Xi kaebus Eesti Töötukassa 19.07.2022 otsuse nr TA220101307 ja 03.08.2022 otsuse nr TA22-0109127 tühistamiseks ning 05.08.2022 otsuse nr TA22-0110318 tühistamiseks koos kohustamisnõudega Kaebaja – X
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise vorm
Vastustaja – Eesti Töötukassa Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.01.2024, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa võttis 01.02.2021 otsusega nr TA21-0017050 Xi töötuna arvele alates 01.02.2021.
2.Eesti Töötukassa lõpetas 19.07.2022 otsusega nr TA22-0101307 Xi töötuna arveloleku alates 17.07.2022.
3.Eesti Töötukassa võttis 19.07.2022 otsusega nr TA22-0101851 Xi uuesti töötuna arvele alates 19.07.2022.
4.Eesti Töötukassa lõpetas 03.08.2022 otsusega nr TA22-0109127 Xi töötuna arveloleku alates 02.08.2022
5.X esitas 03.08.2022 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks. Eesti Töötukassa keeldus 05.08.2022 otsusega nr TA22-0110318 Xi töötuna arvele võtmisest.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 11.08.2022 Xi kaebus Eesti Töötukassa 19.07.2022 otsuse nr TA22-0101307, 03.08.2022 otsuse nr TA22-0109127 ja 05.08.2022 otsuse nr TA22-0110318 tühistamiseks koos kohustamisnõudega.
7.Eesti Töötukassa (töötukassa) vastas kaebusele 19.09.2022.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja taotleb Eesti Töötukassa 19.07.2022 otsuse nr TA22-0101307 ja 03.08.2022 otsuse nr TA22-0109127 tühistamist ja 05.08.2022 otsuse nr TA22-0110318 tühistamist ning seda, et töötukassa otsustaks uuesti tema töötuna arvele võtmise üle.
9.Kaebaja peab tekkinud olukorra põhjuseks seda, et vahetus temaga tegelenud töötukassa juhtumikorraldaja ehk nõustaja ning koostöö vanal harjunud viisil ei jätkunud. Kaebaja heidab töötukassa uuele nõustajale ette seda, et tema töötuna arveloleku lõpetamise põhjused on otsitud ja tema suhtes oldi pahatahtlikud. Uuesti töötuna arvele võtmisel määrati töötukassa poolt taas uus nõustaja, kes ei arvestanud kaebaja soovidega kohtumiste kokkuleppimisel ja nõudis põhjendamatult büroo külastust, kuigi nõustaja pidi teadma, et kaebajal on väga raske Raplasse kohale tulla, kui ta seoses tööle kandideerimisega pidi viibima hoopis peamiselt Tartus. Töötuna arveloleku lõpetamise otsuses toodud põhjendused on valed ja ei vasta tegelikkusele.
10.Tööturuteenuste ja -toetuse seaduse (TTTS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule. Kaebaja leiab, et tööle kandideerimine on töötu esmane kohustus ja kandideerimisprotsessis osalemine on mõjuv põhjus.
11.Samuti leiab kaebaja, et kui töötukassa ei oleks lõpetanud meelevaldselt tema töötuna arveloleku, oleks ta täna tööga hõivatud. Olles heauskselt täitnud tööturuteenuste ja -toetuste seadust, on Eesti Töötukassa oma otsustega võtnud temalt võimaluse registreerida end uuesti töötuks enne 90 päeva ja jätnud teda ilma teenustest, mis seadus ette näeb ja mida ta vajab. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
13.Vastustaja on püüdnud kaebajat töö leidmisel igati abistada. Kaebaja ei ole olnud koostööle avatud ja arvab ekslikult, et tal on õigus nõuda töötukassa töötajatelt kohtumisi talle sobival viisil ehk e-töötukassa kaudu. Ta esitab pidevalt erineva sisuga pöördumisi ja nõudmisi, milles teeb muu hulgas etteheiteid organisatsioonile ja töötajatele. See on muutnud kaebajaga koostöö kohati võimatuks. Kaebaja soovib nõustamist üksnes talle sobivatelt töötajatelt ja viisil. Kaebaja on olnud pikaajaliselt töötu, mistõttu ei ole nõustamine e-töötukassa kaudu põhjendatud. Töötamise registri andmetel on kaebajal viimane töökogemus aastast 2015. Alates sellest ajast on ta olnud töötuna arvel ligemale 40 korral. Kaebaja ei täida töötu kohustusi, st ei osale individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja ei täida seda ning ei tule vastuvõtule töötukassa määratud ajal ja kohas (TTTS § 31 lg 1 p-d 1 ja 2). Üldjuhul kaebaja lõpetab enne talle määratud vastuvõtule pöördumise aega töötuna arveloleku omal soovil, võttes seejärel end kohe uuesti töötuna arvele, või leiab muid põhjendusi vastuvõtule mittepöördumiseks. Selline käitumine on kestnud rohkem kui neli aastat. See ei võimalda kaebajaga aga läbi viia tulemuslikku töökeskset nõustamist. 2(11)
3-22-1704 Kaebaja iseseisvad tööotsingud ei ole olnud samuti edukad. Kaebaja käitumine viitab asjaolule, et tal puudub tõsine soov teha töötukassaga koostööd ja lähiajal tööle rakenduda. Samale seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus oma 13.04.2022 määruses nr 3-21-664.
14.Eesti Töötukassa 19.07.2022 otsusega nr TA22-0101307 lõpetati kaebaja töötuna arvelolek alates 17.07.2022 TTTS-i § 7 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule.
