Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 3. oktoober 2023, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 17. augusti 2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-23-1828
RESOLUTSIOON
1.1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. augusti 2023. a määrus muutmata.
2.2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja kohtuistungile tõlgi kaasamiseks.
3.3. Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 16. augustil 2023 kell 03.06 kinni viis isikut, kes liikusid Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Üks neist isikutest tuvastati kui Kuuba Vabariigi kodanik X. Isikul puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti isik väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Kell 04.06 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse, misjärel peeti isik 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning alustati menetlustoimingutega.
2.PPA esitas 17. augustil 2023. a Tartu Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse järgnevatel põhjendustel.
2.1.VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab
arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Sama paragrahvi 2. lõike 4. punkti kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 lg 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik ei ole teinud midagi selleks, et siseneda riiki seaduslikult. Pärast piiriületust liikus isik sisemaa suunas. Isik mainis, et tal on kaugeid sugulasi Prantsusmaal ning tema tuttavad ja tütar elavad Hispaanias. Kuna X reisis koos oma abikaasa, 3-aastase tütretütre ning väimehega, on väheusutav, väikelapsega koos liikuv isik ei plaani täpsemalt ette oma tegevusi ja edasist liikumist. PPA asus seisukohale, et kui tütar viibiks ja töötaks Hispaanias seaduslikult, oleks tõenäoline, et ka X oleks otsinud seaduslikke viise Hispaaniasse liikumiseks. Seetõttu on usutav, et isiku tegelik eesmärk ongi jõuda Hispaaniasse. Isik on küll väitnud, et teised temaga koos reisivad isikud oleksid tõenäoliselt Eestisse jäänud, kuid isiku väimees on väitnud, et tal on kindel soov liikuda tütrega edasi Hispaaniasse abikaasa juurde. On usutav, et kui osa perekonnast oleks siirdunud Hispaaniasse, oleks ka X Hispaaniasse läinud. Eestis liikudes varjus ta mööduvate autode eest. Kui isik oleks soovinud siin rahvusvahelist kaitset paluda, oleks ta ise ametivõimude poole pöördunud või palunud abi mööduvatelt sõidukitelt.
2.2.PPA tõi veel välja, et 16. augustil 2023 kell 00.51 sisenes Koidule piiripunkti kaudu Vene Föderatsioonist Eestisse Vene Föderatsiooni registreerimisnumbriga sõiduauto, mida patrull kontrollis kell 01.07 samas piirkonnas, kus hiljem leidis aset ebaseaduslik piiriületus, mil riiki sisenesid viis Kuuba Vabariigi kodanikku. Sõiduautos olid sees kaks isikut, juhiks Hispaania kodanik Vene Föderatsiooni elamisloaga ja kaasreisijaks Vene Föderatsiooni kodanik Hispaania viisaga. Hetkel pole võimalik väita antud sõiduki ja ebaseaduslikult piiri ületanud isikute tõsikindlat seost, kuid tulenevalt PPA hinnangust on väheusutav, et Eesti välispiiri lähistele samasse piirkonda sarnasel kellaajal öisel ajal sattusid kokkusattumusena viis ebaseaduslikult Vene Föderatsioonist Eestisse saabunud kuubalast, kelle sihtkoht oli Hispaania ja sõiduautoga Vene Föderatsioonist ning Hispaaniast pärit isikud. PPA hinnangul võis sõiduauto olla tulnud vastu ebaseaduslikult piiri ületanud Xle ja temaga koos liikunud kuubalastele. Sõiduautos viibinud isikute Hispaania kodakondsus ja viisa kinnitavad isiku ütlusi sihtkoha osas ning PPA hinnangut põgenemisohu osas. Piiriületajate ja sõiduautos viibinud isikute omavaheline seos vajab veel uurimist.
2.3.Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isik võib vabaduses viibides lahkuda soovitud riiki, st Hispaaniasse. Sel põhjusel ei ole VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud.
3.Tartu Halduskohtu rahuldas 17. augusti 2023. a määrusega (põhjendustega määruse koostas halduskohus 22. augustil 2023) PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17. oktoobrini 2023. Halduskohus leidis, et PPA taotluses toodud asjaoludel ja põhjendustel on isiku kinnipidamine vajalik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.X esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17. augusti 2023. a määrus tühistada ning teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.Halduskohus tõi välja, et määruskaebuse esitaja põhjendused rahvusvahelise kaitse taotlemisel on liiga üldsõnalised, mistõttu on vaja neid isiku abiga täpsustada. See aga ei anna alust isikult
vabaduse võtmiseks. Määruskaebuse esitaja on viibinud kinnipidamiskeskuses juba ligi kuu aega, seega ei saa tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamine olla enam algfaasis. Kuna isik on viibinud kinnipidamiskeskuses juba pikemat aega, tuleb jätkuvat kinnipidamise vajadust esmasest taotlusest veelgi põhjalikumalt argumenteerida.
