Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 25. aprill 2023, Tartu 3-21-2346 Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 2. septembri 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/6334-3 ja 4. oktoobri 2021. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/38 tühistamiseks Xi ning Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebused Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Esindaja Silvi Erro Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2023. a määruse resolutsiooni punkt 1 ja jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus tervikuna rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtu menetluses on Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 2. septembri 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/6334-3 ja 4. oktoobri 2021. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/38 tühistamiseks. Vaidlusaluse otsusega tunnistas PPA kehtetuks Xi tähtajalise elamisloa, tegi ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele Xi kinnipidamisasutusest vabanemisel, ning kohaldas kaebajale sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
Kaebaja esitas 6. märtsil 2023 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse PPA
2.septembri 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/6334-3 kehtivuse ja täitmise peatamiseks kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt andis halduskohus 17. veebruari 2023. a määrusega asjas nr 3-23-320 loa tema kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Kaebaja on nimetatud määruse küll määruskaebe korras vaidlustanud, kuid vaatamata sellele esineb suur oht, et enne käesolevas asjas lahendi
tegemist paigutatakse kaebaja kinnipidamiskeskusesse ja saadetakse Eestist välja. Kinnipidamisasutuses ja Venemaa Föderatsioonis ei saa kaebaja realiseerida õigust kohtuprotsessis isiklikult osaleda. Kaebaja kardab, et Venemaa ei lase teda Eestisse tagasi ja saadab sunniviisiliselt sõtta Ukrainasse. Vangla ei vormistanud kaebajale passi, ilma milleta ei saa ta Venemaa Föderatsioonis vormistada sisepassi, üürida korterit, leida tööd ega saada elutähtsaid teenuseid. Kaebajal on Eesti Vabariigis elukoht ja töökoht. Tal on Eestis kolm alaealist last ning vanemad. Laste parimates huvides on kasvada perekonnas ja olla oma isa lähedal. Kaebajat ei seo Venemaa Föderatsiooniga peale kodakondsuse midagi. Kaebaja arvates ähvardab teda Venemaa Föderatsioonis reaalne oht, et teda koheldakse viisil, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 18 või artikli 19 lg-ga 2 vastuolus.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 14. märtsi 2023. a määrusega Xi esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelas PPA-l Xi Eesti Vabariigist väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas (resolutsiooni p 1), ülejäänud osas jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Selleks, et kaitsta kaebajat kohtumenetluse ajal väljasaatmise eest, kuid jätta vastustajale võimalus teha ettevalmistusi kaebaja väljasaatmiseks, on piisav lahkumisettekirjutuse sundtäitmise keelamine kohtumenetluse ajal. Kohtumäärus, millega peatatakse lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine, võimaldab isikul ajutiselt Eestis viibida. Elamisloa saamise otsustamine on mõistlik teha siis, kui kohtumenetluse tulemusel on selgunud, kas vaidlusalused lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Seega ei ole põhjendatud taotleda PPA otsuse täitmise või kehtivuse peatamist elamisloa kehtetuks tunnistamise ja sissesõidukeelu osas. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje oht seisneb selles, et kaebaja võidakse riigist välja saata. Kaebaja vabanes vanglast
