Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Artjom Fedjajev Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kohtuistungil 17. veebruaril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17. aprillini 2023 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15. veebruaril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused.
1.1.Isik on 15. aprillil 1979 Eestis sündinud Vene Föderatsiooni kodanik. PPA tunnistas 12. juuli 2013. a otsusega nr 15.3-3/427-1 välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2 alusel (oht avalikule
korrale/riigi julgeolekule) kehtetuks talle antud pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39L992067. PPA andis 5. veebruari 2018 a. otsusega Xile Eesti Vabariigi tähtajalise elamisloa nr 1040678594/TE kehtivusega kuni 5. veebruarini 2023. PPA tunnistas 2. septembri 2021. a otsusega nr 15.3-3.1/6334-3 Xi tähtajalise elamisloa nr 1040678594/TE kehtetuks alates 2. septembrist 2021, sest isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Lisaks tehti talle ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele isiku kinnipidamisasutusest vabanemisel, ja kohaldati kolmeaastane sissesõidukeeld alates lahkumiskohustuse täitmisest. X on välismaalane, kellel puudub peale vangistust seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks.
1.2.X on PPA 2. septembri 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/6334-3 ja 4. oktoobri 2021. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/38 vaidlustanud. Kaebus on Tartu Halduskohtu menetluses.
1.3.X on karistatud kriminaalkorras 2 korda, esimene karistus on arhiveeritud, teine karistus on kehtiv. Esimene karistus määrati 2007. a karistusseadustiku (KarS) § 263 p 1 alusel ja mõisteti rahaline karistus 2000 krooni. Teine karistus mõisteti 2010. aastal toime pandud KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava teo (teise isiku tapmine piinaval või julmal viisil) eest.
1.4.Kõik Xile lähedased inimesed elavad Eestis. Tema päritoluperekonda kuuluvad isa ja ema on pärit Venemaalt, Novosibirskist. Eestisse tulid 1975/1976. aastal. Vangistuses viibides, abiellus X 1. juulil 2015. Perekonnas on kolm alaealist last (sündinud 2007., 2010. ja 2017. aastal). Lapsed on Venemaa kodanikud.
1.5.Xi karistustest nähtub, et ta on varem eiranud katseaja nõudeid, olles teadlik, et see toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. Isikut ei motiveeri õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht. X on eelmainitud süütegudega loonud mitmel korral reaalse ohu avalikule korrale. Kehtivat kriminaalkaristust kannab ta isiku- ja eluvastase kuriteo eest. Sellise teoga näitas X, et tal puudub mõistmine ning arusaam inimelu väärtusest ning selle puutumatusest. Süütegude sooritamine annab tunnistust tema kriminaalsetest ja avalikust korrast mittehoolivatest vaadetest.
1.6.Esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemise oht VSS § 68 lg-te 4 ja 6 tähenduses. Põgenemisohtu on alust järeldada asjaoludest kogumis: tahtlike kuritegude toimepanemine, mille eest on mõistetud vangistus, ning soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Isikul puudub kehtiv reisidokument ning ta ei ole nõus esitama taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. Selline käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma.
1.7.Kehtiva reisidokumendi puudumisel pole PPA-l võimalust väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu (VSS § 23 lg 1 p-d 2 ja 3).
1.8.Isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise vajadus kaalub üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika on aktsepteerinud eri riikides elavate sugulaste suhtlust nii telefonitsi kui ka e-kirja teel ning seda isegi juhul, kui isikul on alaealised lapsed, kellega koos ta ei ole elanud.
1.9.Põgenemisohust ja isiku varasemast käitumisest tingituna ei ole võimalik kohaldada VSS §s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik on talle 18. oktoobri 2011. a kohtuotsusega määratud karistuse kandmiselt 20. juunil 2016, tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastatud, kuid 11. mai 2017. a kohtumäärusega määrati talle täiendav kohustus
alluda alkoholisõltuvuse ravile ning 13. juuni 2018. a määrusega pööras kohus ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kuna isik ilmus kriminaalhooldaja juurde alkoholijoobes.
