X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.07.2023 otsuse nr 2025364358 ja 27.07.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/99 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.12.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 13.07.2023 otsusega nr 2025364358 (dtl 9) keelduti X. X.le tähtajalise elamisloa andmisest. Otsuse põhjendused:
1.Taotleja on Valgevene kodanik. Taotleja esitas 15.05.2023 tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 118 p 4 alusel töötamiseks AS-s Linde Gas.
2.PPA on kohustatud keelduma tähtajalise elamisloa andmisest, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Taotleja ei kuulu ühegi piirarvu alt vabastamise aluse alla.
3.Taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada elamisluba Eestis. Sealjuures puudub vajadus kuulata taotleja ära (HMS § 40 lg 3 p 2). Taotleja esitas otsusele vaide. PPA 27.07.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/99 jäeti vaie rahuldamata (dtl 28).
1.Taotleja selgitas, et viibib Eestis seaduslikul alusel alates 01.09.2019 ning talle on 23.07.2020 antud tähtajaline elamisluba töötamiseks Creditstar Estonia AS-is. Taotleja senine tööandja koondas taotleja. Taotlejal on õigus taotleda tähtajalise elamisloa pikendamist 90 päeva jooksul. Sisuliselt ei soovi ta uut elamisluba töötamiseks, vaid olemasoleva elamisloa pikendamist ja lisatingimuse (tööandja) muutmist.
2.Tähtajaline elamisluba töötamiseks on tööandjapõhine. Käesoleval juhul on muutunud nii tööandja, töötamise koht kui ka töökoht. Esitatud uus elamisloa taotlus töötamiseks ei kuulunud sisserän1(4)
de piirarvust vabastatud erandite alla. PPA vaatab taotluseid läbi järjekorras. Viimane taotlus, mis sai positiivse otsuse, esitativeebruaris 2023.
2.X. X. esitas 07.08.2023 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 13.07.2023 otsuse nr 2025364358 ja 27.07.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/99 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
1.Kaebajal on elamisluba kehtivusega kuni 30.06.2025 töötamaks Creditstar Estonia AS-s laenutarkvara arendajana. Tööandja koondas kaebaja veebruaris ja kaebaja leidis 15.05.2023 uue töökoha AS-s Linde Gas klienditeeninduse esindajana Taani turule. Töötukassa on andnud tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega. Kaebaja on läbinud eesti keele kursuse tasemel B1.
2.PPA otsus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta töötamaks AS-s Linde Gas ei ole õiguspärane, sest kaebaja ei soovi Eestisse rännata, vaid juba viibib siin. Kaebaja jätkaks siin töötamist, kui tööandja ei oleks sattunud majanduslikesse raskustesse.
3.Koondamise korral ei tunnistata kaebaja elamisluba veel 90 päeva jooksul kehtetuks. Sellel sättel puuduks eesmärk, kui elamisloa tingimuste muutmine oleks täielikult välistatud. Normi eesmärk on võimaldada kaebajal leida uus töö.
4.Olukorras, kus kaebajale algse elamisloa andmisel ei arvestatud sisserände piirarvu täitumist, ei saa ainuüksi analoogse töökoha mitteleidmine olla piirarvu kohaldamise aluseks. Kaebajal ei olnud koondamise aega arvestades mingit võimalust nõudeid täita. Kaebajal on õiguspärane ootus, et talle ei kohaldataks elamisloa lisatingimuste muutmisel tingimusi, mida talle algselt ei esitatud. Kaebaja ei vahetanud töökohta endast tuleneva asjaolu tõttu. VMS § 189 lg 2 p 2 lubab tööleasumist teise tööandja juurde.
3.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
1.Töötamine kindla tööandja juures ei ole töötamiseks antava tähtajalise elamisloa puhul lisa-, vaid põhitingimus (VMS § 185 lg-d 1 ja 3). Kaebajale on väljastatud elamisluba töötamiseks konkreetse tööandja juures, kellega töösuhe lõppes veebruaris 2023. a. Kaebaja on ise taotlenud uut elamisluba töötamiseks, mitte senise elamisloa pikendamist.
2.VMS § 189 lg 2 p-s 2 toodud erisust teise tööandja juures töötamise osas kohaldatakse juhtudel, kus välismaalane asub tööle täiendavalt teise tööandja juurde. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
3.Kuna kaebaja taotluse esitamise ajaks oli piirarv täitunud, keeldus vastustaja elamisloa andmisest VMS § 123 p 4 alusel. Asjaolu, et esimene elamisluba oli kaebajale antud piirarvu täitumist arvestamata ei tähenda seda, et uue elamisloa taotlemisel ei saa PPA piirarvuga arvestada juhul, kui kaebajale ei kohaldu ükski piirarvu erand. Oleks kaebaja saanud oma esimese elamisloa arvestades piirarvu täitumist, kohalduks talle uue elamisloa taotlemisel VMS § 115 punkt 10 ning PPA-l puuduks alus tugineda piirarvu täitumisele. Piirarvu täitumisel puudub PPA-l kaalutlusõigus ning PPA ei pidanud seega arvestama, et kaebaja töösuhted lõppesid temast sõltumatutel põhjustel. Samuti ei saa PPA arvestada, et kaebaja ei leidnud endale uut töökohta, mis läheks piirarvu erandi alla. Kaebajal ei olnud õiguspärast ootust, et talle väljastatakse uus tähtajaline elamisluba, vaid tal oli üksnes kindlustunne, et vastustaja ei tunnista senist elamisluba järgmise 90 päeva jooksul kehtetuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus peab oluliseks võtta kokku menetluses tehtud toimingud ja antud selgitused, et oleks kontrollitav, miks on kohtumenetluses üksnes käesolev nõue ning milliseid selgitusi on kohus muude nõuete osas andnud. - Kohus selgitas 22.08.2023 kaebaja telefoni teel esitatud pöördumise alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamise korda (dtl 55). PPA vastuse kohaselt ei olnud 22.08.2023 kaebajale tehtud lahkumisettekirjutust ning tema varasem (2020. aastal antud) elamisluba oli kehtiv (dtl 62). 2(4)
- Kohus selgitas kaebajale, et kohtusse ei saa pöörduda elamisloa kehtetuks tunnistamise keelamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus on ennatlik (24.08.2023 määrus). Kaebaja esitas riigilõivu tagastamise taotluse, mida kohus tõlgendas esialgse õiguskaitse taotlusest loobumise avaldusena (25.08.2023 määrus). - PPA tunnistas 25.08.2023 otsusega nr 15.3-3.4/909-1 (dtl 102) kaebaja varasema elamisloa töötamiseks Creditstar Estonia AS juures kehtetuks alates 25.09.2023 ning teavitas sellest kohut 13.09.2023 vastuses (dtl 89). Haldusaktis on toodud vaidlustamisviide, mh vene keeles (dtl 105). Kaebaja sai otsuse kätte selle tegemisega samal päeval, s.o 25.08.2023 ega ole vaiet esitanud (dtl 136). - Kohus selgitas kaebajale menetluslikku olukorda 15.09.2023 kirjas, sh 25.08.2023 otsuse vaidlustamise võimalust (dtl 107). - Kaebaja teavitas kohut soovist taotleda elamisluba õppimiseks (15.09.2023, dtl 109) ja riigi õigusabi (15.09.2023, dtl 110), millele kohus vastas, et sellisel juhul tuleb esitada uus ja eraldiseisev riigi õigusabi taotlus (dtl 111). - Kaebaja esitas 18.09.2023 riigi õigusabi taotluse, kus on viidatud soovile taotleda rahvusvahelist kaitset. Kohus selgitas kaebaja võimalike taotluseid, s.o 13.07.2023 otsuse vaidlustamist, 25.08.2023 otsuse vaidlustamist, õppimiseks elamisloa taotlemist ja varjupaiga taotlemist 20.09.2023 määruses, soovides infot, et mida kaebaja soovib. - PPA selgitas 22.09.2023, et kaebaja esitas 20.09.2023 uue tähtajalise elamisloa taotluse (dtl 136). - Kohus jättis 22.09.2023 riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja määras seni menetlusse võetud nõude (ennekõike 13.07.2023 otsuse tühistamine) lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus kordas üle oma selgitused 25.08.2023 otsuse vaidlustamise kohta, sh et seni esitatut ei saa käsitleda iseseisva nõude või kaebusena. Kohtu viimane 22.09.2023 määrus on kaebajale kätte toimetatud ning kaebaja ei ole esitanud täiendavaid dokumente, nõudeid ega taotluseid. Kohus märgib ka etteruttavalt, et arvestades kaebajal varasema tööandjaga töösuhte lõppemist ning kaebetähtaja möödumist, on suure tõenäosusega kohtuotsuse kuulutamise ajaks PPA 25.08.2023 otsuse vaidlustamine muutunud nii menetluslikult kui ka sisuliselt perspektiivituks.