17.veebruaril 2023 ja paigutati kohtu loal PPA kinnipidamiskeskusesse. Isiku viibimine kinnipidamiskeskuses ei takista isiku väljasaatmise üle peetava kohtumenetluse käigus esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja väljasaatmine on lõpule viimata, kuna tal puudub kehtiv reisidokument. Reisidokumendi puudumine ja viibimine kinnipidamiskeskuses ei vähenda väljasaatmise tõenäosust. Kuigi kaebajal on esindaja, võib Venemaa Föderatsioonis viibides kaebaja jaoks käesolevas kohtumenetluses osalemine osutuda keeruliseks, kuna tal ei pruugi olla võimalik osaleda videokonverentsi vahendusel kohtuistungil, Venemaal on interneti kasutamise reegleid karmistatud ning menetlusdokumentide kättetoimetamine võib olla raskendatud. Kaebaja poolt toime pandud kuriteod on rasked, kuid kaebajast lähtuvat ohtu ei saa lugeda niivõrd ilmselgeks, et õigustada tema kohest riigist väljasaatmist. Oht on kõige tõenäolisem, kui kaebaja on alkoholijoobes. Kaebaja tahet edaspidi õiguskuulekalt käituda näitab see, et ta on karistuse kandmise ajal täitnud peaaegu kõik planeeritud tegevused individuaalses täitmiskavas ja osalenud üldiselt motiveeritult taasühiskonnastavates tegevustes. Kaebaja suhtes vangistuse ajal ametnikega rahulikult ja viisakalt. Kaebaja on Eestis sündinud ja siin elavad tema abikaasa, kolm alaealist last ja vanemad. Elukoht Eestis on olemas. Peresidemete ja elukoha olemasolu toetab seda, et kaebaja ei satu uuesti kuritegelikule teele ega kujuta ohtu avalikule korrale. Kaebaja kaebust ei saa pidada perspektiivituks ning kaebaja huvi viibida Eesti Vabariigis oma kohtumenetluse juures kaalub üles avaliku huvi vaidlustatud haldusakt täita. See, et kohus on lahkumisettekirjutuse täitmise esialgse õiguskaitse korras peatanud, ei tingi isiku kinnipidamiskeskusest vabastamist.
4.X esitas esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist osas, millega ei rahuldatud esialgse õiguskaitse taotlust. Kaebaja ei saa viibida Eestis ja elada täisväärtuslikku elu kui vaidlusaluse PPA otsuse täitmine ja kehtivus ei ole peatatud. Kui kaebajal ei ole kohtumenetluse ajal Eestis elamisluba, ei saa ta Eestis töötada või Töötukassa kaudu tööd otsida. Kohaldatud esialgse õiguskaitse alusel ei saa kaebaja kohtuda oma perega. PPA jaoks on kaebaja jätkuvalt isik, kellel puudub seaduslik alus
Eestis viibimiseks. Halduskohtu 14. märtsi 2023. a määrus ei ole õiguslikuks aluseks Eestis viibimisele. Kaebaja palub rahuldada tema esitatud esialgse õiguskaitse taotlus täielikult.
5.PPA esitas samuti Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2023. a määruse peale osas, millega rahuldati Xi esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuses PPA leiab, et Xi väljasaatmisel Venemaa Föderatsiooni ei esineks asjaolusid, mille tõttu oleks võimatu põhivaidluse positiivse lahenduse korral kohtuotsust täita, see oleks raskendatud või ebamõistlikult piiratud. Vaidlustatud PPA otsuses leiti, et alkoholijoobes olles kujutab kaebaja reaalset ohtu teistele isikutele, kellega tal võib tekkida konflikt. Halduskohtu hinnang, et kaebajast tulenevat ohtu ei saa lugeda niivõrd ilmselgeks, et õigustada tema kohest riigist väljasaatmist, ei ole esialgse õiguskaitse menetluses kohane. Halduskohus asus hindama vaidlustatud PPA otsuse õiguspärasust ja omistas esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel määrava tähenduse asjaoludele, mida hinnatakse väljasaatmise õiguspärasuse kontrollimisel. Halduskohus ei arvestanud avalikku huvi. Halduskohtu põhjendused selle kohta, et kaebajal võib olla raskendatud osaleda videokonverentsi kaudu kohtuistungil ja talle võib olla keeruline kohtudokumente kätte toimetada, ei ole eluliselt usutavad ja on alusetud. Kaebajal on olnud alates PPA 2. septembri 2021. a otsuse kättesaamisest aega korraldada oma elu Venemaa Föderatsioonis, arvestusega, et kohus ei pruugi tema kaebust PPA otsuse vaidlustamiseks rahuldada ja