X kaebus Eesti Töötukassa 02.12.2022 otsuse nr TVH/22/048643 ja 05.12.2022 otsuse nr TVT/22/061985 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X, volitatud esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Maarika Nüganen
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung, 06.10.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Eesti Töötukassa 02.12.2022 otsus nr TVH/22/048643 ja 05.12.2022 otsus nr TVT/22/061985 ning kohustada Eesti Töötukassat kaebaja 08.10.2022 taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Mõista Eesti Töötukassalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja 2000 eurot.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 08.10.2022 Eesti Töötukassale (ETK) taotluse töövõime hindamiseks ning töövõimetoetuse määramiseks.
2.ETK leidis 02.12.2022 otsusega nr TVH/22/048643 „Töövõime hindamine“, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. ETK jättis 05.12.2022 otsusega nr TVT/22/061985 „Töövõimetoetuse mittemääramine“ kaebajale töövõimetoetuse määramata.
3.Kaebaja esitas 03.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 02.12.2022 otsuse nr TVH/22/048643 ja 05.12.2022 otsuse nr TVT/22/061985 tühistamiseks ning ETK kohustamiseks vaadata kaebaja 08.10.2022 taotlus uuesti läbi.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja nõuab ETK 02.12.2022 otsuse nr TVH/22/048643 ja 05.12.2022 otsuse nr TVT/22/061985 tühistamist ning ETK kohustamist vaadata kaebaja 08.10.2022 taotlus uuesti läbi.
5.Kaebaja nõustub vastustajaga küll selles, et tema töötamine ei ole takistatud, kuid töövõime ei ole terve inimesega võrreldav, kuna ta ei suuda 8 tundi päevas tööd teha.
6.ETK tuvastas juba 13.12.2017, et kaebaja töövõime on vähenenud. Nii 2017. kui 2022. aasta taotlustes olid kaebaja põhjendused sarnased. Kaebaja tervislik seisund ega probleemid unega ei ole ajas paremaks läinud. ETK 2022. a otsusest ei nähtu kaalutlusi, mis põhjendaks, et vahepealse 5 aastaga on kaebaja tervislik olukord oluliselt paranenud, mis võimaldaks tal täisväärtuslikku elu elada ja täiel määral (8 tundi päevas) tööle pühenduda. Kaebaja on Eesti riigi nägemuses olnud osalise töövõimega pea 20 aastat, mil tal tuvastati diabeet.
7.Kaebaja möönab, et vastustaja ei ole töövõime hindamisel eelmiste otsustega seotud, kuna isiku tervislik seisund võib teoreetiliselt ajas muutuda. Samas peaks sellisel juhul vastustaja selgitama, mille võrra on kaebaja tervislik seisund 2022. aastal oluliselt parem kui 2017. aastal.
8.Alates 03.12.2019 on kaebaja kasutanud suhkru kõikumisest tulenevate unehäirete leevendamiseks unerohtu. Sellest võib järeldada, et ajas on diabeedist tingitud uneprobleemid süvenenud. Lisaks ei ole hoolimata unerohu kasutamisest kaebaja uneprobleemid paranenud. Veresuhkru taseme kõikumise tõttu läheb kaebajal uni ära kella 04.00-05.00 ajal ning selleks, et kiiremini uinuda, võtab ta mõnikord unerohtu. Sellest hoolimata ei suuda ta tihtipeale enne varajast hommikusööki u kella 07.00 ajal magama jääda. Seejärel magab ta reeglina kella 8-st kuni 10.30-11.15ni. Vältimaks regulaarset unerohtude tarbimist püüab kaebaja ka ilma selleta magama jääda, kuid tihti see ei õnnestu. Tööle jõuab kaebaja reeglina 11.30 paiku. Seejärel saab ta tööd teha kuni lõunasöögini kell 13.00. Pärast seda tekib rammestus ja väsimus ning kaebaja jääb u 1 tunniks magama. Üles ärkab ta tavaliselt ca 15.00 paiku. Seejärel hakkab reeglina veresuhkur langema ning kohe tööle keskendumine võimalik ei ole. Õhtul töötab kaebaja u kella 2(13)
18.30ni. Kokkuvõttes ei ole kaebaja võimeline täistööajaga töötama ning saab päevas tööd teha u 4 tundi.
