Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Kouru Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
06.12.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Anda luba X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.04.2024 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.12.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse Vene Föderatsiooni kodaniku X (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel. Taotluse asjaolud, mis on välja toodud ka PPA 15.02.2023 Tartu Halduskohtule esitatud taotluses, on järgmised:
1.1.Puudutatud isik vabanes 17.02.2023 Viru Vanglast. Tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Talle on 02.09.2021 tehtud sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Isik on vaidlustanud otsuse, millega PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa kehtetuks, tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas kolmeaastast sissesõidukeeldu.
1.2.Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. Tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib.
1.3.PPA esitas 28.04.2023 korduva tagasivõtutaotluse Venemaa Föderatsioonile puudutatud isiku tagasivõtu osas. 25.07.2023 vastuse kohaselt on taotlus tagasi lükatud. PPA suhtluses Välisministeeriumiga on selgunud, et Venemaa Föderatsiooni kodanike tagasivõtutaotluste menetlemisel on liikmesriikidel sarnased mured – isikute dokumenteerimine on raskendatud ja seetõttu võtavad dokumenteerimise protsessid tavapärasest oluliselt rohkem aega. PPA jätkab siiski isiku dokumenteerimist ja edastas 04.12.2023 korduva tagasivõtutaotluse puudutatud isiku osas. Hetkel ootab PPA vastust tagasivõtu osas.
1.4.Esineb põgenemisoht. Isik on kahel korral kriminaalkorras karistatud (VSS § 68 p 4). Teda on karistatud reaalse vangistusega. Varasemad karistused viitavad sellele, et ta suhtub õiguskorda negatiivselt. Alates kinnipidamisest ei ole tema käitumine ja hoiakud muutunud. Isik ei soovi Eestist lahkuda ega täida kaasaaitamiskohustust. Ta keeldub koostööst enda dokumenteerimiseks. Põgenemisoht esineb ka tulenevalt VSS § 68 p-st 6.
1.5.Isikul puudub reisidokument. PPA pakkus 27.02.2023 vestlusel isikule võimalust minna taotlema tagasipöördumistunnistust, kuid ta keeldus sellest. Ta on enda dokumenteerimisest tänaseni keeldunud. Isiku sõnul kahetseb ta Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse võtmist 2000. a. Isik soovis 02.05.2023 minna Vene Föderatsiooni saatkonda. Seal püüdis ta anda sisse kodakondsusest loobumise taotlust, mida saatkond vastu ei võta, kuna ei võimalda kodakondsusest loobumist. See näitab isiku soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Isikuga vesteldi 04.12.2023 kaasaaitamiskohustuse ja dokumenteerimise osas, kuid isik ei olnud nõus end dokumenteerima ega koostööd tegema.
1.6.Isik ei soovi kodakondsusjärgsesse riiki minna. Tema ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi Eestist lahkuda ja endale tagasipöördumiseks dokumenti taotleda. Sellega takistab isik enda väljasaatmist. PPA praktika kohaselt on isikutega koostöös võimalik Vene Föderatsiooni kodanikele dokumendid hankida umbes poole aastaga. Tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam ning võib võtta aega üle 1,5 a. Seda ajakulu saaks vältida, kui isik endale ise dokumenti taotleks.
1.7.Leebemate meetmete tulemuslik kohaldamine ei ole võimalik, arvestades isiku varasemat õigusvastast käitumist ja sellest tulenevat usalduse puudust, isiku soovimatust Eestist lahkuda ja väljasaatmist vältida ning kahtlust, et vabaduses viibides hakkaks isik ennast varjama ega täidaks järelevalvemeetmeid. Seega võib ta jääda Eestis PPA-le kättesaamatuks. Pole ka usutav, et isik hakkaks vabaduses viibides ennast dokumenteerima.
2.PPA jäi 06.12.2023 kohtuistungil taotluse juurde. Täiendavalt selgitas PPA, et ilma isiku abita on dokumenteerimise protsess aeganõudev ja Venemaalt dokumentide saamisega võib minna ca 1,5 a alates esimese taotluse esitamisest. Vabaduses olevate isikute dokumenteerimiseks on kulunud ka kuni 3 a. PPA-le teadaolevalt on isikul olnud varem Venemaa Föderatsiooni pass, kuid ta ei ole PPA-le andnud selle koopiat. Isiku soovil viidi ta Venemaa Föderatsiooni saatkonda, kuid seal proovis ta hoopis enda kodakondsusest loobuda, kuigi saanuks sealt endale dokumente taotleda.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei soovi kinnipidamiskeskusesse jääda, vaid olla koos oma perega. Eestis on tal vanemad ja lapsed. Ta ei nõustu Venemaa Föderatsiooni tegevusega ega soovi sinna minna. Venemaaga ei seo teda miski. Koopiat varasemast passist tal
2(5)
3-23-320 ei ole. Ta on nõus järgima kõiki nõudeid ja koostööd tegema. Kunagi tulevikus võib tekkida vajadus isikut tõendava dokumendi hankimiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).
tegemiseks
loa
VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted. VSS § 25 lg 2 alusel pikendab halduskohus pärast 6 kuu möödumist väljasaadetava välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib, kuid kõige kauem 18 kuuks.
Puudutatud isik on Vene Föderatsiooni kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa 02.09.2021 otsusega nr 15.3-3.1/6334-3 kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav) ning kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks. Kaebaja on otsuse peale esitanud tühistamiskaebuse (haldusasi nr 3-21-2346), mille menetlus on pooleli Tartu Halduskohtus. Esialgse õiguskaitse korras keelas Tartu Halduskohus kaebaja Eestist väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, ent Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2023 määruse kohaselt on esialgne õiguskaitse tühistatud. Seega on puudutatud isik väljasaadetava staatuses.