ta lahkumiskohustust täitma ei pea. Kaebaja õigus isiklikult haldusasja menetluse juures viibida, arvestades asjaoluga, et kaebajal on esindaja, ei ole olulisem kui kaebajast tulenev oht avalikule korrale. Halduskohus jättis arvestamata, et kaebaja on korduvalt toime pannud raskeid kuritegusid ja PPA tuvastas vaidlustatavas otsuses kaebajast lähtuva tegeliku ja piisavalt tõsise ohu olemasolu. Viimati karistati kaebajat mõrva toimepanemise eest. Halduskohus ei lähtunud proportsionaalsusest kõigi protsessiosaliste suhtes, jättes arvestamata olulise kahju tekkimise tõenäosuse avalikule korrale ja kolmandatele isikutele lähtuvalt kaebaja jätkuvast kuritegelikust käitumisest. Kaebaja huvi viibida Eesti Vabariigis oma kohtumenetluse juures, kui tal on esindaja ning PPA-l pole alust arvata, et Vene Föderatsioonis ei saaks kaebaja video vahendusel kohtuistungist osa võtta, ei kaalu üles vajadust tagada avalik kord, mida kaebaja on oma käitumisega varasemalt ohustanud ja tõenäoliselt ohustab edaspidi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb PPA määruskaebus rahuldada ning tühistada Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2023. a määruse resolutsiooni punkt 1. Xi määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus jäävad tervikuna rahuldamata.
7.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
8.Halduskohus keelas 14. märtsi 2023. a määrusega PPA-l Xi Eesti Vabariigist väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebaja määruskaebuse kohaselt vajab ta esialgset õiguskaitset, et kohtumenetluse ajal Eestis viibides oleks tal võimalik töötada või tööd otsida. Kaebaja soovib, et PPA otsuse täitmine ja kehtivus peatataks tervikuna. Kaebaja taotleb sisuliselt esialgse õiguskaitse korras PPA
2.septembri 2021. a otsuse nr 15.3-3.1/6334-3 kehtivuse peatamist tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse täitmise osas kuni kohtuasja lahendava otsuse jõustumiseni.
PPA määruskaebuse esitamine oli ajendatud hinnangust, et kaebajast tulenev oht avalikule korrale kaalub üles kaebaja õiguse isiklikult haldusasja menetluse juures viibida, arvestades asjaoluga, et kaebajal on esindaja.
9.Vastuseks kaebaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kohtupraktikas on selgitatud, et kohtumäärus, millega peatatakse lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine, võimaldab isikul ajutiselt Eestis viibida. Seega ei ole vaja peatada elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse ega lahkumisettekirjutuste kehtivust, vaid piisab lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise peatamisest (Riigikohtu 8. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-20-915, p 21). Kaebaja jaoks on primaarne, et teda ei saadetaks kohtumenetluse ajaks Eesti Vabariigist välja ning asjaolu, kas ta kohtumenetluse jooksul saab Eestis ametlikult töötada või tööd otsida, on teisejärguline. Kaebaja tähtajaline elamisluba on tunnistatud kehtetuks ja talle on tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks koos sissesõidukeeluga kolmeks aastaks. Eelnevat arvestades lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, milles taotletakse esialgse õiguskaitse kohaldamist PPA otsuse täitmise peatamiseks elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse täitmise osas kuni kohtuasja lahendava otsuse jõustumiseni. Seeläbi on nimetatud sündmuse saabumiseni keelatud ka isiku riigist väljasaatmine.
10.Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt seisneb kaebaja jaoks kahjuliku ja hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje oht selles, et ta võidakse riigist välja saata enne kohtumenetluse lõppemist (kui reisidokument on vormistatud). Kaebaja vabanes vangistusest 17. veebruaril 2023 ja viibib halduskohtu loal kinnipidamiskeskuses (haldusasi nr 3-23-320).