9.Reeglina pärast spordi tegemist õhtul ja öösel kõigub veresuhkur palju (öösel tekib hüpoglükeemia) ning see toob kaasa halva une ja öise ärkamise. Halvast unest põhjustatud väsimus mõjutab omakorda veresuhkru kõikumist järgmisel päeval ja ööl, mis tihti tekitab nõiaringi, millest välja saada on raske.
10.Kaebaja suhkruhaigust iseloomustab väga väike suhkru mugavusvahemik 4,4-7,5 mmol/l, mida saab võrrelda n-ö kolme kommiga. See tähendab, et kui kaebaja sööb kasvõi kolme kommi jagu süsivesikuid, tõuseb veresuhkur liiga kõrgele. Teisalt, kaebaja organism ei hoia suhkrutaset stabiilsena, mistõttu esineb pidev oht, et veresuhkru tase langeb liiga madalale. Suhkrutaset sellises vahemikus stabiilsena hoida on väga raske. Seda eriti öösiti. Vaatamata pingutustele (suhkru kõikumine) ärkab kaebaja keskmiselt 4 korda nädalas öösiti üles ning ei saa seejärel 1,53 tundi magama jääda. Lisaks esineb ärkveloleku aegadel liiga madalat suhkrutaset, mis halvab keskendumisvõime vähemalt pooleks tunniks, millele lisandub hägustunud teadvus enne/pärast.
11.Suhkruhaigusest tekkinud häiritud une ja pideva valveloleku tõttu veresuhkru jälgimiseks on kaebajal tekkinud unehäired. Kaebaja unehäire ei seisne ainult kirjeldatud episoodilistes ärkamistes ja ärkvelolekus, vaid see on tinginud üldise halva kvaliteediga une ka neil päevadel, mil ärkamist ei toimu. Kaebaja pole suuteline üldse hommikuti ärkama enne kella 10, on pidevalt üleväsinud ning ei suuda tööle keskenduda. Kaebaja pole võimeline ühtegi tööpäeva alustama enne kella 11. Esineb päevi, mil kaebaja suudab töötada vaid paar tundi päevas.
12.Kaebaja veresuhkru langemised on sagenenud. Kui suhkur on alla 4,3, tekib kaebajal ärevustunne. See põhjustab öist ärkamist. Kui veresuhkru tase on pikemat aega üle 7,5, siis tekib kuiv ebamugavustunne ja janu, mis teeb enesetunde ebamugavaks ja põhjustab samuti öiseid ärkamisi. Kaebaja veresuhkru kõikumised ei ole ennustatavad, mis muudab kaebaja terviseseisundiga tegelemise ja unehäirega toimetulemise eriti raskeks.
13.Kui võrrelda 2017. a ja 2022. a eksperdihinnangute kokkuvõtteid, siis oma sisult need tegelikult ei erine. Ka 2022. a eksperdihinnang kinnitab samuti, et kaebajal on veresuhkru kõikumisel tekkiva teadvuse hägustumise tõttu takistatud igapäevaelus osalemine. 2022. a hinnangus toodud lõppjäreldus, et kaebajal pole töövõime vähenenud, on vastuolus hinnangus tuvastatuga, et kaebajal on takistatud igapäevaelus osalemine ja oma füüsilise mugavuse tagamine. Kuivõrd kaebajal on veresuhkru kõikumiste ja sellest tingitud pideva unetuse tõttu takistatud igapäevaelus osalemine ning oma füüsilise mugavuse tagamine, siis ei ole tal ilmselgelt võimalik teha efektiivselt ja täistööajaga tööd.
14.ETK leidis 2022. a hinnangus kaebaja teadvusel püsimise kohta, et „Veresuhkru kõikumisel tekkiva teadvuse hägustumise tõttu on takistatud igapäevaelus osalemine. 1. ty diabeet on raviga hästi ohjatud. Hüposid ei ole viimasel ajal olnud. Diabeedi kaugtüsistusi tekkinud ei ole“. Samas 2017. a hinnangus leiti teadvusel püsimise kohta, et esinevad sagedased hüpoglükeemia episoodid. Kaebaja osundab, et 2022. a hinnangus toodu, et „hüposid ei ole viimasel ajal olnud“ on ebatäpne iseeneses, aga ka otseselt ebaõige, sest kaebajal esineb kogu aeg hüposid (liiga madal veresuhkur).
