt turvalisse Euroopa riiki. PPA toiminguid on võimalik teha ka siis, kui isik ei viibi kinnipidamiskeskuses. Põgenemisohu jaatamiseks on vajalik põhjalik analüüs, halduskohus on aga põgenemisohu kindlaks tegemisel tuginenud üksnes enda siseveendumusele ja oletustele. Puudutatud isik ei ole veel kordagi konkreetselt öelnud, et plaanib põgeneda Hispaaniasse. Tal puudub soov põgenemiseks, sest tema pere on Eestis. Seejuures ei ole halduskohus arvestanud puudutatud isikuga seotud individuaalseid asjaolusid, vaid teinud otsuse suuresti tema perekonna seisukohtade ja arvamuste põhjal. Ainuüksi varasema käitumise põhjal, milleks on ebaseaduslik piiriületus, ei saa isiku põgenemist pidada tõenäoliseks. Puudutatud isik on siiani olnud ametnikele kättesaadav ning teinud nendega koostööd, samuti pole esitanud valeandmeid ega -ütlusi. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on äärmuslik abinõu.
9.PPA palub 15.11.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Puudutatud isik ei pöördunud ise ametnike poole, vaid varjas end põõsastes. Samuti saabus isik ebaseaduslikult Eestisse enda jaoks turvalisest riigist. Seega ei ole ebaseaduslikult piiri ületamine kuidagi õigustatud hädaohus olemise või äärmise vajadusega. Määrusest nähtub, et halduskohus on käsitlenud isiku kasuks rääkivaid asjaolusid, kuid leidnud, et need ei välista temast lähtuvat 4(7)
3-23-1828 põgenemisohtu. Puudutatud isik pole esile toonud asjaolusid, mis vähendaks põgenemisohtu, vaid üksnes märkinud, et asjaolusid pole piisavalt analüüsitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti väljendada 16.10.2023 istungil, millel osales ka hispaania keele tõlk ja puudutatud isiku advokaadist esindaja. Samuti on saanud puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus käsitab isiku taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Tartu Ringkonnakohus tuvastas 06.09.2023 määruses, et puudutatud isikule menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ja kuna isik on viibinud kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Seega tuleb taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused riigi kulul hispaania keelde.
11.PPA tugines taotluses VRKS 361 lg 2 p-le 4 ja VSS § 68 p-le 8. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Viidatud sätte kohaldamine aitab kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Kinnipidamiseks vältimatu vajadus esineb siiski ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2).
12.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-202004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). PPA seostas taotluses puudutatud isiku põgenemisohtu asjaoluga, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti välispiiri (VSS § 68 p 8).
13.Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isik peab olema rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav. VRKS § 18 lg 2 kohaselt peab PPA kontrollima rahvusvahelise kaitse taotleja esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid. Selleks tuleb põhjalikult analüüsida taotleja väidetut ja esitatud dokumente ning võrrelda neid muudest allikatest saadud infoga. PPA on selgitanud, et isikuga on tehtud 5(7)
3-23-1828 üks vestlus ning analüüsida tuleb tema antud ütlusi ja telefoni sisu, mille järel tuleb korraldada uus vestlus. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. PPA taotluse lahendamise ajaks oli isiku rahvusvahelise kaitse menetlus kestnud 2 kuud. Seda arvestades, ei saa eeldada, et PPA-l oleks juba rahvusvahelise kaitse menetluses lõpliku otsuse tegemiseks kõik vajalikud asjaolud välja selgitatud.
14.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest vastasel korral võib ta põgeneda. Põgenemisohu tuvastamisel on õigesti tuginetud VSS § 68 p-le 8. Nimetatud säte on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Puudutatud isik tuli Eestisse Venemaalt ilma selleks õigust või luba omamata, ületades ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa riigipiiri. Kuigi põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületusest, annavad lisaks isiku käitumine ja temaga seotud asjaolud kogumis piisavalt alust kahtluseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides ja leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldades olla rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni PPAle kättesaadav. Isiku põgenemisohtu ei välista pelgalt see, et isik ise ei ole oma põgenemiskavatsust kinnitanud. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Põgenemisohu jaatamiseks ei pea olema võimalik oht realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20). Puudutatud isik ületas ebaseaduslikult piiri koos teiste isikutega, kelle hulgas olid tema abikaasa, tema tütre abikaasa ja lapselaps, liikudes seejärel Eesti sisemaa poole ning varjates end mööduvate sõidukite ja politsei eest. PPA selgitas taotluses, et samal ööl, kui PPA pidas kinni puudutatud isiku ja tema kaaslased, sisenes samas piirkonnas Eestisse Venemaalt sõiduk, mille juhiks oli Hispaania kodanik Vene Föderatsiooni elamisloaga ja kaasreisijaks Vene Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. On põhjust arvata, et kõnealuste isikute eesmärk oli puudutatud isikule ja tema kaaslastele vastu tulla selleks, et nad edasi Hispaaniasse toimetada. Kuigi puuduvad konkreetsed tõendid puudutatud isiku seotuse kohta nimetatud sõidukis olnud isikutega, on puudutatud isiku ja tema kaaslaste antud seletuste põhjal usutav, et neil oli kokkulepe kolmandate isikutega, kes oleks pidanud nad pärast Eestisse saabumist üles otsima ja edasi Hispaaniasse viima. Ehkki puudutatud isik ise selgitas pärast kinnipidamist, et ta kavatses jääda Eestisse, on PPA asjakohaselt osutanud vastuoludele tema ja temaga kaasas olnud isikute ütlustes. Puudutatud isiku abikaasa ja tema tütre abikaasa on tunnistanud, et soovisid jõuda Hispaaniasse, kus viibis puudutatud isiku tütar, täpsustamata samas, kuidas oli kavas seda teha (vt Tartu Halduskohtu 17.08.2023 istungi protokoll, dtl 45 jj; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2023 määrus nr 3-23-1827). Eelnevat arvesse võttes on PPA ja halduskohus õigesti järeldanud, et tõenäoliselt oli ka puudutatud isiku tegelik soov jõuda Hispaaniasse ning esineb endiselt kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabanedes püüab ta koos oma pereliikmetega sinna jõuda. Seda ohtu ei välista ka asjaolu, et puudutatud isiku tütar on praeguseks tulnud Hispaaniast Eestisse ja viibib koos oma ema ja lapsega varjupaigataotlejate majutuskeskuses. PPA on selgitanud, et puudutatud isiku tütar viibis ebaseaduslikult Hispaanias ja on ka Eestisse tulnud ebaseaduslikult. On põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabanedes püüab puudutatud isik koos pereliikmetega jõuda Hispaaniasse, kus sotsiaalsete sidemete ja keeleoskuse ning tütrel tekkinud võimalike kontaktide tõttu oleks lihtsam hakkama saada ka juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus peaks jääma rahuldamata.
15.Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, sest need ei hoia võimalikku põgenemist ära (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimise ajal ei saa puudutatud isik suhelda piiranguteta oma pereliikmetega, kaalub praegusel juhul vajadus tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal üles riive tema perekonnaelule. Pereliikmetel on võimalik puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastada. Asja 6(7)
3-23-1828 materjalidest ei nähtu, et puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Kuna VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11), ei saa ka kinnipidamise kestusest tulenevalt hinnata isiku jätkuvat kinnipidamist ülemääraseks.
16.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 16.10.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.