11.Kohtupraktikas on leitud, et riigist väljasaatmine on isiku jaoks kahjulik ja hiljem raskesti kõrvaldatav tagajärg (Riigikohtu 8. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-20-915, p 16). Siiski leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele, et riigist väljasaatmine võib olla kaebaja jaoks ebameeldiv kogemus, ei ole tegemist tagajärjega, mida ei saaks tagasi pöörata. Kui kaebaja jaoks peaks asjas tehtav kohtuotsus olema soodne, on tal võimalik Eestisse naasta. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamisel elamisloa kehtivus taastub ja kaebajal on taas õiguslik alus Eestis viibimiseks.
12.Ka argument, et riigist väljasaatmine kahjustab isiku õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures, ei õigusta käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebajal on esindaja, kes on halduskohtule esitanud kaebaja nimel kaebuse ja osaleb aktiivselt kohtumenetluses käesoleva ajani. Lisaks on kohtuasja lahendamise viis kohtu diskretsiooniline otsus. Kohus võib määrata lahendada asi kirjalikus menetluses ning sellisel juhul kohtuistungit ei korraldata. Kaebajal on võimalik kohtule esitada enda seisukohad kirjalikult nii e-posti kui ka tavaposti teel. Kirjalikus menetluses asja lahendamine ei sõltu sellest, millises riigis viibib kaebaja. Kohtuasja PPA 2. septembri 2021. a otsuse 15.3-3.1/6334-3 vaidlustamiseks on algatanud kaebaja, mistõttu eeldab kohus kaebaja huvitatust kohtuasja menetluse vastu sõltumata sellest, kus riigis kaebaja viibib. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kaebajat ei ohusta sellised pöördumatult kahjulikud tagajärjed, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Põhiline koormav tagajärg kaebaja jaoks – Eesti Vabariigist väljasaatmine – on kaebuse rahuldamise korral tagasitäidetav.
13.Teisalt tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada HKMS § 249 lg 3 järgi ka avalikke huve. Ilmselgelt on kaalukas avalik huvi see, et Eestis ei pandaks toime kuritegusid. Vastavalt on kaalukas avalik huvi ka see, et riigis ei viibiks välismaalasi, kelle puhul on suur tõenäosus kuriteo sooritamiseks. Käesolevas asjas on vastustaja vaidlustatud haldusaktis põhjendanud, miks on kaebaja puhul reaalne ja piisavalt tõsine oht uute kuritegude sooritamiseks. Kokkuvõtvalt on kaebaja toime pannud üliraske isikuvastase kuriteo alkoholijoobe seisundis, kaebajal on alkoholisõltuvus, alkoholi mõju all muutub kaebaja käitumine impulsiivseks ja kaebaja ei arvesta oma käitumise tagajärgedega. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et vangistuses viibimise ajal kontrollitud keskkonnas, kus alkohol ei ole kättesaadav, kaebaja poolt reegleid arvestav käitumine ei kinnita kaebaja
ohtlikkuse taandumist. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kaebaja pani toime KarS § 114 p 1 järgi kvalifitseeritava teo (mõrv piinaval või julmal viisil) toime mõne kuu möödudes pärast teise lapse sündi. Seega ei suunanud ilmne vajadus hoolitseda perekonna eest kaebajat õiguskuulekalt käituma. Kaebaja vabanes talle selle kuriteo toimepanemise eest karistusena määratud vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Ka sel korral ei arvestanud kaebaja oma alaealiste laste ega abikaasa huvidega, vaid rikkus korduvalt talle pandud käitumiskontrolli nõudeid, s.h alkoholi tarvitamise keeldu, kuni Viru Maakohus lõpuks just alkoholi tarvitamise tõttu pööras seni täitmata vangistuse täitmisele. Kaebaja poolt alkoholi (kuri)tarvitamine toimus seejuures vahetult enne kolmanda lapse sündi ning vaatamata alkoholi sõltuvusravi läbimisele. Ka Viru Vangla on hinnanud kaebaja jätkuvalt kõrgohtlikuks, seostades kaebajast ühikonnale lähtuvat ohtu kaebaja poolt alkoholi tarvitamise, puuduliku oskusega konfliktide lahendamiseks, konfliktsituatsioonides vägivalla kasutamise ja oma tegevust õigustava suhtumisega. Kaebaja on pikaajaliselt olnud eemal perekonnast ega ole tegelikult täitnud oma rolli abikaasa ja isana temast endast sõltuvatel asjaoludel. Seetõttu ei näe ringkonnakohus, et ainuüksi perekonna toetamise ja laste eest hoolitsemise ülesande täitmine õigustaks kaebaja Eesti Vabariigis vabalt viibimisega kaasnevat riski ühiskonnale. Praeguses menetlusstaadiumis ei näe ringkonnakohus põhjust nende kaalutlustega arvestamata jätmiseks.