15.ETK ei ole hinnanud täielikult, igakülgselt ning koostoimes vanemaid kui 2022. a epikriise. See on rikkumine, mis on kaasa toonud ebaõiged otsused. Dr Anneli Ojasalu on jätnud hindamata dr Mari Verrevi 22.03.2022 epikriisist lause, mis ütleb, et „Öösel hüpoglükeemiate järgselt ei jää magama, ainult unerohuga“. See lause tõendab, et kaebajal on pidevalt veresuhkru kõikumisega seotud probleemid. Seetõttu on kaebaja alates 2019. aastast asunud kasutama unerohtu, mida ta 2017. a hindamise ajal kasutama ei pidanud. Need asjaolud viitavad, et veresuhkru kõikumisest tingitud uneprobleemid on süvenenud. Antud juhul ei nähtu 2022. a hindamisest ja ETK vastusest, 3(13)
et kaebaja oleks tervenenud või et tema igapäevaelus hakkamasaamine ja töövõime oleks võrreldes 2017. aastaga paranenud.
16.Kaebaja on oma haiguse kontrollimisega ja sellest tulenevate raskustega harjunud. Mari Verrevi iga-aastane visiit on ette nähtud tervisesüsteemi poolt korrapäraseks kontrolliks, et täheldada võimalikku haiguse ägenemist või lisa sümptomite tekkimist. Seetõttu ei sisalda epikriis kõiki aktuaalseid andmeid kaebaja toimetuleku, sümptomite jne kohta, vaid üksnes selliseid andmeid, mis olid uued või süvenenud. ETK on seisukohal, et TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. Sellest nähtub, et ETK on 2022. a hindamisel tuginenud vaid Mari Verrevi 22.03.2022 epikriisi ühele lausele, jättes selle hindamata tervikult ja koostoimes varasemate epikriisidega.
17.Olukorras, kus kaebajal on pidevalt samad probleemid olnud, ei pea ega oska ta Mari Verrevi juurde vastuvõtule minnes juhtida spetsiaalselt tähelepanu pidevale probleemile - sagedased hüpoglükeemiad. Dr Anneli Ojasalu eksperdina oleks pidanud vaatama ka Mari Verrevi 10.06.2021 epikriisi, millest nähtub, et kolme kuu keskmine veresuhkur HbA1c oli 5,2%, mis on diabeetiku kohta madal (terve inimese norm on kuni 6). Seega ei ole ekspert hinnanud vereproove ega uurinud teisi epikriise, mis on viinud ebaõige järelduseni, et kaebajal ei ole viimasel ajal hüposid olnud. Keskmist veresuhkrut HbA1c alla 6% ei saa eksisteerida ilma sagedaste hüpodeta.
18.Kaebaja tervislikku seisundit ei hinnatud õigesti, sest kaebaja epikriiside/vereproovide HbA1c näidud jäeti sootuks tähelepanuta. HbA1c 5,2% on madal näit diabeetiku kohta ning seega selge märk tihedatest hüpodest.
19.Kokkuvõtvalt ei ole ekspertarstid hinnanud kõiki vajalikke tõendeid (ka pikemal perioodil) igakülgselt ja koosmõjus. Samuti ei ole ekspertarstid osanud epikriisidest teha õiged järeldusi. Kaebaja töövõime hindamisel ei ole arvestatud, kui tõsist probleemi ja igapäevaelus osalemist suhkruhaigus ja sellega seotud unehäired kaebajale tegelikult kujutavad. ETK on teinud eksliku järelduse, et kaebaja suudab päevas 8 tundi tööd teha. ETK 02.12.2022 otsust, millest lähtub ka 05.12.2022 otsus, on kaalutlusvigadega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
20.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsused on õiguspärased ning nende tühistamine pole põhjendatud.
21.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
22.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.
23.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 08.10.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed.
24.Töövõime hindamise otsuse koostamisel lähtus vastustaja tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti dr Anneli Ojasalu 15.10.2022 eksperdiarvamusest. Lisaks on 4(13)
kohtumenetluse kestel ka vastustaja ekspertarst dr Lembi Aug kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 07.02.2023 vastava seisukoha.
25.Kaebaja on 08.10.2022 tegutsemispiirangud:
töövõime
hindamise
taotluses
märkinud
järgmised
1.Liikumise valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
2.Käelise tegevuse valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond:
4.1.Teadvusel püsimine: Esineb teadvusehäireid vähemalt üks kord nädalas. Kui suhkur on madal, siis on raske vestlusele keskenduda ja lugeda. Keskendumishäire on siis.