2.Kohus vaatas taotluse läbi 17. veebruaril 2023 toimunud kohtuistungil ja tegi istungil teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, milles otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ning PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17. aprillini 2023 (kaasa arvatud). Resolutsioon tõlgiti isikule suuliselt vene keelde. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
3.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde ning rõhutas, et ka 17. veebruaril 2023. a küsitluse käigus kinnitas X, et ei soovi tagasipöördumistunnistust taotleda ega plaani Venemaale minna. PPA esindaja selgitas istungil ka tagasipöördumistunnistuse tähendust ja selle taotlemise erisust vabaduses ning kinnipidamiskeskuses viibides. X selgitas kohtuistungil oma soovi jääda Eestisse, kus tal on perekond ning üürikorter, kus elada. Ta on Eestis sündinud ja elanud ning tal pole midagi ühist Venemaaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 - 3 sätestatud kinnipidamise alused.
5.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. VSS § 23 lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
6.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1
peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et Xil puudub tema kinnipidamisasutusest vabanemisel seaduslik alus Eestis viibimiseks ning tema suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mis kuulub vanglast vabanemisel täitmisele (vt 02.09.2021 otsus nr 15.33.1/6334-3, dtl 14-32) . X on PPA 2. septembri 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/6334-3 ja selle peale esitatud vaide lahendamisel tehtud 4. oktoobri 2021. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/38 vaidlustanud kaebusega Tartu Halduskohtus (haldusasi nr 3-21-2346). Kohtuvaidlus elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse üle on hetkel pooleli ning kaebajal oleks võimalik saavutada ka enda väljasaatmise edasilükkamist, esitades esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti täimise peatamiseks kuni kohtuvaidluse lõpuni (HKMS § 251 lg 1 p 1; Riigikohtu 8. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-20-915, p 21). X väitis küll kohtuistungil, et tema advokaat on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse lahkumisettekirjutuse täitmise vältimiseks, kuid haldusasja nr 3-21-2346 menetlusdokumentidest kohtute infosüsteemis sellise taotluse esitamist ei ilmne.
7.PPA tugineb VSS § 23 lg 1 p-dele 2 ja 3, kuna isikul puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid ja ta pole teinud koostööd nende hankimiseks. PPA kirjavahetusest Viru Vanglaga ilmneb, et isik on olnud kahtlev, kui tal paluti teha koostööd dokumentide hankimisel, väites, et käitub nii advokaadi soovitusel (dtl 39). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele saab tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu 16. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). Praegusel juhul on isikule antud täitmiseks tagasipöördumistunnistuse blankett, kuid kohtule teadaolevalt ei ole isik dokumendi taotlemisele kaasa aidanud. Seega nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud alused. X märkis kohtuistungil, et ei mõistnud, mida tähendab talle antud blankett ühekordse lahkumise kohta ning ta ei täitnud seda. Oma soovimatust Eestist lahkuda ning tagasipöördumistunnistust mitte taotleda kinnitas ta ka 17. veebruaril 2023 küsitlusele vastates (vt küsitluse protokoll, dtl 50).
8.Taotluse kohaselt esineb ka VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus – põgenemise oht. Põgenemisohu sisu on avatud VSS §-s 68. Taotleja tugineb VSS § 68 p-dele 4 ja 6.
8.1.VSS § 68 p 4 järgi on üheks põgenemisohu eelduseks, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Taotleja toob välja isiku varasemad karistused kriminaalasjades, sh arhiveeritud karistuse. PPA on 2. septembri 2021. a otsuse p-s 34.1 kajastanud ka 4 väärteokaristust aastatel 2002-2007. Taotluse kohaselt on isik oma käitumisega näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu ning süütegude sooritamine annab aimu tema kriminaalsest ja avalikust korrast mittehoolivast hoiakust. Ainuüksi tahtliku kuriteo toimepanemise fakt ning vanglakaristuse ärakandmine ei ole piisav põgenemisohu järeldamiseks. VSS §-s 68 loetletud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 30. märtsi 2021. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18 ja seal viidatud praktika). Põgenemisohu hindamisel on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on taotluse esitamise hetkel tuvastatud erinevad asjaolud.
