Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

lasteasutusse taotlejate arvestusest välja ja kohapakkumist ei tehta. Aprillis tehakse ka kohapakkumised sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele. Kui lapsevanem pakutud kohast loobub (millest tuleb teatada kahe nädala jooksul), siis tehakse kohapakkumisi edasi vastavalt järjekorrale. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Määrus on vastustajale täitmiseks kohustuslik ja selle eiramine, sh kaebaja lapsele järjekorraväliselt või mistahes muul viisil lasteaiakoha eraldamine oleks õigusvastane. Vastustaja selgitab veel, et määrus annab teatud juhtudel lasteaiakoha saamiseks väljaspool järjekorda. Määruse § 5 lõige 2 kohaselt võetakse väljaspool järjekorda laps lasteaeda vallavalitsuse korralduse alusel ühel järgmistest esineval tingimusel: puudega lapsega pere laps; suurpere, s.o 4 ja enam alaealist last peres, pere laps; eestkoste pere laps; kolmikute pere laps; sotsiaal- või lastekaitse ametniku ettepanekul vallavalitsuse korralduse alusel; katseaja edukalt läbinud Rae valla munitsipaalkooli ja koolieelse lasteaia õpetaja ja tugispetsialisti ning Rae vallas tegutseva perearsti laps. Ühtegi sellist tingimust vastustajale teadaolevalt antud juhul ei esine. Muudel tingimustel eelisjärjekorras lasteaiakoha võimaldamiseks puudub alus. Y on praeguseks Peetri teeninduspiirkonna lasteaia järjekorras oma vanuserühmas 01.10.202030.09.2021 positsioonil nr 70. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja lapsele lasteaiakoha andmisest, vaid koha saab anda määruse kohaselt teeninduspiirkonna lasteaiakoha järjekorra alusel. Lasteaiakohtade nappuse olukorra leevendamiseks on Rae vald kehtestanud erinevaid toetuseid: koduse mudilase toetus; lapsehoiuteenuse toetus ja koolieelse eralasteasutuse toetus, Nimetatud võimalusi ja nende kasutamist on vastustaja kaebajale ka selgitanud. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete kohaselt käis Y alates 2022 aasta novembrist kuni augustini 2023 Kuremaa Lasteaed- Algkooli ja alates 01.09.2023 käib Palamuse Lasteaias „Nukitsamees“ (Jõgeva vallas). KELS § 27 lg 6 alusel (lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga) tasub Rae vald Y hariduskulude eest (koolieelse lasteasutuse kohatasu) Jõgeva Vallavalitsusele alates novembrist 2022 kuni käesoleva ajani igakuiselt (2022 aastal 509 eurot kuus, 2023 jaanuar kuni 2023 aasta august 623 eurot kuus ja alates septembrikuust 673 eurot kuus).

KOHTU PÕHJENDUSED

kohta alates 01.09.2022. Vastustaja kui kohalik omavalitsusüksus vabaneb KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub oma õigusest saada lasteaiakoht. Vastustaja tugineb koha võimaldamisest keeldumisel peaasjalikult KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“, mis sätestab, et lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Siinkohal tuleb juhinduda Riigikohtu seisukohtadest. Nimelt selgitab Riigikohtu üldkogu oma 06.02.2023 otsuses haldusasjas 5-2210 järgmist:“ Kolleegiumi hinnangul tuleb ka määruse nr 4 § 5 lõike 1 osa, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada“. Kuivõrd lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus, tuleb koht lasteasutuses anda mõistliku aja jooksul (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-4-1-63-13, p 33). Kohtupraktikas on mõistlikuks peetud kahte kuud taotluse esitamisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2018. a otsus asjas nr 3-17-449, p 9). Lapse sünniajast ja vanema taotlusest sõltuvalt tuleb lasteaiakoht vajadusel võimaldada ka õppeaasta keskel. Eeltoodu kohaselt on kohus seisukohal, et kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist).

jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. See tähendab, et lasteaiakoha pakkumisel tuleb arvestada ka lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavusega. Seadus ei näe ette, et lapsele peab andma lasteaiakoha, mis asub tema pere elukohale võimalikult lähedal. Siiski ei saa lugeda valla- või linnavalitsuse kohustust täidetuks, kui perele pakutakse kohta lasteaias, kuhu minek võtab näiteks ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. Tallinna Ringkonnakohus jagab eelnimetatud seisukohta, tuues oma otsuse punktis 18 välja, et eriti sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel juhul ei kujune lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks. Samuti võib eeldada, et lapse käimine kodulähedases lasteaias on perele tavaliselt kõige mugavam ja vähem kulukas lahendus. Kokkuvõtvalt kohustab KELS valda andma võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteaias. Lisaks sellele, et lapsele tuleb võimaldada koht teeninduspiirkonna lasteaias, tuleb teeninduspiirkonna siseselt võimaldada selline koht, mis asub lapse kodu lähedal. Vald ei ole oma kohutust täitnud, kui lapsele pole teeninduspiirkonna lasteasutusse kohta antud ja laps on sunnitud käima antud juhul hoopis lasteaeda, mis asub Jõgeva vallas.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.