4.2.Tualettruumi toimingud: Kaebaja piiranguid ei esitanud.
4.3.Söömine ja joomine: Kaebaja piiranguid ei esitanud.
4.4.Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud: Kaebaja piiranguid ei esitanud.
5.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
7.Suhtlemise valdkond: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
8.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed: Kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
9.Muud tervisehäired: Mul on unehäired ka siis kui öine ärkamine ei ole seotud suhkru kõikumisega. See oluliselt raskendab igapäeva elus osalemist ja töö tegemist. Hommikuti olen tihti väga väsinud, kuna ärkan öösiti ülesse ja siis ei jää magama 2,5-3h. Isegi unerohu võtmine tihiti ei aita hommikuni magada. Unerohtu võttes tõstab see hommikul veresuhkru ülesse ca 10 mmol/l.
26.TTO ekspertarst hindas kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust „4.4. Teadvusel püsimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on veresuhkru kõikumisel tekkiva teadvuse hägustumise tõttu takistatud igapäevaelus osalemine. Seejuures on I tüübi diabeet kaebajal TIS andmete kohaselt hästi ohjatud. Hüposid ei ole viimasel ajal olnud ning diabeedi kaugtüsistusi ei ole tekkinud.
27.Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „4.2. Tualettruumi toimingud“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „4.3. Söömine ja joomine“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).
28.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna piirangute hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud endokrinoloogi dr Mari Verrevi 22.03.2022 epikriisile. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). 5(13)
Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse nr 39 § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
29.Eeltoodu alusel hinnati kaebajal kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on melliitdiabeet ehk suhkurtõbi. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet.
30.TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esineb eelmainitud piirang, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. Kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed üle ning jäi esialgse seisukoha juurde.
31.TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt jäetud toetus määramata.
32.Asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka 08.10.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Inimese tegutsemisvõime võib sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb tema töövõimet igal korral uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel. Uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmiste otsustega.
33.Dr Mari Verrevi 22.03.2022 epikriisi alusel on kaebajal I tüübi diabeet diagnoositud 2003. aastal. Kuu jooksul enne eriarsti visiiti toimunud pidev glükeemiline kontroll Dexcomb sensori abil. Arsti hinnangul on diabeedi kompensatsioon hea (08.03.2022 analüüsis kaebaja HbA1c 5.5 %, normi ülempiir 6,0%; veresuhkur 4,3 mmol/l, norm 4,1-5,9 mmol/l), madalaid suhkruid ei ole olnud ning diabeetilist retinopaatiat ei esine. Reaalset teadvuse kaotust ei ole TIS andmetel esinenud ei hüpoglükeemia tõttu ega ka muudel põhjustel. Viimase viie aasta terviseandmetes ei ole kordagi dokumenteeritud normist madalamaid veresuhkru väärtusi, kuid varasemalt on esinenud normist kõrgemaid veresuhkruid (perearsti dr Marina Kuke 09.04.2021 epikriisis 6,7 mmol/l ja gastroenteroloogi dr Küllike Palgi 19.09.2019 epikriisis 7,4 mmol/l). Diabeedi dekompensatsiooni (sh ülemääraselt kõrged veresuhkruid) ei ole esinenud sellises ulatuses, et kaebaja oleks vajanud haiglaravi või ajutist töövabastust töövõimetuslehe näol.
34.Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti hinnangul ei kinnita kaebaja terviseandmed unehäireid sellisel kujul, et need takistaksid töötamist. Kaebajal on unehäireid diagnoositud ja ravi (zopikloon) määratud. Retseptikeskuse andmetel igapäevaselt unerohtu ei vaja, kuigi retsepte on väljastatud küllaltki sageli (07.11.2022 20 tabletti; 16.08.2022 20 tabletti; 02.05.2022 20 tabletti; 07.03.2022 20 tabletti; 14.10.2021 20 tabletti; 22.07.2021 20 tabletti; 28.04.2021 20 tabletti; 09.02.2021 20 tabletti). Ei saa välistada olukorda, kus kaebajal on kujunenud tolerantsus uinutile või isegi ravimsõltuvus. Sõltuvuse tekke vältimiseks on ravim näidustatud unehäirete lühiajaliseks raviks ja pikim soovitatav ravikuuri kestus on neli nädalat. Tõenduspõhiselt ravimi toime võib nõrgeneda pikaajalisel (nädalaid) kasutamisel ning sümptomid, mille tõttu zopiklooni kasutama hakati, võivad lühiajaliselt uuesti tekkida kohe pärast ravikuuri lõppu. Unehäired ei ole vajanud täpsustavaid uuringuid ega eriarsti (s.o unearsti või psühhiaatri) konsultatsiooni. Kuna töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piiranguid ravi foonil, saab lugeda seisundi kompenseerituks ja kaebaja töövõimet mitte mõjutavaks.