14.1.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt 05.02.2021 edastati kaebajale tegevuskava e-posti aadressile XXXXXXX ja selle üle puudub ka vaidlus. Nimetatud tegevuskava kohaselt pidi kaebaja pöörduma 10.02.2021 kell 15:40 isiklikult töötukassa esindusse. Puudus tegevuskavas kokkuleppe selle kohta, et kaebaja saanuks pöörduda isiklikult vastusvõtule tulemise asemel telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu (TTTS § 31 lg 4). Kaebaja ei tulnud 10.02.2021 Eesti Töötukassasse vastuvõtule, kuna tema arvates oli see tema tervisele ohtlik (kaebaja 10.02.2021 e-kiri). Antud selgitust ei saa vastustaja hinnangul lugeda mõjuvaks põhjuseks, kuna asjaolu, et töötukassasse pöördumine on tema tervisele ohtlik on tõendamata.
14.2.10.02.2021 edastati kaebajale tegevuskava e-postiga aadressile XXXXXXXX ja selle üle puudub ka vaidlus. Nimetatud tegevuskava kohaselt pidi kaebaja pöörduma 12.02.2021 kell 9:00 isiklikult töötukassa esindusse. Puudus tegevuskavas kokkuleppe selle kohta, et kaebaja saanuks pöörduda isiklikult vastusvõtule tulemise asemel telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu (TTTS § 31 lg 4). 12.02.2021 ei tulnud kaebaja Eesti Töötukassasse vastuvõtule, põhjendades seda haigestumisega. Antud selgitust ei saa vastustaja hinnangul lugeda mõjuvaks põhjuseks, kuna kaebaja väide haigestumisest ei ole tõendatud. Kaebaja väited seonduvalt infarkti tekkega pöördumise korral on ennatlikud.
14.3.11.07.2022 edastati kaebajale tegevuskava e-postiga aadressile XXXXXXX ja selle üle puudub ka vaidlus. Nimetatud tegevuskava kohaselt pidi kaebaja pöörduma 18.07.2022 kell 9:00 isiklikult töötukassa esindusse. Puudus tegevuskavas kokkuleppe selle kohta, et kaebaja saanuks pöörduda isiklikult vastusvõtule tulemise asemel telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu (TTTS § 31 lg 4). 18.07.2022 ei tulnud kaebaja Eesti Töötukassasse vastuvõtule, kuna ei soovinud osaleda silmast-silma nõustamisel kohapeal. Antud selgitust ei saa vastustaja hinnangul lugeda mõjuvaks põhjuseks määratud ajal mittepöördumiseks.
14.4.Vastustaja märgib, et igati õiguspärane oli nõustaja käitumine kui määras vastustajale ühepooleselt uue pöördumise aja 18.07.2022 ja 19.07.2022 või mõne muu aja, eelnevalt kaebajaga kooskõlastamata. Samuti oli õiguspärane määrata kaebajale ühepoolselt nõustamise viis. Vastuvõtuaja kokkuleppimine ei ole kokkulepe tavapärases mõistes. Tegemist on haldusmenetlusega, kus pooled ei ole võrdsetel positsioonidel (TTTS § 1 lg 3). Koostöö sisuks saab olla eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine, kuid otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa (TTTS § 10 lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1 ja 2, § 9 lg 4) (vt. ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 määruse nr 3-21-664, p 27).
14.5.Nõue, mille kohaselt pidi kaebaja käima vastusvõttudel isiklikult ja töötukassa esindustes ei ole kuidagi ebaproportsionaalne. Kaebaja on pöördumistes töötukassale viidanud küll oma terviseseisundile, kuid need väited on jäänud paljasõnaliseks. Pigem nähtub asja materjalidest kaebaja üldine vastumeelsus isiklikul vastuvõtul osalemise vastu ning veendumus, et töötukassa töötajad on ebaprofessionaalsed ning nõustamine e-töötukassa või telefoni teel on seetõttu tulutu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Ka ei ole nõustamisviis asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Reeglina toimub nõustamine isiklikult töötukassa esinduses (TTTS § 31 lg 1 p 2, § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Töötukassa võib põhjendatud juhtudel leppida kokku nõustamise telefoni teel või e-töötukassa kaudu (TTTS § 31 lg 4–5). Eelkõige on tegemist juhtudega, mil võib eeldada, et isik saab tööotsimisega iseseisvalt hakkama ja on töö otsimisel aktiivne ega vaja juhendamist, samuti kui vastuvõtul osalemine on takistatud 3(11)
3-22-1704 erivajaduse tõttu. Kaebaja on olnud pikaajaliselt töötu (alates 2015. aastast) ja kuulub seetõttu tööturul riskirühma (TTTS § 10 lg 4 p 5, lg 5 p 7). Selle riskirühma puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata, sh esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi. Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja selgituste paikapidavust ja tööle asumise valmisolekut, kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi.
14.6.Kuna kaebajal polnud pöördumata jätmisteks kolmel korral mõjuvat põhjust, tuli tema töötuna arvelolek lõpetada 17.07.2022.
15.Eesti Töötukassa 03.08.2022 otsusega nr TA22-0109127 lõpetati kaebaja töötuna arvelolek alates 02.08.2022 TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal Eesti Töötukassasse vastuvõtule.