8.2.Taotluses viidatud VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi
lahkumiskohustust täita. Isiku keeldumine koostööst dokumentide saamiseks viitab sellele, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Praegusel juhul on isik tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse kohtus vaidlustanud, mis näitab nende otsustega mittenõustumist. Praeguse aja seisuga ei ole kohtuvaidluse tulemus teada ning kaebaja ei ole taotlenud ka esialgset õiguskaitset lahkumiskohustuse edasilükkamiseks. Siiski on tema käitumisest nii vanglas kui ka PPA 17. veebruari 2023. a menetluses ja samal päeval toimunud kohtuistungil selgunud isiku soovimatus dokumenti taotleda ja sellele kaasa aidata. PPA esindaja sõnul on reisidokumendi hankimine tõhusam, kui isik viibib kinnipidamiskeskuses, kuna tema vabaduses viibides puudub PPA-l võimalus isikut selleks kohustada.
9.Taotlusest ja selle lisadest selgub, et X on abielus ja perekonnas on kolm alaealist last. Ka tema vanemad elavad Eestis. Vangla koostatud iseloomustuses (dtl 34-37) on teda iseloomustatud kui viisakat suhtlejat, kes on vanglas viibides järjekindlalt töötanud nii majandustöödel kui ka ASs Eesti Vanglatööstus ja läbinud talle ette nähtud sotsiaalprogramme ning tal ei olnud ühtegi distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt on isikul head suhted oma päritoluperekonnaga ja abikaasa ning lastega – helistatakse sagedasti ja toimuvad kokkusaamised. PPA 2. septembri 2021. a otsuse p-s 23.5 on kajastatud tema lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi pereliikmetega (abikaasa, lapsed) vanglas viibides, mis on olnud sagedased. Sama ilmnevad taotlusest ja koos sellega esitatud tõenditest ka kaalukad asjaolud, mis kinnitavad põgenemisohu tõsidust. Nii vangla iseloomustuses kui ka PPA 2. septembri 2021. a otsuses sisalduvad etteheited isiku käitumisele, mis ei ole olnud suunatud õiguskuuleka elu jätkamisele vabaduses ega seadnud esiplaanile pere huve ja toetamist. Samast nähtub, et nii vangistusega päädinud teod kui ka käitumiskontrolli nõuete rikkumise juhud on olnud seotud alkoholi tarvitamisega, mis iseloomustab isikut negatiivsest küljest ning toetab PPA järeldust põgenemisohu olemasolust VSS § 68 tähenduses.
10.VSS § 23 lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Kasvõi ühe VSS § 23 lg-s 1 sätestatud aluse esinemisel tuleb täiendavalt kontrollida, kas VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetega on võimalik tagada lahkumisettekirjutuse täitmist. Isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist tuleb pidada sedavõrd intensiivseks meetmeks, mis on õigustatud ja proportsionaalne vaid juhul, kui leebemad abinõud lahkumisettekirjutuse täitmist ei tagaks.
11.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Ülal kirjeldatud sotsiaalsed seosed ja elamisvõimalus koos perekonnaga võimaldaksid küll kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud erinevaid abinõusid, kuid isiku varasem käitumine, sh suhtumine võimalusesse viibida vabaduses ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabanemise järel ning kriminaalhoolduse nõuetesse, tekitab tõsise kahtluse, kas need abinõud on küllaldased, et tagada vajaliku reisidokumendi taotlemine ja isiku kättesaadavus edasiseks väljasaatmismenetluseks.
12.Eelnevat arvestades on Xi kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (VSS § 14 lg 4 p 2) – PPA esindaja kinnitas kohtuistungil, et praktikas võtab Vene Föderatsioon jätkuvalt oma kodanikud vastu.
13.Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
14.Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.