6(13)
35.Veresuhkru tase kõigub ööpäeva vältel ka kõigil tervetel inimestel sõltuvalt toidukogustest, toidu süsivesikusisaldusest ja söögikorrast möödunud ajast ning füüsilisest aktiivsusest. Samuti on inimtüübist sõltuvalt inimestel erinev parim aktiivsus- ja töövõime aeg päeva vältel. Tegutsemisvõime säilitamise seisukohalt on diabeedi põdemisel olulise tähtsusega ravirežiimi järgimine ja õige toitumine kooskõlas piisava füüsilise aktiivsusega.
36.Töötamise registri andmetel on kaebaja viimase viie aasta jooksul (ajavahemikus 2018–2022) täitnud mitmeid erinevaid töökohustusi, mis kogumis vaadatuna kaudselt kinnitavad head tööalast suutlikkust.
37.Töövõime hindamine ei toimu diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et kaebajal ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Vastavalt kehtivale metoodikale saab hinnata, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske piirang või/ja mitmetes võtmetegevustes esinevad kerged piirangud. Arvestatakse asjaoluga, et üldisel kestval töötamisel on võimalik teatud töötingimusi valida ning töökarjäär üles ehitada, toetudes piirangutevabadele või väheste piirangutega valdkondadele.
38.Kõik kaebaja poolt esitatud kaebused ja piirangud peavad olema kinnitatud tervise infosüsteemi andmetes, et neid saaks töövõime hindamise raames arvesse võtta. Seoses kaebaja etteheitega justkui oleks sellega, et eksperdihinnangus on välja toodud vaid dr Mari Verrevi 22.03.2023 epikriis, vastustaja uurimiskohustust rikkunud, selgitab vastustaja järgmist. Töövõime hindamise käigus tutvutakse kõigi viimase viie aasta terviseandmetega, kuid välja tuuakse üksnes need, mis on konkreetseks menetluseks vajalikud. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Seega peetakse töövõime hindamisel olulisemaks ning viidatakse eelkõige arstide viimastele epikriisidele, st nendele epikriisidele, kus on kirjeldatud isiku tervisliku seisundit ja töövõimet mõjutavaid tegevuspiiranguid. Seega ei ole vastustaja uurimiskohustust rikkunud.
39.Epikriisid, mis on koostatud pärast vaidlustatud otsuste tegemist, ei ole otsuste õiguspärasuse hindamisel relevantsed.
40.Kaebaja puhul oli varasem osaline töövõime hinnatud eelkõige diabeedi vähese kompensatsiooni tõttu, kuid viimastel aastatel on diabeet terviseandmete kohaselt püsivalt kompenseeritud, raviskeemi muutmist ei vajanud ka lisandunud terviseandmete kohaselt ja diabeedi tüsistusi ei ole tuvastatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
41.Kaebus tuleb rahuldada.
42.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on diagnoositud diabeet ning et varasemalt (s.o 13.12.2017 otsusega nr TVH/17/058632) on ETK tuvastanud tal osalise töövõime. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas ETK on kaebaja 08.10.2022 avalduse alusel õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning sellest tulenevalt jätnud talle töövõimetoetuse määramata.
43.TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku 7(13)
terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
44.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid arvestada tuleb ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
45.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi.
46.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta
47.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) 8(13)
teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.
48.Määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet arvväärtusega: 0 (piirangut ei tuvastatud); 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–49% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub). Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperdihinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
49.Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime.
50.Kohus selgitab, et töövõime tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 20).
51.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning lisaks muude tervisehäirete all. Lisaks nimetatud tegutsemispiirangutele on kaebaja taotluse III osas („Töötamine“) märkinud järgmist: „Kuna ma suhkruhaiguse tõttu (suhkru kõikumine) ärkan ca 4 korda nädalas öösiti ülesse peale, mida ma ei saa 2,5-3 tundi magama jääda, siis ei ole ma suuteline hommikuti ärkama ja olen väga tihti üleväsinud ning ei suuda tööle keskenduda. Minu suhkru mugavusvahemik on väga väike 4,4-7,5 9(13)
mmol/L. Kui suhkur läheb üle alla või üle selle vahemiku, siis ärkan ülesse ja ei saa edasi magada. Tööl, kui suhkur alla läheb, siis on võimatu tööle keskenduda ja siis peab tegema vähemalt 30min pausi, et töövõime ja taastuks.“ Seega puudutab vaidlus töövõime hindamise taotluse osas III „Töötamine“, osa V „Kehaline ja vaimne võimekus“ valdkonnas „4. Teadvusel püsimine ja enesehooldus“ ja muude tervisehäirete valdkonnas (taotluse p 9) nimetatud kaebusi/piiranguid.
52.Õige on vastustaja seisukoht, et vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasuses hindamisel ei saa arvestada tervisandmetega, mida polnud vaidlustatud haldusaktide tegemise ajal olemas. Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega saab lähtuda vaid nendest terviseandmetest, mis olid olemas enne otsuse tegemist.
53.Kaebajal on varasemalt (s.o ETK 1.12.2017 otsusega nr TVH/17/058632) tuvastatud osaline töövõime. Viidatud otsuse aluseks olnud 13.12.2017 eksperdihinnangus leiti, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „Teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ ja võtmetegevuses „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud probleemid“. Kaebaja hinnangul ei ole tema terviseseisund vahepealsel ajal paranenud. Kaebaja on nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses läbivalt selgitanud, et diabeet ning sellega kaasnevad uneprobleemid ei võimalda tal töötada samas mahus nagu terve inimene.
54.Kohus nõustub vastustajaga selles, et ETK ei ole seotud oma varasemate töövõime hindamise otsustega ning sellest ei saa kaebajale tekkida õiguspärast ootust. Siiski peab kaebajale olema arusaadav, miks asuti olukorras, kus kaebaja hinnangul tema terviseseisund paranenud ei ole, varasemast erinevale seisukohale. Ka Riigikohus on selgitanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus asjas nr 3-20-2474, p 25), et sellistel juhtudel tuleb arvestada, et kaebajal tuvastati varem sama metoodika alusel osaline töövõime. Ühtlasi möönis Riigikohus (viidatud otsuse p 26), et sellises olukorras pidi töötukassal tekkima taotluses esitatud kirjelduste põhjal kahtlus, et TIS-ist nähtuvad andmed on puudulikud. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et varasemast otsusest erineva otsuse tegemisel peab ETK olema veendunud, et asjaolud on vastavas ulatuses muutunud. Vajadusel tuleb täita uurimiskohustust põhjalikumalt.
55.Arvestades ETK kohtumenetluses esitatud (sh kohtuistungil antud) selgitusi, on kohus seisukohal, et ETK on rikkunud uurimiskohustust ning jätnud töövõime hindamisel olulised asjaolud arvesse võtmata. Selle tulemusena on ETK teinud kaebaja töövõimelisuse osas ebaõige järelduse.
56.Järjepidevas kohtupraktikas on selgitatud, et eksperdiarvamus on vaid üks tõend haldusmenetluses. Tegemist on juriidilises tähenduses erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel teise eksperdi arvamusega, et oma seisukohta kujundada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110, p 22). Viidatud otsuse punktis 23 on halduskolleegium selgitanud, et haldusorgani uurimiskohustus ei eelda eksperdiarvamuse tervikuna kontrollimist. Haldusorgan peab kontrollima vaid neid hinnanguid, mille kohta taotleja esitab vastuväited, mille puhul eksperdiarvamuse andja on meditsiiniliste andmete alusel hinnanud taotleja piirangu raskusastmed väiksemaks kui taotleja või mille puhul haldusorgan näeb või peab ilmselgelt nägema täiendava uurimise vajadust.