4.2.Halduskohus ega ka PPA ei ole suutnud välja tuua ühtegi riiki, kuhu määruskaebuse esitaja tahaks või saaks objektiivselt põgeneda. Isik on rõhutanud, et tema jaoks on Euroopa turvaline. Seega on määruskaebuse esitaja eesmärk Eestisse saabumisega saavutatud.
4.3.Isiku suhtes ei rakendatud VRKS §-s 29 nimetatud leebemaid järelevalve meetmeid, kuna PPAl puudub isiku suhtes usaldus. Samas ei saa põhiõigusi kõige enam riivama meetme kasutamisel tugineda pelgalt usaldamatusele isiku suhtes. Põgenemisoht peab olema objektiivne, mitte sõltuma haldusorgani subjektiivsest hinnangust. Isegi kui leida, et määruskaebuse esitaja puhul esineb mingil määral põgenemisoht, ei ole tuvastatud, et väidetav oht oleks piisavalt suur, ei piirata isiku vabadust (vt ka RKHKm nr 3-3-1-24-17, p 13).
4.4.Määruskaebuse esitajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et teda hoitakse kinnipidamiskeskuses üksnes varjupaiga taotluse tagasilükkava otsuse täitmiseks ehk väljasaatmise täideviimiseks.
4.5.Määruskaebuse esitaja sai kätte halduskohtu 22. augusti 2023. a määruse ja selle tõlke
25.augustil 2023. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtajaks 11. september 2023. Määruskaebuse vandeadvokaadist esindaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 12. septembril 2023. Määruskaebuse esitaja taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Isik esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse 30. augustil 2023. Tartu Ringkonnakohus rahuldas riigi õigusabi taotluse 6. septembri 2023. a määrusega. Riigi õigusabi taotlus on esitatud kaebetähtaja raames. Kuna määruskaebuse esitaja ei valda menetluskeelt ega tunne siinset õigusruumi, lasi määruskaebuse esitaja tähtaja mööda mõjuvatel põhjustel. Määruskaebuse esitaja esindaja sai asja materjalid kätte 12. septembri 2023. a hommikul ning määruskaebus on esitatud ringkonnakohtule samal päeval ehk viivitamatult.
4.4.Määruskaebuse esitaja taotleb määruskaebuse läbivaatamist istungil ja sinna ka tõlgi kutsumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (I) ning annab seejärel hinnangu isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise õiguspärasusele (II). Lõpuks lahendab ringkonnakohus asjas esitatud muud menetluslikud taotlused
(III).
I
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub vajadus, sest määruskaebus on esitatud niigi tähtaegselt. Vaidlustatud halduskohtu määrus tehti 17. augustil 2023 ning põhjendustega määrus koostati 22. augustil 2023. Riigi õigusabi taotluse esitas määruskaebuse esitaja 30. augustil 2023. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui isik on esitanud kaebetähtaja jooksul riigi õigusabi taotluse, siis sisaldub selles ka kaebus, kui selles on väljendatud kaebaja tahe kaebus esitada ning haldusakt, mida soovitakse vaidlustada (RKHKm 3-3-1-30-13, p 9). Ringkonnakohtu arvates on see seisukoht kohaldatav ka määruskaebemenetluses riigi õigusabi taotluse esitamisele. Ka käesoleval juhul nähtus isiku esitatud riigi õigusabi taotlusest tema tahe esitada määruskaebus ning samuti määrus, mida vaidlustada sooviti. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et 30. augustil 2023 esitatud riigi õigusabi taotlus sisaldas endas ka määruskaebust, ning hiljem määratud esindaja poolt esitatud määruskaebus on käsitatav määruskaebusena täiendatud kujul. Kokkuvõttes on seega määruskaebused esitatud tähtaegselt 30. augustil 2023 ning määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks pole vajadust. II
7.PPA taotluses on isiku kinnipidamise alusena välja toodud VRKS § 361 lg 2 p 4, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
8.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on kohtupraktikas (RKHKm nr 317-792, p-d 18.1 ja 18.2) selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik.
9.Ringkonnakohtu hinnangul esineb isiku suhtes reaalne põgenemisoht, mis vastupidiselt määruskaebuse esitaja arusaamale ei põhine mitte PPA subjektiivsel hinnangul, vaid objektiivsetel asjaoludel ja isiku varasemal käitumisel. Siinkohal on oluline arvesse võtta isiku enda ütlusi, mis puudutavad reisi tegelikku eesmärki. Isik ei varjagi, et tema eesmärgiks oli jõuda Euroopasse ning seda siis näiteks Prantsusmaale, Saksamaale või Portugali. Lisaks selgus isiku ülekuulamisel, et tal on sugulasi Prantsusmaal ning tuttavaid Hispaanias, kusjuures ka tema enda tütar elab Hispaanias (dtl 28). Rõhutada tuleb ka asjaolu, et isikuga reisis koos Hispaanias elava tütre tütar, st määruskaebuse esitaja lapselaps. Reisiseltskonda kuulusid ka määruskaebuse esitaja abikaasa ning väimees (dtl 27). Võttes arvesse nimetatud asjaolusid, on tõenäoline, et reisi eesmärgiks oli jõuda Hispaaniasse, st kasutada Eestit vaid transiitriigina. On väheusutav, et taolisel juhul ei oleks eesmärgiks olnud jõuda Hispaaniasse, et viia oma lapselaps oma seal elava tütre juurde ning kasutada ka ise võimalust sinna jäämiseks. Isikul teadaolevalt Eestis sugulasi ja tuttavaid ei ole. Taolises olukorras on tõenäolisem, et isik valib sihtkohaks riigi, kus ootavad ees inimesed, keda tuntakse ning kus kõneletakse isiku emakeelt.
10.Kuigi isik väidab, et soov oli asulasse või linna jõudes end ametivõimude kätte anda, siis sellele eelnev tegevus, kui isik ja temaga grupis liikunud isikud end mööduvate autode eest varjasid (dtl 30), viitab tegelikult sellele, et siinsete ametivõimudega ei soovitud kontakti võtta, vaid üritati riigist läbi pääseda nii, et seda kontakti ei tekiks. Kuigi võib aru saada, et mööduvate autode peatamine võib võõras riigis tekitada kartust, ei ole olukorras, kus abi saamise soov on tõeline, usutav, et varjatakse end isikute eest, kellelt võib potentsiaalselt abi saada ja jõuda sedasi ametiisikute poole.
11.Isiku riigist lahkumise põhjus annab aimu eelkõige sellest, et soovitakse parandada oma majanduslikku hakkamasaamist. Nimelt on isik selgitanud, et Kuubalt lahkuti, kuna seal pole võimalik elada normaalset elu ja oma osa on selles valitsusel (dtl 16). Ka on palk Kuubal määruskaebuse esitaja hinnangul liiga väike (dtl 27). Lähtudes määruskaebuse esitaja põhjendustest, miks kodumaalt lahkuti, jääb siiski võrdlemisi ebaselgeks, millised on need asjaolud, miks isik rahvusvahelist kaitset taotleb. Selleks, et isikut saaks tunnustada pagulase või rahvusvahelise kaitse saajana, peab olema tegemist olukorraga, kus isikut tema päritoluriigis kiusatakse nt rassi, usu, poliitiliste veendumuste vms alusel (VRKS § 4 lg-d 1 ja 3). Need asjaolud vajavad aga rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel täiendavat väljaselgitamist.
12.Rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvalt esitatud informatsiooni saamiseks ja kontrollimiseks tuleb PPA-l pöörduda välisriikide erinevate ametkondade ja institutsioonide poole ning infovahetus võtab paratamatult aega. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Nimetatud paragrahvi järgnevad lõiked võimaldavad taotluse läbivaatamiseks kuluvat tähtaega teatud asjaolude
esinemisel ka pikendada, kuid lg 5 kohaselt vaadatakse taotlus igal juhul läbi 21 kuu jooksul taotluse vastuvõtmisest arvates. Seega on määruskaebuse esitaja etteheited sellele, et isiku kinnipidamine veel kuu pärast isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse on ebavajalik, põhjendamatu. Kui kinnipidamiskeskusesse paigutamist tinginud asjaolud ei ole ära langenud, puudub alus isiku vabastamiseks. Ringkonnakohtule teadaolevalt taolisi asjaolusid praegusel juhul ei esine ning ka isik ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa isiku vabastamise kinnipidamiskeskusest enne kahe kuu täitumist tema sinna paigutamisest arvates.
13.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus nii halduskohtu kui ka PPA-ga, et menetluse efektiivsuse tagamiseks on vaja isikut kinni pidada, kuna menetluses tähtsust omavad asjaolud vajavad nende ebaselguse tõttu väljaselgitamist ning ühtlasi esineb reaalne võimalus, et isik põgeneb. Seda enam, et isikul puuduvad mistahes sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin pole sugulasi ega tuttavaid, kusjuures sugulasi on tal mujal Euroopas, Eestis ei ole tal töökohta, mis tagaks sissetuleku ja puudub ka elukoht, mistõttu on võimalik, et kui isik viibib vabaduses, lahkub ta riigist ja suundub mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte just võimatu.
14.Ülaltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
17.augusti 2023. a määruse muutmata. III
15.Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda tõlgi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 5 kohaselt kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks või tema Eestist väljasaatmiseks, tuleb asja arutada istungil. HKMS § 265 lg 5 ls 2 kohaselt määruskaebuse läbivaatamiseks ei ole vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Eeltoodud sätetest lähtudes kehtib kohtuistungi läbiviimise kohustus eelkõige esmase otsustuse tegemisel, mille õiguspärasust saab ringkonnakohus kontrollida määruskaebemenetluse raames kohtuistungit korraldamata. Määruskaebuse esitaja ei ole ka määruskaebuses põhjendanud, miks on käesolevas asjas tingimata vajalik kohtuistung korraldada. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Seetõttu puudub ka vajadus tõlgi kaasamiseks kohtuistungile, mistõttu määruskaebuse esitaja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
16.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.