5.Kohus nõustub täies ulatuses PPA poolt vaideotsuses ja vastuses kaebusele selgitatuga ega korda neid täies mahus (HKMS § 165 lg 2). Kohus peab kaebaja argumentide osas vajalikuks välja tuua veel üksnes järgnevat: - Välismaalasel puudub reeglina põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Kaebaja ei ole toonud välja neid erandlikke asjaolusid, mil välismaalase Eestis viibimist on peetud oluliseks õiguseks. Ennekõike on sellisteks olukordadeks, kui vajalik on kaitsta välismaalase elu, tervist või inimväärikust või välismaalase lahkumisega riivataks oluliselt tema õigust perekonnaelule. - Välismaalase Eestis viibimine peab olema kooskõlas avalike huvidega (VMS § 13). Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi (VMS § 176 lg 1). Töötamise korral väljendab avalikku huvi mh sisserände piirarv (VMS § 113 jj). Piirarvuga reguleeritakse töötamise kontekstis nt seda, et esmajärjekorras tagataks töökohad Eesti kodanikele ja/või siin pikaajalise viibimisalusega isikutele. Samuti on piirarv oluline selleks, et tagada Eesti ühiskonna võime välismaalase vastu võtta nii, et välismaalaste suurest hulgast ei satuks ohtu eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ja kaitse. - Piirarvu osas saab jagada töötamise eesmärgil saabunud välismaalased kaheks: (1) valdkonnad, mis on soovitud mahutada piirarvu sisse, sh koos valdkondliku jaotusega1; ning (2) töötamise valdkonnad, mis on Eesti avalike huvi arendamiseks sedavõrd olulised, et soovitakse nende isikute saabumist Eestisse ilma piirarvu arvestamata (VMS § 115 p-d 5, 14-20). Eesti riik on eeltooduga Vt siseministri 2811.2022 määrus nr 38 „2023. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“, kättesaadav - https://www.riigiteataja.ee/akt/101122022005
3(4)
-
-
-
-
-
soovinud soodustada nimelt iduettevõtluse, kasvuettevõtluse, suurinvesteeringute ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut. Siinkohal on tegemist olulises ulatuses poliitilise ja otstarbekuse alusel tehtava valikuga, mille sisulist põhjendatust kohus ei kontrolli. Kaebaja sai algse elamisloa 2020. aastal töötamaks töökohal, mida piirarvu täitumisel ei arvestata. Kaebaja soovib, et sama erandit kohaldataks talle ka töökoha muutumisel, kui uus töökoht enam piirarvust välja ei jää. Kaebaja soov viiks piirarvust väljajäävate töökohtade kuritarvitamise või väärkasutuseni – nii oleks võimalik tuua riiki isikuid piirarvust väljapoole jäävale töökohale, viia siis aga töökohale, mis kuulub piirarvu sisse, kuid ilma kohustuseta piirarvu järgida. Nii muutuks piirarv piiranguna sisutuks. Kaebajal võiks olla võimalik muude tingimuste täitmisel saada elamisluba töötamiseks kui: (1) kaebaja uus töökoht jääks samuti piirarvust väljapoole; (2) kaebaja oleks algselt saanud töökoha piirarvu järgides ning vahetaks seega töökoha (VMS § 115 p 10). Neil juhtudel ei muutuks isikute arv, kelle osas piirarvu järgitaks: esimesel juhul oleks kaebaja nii enne kui ka pärast piirarvust väljaspool; teisel juhul piirarvu sees. Välismaalase osas tuleb elamisloa andmisel või pikendamisel piirarvu järgida sõltumata sellest, kas tegemist on alles Eestisse saabunud või siin juba mingil alusel viibiva välismaalasega (arvestades VMS §-s 115 loetletud erandeid). Juhul kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel TLS § 89 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel (koondamine või tegevuse lõpetamine), on eelduslikult olukord välismaalasest töötajale ootamatu ning tema kontrolli alt väljas. Seetõttu ongi antud ka välismaalasest töötajale pikem tähtaeg (90 päeva) kas uue töökoha leidmiseks, muul viisil elukorralduse muutmiseks või Eestist lahkumiseks (VMS § 1892). Pikem tähtaeg ei loo välismaalasele õiguspärast lootust, et tema uus taotlus elamisloa andmiseks töötamise eesmärgil rahuldataks. Kohus nõustub vastustajaga VMS § 189 lg 2 p 2 tõlgenduse osas (teise tööandja juures töötamine) ning samuti osas, et tööandja, töötamise koht ja töökoht on töötamiseks antava elamisloa põhitingimusteks (VMS § 185 lg 1, vt ka VMS § 188 lg 1 p 2). Kohus ei välista, et mõnel erandlikul juhul saaks ühe neist tingimuste muutumist lugeda vaid elamisloa muutmiseks, mitte uue elamisloa taotlemiseks (nt tööandja üleminekul, ühinemisel, tööandja kolimisel vms). Samas töökoht (s.t tööülesanded, mille täitmiseks on isik tööle võetud) võib omada keskset tähtsust selles, kas isik jääb piirarvu sisse või sellest väljapoole.
6.Eeltoodust tulenevalt on nii PPA 13.07.2023 otsus kui ka 27.07.2023 vaideotsus õiguspärased ning tühistamisnõuded tuleb jätta rahuldamata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõue. Poolte menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.