15.1.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt ei tulnud X 01.08.2022 Eesti Töötukassasse vastuvõtule, kuna isiku teatel kohtus ta tööandjaga ja jätkas Andrese Aed OÜ-sse kandideerimist järgmiste voorude läbimisega. Kandideerimise järgmist vooru kirjeldas tööandja tema juures tööga tutvumise ja õppimisena, 2-3 tundi päevas. Xi on teavitatud, et tööandja juures tööga tutvumiseks ja õppimiseks tuleb eelnevalt vormistada proovitöö või tööpraktika teenus. Käesolevaks hetkeks ei ole teenusel osalemist Xi tegevuskavas kokku lepitud ning ta ei ole avaldanud soovi muuta kokkulepitud nõustamise kellaaega töötukassa esinduses. X soovis nõustamist telefoni teel või e-töötukassa kaudu. Seetõttu ei saa antud selgitust lugeda mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule mitte pöördumiseks.
15.2.02.08.2022 ei tulnud ta Eesti Töötukassasse vastuvõtule, põhjendades seda tööandjaga Andrese Aed OÜ kohtumisega ja kandideerimise järgmiste voorude läbimisega. Kandideerimise järgmist vooru kirjeldas tööandja tema juures tööga tutvumise ja õppimisena, 2-3 tundi päevas. Xi on teavitatud, et tööandja juures tööga tutvumiseks ja õppimiseks tuleb eelnevalt vormistada proovitöö või tööpraktika teenus. Käesolevaks hetkeks ei ole teenusel osalemist Xi tegevuskavas kokku lepitud ning ta ei ole avaldanud soovi muuta kokkulepitud nõustamise kellaaega töötukassa esinduses. X soovis nõustamist telefoni teel või e-töötukassa kaudu. Seetõttu ei saa antud selgitust lugeda mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule mitte pöördumiseks.
15.3.03.08.2022 ei tulnud ta Eesti Töötukassasse vastuvõtule, põhjendades seda tööandjaga Andrese Aed OÜ kohtumisega ja kandideerimise järgmiste voorude läbimisega. Kandideerimise järgmist vooru kirjeldas tööandja tema juures tööga tutvumise ja õppimisena, 2-3 tundi päevas. Xi on teavitatud, et tööandja juures tööga tutvumiseks ja õppimiseks tuleb eelnevalt vormistada proovitöö või tööpraktika teenus. Käesolevaks hetkeks ei ole teenusel osalemist Xi tegevuskavas kokku lepitud ning ta ei ole avaldanud soovi muuta kokkulepitud nõustamise kellaaega töötukassa esinduses. X soovis nõustamist telefoni teel või e-töötukassa kaudu. Seetõttu ei saa antud selgitust lugeda mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule mitte pöördumiseks. Kuna isikul polnud pöördumata jätmisteks kolmel korral mõjuvat põhjust, tuli tema töötuna arvelolek lõpetada.
15.4.29.07.2022 edastati kaebajale e-kiri (vastustaja 29.07.2022 e-kiri), millega teavitati teda, et tema nõustamise aega muudeti ja teda oodatakse 01.08.2022, kell 15:30 vastuvõtule ja selle üle puudub ka vaidlus. 01.08.2022 kaebaja Eesti Töötukassasse vastuvõtule ei pöördunud, kuna isiku teatel kohtus ta tööandjaga ja jätkas Andrese Aed OÜ-sse kandideerimist, mis seisnes järgmiste erinvate voorude läbimises. Kandideerimise järgmist vooru kirjeldas tööandja 29.07.2022 telefonikõnes, kui tema juures tööga tutvumise ja õppimisena, 2-3 tundi päevas. Vastustaja hinnangul tööandja juures tööga tutvumiseks ja õppimiseks tuleb eelnevalt vormistada proovitöö või tööpraktika teenus, millest vastustaja ka 29.07.2022 e-kirjas kaebajat teavitas. Käesolevaks hetkeks ei ole teenusel osalemist kaebajaga tegevuskavades või muul viisil kokku lepitud ning ta ei ole avaldanud soovi muuta kokkulepitud nõustamise kellaaega töötukassa esinduses. Kaebaja 4(11)
3-22-1704 oli seisukohal, et terve nädala ta nõustamisel ei osale. Kaebaja soovis nõustamist telefoni teel või e-töötukassa kaudu, milleks tal eelnevalt toodud põhjustel õigus puudus (senised tööotsingud pole olnud tulemuslikud ning kaebaja on pikaajaline töötu). Seetõttu ei saa antud selgitust lugeda mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule mitte pöördumiseks.
15.5.01.08.2022 edastati kaebajale tegevuskava e-postiga aadressile XXXXXXXX ja selle üle puudub ka vaidlus. Nimetatud tegevuskava kohaselt pidi kaebaja pöörduma 02.08.2022 kell 16:00 isiklikult töötukassa esindusse. 02.08.2022 kaebaja Eesti Töötukassasse vastuvõtule ei pöördunud, kuna isiku teatel kohtus ta tööandjaga ja jätkas Andrese Aed OÜ-sse kandideerimist, mis seisnes järgmiste erinvate voorude läbimises. Kandideerimise järgmist vooru kirjeldas tööandja 29.07.2022 telefonikõnes, kui tema juures tööga tutvumise ja õppimisena, 2-3 tundi päevas. Vastustaja hinnangul tööandja juures tööga tutvumiseks ja õppimiseks tuleb eelnevalt vormistada proovitöö või tööpraktika teenus, millest vastustaja ka 29.07.2022 e-kirjas kaebajat teavitas. Käesolevaks hetkeks ei ole teenusel osalemist kaebajaga tegevuskavades või muul viisil kokku lepitud ning ta ei ole avaldanud soovi muuta kokkulepitud nõustamise kellaaega töötukassa esinduses. Kaebaja oli seisukohal, et terve nädala ta nõustamisel ei osale. Kaebaja soovis nõustamist telefoni teel või e-töötukassa kaudu, milleks tal eelnevalt toodud põhjustel õigus puudus. Seetõttu ei saa antud selgitust lugeda mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule mitte pöördumiseks.
15.6.02.08.2022 edastati kaebajale tegevuskava e-postiga aadressile XXXXXXX ja selle üle puudub ka vaidlus. Nimetatud tegevuskava kohaselt pidi kaebaja pöörduma 03.08.2022 kell 15:00 isiklikult töötukassa esindusse. 03.08.2022 kaebaja Eesti Töötukassasse vastuvõtule ei pöördunud, kuna isiku teatel kohtus ta tööandjaga ja jätkas Andrese Aed OÜ-sse kandideerimist, mis seisnes järgmiste erinvate voorude läbimises. Kandideerimise järgmist vooru kirjeldas tööandja 29.07.2022 telefonikõnes, kui tema juures tööga tutvumise ja õppimisena, 2-3 tundi päevas. Vastustaja hinnangul tööandja juures tööga tutvumiseks ja õppimiseks tuleb eelnevalt vormistada proovitöö või tööpraktika teenus, millest vastustaja ka 29.07.2022 e-kirjas kaebajat teavitas. Käesolevaks hetkeks ei ole teenusel osalemist kaebajaga tegevuskavades või muul viisil kokku lepitud ning ta ei ole avaldanud soovi muuta kokkulepitud nõustamise kellaaega töötukassa esinduses. Kaebaja oli seisukohal, et terve nädala ta nõustamisel ei osale. Kaebaja soovis nõustamist telefoni teel või e-töötukassa kaudu, milleks tal eelnevalt toodud põhjustel õigus puudus. Seetõttu ei saa antud selgitust lugeda mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule mitte pöördumiseks.
15.7.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja antud selgituste kohaselt tegemist tavapärase kandideerimisprotsessiga, arvestades selle pikka kestust. Ka kaebaja ise märgib oma 29.07.2022 e-kirjas, et: „Terve järgmise nädala planeerisime võimaliku tööandjaga erinevatele tegevustele (võimalikule tööle saamise protsessile), et kui juhtub nii, et ma ei saa antud töökohta, siis saan vähemalt asjalikku ja vajalikku koolitust, mida läheb mul ka isiklikus elus vaja.“ Vastustaja täpsustas 29.07.2022 telefoni teel tööandjalt, mis on need nö „erinevad tegevused“. Tööandja selgituste kohaselt seisnesid erinevad tegevused tema juures tööga tutvumise ja õppimisena, 2-3 tundi päevas. Vastustaja märgib, et lähtuvalt tööandja 29.07.2022 antud selgitustest telefonis vastab kaebaja tegevus Andrese Aed OÜ-s pigem töötukassa pakutavale tööpraktika teenusele või proovitööle. Nimetatud teenuste osutamise eelduseks on vastustajaga eelnevalt teenuse kohaldamises kokku leppimine. Vastav kokkuleppe kaebaja ja vastustaja vahel puudus. Seetõttu pole põhjendatud kaebaja pöördumata jätmised määratud aegadel põhjusel, et tal on kandideerimise protsess pooleli. Sisuliselt omandas kaebaja Andrese Aed OÜ-s praktilist töökogemust ja täiendas oskusi ja teadmisi ning selgitas välja, kas ta võiks sobida pakutavale ametikohale.
15.8.Ühtlasi ei avaldanud ka kaebaja soovi muuta kokkulepitud nõustamise kellaaega töötukassa esinduses. Kaebaja teavitas vastustajat, et 29.07.2022 e-kirjas: „Seega kahjuks järgmine nädal 5(11)
3-22-1704 me ka ei kohtu.“ Vastustaja märgib, et selline õigus töötul puudub, kui töötu keeldub talle määratud aegadel pöördumast ja seda enam, et väidetav kandideerimine kestis päevas 2-3 tundi. Isegi, kui lugeda kandideerimisprotsessi mõjuvaks põhjuseks määratud ajal pöördumata jätmisel, siis kaebaja saanuks pöörduda kandideerimise välisel ajal, kuid keeldus igasugusest pöördumisest ja terve nädala vältel.
15.9.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kandideerimisprotsess tulnuks vormistada kas tööpraktikana või proovitööna ning põhjendab seda täpsemalt oma vastuses.
15.10.Kuna kaebajal polnud pöördumata jätmisteks kolmel korral mõjuvat põhjust, tuli tema töötuna arvelolek lõpetada 02.08.2022.
16.Eesti Töötukassa 05.08.2022 otsusega nr TA22-0110318 keelduti kaebajat töötuna arvele võtmast TTTS § 6 lg 51 alusel, mille kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati tema viimased kaks järjestikust töötuna arvelolekut TTTS-i § 7 lg 1 p 1, 2, 4, 5 või 6 sätestatud alusel. Kuna vaide esitaja viimane töötuna arvelolek lõpetati 02.08.2022 TTTS-i § 7 lg 1 p 2 alusel ja sellele eelnev töötuna arvelolek 17.07.2022 TTTS-i § 7 lg 1 p 2 alusel, siis on õiguspäraselt jäetud ta töötuna arvele võtmata.
16.1.TTTS § 6 lg 51 on selge ja üheselt mõistetav norm, mille keeleline tõlgendamine ei anna vastustajale kaalumisruumi. Seega on töötukassa TTTS § 6 lg 51 nimetatud asjaolu esinemisel kohustatud keelduma taotlejat arvele võtmast.
17.Seega palub vastustaja jätta rahuldamata Xi kaebus Eesti Töötukassa 19.07.2022 otsuse nr TA22-0101307, 03.08.2022 otsuse nr TA22-0109127 ja 05.08.2022 otsuse nr TA22-0110318 tühistamiseks koos kohustamisnõudega.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja asjas esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
19.Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 31 lg 1 p 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule. TTTS eelnõu (879 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas on selgitatud: Töötu kohustuste täpsustamise eesmärgiks on ennetada pikaajalise töötuse teket ja soodustada võimalikult kiiresti töö leidmist. Praktikas esineb paraku töötute seas ka sellist suhtumist, et töö leidmine on töötukassa ülesanne, ja kui töötukassa vaba töökohta ei paku, siis töö leidmise võimalused puuduvad. Töötu enda valmisolek tööle asuda ja iseseisva tööotsingu aktiivsus on olulised töö leidmisel ja pikaajaliselt töötuks jäämise ennetamisel. Töötu põhikohustuseks on tööotsimiskava täitmine, määratud ajal töötukassasse pöördumine, valmisolek sobiva töö vastuvõtmiseks ja tööle asumiseks. Eeltoodust nähtub, et seadusandja mõte TTTS regulatsiooni kehtestamisel on olnud panna töö leidmise protsessi initsiatiiv eelkõige töötule endale. Töötu kohustuseks on olla aktiivne tööotsingutel, tööotsimiskava täitmisel ning muude töötu kohustuste täitmisel.
20.Menetlusosaliste selgitustest ja asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja korduvalt olnud töötuna arvel ning tema tööotsija staatus on kestnud juba pikemat aega. Asjas puudub sisuline vaidlus selles, et kaebaja oli teadlik temal TTTS § 31 lg 1 p 2 alusel lasuvast kohustusest tulla määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul isiklikult vastuvõtule Eesti Töötukassasse. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud, et ta oli teadlik TTTS § 31 lg-s 4 sätestatud erandite sisust ning temaga ei olnud alternatiivsete Eesti Töötukassasse pöördumise viiside (telefoni teel või iseteenindusportaali vahendusel) osas individuaalsetes tegevuskavades alates juulist 2022 kokku 6(11)
3-22-1704 lepitud. Vastupidi, kaebajale koostatud individuaalsetes tööotsimiskavadest (tegevuskavad) (dtl 16,18,24,28,30,32,34) nähtub üheselt, et temaga on kokku lepitud pöördumine Eesti Töötukassasse isiklikult ehk kohtumised silmast-silma.
21.Kaebaja on vaidlustanud kolm töötukassa otsust- kaks otsust, millega lõpetati tema töötuna arvelolek ning otsuse, millega keelduti tema töötuna arvele võtmisest. Järgnevalt käsitlen ükshaaval töötukassa tehtud otsuste õiguspärasust. Eesti Töötukassa 19.07.2022 otsuse nr TA22-0101307 õiguspärasus
22.Eesti Töötukassa lõpetas 19.07.2022 otsusega nr TA22-0101307 (dtl 5) kaebaja töötuna arveloleku alates 17.07.2022. Põhjendus selleks on järgmine. Kaebaja pidi töötukassasse vastuvõtule tulema 10.02.2021, 12.02.2021 ja 18.07.2022. Kaebaja ei tulnud 10.02.2021 töötukassasse vastuvõtule, kuna isiku arvates oli see tema tervisele ohtlik. Vastustaja leidis, et antud selgitust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, kuna isik ei ole seda tõendanud. 12.02.2021 ei tulnud kaebaja töötukassasse vastuvõtule, põhjendades seda haigestumisega. Vastustaja leidis, et antud selgitust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, kuna isik ei ole seda tõendanud. 18.07.2022 ei tulnud kaebaja töötukassasse vastuvõtule, kuna ei soovinud osaleda silmast-silma nõustamisel kohapeal. Vastustaja leidis, et seda ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks vastuvõtule mitte pöördumiseks. Kuna isikul polnud pöördumata jätmisteks kolmel korral mõjuvat põhjust, siis leidis töötukassa et kaebaja töötuna arvelolek tuleb lõpetada.
22.1.Asjas puudub sisuline vaidlus selles, et kaebaja oli teadlik temal TTTS § 31 lg 1 p 2 alusel lasuvast kohustusest tulla määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul isiklikult vastuvõtule Eesti Töötukassasse. Muu hulgas oli see kohustus temale tehtud teatavaks Eesti Töötukassa 01.02.2021 otsuses nr TA21-0017050. Vaidlus on selle üle, kas kaebajal oli õigus nõuda Teamsi kohtumisi või e-töötukassa kasutamist silmast-silma kohtumise asemel ning kas põhjused, mida kaebaja esitas vastuvõttudele mitte tulemise kohta olid mõjuvad või mitte.
22.2.Kaebaja oli võetud Eesti Töötukassas töötuna arvele alates 01.02.2021 (dtl 67, töötukassa 01.02.2021 otsus nr TA21-0017050). TTS § 2 p 3 kohaselt on töötu isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. TTTS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule. See kohustus on eraldi välja toodud töötuna arvele võtmise otsuse punkt 2.2. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et Eesti Töötukassasse isiklikult vastuvõtule tulemise asemel võib põhjendatud juhul individuaalses tööotsimiskavas kokku leppida telefoni teel või Eesti Töötukassa infosüsteemi kaudu pöördumise.