57.Kaebaja on korduvalt selgitanud, et tal esineb hüpoglükeemiaid, s.o normist madalamaid veresuhkru tasemeid ning see häirib tema und ja toob kaasa tegutsemispiiranguid. Kaebaja terviseandmetest nähtuvalt on endokrionoloog Mari Verrev 22.03.2022 epikriisis märkinud 10(13)
järgmist: „Diabeedi kompensatsioon hea- HbA1c 5.5 %. Kasutab Dexcomb sensorit viimased kuu aega, TIR 90%. Madalaid suhkruid ei ole olnud. Varasemalt olnud Freestyle Libre. Öösel hüpoglükeemiate järgselt ei jää magama, ainult unerohuga“. Samas on TTO ekspertarst Anneli Ojasalu 15.10.2022 hinnangus leidnud, et „kaebajal ei ole viimasel ajal hüposid olnud“. ETK ekspertarst dr Lembi Aug jäi ka kohtuistungil selle juurde, et TIS-i andmetel hüpoglükeemiat esinenud ei ole.
58.Riigikohus on rõhutanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsuse nr 3-20-2474, p 19 ja seal viidatud lahendid), et ETK peab vaidluse korral kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti ekspertteadmisesse ning vajadusel koguma täiendavat teavet.
59.Kohtu hinnangul pidi ETK-l tekkima juhul kahtlus, kas TIS-i andmed hüpoglükeemiate esinemise osas on täpsed ja täielikud. Olukorras, kus üheaegselt viidatakse nii madalate suhkrute puudumisele kui ka öösel esinevatele hüpoglükeemiatele, jääb kohtule arusaamatuks, kuidas jõudis TTO ekspertarst Anneli Ojasalu 15.10.2022 arvamuses seisukohale, et „kaebajal ei ole viimasel ajal hüposid olnud“. Ühtlasi on seega arusaamatu, kuidas sai ETK ekspertarst Lembi Aug sellise seisukohaga nõustuda.
60.Kui TIS andmed on ebapiisavad, tuleb küsida taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud arstidelt. Sellise nõude sätestab määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 28). Praegusel juhul ei küsinud ETK kaebaja raviarstidelt selgitusi või täiendavaid andmeid.
61.Kohtu hinnangul jättis ETK põhjendamatult valdavas osas tähelepanuta andmed glükohemoglobiini näitude kohta. Glükohemoglobiin (HbA1c) näitab keskmist veresuhkru väärtust viimase 2-3 kuu jooksul ning terve inimese puhul on HbA1c normaalseks näiduks sõltuvalt allikast peetud madalamaks kui 5,7%1 või madalamaks kui 6%2. Diabeeti põdeva kaebaja puhul on HbA1c näidud olnud TIS-i andmetel nt 18.01.2018 5,4%, 06.05.2021 5,2%, 08.03.2022 5,5%.
62.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et glükohemoglobiini näitu mõjutab otseselt ka (ööpäeva jooksul pidevalt muutuv/kõikuv) glükoosi näit.
63.Vastustaja ekspertarst on 07.02.2023 eksperdihinnangus märkinud, et „Viimase viie aasta terviseandmetes ei ole kordagi dokumenteeritud normist madalamaid veresuhkru väärtusi, kuid varasemalt on esinenud normist kõrgemaid veresuhkruid (perearst Marina Kukk 09.04.2021 epikriisis 6,7 mmol/l ja gastroenteroloog Küllike Palk 19.09.2019 epikriisis 7,4 mmol/l)“. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et kuna veresuhkru näidud on madalad peamiselt öösiti, ei ole neid meditsiinitöötaja poolt tehtud analüüsidega tuvastatud.
64.HbA1c näitab keskmist veresuhkru väärtust pikema aja jooksul. Seega saab kohtu hinnangul järeldada, et isiku puhul, kellel on kindlaks tehtud normist kõrgemad veresuhkru näidud (lisaks eespool märgitule nähtub TIS-i andmetest, et nt 18.01.2018 oli glükoosi näit 8,8 mmol/l), kuid sellele vaatamata on HbA1c näit normi piires (ning diabeetiku kohta madal), peab lisaks normist kõrgematele veresuhkru näitudele esinema normist madalamaid veresuhkru näite. Olukorras, kus kaebaja puhul kerkib veresuhkur regulaarselt liiga kõrgele (seda on möönnud ka ETK), saab keskmine veresuhkru näit nn normaalsesse vahemikku jääda üksnes siis, kui liigkõrgeid episoode n-ö tasakaalustavad episoodid, mil veresuhkur on liiga madal. Vastasel juhul ei saaks HbA1c näit
jääda normist madalamaks. Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et kaebajal esinevad hüpoglükeemiad. Kuivõrd TTO ekspertarst ega ETK ekspertarst ei ole kaebaja HbA1c näite piisava põhjalikkusega uurinud, on nad teinud ebaõige järelduse ka hüpoglükeemiate puudumise kohta. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vastustaja on rikkunud uurimiskohustust.