PPA taotluse kohaselt on isiku jätkuv kinnipidamine vajalik 02.09.2021 lahkumisettekirjutuse täitmiseks. Isikut ei ole praegu võimalik Vene Föderatsiooni välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Kuna isik on vangistusest vabastatud 17.02.2023, on lahkumisettekirjutus sundtäidetav. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku Venemaale väljasaatmiseks takistusi. PPA kinnitas ka kohtuistungil, et vaid reisidokumendi puudumine on piiriületust ja väljasaatmist takistavaks teguriks.
PPA taotluse kohaselt on puudutatud isiku kinnipidamine vajalik põhjusel, et esineb põgenemisoht. PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel VSS § 68 p-dele 4 ja 6. Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.
Ehkki isikul on Eestis vanemad ja lapsed, saab põgenemisohu hindamisel arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikut on kahel korral kriminaalkorras karistatud, neist viimasel korral vangistusega karistusseadustiku § 114 p 1 järgi. Lisaks karistusele on PPA arvesse võtnud ka muid asjaolusid – juba 15.02.2023 taotluses põhjendati, et puudutatud isik on varasemalt eiranud katseaja nõudeid, kuigi oli teadlik, et nõuete eiramine (kohustus alkoholi mitte tarvitada, kohustus mitte lahkuda oma elukohast) toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. Isikut ei motiveerinud õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht, kuigi ka siis
3(5)
3-23-320 olid kaalul isiku jaoks olulised väärtused – võimalus osaleda laste kasvatamises ja elada koos perega. Põhjendatud on kahtlus, et isik ei suuda vabaduses viibides järgida talle seatud järelevalve meetmeid ning olla PPA ametnikele kättesaadav. Tema varasem käitumine viitab hoolimatule suhtumisele oma kohustustesse või vähemalt suutmatusele oma käitumist juhtida ja kohustusi alati nõuetekohaselt järgida. Põgenemisohu vähenemist ei kinnita mh eeskujulik käitumine vangistuses viibimise ajal kontrollitud keskkonnas, kus ka alkohol ei olnud kättesaadav. Seega esineb isiku varasematest õigusrikkumistest ja käitumismustrist tulenevalt põgenemisoht.
10.Samuti on isik väljendanud, et ei soovi Venemaale minna ega taotleda endale tagasipöördumistunnistust. Seda kinnitas ta kohtuistungil ja möönis, et ei asuks vabadusse pääsedes endale tagasipöördumiseks vajalikke dokumente hankima, kuna ei soovi, et teda Venemaale saadetaks.
11.Eelnevast tulenevalt saab praegusel juhul pidada tõenäoliseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides püsida PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub enda väljasaatmist takistama. Põgenemise oht ei pea tähendama ohtu, et isik põgeneb välisriiki. Põgenemise ohu olemasolu ei eelda seda, et isikul reaalsed võimalused end pikemat aega politsei eest varjata. Põgenemine VSS tähenduses võib tähendada lihtsalt seda, et isik ei ole edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks vajalikul ajal kättesaadav ning hoiab kõrvale koostöö tegemisest enda välja saatmisele kaasa aitamiseks.
12.Lisaks põgenemisohu esinemisele tugineb PPA taotluses ka sellele, et isik ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust ning tema tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib.
13.Kohtupraktikas on leitud, et isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele võib isiku kinnipidamisel tugineda siis, kui isik ei aita nende dokumentide hankimisele kaasa. See eeldus on praegusel juhul täidetud. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on näidanud, et isik on keeldunud endale tagasipöördumistunnistust taotlemast. Seega ei ole ta väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele kaasa aidanud.
14.Kaasaaitamiskohustuse rikkumise osas märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt peaks kaasaaitamiskohustuse rikkumine seisnema muus kui väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele kaasa aitamata jätmises. PPA taotluses ei ole esitatud põhjendusi, mis seostuksid muude, sh VSS § 264 p-des 1, 2 või 4 nimetatud kaasaaitamiskohustuste täitmata jätmisega (s.o kohustus anda suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; esitada tähtsust omavad andmed ja dokumendid; aidata kaasa isiku tuvastamisele ja kontrollimisele). Seega ei nähtu praegusel juhul, et isik rikuks muus osas kaasaaitamiskohustust.
15.Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Isik on näidanud, et ta ei järgi kohtulahendist tulenevaid kohustusi, ka tema korduv kuritegude toime panemine ja selgelt väljendatud soov Eestist mitte lahkuda viitavad sellele, et vabaduses viibides ei ole tal motivatsiooni enda Eestist lahkumist korraldada ega väljasaatmiseks PPA-ga koostööd teha. On usutav, et ta asub end varjama ja püüab leida võimalusi Eestis ebaseaduslikult viibimise jätkamiseks ega pruugi ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Siiani ei ole isik soovinud soostunud aitama kaasa dokumentide hankimisele. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta.
4(5)
3-23-320
16.Kuna isikut on praeguseks kinni peetud peaaegu 10 kuud, on tema kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks VSS § 25 lg 2 alusel võimalik. Samuti ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset lubatud pikkust 18 kuud (VSS § 25 lg 2).
17.On usutav, et isiku väljasaatmine on aeganõudev, kui Eesti asutused peavad diplomaatilisi kanaleid kaudu asuma Venemaalt vajalikke dokumente taotlema, ent olemasoleva teabe pinnalt ei saa väita, et puudutatud isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. PPA-ga koostööd tehes on puudutatud isikul võimalik vabaneda kinnipidamiskeskusest kiiremini. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamist välistavateks asjaoludeks ei saa olla soov jääda Eestisse ja elada koos Eestis elavate lähedastega.
18.VSS § 25 lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.