14.Avalik huvi kaebajast lähtuva ohu ja ka põgenemisohu maandamiseks on tagatud kaebaja paigutamisega kinnipidamiskeskusesse. Samas on isiku kinnipidamine ka kinnipidamisaluse esinemisel lubatav üksnes piiratud aja jooksul. Seetõttu kaebaja kinnipidamiskeskuses viibimine ei maanda ohtu lõplikult. Teisalt kaebaja kinnipidamiskeskuses viibimise tõttu ei teeniks käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamine ka kaebaja huvi viibida perekonna juures, Eestis vabalt liikuda ja töötada. Seetõttu ei pea ringkonnakohus siiski põhjendatuks eelistada käesoleval juhul kaebaja õigust viibida kohtumenetluse ajal Eesti Vabariigis ja omada võimalust samal ajal töötada või ametlike kanalite kaudu tööd otsida avalikule huvile.
15.Asja lahendamisel on seega oluline kaebuse perspektiivikus. Kuigi kaebust ei ole põhust pidada täiesti perspektiivituks, ei saa kaebuse eduvõimalust suureks hinnata. Kaebajat on karistatud kriminaalkorras kaks korda ja viimati inimese mõrva eest. Kuna kaebaja ei täitnud ennetähtaegselt tingimisi vabastamisel võetud kohustusi, näitas ta oma käitumisega suhtumist õiguskorda ning sellesse, et ta võib kõrvale kalduda seaduskuulekast käitumisest. Kaebaja on vanglas viibides täitnud peaaegu kõik planeeritud tegevused individuaalses täitmiskavas ja osalenud motiveeritult taasühiskonnastavates tegevustes, näidates üles tahet käituda edaspidi õiguskuulekalt, kuid need asjaolud üksi ei muuda hinnangut kaebaja ohtlikkusele vabaduses ega too kaasa automaatselt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Kaebaja käitumisest vangistuses ning asjaolust, et Eesti Vabariigis elavad tema abikaasa, kolm last ja vanemad, ei saa teha absoluutset järeldust, et kaebaja on oma käitumise ja ellusuhtumise lõplikult õiguskuulekaks muutnud. Vastupidi, kaebaja varasem käitumine kinnitab pigem, et sotsiaalse tugivõrgustiku, kindla elukoha, abikaasa ja laste olemasolu ei taga tema õiguskuulekat käitumist. Asja materjalidest ei nähtu, et vangistuses viibimise ajal oleks kaebaja suhtumises toimunud varaema käitumismustri kordumise tõenäosust oluliselt vähendav muutus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtupraktikas peetud isiku õigusi ülemäära piiravaks raske isikuvastase kuriteo toime pannud teise riigi kodakondsusega isikute elamisloa kehtetuks tunnistamist või pikendamisest keeldumist ja riigist väljasaatmist ka juhul, kui isiku lähedased elavad Eesti Vabariigis. Viru Vangla poolt 12. oktoobril 2022 koostatud kaebaja iseloomustuse kohaselt on isiku üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%.
16.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest ringkonnakohus rahuldab PPA määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2023. a määruse resolutsiooni punkti 1. Kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohus jätab tervikuna rahuldamata ka Xi esialgse õiguskaitse taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.