22.3.05.02.2021 koostati Xile tegevuskava, milles oli märgitud esimese kohtumise toimumisajaks 10.02.2021 kell 15.40 Tondi büroos. Tegevuskava saadeti kaebaja toimivale e-posti aadressile, kaebaja sai selle kätte ning vastas selle peale e-kirjaga 10.02.2021 töötukassale, et ei saa büroos kohtuda, kuna see on tema tervisele ohtlik (dtl 58, 10. veebruari e-kiri). Kohtumisele kaebaja ei tulnud. Töötukassa ei lugenud kaebaja kohtumisele mitte tulemise põhjust mõjuvaks põhjuseks ning koostas 10.02.2021 uue tegevuskava (dtl 20), millega määras nõustamise kohapeal Tondi büroos 12.02.2021 kell 9.00. Kaebaja vastas selle peale 12.02.2021 e-kirja (dtl 58, 12. veebruari ekiri), milles esitas töötukassale süüdistusi ja nõudmisi kuidas tema arvates nõustamine peaks toimuma ning taotles e-töötukassa kaudu nõustamist ja teatas, et enne 1. märtsi ta kohtumisele tulla ei saa. Töötukassa silmast-silma kohtumisest keeldumist põhjendas kaebaja oma kirjas südameinfarkti ohuga.
22.4.Kaebaja ei tulnud 18.07.2022 töötukassasse vastuvõtule, kuna ei soovinud osaleda silmastsilma nõustamisel kohapeal. Sellele eelnevalt toimus kaebaja nõustamine e-töötukassa kaudu. 14.06.2022 nõustamiskohtumisel (dtl 11) oli kokku lepitud, et järgmine nõustamine toimub etöötukassa kaudu. Kaebaja pidi täitma e-päeviku küsimused ja esitama need kokkulepitud ajaks. 08.07.2022 täitis kaebaja e-päevikut, mille vastustest nähtuvalt ei olnud ta rahul töötukassa 7(11)
3-22-1704 pakutavate teenustega. Reaktsioonina saadud tagasisidest leidis töötukassa 11.07.2022 tegevuskavas (dtl 16), et edaspidi toimuvad kaebaja nõustamised osakonnas kohapeal, kuna vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist ja esitada täpsustavaid küsimusi. Samuti võimaldab see paremini kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi. Järgmiseks nõustamise ajaks märgiti tegevuskavas 18.07.2022 kel 9.00 töötukassa esinduses. Kaebaja sai tegevuskava kätte ja vastas selle peale töötukassale e-mailiga 18.07.2022 (dtl 56). Kaebaja väljendas oma vastuses rahulolematust töötukassa töötajate tööga ning nõudis silmast-silma kohtumise asemel Teamsi kohtumist 09.08.2022. Samal päeval vastas töötukassa kaebaja kirjale, et nõustamise viisi valiku otsustab töötukassa lähtuvalt sellest, kuidas klienti kõige efektiivsemalt aidata. Kuna kaugnõustamine ja senised tööotsingud ei ole olnud tulemuslikud, siis toimuvad edasised nõustamised töötukassa osakonnas kohapeal. Uueks kohapealse nõustamise ajaks määrati 19.07.2022 kell 9.00. Taas vaidles kaebaja e-kirjas (dtl 55) isiklikule kohale tulekule vastu ning 19.07.2022 tegi töötukassa otsuse X töötuna arveloleku lõpetamiseks.
22.5.Eelnevast nähtub, et kaebaja jättis mõjuva põhjuseta tulemata 10.02.2021, 12.02.2021 ja 18.07.2022 määratud töötukassa büroo vastuvõttudele. Kaebaja poolt kirjavahetuses esitatud põhjendused tema tervisliku seisundi kohta on paljasõnalised ning töötukassa ei ole eksinud, kui ei lugenud esitatud vastuvõtule mitteilmumise põhjuseid mõjuvaks. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks see, et kaebaja soovis kohtumist Teamsi vahendusel. Veebruarikuu esimeses tegevuskavas (dtl 69) oli välja toodud, et Xil on olemas töökogemus ja siiras soov taas tööle asuda ning et ta loodab töötukassa poolset abi, et välja selgitada tööle saamise takistused ja et tal on valmisolek osaleda erinevatel teenustel, mis toetavad taas tööle asumist. See, et varasemalt oli töötukassa võimaldanud kaebajale kohtumisi Teams-i vahendusel, ei tähenda seda et kaebaja võib sellist töökorraldust töötukassalt eeldada ja nõuda. Tegemist on erandiga, mille võimaldamist töötukassa igal konkreetsel juhul võib eraldi kaaluda ja hinnata.
22.6.Samuti nähtub töötukassaga peetud kirjavahetusest, et kaebaja ei olnud sugugi koostööaldis ning on esitanud pidevalt hulgaliselt üldiseid ja isiklikke etteheiteid töötukassa töötajatele. Kuna töötukassa eesmärk on tööotsijat aidata ning selgitada välja põhjused, miks tööotsija tööd ei leia või kuidas takistusi ületada, siis olid töötukassa 2021 veebruari otsused kohtuda kaebajaga silmastsilma igati põhjendatud ja asjakohased. Samuti on töötukassa põhjendanud, miks juulis 2022 peeti vajalikuks isiklikku kohtumist kaebajaga (vt dtl 56 ja dtl 18). Tallinna Ringkonnakohus on märkinud kaebajat puudutavas varasemas haldusasjas 3-21-664 13.04.2022 tehtud määruse punktis 26, et pikaajalist töötust võib üldiselt pidada isiku töölerakendumist takistavaks asjaoluks, sest pikaajaline tööturult eemalviibimine vähendab isiku tööharjumust ja tema erialased teadmised võivad ununeda või vananeda. Eelduslikult ei ole pikaajaliste töötute puhul töö iseseisev otsimine tulemuslik. Pikaajalise töötu töölerakendumist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja ületamiseks on oluline töötukassa ja töötu vaheline koostöö. Eelduslikult saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmist ja saada ammendavad vastused (nt küsides täpsustavaid küsimusi jms). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud koostööks valmis. Kaebaja ei läinud kohapeale nõustamisele, nõudis nõustamist endale sobival viisil, pidas töötukassa töötajaid ja organisatsiooni ebaprofessionaalseks jms. Need asjaolud osutavad, et kaebaja tegelikult ei soovinud töötukassa abi töö otsimisel. Asja materjalide põhjal ei teki veendumust, et kaebaja oleks töö otsimisega iseseisvalt hakkama saanud. Kaebaja viimane töökogemus pärineb aastast 2015.
