Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Puudutatud isik vaidles 11.04.2023 seisukohas jätkuvale kinnipidamisele vastu.

PPA jäi 12.04.2023 kohtuistungil taotluse juurde. Põgenemisoht tuleneb eelkõige isiku varasemast karistatusest, millest järeldub soovimatus õiguskuulekalt käituda. Nii isik kui ka tema esindaja peavad täitma kaasaaitamiskohustust. On vajalik, et isik oleks õigeaegselt kättesaadav, kui Vene Föderatsioon kutsub PPA taotlusest tulenevalt isiku saatkonda vestlusele. Vastasel juhul loetakse vestlusele mitteilmumine PPA-poolseks rikkumiseks ja Vene Föderatsioon ei võta isikut vastu.

Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskusesse jääda. Ta on nõus järgima kõiki nõudeid ja ettekirjutusi ning ilmuma, kuhu vaja ja igati koostööd tegema. Käitumiskontrolli nõuete rikkumine ajal, kui ta tingimisi vabastati, tulenes asjaolude halbadest kokkulangemistest ja seda põhjustas mh asjaolu, et sel ajal sündis isiku kolmas laps. Isik soovib olla koos perega. Ta kahetseb nõuete rikkumist. Pere on teda kinnipidamiskeskuses kolm korda külastanud.

Puudutatud isiku esindaja põhjendas, et põgenemisoht on nii taotluses kui istungil jäänud täielikult sisustamata. Isikul on elukoht ja alaealised lapsed, põgenemisoht puudub. Kaasaaitamiskohustuse täitmisega seonduv ei puutu asjasse. Kinnipidamine ei ole proportsionaalne, kasutada saaks leebemaid meetmeid.

2(5)

3-23-320

KOHTU PÕHJENDUSED

tegemiseks

loa

PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1–3. Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb tema põgenemise oht (p 1), ta ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või viibib nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist (p 3). Isiku kinnipidamiseks piisab ka neist ühe aluse esinemisest.

VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted (VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kinnipidamisel arvestatakse igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid). VSS § 25 lg 2 alusel pikendab halduskohus pärast 6 kuu möödumist väljasaadetava välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib.

VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemisohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud loetleb Eesti õiguses VSS § 68. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks olema tõendatud. Siiski ei ole põgenemisohu jäik sidumine üksnes VSS §-s 68 nimetatud asjaoludega proportsionaalne, mis tähendab, et põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.

PPA tugineb VSS § 68 p-dele 4 ja 6. Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).

PPA taotluse ning kohtute infosüsteemist nähtuvate andmete kohaselt on puudutatud isikut kahel korral kriminaalkorras karistatud, neist viimasel korral vangistusega karistusseadustiku § 114 p 1 järgi (VSS § 68 p 4). Lisaks isiku karistatuse faktile on PPA arvesse võtnud ka muid temaga seotud asjaolusid. PPA on juba 15.02.2023 taotluses viidanud, et puudutatud isik on varasemalt eiranud katseaja nõudeid, kuigi oli teadlik, et nõuete eiramine (kohustus alkoholi mitte tarvitada, kohustus mitte lahkuda oma elukohast) toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. PPA järeldas sellest põhjendatult, et isikut ei motiveerinud sel juhul õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht. Ehkki isikul on pere ja kolm last, on põgenemisohu hindamisel põhjendatud arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist. Kohus nõustub, et isiku varasem teguviis süvendab praegusel juhul kahtlust, et ta ei pruugi suuta vabaduses viibides järgida talle seatud järelevalve meetmeid ning olla PPA ametnikele kättesaadav. Tema varasem käitumine tingimisi vabastamise ajal ning kohtulahendist tulenevate kohustuste eiramine olukorras, kus kaalul olid isiku jaoks olulised väärtused – võimalus osaleda laste kasvatamises ja elada koos oma perega – viitab hoolimatule suhtumisele

3(5)

3-23-320 talle pandud kohustustesse või vähemalt suutmatusele neid alati nõuetekohaselt järgida. Põgenemisohtu ei maanda piisavalt ka asjaolud, et toimepandud kuriteost on möödunud ligi 12 aastat ning isik on vanglas viibimise ajal käitunud eeskujulikult, samuti väide, et rikkumised ei olnud tahtlikud, vaid tingitud ravimata jäänud alkoholismist.

4(5)

3-23-320 saatkonda intervjuule, mis nurjaks tema väljasaatmise. Siiani ei ole isik soovinud täita ka kaasaaitamiskohustust. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks taotluses omistanud mistahes tähtsust asjaolule, et puudutatud isik on kohtus vaidlustanud PPA 02.09.2021 otsuse. Seega on vastav etteheide alusetu.

tuleb

puudutatud

isik

viivitamatult

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.