65.Dr Anneli Ojasalu 15.10.2022 koostatud eksperdihinnangus on kaebaja poolt osas V 9 välja toodud unehäirete osas märgitud, et sellega seotud vaevusi on hinnatud valdkonna „Teadvusel püsimine ja enesehooldus“ raames. Samas ei nähtu valdkonna V 4 võtmetegevuse 4.1. juures antud hinnangu põhjendustest ega ka sama 4. valdkonna kokkuvõttest, et ekspertarst oleks unehäiretega seonduvaid vaevusi arvestanud. Seega on vastustaja otsus selles osas põhjendamispuudustega.
66.ETK ekspertarst ei ole kaebaja arvates ennekõike diabeedi põdemisest tingitud uneprobleeme seostanud diabeedi ja hüpoglükeemiate esinemisega. Selles osas on kaebaja aga asjakohaselt selgitanud (vt 25.09.2023 seisukoha p 1.35), et kroonilise unetuse üheks peamiseks põhjuseks võib olla diabeet. Selles kontekstis ei saa kohtu hinnangul piisavaks ning hea halduse põhimõttega kooskõlas olevaks pidada ETK ekspertarst seisukohta, et kaebaja unega seotud probleeme ei saa ilmselt väga suureks pidada, kuna unehäired ei ole vajanud täpsustavaid uuringuid.
67.Olukorras, kus kaebaja on lisaks veresuhkru kõikumisega kaasnenud keskendumisraskustele pidanud oma töövõimelisust kõige enam mõjutavaks asjaoluks haigusega kaasnevaid uneprobleeme, pidanuks vastustaja neid asjaolusid täpsemalt uurima ja analüüsima. Ka ilma meditsiinilise erialateadmiseta on arusaadav, et pidevad uneprobleemid mõjutavad isiku igapäevaelu ning tema töövõimet. Kohus ei ole kõiki asjaolusid arvesse võttes veendunud, et kaebaja unehäiretega kaasnevad piiranguid saaks kahtlusteta pidada puuduvaks (0-4%) või kergeks (5-24%).
68.Kokkuvõttes leiab kohus, et töövõime hindamisel on jäetud olulised asjaolud arvesse võtmata. Seega on ka Eesti Töötukassa 02.12.2022 otsus nr TVH/22/048643 õigusvastane ja tuleb tühistada. Töövõime hindamise otsuse tühistamisel tuleb tühistada ka sellega olemuslikult seotud töövõimetoetust puudutav ETK 05.12.2022 otsus nr TVT/22/061985. Tühistamisnõude rahuldamine tähendab ühtlasi kohustamisnõude rahuldamist. Seega kohustab kohus vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.
69.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
70.Kohtule esitatud taotlusest nähtuvalt koosnevad kaebaja menetluskulud 20 euro suurusest riigilõivust ning 4752 euro suurustest õigusabikuludest. Esitatud kuludokumentide kohaselt osutas volitatud esindaja kaebajale õigusabi kokku 24,75 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabiteenuse osutamisele väidetavalt kulunud aeg ülepaisutatud. Kohus nõustub vastustajaga ning leiab samuti, et taotletud mahus ei ole menetluskulud põhjendatud ega vajalikud. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja volitatud esindaja koostatud seisukohad kordavad osaliselt kaebaja poolt 03.01.2023 kohtule esitatud seisukohti. Lisaks moodustab võrdlemisi suure osa kaebaja 25.09.2023 vastusest ETK seisukohtades ning ekspertarstide ja kaebaja raviarstide epikriisides märgitu taasesitamine. Samuti on vastuses põhjendamatult mahukas osas tsiteeritud erinevates väljaannetes ilmunud artikleid ning muid kaebaja esitatud tõendeid. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades peab kohus õigusabi osutamisega (sh istungil osalemisega) seotud menetluskulusid põhjendatuks 2000 euro ulatuses.
12(13)
Kuivõrd käesolevas asjas on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2), ei olnud tal kohustust riigilõivu tasuda. Kaebaja tasutud riigilõiv on Tallinna Halduskohtu 16.01.2023 määruse alusel kaebajale tagastatud. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 2000 eurot.
71.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.