22.7.Nagu nähtub TTTS § 31 lg-st 4, võib isiklikult vastuvõtule tulemise asendada pöördumisega kas telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Selline pöördumine isiklikult vastuvõtule tulemise asemel lepitakse kokku individuaalses tööotsimiskavas 8(11)
3-22-1704 ning see on erand üldisest reeglist. Töötul ei ole õigust erandi rakendamist nõuda, töötukassa hindab iga juhtumit eraldi ja teeb otsuse asjaoludest lähtuvalt. Samasugust seisukohta on väljendanud Tallinna Ringkonnakohus oma 13.04.2022 määruses haldusasjas 3-21-664 punktis 27 sedastades, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Ka ei ole nõustamisviis asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Reeglina toimub nõustamine isiklikult töötukassa esinduses (TTTS § 31 lg 1 p 2, § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Töötukassa võib põhjendatud juhtudel leppida kokku nõustamise telefoni teel või e-töötukassa kaudu (TTTS § 31 lg 4–5). Eelkõige on tegemist juhtudega, mil võib eeldada, et isik saab tööotsimisega iseseisvalt hakkama ja on töö otsimisel aktiivne ega vaja juhendamist, samuti kui vastuvõtul osalemine on takistatud erivajaduse tõttu (vt sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse (146 SE) seletuskiri, lk 17). Kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud asendatakse Teamsi või e-töötukassa nõustamisega. Konkreetsetes tegevuskavas ette, et nõustamine toimub kohapeal (TTTS § 10 lg 2 p 7). Töötul on kohustus minna määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul töötukassasse vastuvõtule (TTTS § 31 lg 1 p 2).
23.Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebaja rikkus mõjuva põhjuseta TTTS § 31 lg 1 p-s 2 sätestatud töötu kohustust, mistõttu pidi Eesti Töötukassa tema töötuna arveloleku TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel lõpetama. Kokkuvõttes leian, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Eesti Töötukassa 03.08.2022 otsuse nr TA22-0109127 õiguspärasus
24.Eesti Töötukassa lõpetas uuesti 03.08.2022 otsusega nr TA22-109127 (dtl 7) kaebaja töötuna arveloleku alates 02.08.2022. Põhjendus selleks on järgmine. Kaebaja pidi Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulema 01.08.2022, 02.08.2022 ja 03.08.2022. Kaebaja ei tulnud 01.08.2022 töötukassasse vastuvõtule, kuna kohtus enda sõnul tööandjaga ja jätkas Andrese Aed OÜ-sse kandideerimist järgmiste voorude läbimisega. Kandideerimise järgmist vooru kirjeldas kaebaja tööandja juures tööga tutvumise ja õppimisena 2-3 tundi päevas. Kaebaja ei tulnud 02.08.2022 töötukassasse vastuvõtule põhjendades seda tööandjaga Andrese Aed OÜ kohtumisega ja kandideerimise järgmiste voorude läbimisega. Samuti ei tulnud kaebaja 03.08.2022 töötukassa vastuvõtule põhjendades seda tööandjaga Andrese Aed OÜ kohtumisega ja kandideerimise järgmiste voorude läbimisega. Kaebaja ei teavitanud eelnevalt töötukassat proovitöö või tööpraktika tegemisest ega vormistanud ka vastavaid teenuseid, tegevust polnud eelnevalt tegevuskavas kokku lepitud. Kuna isikul polnud pöördumata jätmisteks kolmel korral mõjuvat põhjust, siis leidis töötukassa et kaebaja töötuna arvelolek tuleb lõpetada TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel.
24.1.Asjas puudub sisuline vaidlus selles, et kaebaja oli teadlik temal TTTS § 31 lg 1 p 2 alusel lasuvast kohustusest tulla määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul isiklikult vastuvõtule Eesti Töötukassasse. Muu hulgas oli see kohustus temale tehtud teatavaks Eesti Töötukassa 19.0.2022 otsuses nr TA21-0101851 (dtl 67). Vaidlus on selle üle, kas kaebajal oli õigus nõuda Teamsi kohtumisi, telefoni teel või e-töötukassa kasutamist silmast-silma kohtumise asemel ning kas põhjused, mida kaebaja esitas töötukassa vastuvõttudele mitte tulemise kohta olid mõjuvad või mitte.
24.2.20.07.2022 nõustamiskohtumisel kokku lepitud tegevuskavas (dtl 23) lepiti kokku järgmise nõutamise aeg ja viis, milleks oli 26.07.2022 kell 14.30 töötukassa Raplamaa esinduses. Tegevuskava kokkuvõttena on märgitud, et kuna kaebaja oli töötukassale teada andnud, et otsib aktiivselt tööd, mis paraku ei ole vilja kandnud, siis seoses sellega toimuvad kaebaja edasised nõustamised osakonnas kohapeal, kuna vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist ja esitada täpsustavaid küsimusi. Samuti võimaldab see paremini kaardistada tööle rakendumise takistusi ning otsida lahendusi. Kaebaja teavitas, et vastustajat, et väljapakutud aeg ei sobi, sest kokkulepitud nõustamise ajal viibib ta töövestlusel Andrese Aed OÜ-s. Uues tegevuskavas (dtl 24) märgiti, et töötukassa ootab kaebajat nõustamisele Eesti Töötukassa Raplamaa osakonnas kohapeal 27.07.2022 kell 14:30. Aega lükati edasi veel kord 9(11)
3-22-1704 leppides tegevuskavas (dtl 28) kohtumiseks kokku 28.07.2022 kell 12.30 töötukassa esinduses ning taas kord leppides tegevuskavas (dtl 30) kokku uueks ajaks 29.07.2022 kell 11.30 töötukassa esinduses. Kaebaja vastas 29.07.2022 e-kirjaga, et ta ei tule seoses tööle kandideerimisega vastuvõtule ning teatas, et ta ei tule kohtumistele ka järgmisel nädalal (dtl 51, kaebaja e-kiri). 29.07.2022 edastas töötukassa kaebajale e-kirja (dtl 60, vastustaja 29.07.2022 e-kiri), millega teavitati teda, et tema nõustamise aega muudeti ja teda oodatakse 01.08.2022, kell 15:30 vastuvõtule. Uues tegevuskavas (dtl 32) märgiti, et kaebaja ei tulnud kokkulepitud nõustamisele ja ei esitanud tulemata jätmise põhjust ning pandi paika uus kokkusaamise aeg 02.08.2022 kell 16.00 töötukassa esinduses. Kaebaja kokkusaamisele ei ilmunud ja vastas 02.08.2022 e-kirjas, et ta kokkulepitud kohtumisele ei tule ning tema esmane kohustus on kandideerimine. Töötukassa määras tegevuskavas (dtl 34) kohtumiseks uue aja- 03.08.2022 kell 15.00 töötukassa esinduses. Kaebaja vastas 03.08.2022 e-kirjaga (dtl 58), et tal ei ole võimalik nõustamiseks kohapeal kohtuda sest ta tegeleb kandideerimisega Andrese Aed OÜ-sse ning ta on nõus nõustamisel osalema vaid Teamsi või telefoni teel.
24.3.Eelnevast nähtub, et kaebaja jättis mõjuva põhjuseta tulemata 01.08.2022, 02.08.2022 ja 03.08.2022 määratud töötukassa büroo vastuvõttudele. Kaebaja isiklik vastuvõtt töötukassa büroos oli alates kaebaja töötuna registreerimisest 19.07.2022 järgnevates tegevuskavades alusest peale selgelt kokku lepitud. Töötukassa pidas silmast-silma kohtumisi kaebajale vajalike teenuste osutamiseks otstarbekaks ja põhjendatuks. Andrese Aed OÜ-sse kandideerimisprotsessi näol ei olnud tegemist tegevuskavas kokkulepitud tegevustega. Samuti ei eluliselt usutav, et kandideerimisprotsessi kõrvalt ei olnud kaebajal võimalik 2 nädala jooksul kordagi kokkusaamisele tulla. Pigem paistab kirjavahetusest välja kaebaja konfliktsus ja soovimatus töötukassaga koostööd teha. Kaebaja poolt esitatud põhjendusi kokkusaamistele tulemata jätmise kohta ei saa lugeda mõjuvateks. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks see, et kaebaja soovis kohtumist hoopis Teamsi vahendusel või telefoni teel. Kordan taas, et TTTS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on töötu üks peamisi kohustusi tulla isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule. Käesoleva otsuse eelmises punktis (alapunkt 23.7 ja 23.8) olen põhjalikumalt seda selgitanud ja kohtupraktikale viidatud.
24.4.Seega on tuvastatud, et kaebaja rikkus mõjuva põhjuseta TTTS § 31 lg 1 p-s 2 sätestatud töötu kohustust, mistõttu pidi Eesti Töötukassa tema töötuna arveloleku TTTS § 7 lg 1 p 2 alusel lõpetama. Kokkuvõttes leian, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Eesti Töötukassa 05.08.2022 otsuse nr TA22-0110318 õiguspärasus
25.Eesti Töötukassa keeldus 05.08.2022 otsusega nr TA22-0110318 (dtl 9) Xi töötuna arvelevõtmisest. Töötukassa leidis, et kuna kaebaja töötuna arvelolek on lõpetatud töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul kaks korda järjest eelnimetatud alustel ja tema viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest ei ole möödunud 90 päeva, puudub tal õigus töötuna arvelevõtmiseks.
25.1.TTTS § 6 lg 51 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest, kui töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul lõpetati tema viimased kaks järjestikust töötuna arvelolekut TTTS-i § 7 lg 1 p 1, 2, 4, 5 või 6 sätestatud alusel.
25.2.Kuna kaebaja kohta tehti 19.07.2022 otsus nr TA22-0101307, millega lõpetati tema töötuna arvelolek alates 17.07.2022 (TTTS-i § 7 lg 1 p 2 alusel) ning 03.08.2022 otsus nr TA22-0109127, millega lõpetati tema töötuna arvelolek alates 02.08.2022 (TTTS-i § 7 lg 1 p 2 alusel) ning mõlemad otsused on õiguspärased, siis on õiguspärane ka 05.08.2022 otsus nr TA22-0110318, millega töötukassa keeldus kaebajat uuesti töötuna arvele võtmast.
26.Kokkuvõtvalt leian seega, et vaidlustatud Eesti Töötukassa otsused on õiguspärased ning kaebus tuleb tervikuna rahuldamata jätta. 10(11)
3-22-1704 Menetluskulud
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.