lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1580/5

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 23.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1580/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
977
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number

3-23-1580

Määruse kuupäev ja koht

23.10.2023

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

ANASTASIIA KARLUKOVA abikaasa Alexey Karlukov kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.

2.Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetada kätte kaebaja esindajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Kaebaja ANASTASIIA KARLUKOVA abikaasa Alexey Karlukov esitas EV Riigikohtule 13.7.2023 teabenõude. Teabenõue edastati Tartu Halduskohtule.
2.Halduskohus saab teabenõudest aru, et kaebajale ei meeldi Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 12.07.2023 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 2101230077346 (edaspidi vaidlustatud otsus) ja soov on seda tühistada. Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud.
3.Kohus on seisukohal, et kaebus (teabenõue) kuulub tagastamisele, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 2).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
4.Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja kaebuse menetlusse võtmiseks puudub alus. PPA on kaebaja abikaasale, Venemaa Föderatsiooni kodanik ANASTASIIA KARLUKOVA sünd 17.01.1969 sisenemiskeelu otsuse tegemisel lähtunud seadustest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuseja sissesõidukeeluseaduse (edaspidi VSS) ja 09.03.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2016/399 tulenevaid norme.
5.HKMS § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
6.Sisenemiskeeld on oma olemuselt ühekordne tõkend, mis rakendub juhul, kui: a. Puudub kehtiv reisidokument

3-23-1580 b. Reisidokument on võltsitud c. Puudub viisa või elamisluba d. Viisa või elamisluba on vale, järele tehtud või võltsitud e. Puuduvad asjakohased dokumendid mis õigustaksid reisi eesmärki ja tindimusi f. On 180-päevase perioodi jooksul juba viibinud Euroopa Liidu territooriumil 90 päeva. g. Puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud vahendid h. Asjaomasele isikule on kehtestatud sisenemiskeeld SIS infosüsteemis või siseriiklikus registris i. Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele

7.Antud juhul, 12.07.2023 kaebaja abikaasa piiriületus oli tõkestatud põhjusel ( I ), ehk peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.
8.Vaidlustatud otsuse näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korraldusega nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (edaspidi korraldus) kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Korralduse 2. punkti alapunkt 10 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel. Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korralduse nr 247 seletuskirja kohaselt alapunktis 10 sätestatud PPA-le võimalus arvestada humaanseid põhjuseid (raske haigus ja Eestisse reisimine ravi eesmärgil, olulised perekondlikud sündmused), mida hinnatakse igal üksikul juhul eraldi.
9.Haldusasja materjalide järgi selgus, et 12.07.2023 kaebaja abikaasa saabus Eestisse kaebajaga koos, ehk perekonnal oli võimalus saada kokku Vene Föderatsiooni territooriumil, seega vastustaja on seisukohal, et kaebaja abikaasal puudusid alused Eestisse sisenemiseks humaansetel kaalutlustel. Arvestades kaebaja sisenemissoovi, puudus PPA-l Vabariigi Valitsuse korralduse rakendava asutusena kaalutlusõigus korralduse kohaldamata jätmiseks.
10.Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korralduse nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ seletuskiri sätestab muuhulgas järgmist: „Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte Eesti ning teiste Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele. Pärast lennuühenduste keelamist Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on Eesti maismaapiir Peterburi elanikele lähim võimalus Euroopa Liitu sisenemiseks. Eesti idapiiri kaudu siseneb iga päev 400–500 Schengeni viisat omavat Venemaa Föderatsiooni kodanikku. Eesti rahvastiku suurust ja praegust rahvusvahelist julgeolekuolukorda arvestades võib märkimisväärne arv sisenejaid Venemaa Föderatsioonist kujutada ohtu riigi julgeolekule. Viimase kuue kuuga on Euroopa Liitu sisenenud 1,1 miljonit Venemaa Föderatsiooni kodanikku ja neist ligi 128 000 on tulnud Eesti kaudu: neid kõiki peab PPA iga päev kontrollima. Suvekuudel suurenes piiriületajate hulk veelgi. Seega on Eesti ja teised Balti riigid ning Soome Euroopa Liidu sanktsioonide käigus Venemaaga lõpetatud lennuühenduse tõttu sattunud peamisteks riikideks, mille kaudu sisenetakse Euroopa Liitu. Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei tohi kolmandate riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut. Avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa

3-23-1580 Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist. Seega eelduslikult toetab Venemaa Föderatsiooni alustatud sõda ja selle laiendamist ka enamik piiriületajatest. Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi julgeolekule ning seda ohtu tuleb maandada. Seetõttu otsustab Vabariigi Valitsus kehtestada riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele. Põhimõtteliselt on korralduse näol tegu mittehädavajaliku reisimise piiramisega ning piirangu subjektideks olevatel Venemaa Föderatsiooni kodanikel puudub inimõigus Eestisse saabuda ja siin viibida.

11.Halduskohus nõustub vastustajaga, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri artiklile 30, mille kohaselt ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine ei anna automaatset sisenemise õigust. Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on Rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus kehtestada piiranguid VFi kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks. Kodakondsuspõhine sanktsioon ei ole EL-is uus praktikaga. Nimelt on, EL Nõukogu on kehtestanud kodakondsuspõhise sanktsiooni Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kodanikele, mida ka Eesti peab rakendama.
12.Sisenemiskeeld on oma olemusest ühekordne tõkend, ning peale Narva piiripunkti sisenemiskeelu saamist, kaebaja abikaasa sisenes 28.09.2023 kell 17:43 Eesti Vabariigi territooriumile ning lahkus tagasi Venemaa Föderatsiooni samal päeval, ehk 28.09.2023 kell 20:32.
13.Kirjeldatu alusel on halduskohus seisukohal, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna sisenemiskeeld on ainuke võimalik ühekordne tõkend piiriületuse tõkestamiseks ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse HKMS §121 lg 2 p 2 alusel.
14.Kaebajate võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja