Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
7.Tõlkida kohtuotsus, välja arvatud osad „Asjaolud ja menetluse käik“ ning „Menetlusosaliste seisukohad apellatsioonimenetluses“, vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. novembril 2023. a (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
3-21-2742
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Xle on 26.01.2021 Tallinna Vangla meditsiiniosakonna määratud laktoosivaba R3 kalorsusega menüü, sest isiku vereanalüüs tõendas primaarse hüpolaktaasia ehk laktoosi (piimasuhkru) talumatust.
2.X esitas 27.08.2021 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses pikaajalise mittepiisava toitlustamisega. Menüüsse tuleb lisada laktoosivabad piimatooted ja valkude hulk ning toidu kalorsus peab olema sama nagu R3 tavamenüüs. Mittevaraline kahju seisneb näljatundes ja enesetunde halvenemises, millega kaasnes nõrkus ja peapööritus.
3.Tallinna Vangla 25.10.2021 otsusega nr 5-37/21/233-4 jäeti taotlus rahuldamata. Taotleja pöördus 24.08.2021 vangla poole, juhtides tähelepanu, et R3 laktoosivaba menüü järgi saab ta vähem valku kui R3 tavamenüü järgi ja soovis laktoosivabade piimatoodete lisamist laktoosivabasse menüüsse. Tallinna Vangla vastas 15.09.2021, et kalorsuse arvestamisel tuvastati viga ning muudatus viidi sisse nii kalorsuse kui ka lisatavate rasvade ja suhkrute osas. Kalorsuse ja valkude osakaalu suurendamisel suurenevad ka teiste toiduainete (liha, kala, muna) kogused. Taotlus laktoosivabade piimatoodete lisamiseks on jäetud rahuldamata. Tervisekaardi kohaselt ei ole taotleja nälja tõttu tekkinud peapöörituse ja nõrkustundega meedikute poole pöördunud. Taotleja ei ole ka kaalu kaotanud, kaaludes 78 kg (16.04.2021); 79,2 kg (12.05.2021) ja 80,2 kg (31.07.2021), mis on 183 cm pikkuse juures normaalkaalu ülemisel piiril. 25.01.2021 vereanalüüsi järgi on kõik näitajad normväärtuses, v.a D-vitamiin, mille vaeguse esinemine talvekuudel on tavapärane. Seega ei nähtu tervise kahjustamist.
4.X esitas 24.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses tema toitlustamisega Tallinna Vanglas. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150) järgi on kaebaja kalorivajadus 2700 kcal, kuid kaebaja menüüs on toidu keskmine kalorite kogus 2226 kcal. Määruse nr 150 § 3 lg 3 järgi peab keskmine valkude kogus vastama rahvatervise seaduse (RTerS) § 8 lg 2 p-s 4 toodule. Selles punktis on viide sotsiaalministri 14.11.2002 määrusele nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutustes“ (määrus nr 131). Määruse nr 131 lisa 3 „Dieettoitude toiduenergia- ja toitainete sisaldus“ järgi on piimavaba dieedi valkude kogus keskmiselt 95 g, rasvade kogus keskmiselt 85 g, süsivesikute kogus keskmiselt 340 g ja keskmiselt 2500 kcal päevas. Määruse nr 150 § 3 lg 3 järgi ei saa valkude kogus olla madalam määruses nr 131 kehtestatud normidest. Lisaks peab määruse nr 150 § 3 lg 1 järgi katma toidu kalorsus ööpäevase vajaduse või olema sellest suurem. Menüü ei vasta nõuetele alates kaebajale laktoosivaba dieedi määramisest, sest menüüst võeti välja kõik toiteväärtust sisaldavad piimatooted, mis asendati veega. Lisaks on liha-, kala- ja munatoodete grupi toiduaineid olnud normist oluliselt vähem ning nende puudust kompenseeris vangla rasvade ja suhkrutega. Kaebaja kaalutõus võis olla põhjustatud vee joomisest või hormonaalsetest häiretest. Määruse nr 150 toidunormidele mittevastavuse mõju lõppemiseks tuleb kaebaja suhtes lugeda 2021. a novembrit, kui Viru Vangla haldusosakond muutis täielikult menüüd.
5.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Toidu valgusisalduse üle on kaebaja avaldanud rahulolematust hiljemgi. Viru Vangla arst selgitas, et laktoositalumatusega kinnipeetaval tuleb laktoosi sisaldavad toiduained jätta menüüst välja ja põhjendatud ei ole määruse nr 131 lisas 3 nimetatud piimavaba dieedi valgukoguse nõudmine. Valgukoguse arvestamisel tuleb aluseks võtta määruse nr 131 lisa 1, mille järgi on kaebaja 2(7)
3-21-2742 vanusegrupi valguvajadus 65 g päevas kahenädalase ajavahemiku jooksul. Kaebaja toitlustamises ei ole olnud puudujääke. Toidust saadav energia ei pea olema võrdne ülemise piirmääraga. Kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et kaebajale oleks tekkinud kahju. Kui menüüs olevad ained erinevad veidi mõne mikrotoitaine osas, siis vaadeldaval lühikesel ajavahemikul ei ole kahjuliku tagajärje tekkimine ka eluliselt usutav. Kaebaja ei ole ka veebruarist augustini 2021 vangla kauplusest oste sooritanud.
6.Tallinna Halduskohtu 14.03.2022 otsusega jäeti X kaebus rahuldamata (p 1), menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 2), asendati avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega ning jäeti avaldamata otsuse p 9 (p 3). Vangistusseaduse (VangS) § 47 järgi korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja pidades silmas elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele (lg 1). Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst (lg 2). Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine (lg 3). Määruse nr 150 § 2 lg 3 järgi jaotatakse kinnipeetavad toiduenergiavajaduse 4 rühma. Määruse lisa 1 allmärkus ** täpsustab, et R3 rühma (2300–2700 kcal) kuuluvad: kuni 50-aaastased keskmise raskusega tööd tegevad naised (PAL 1,8–1,9); üle 51aastased väga rasket tööd tegevad naised (PAL 2,0–2,4); 19–50-aastased mittetöötavad mehed (PAL 1,4–1,5); 31–65-aastased ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); üle 65aastased keskmise raskusega tööd tegevad mehed (PAL 1,8–1,9). Kaebaja oli vaidlusalusel ajavahemikus 39–40 aastat vana, mis tähendab, et sõltumata sellest, kas käsitleda teda mittetöötava mehena või ruumis töötava ja vähe liikuva mehena, on tema päevane toiduenergiavajadus määruse nr 150 järgi 2300–2700 kcal. Määruse nr 150 § 3 lg 1 täpsustab, et kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ja toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%. Kahe nädala toidu keskmine valgukogus peab vastama RTerS § 8 lg 2 p 4 alusel sotsiaalministri määrusega toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses kehtestatud tervisekaitsenõuetele või ületama kehtestatud norme, kuid mitte rohkem kui 1,5 korda (§ 3 lg 3). Kahe nädala toiduenergiavajadusest peavad katma teraviljatooted vähemalt 34% E, piimatooted 15% E, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15% E, lisatavad rasvad 11% E, kartul 9% E, puuvili ja köögiviljad kokku 9% E ning suhkur 7% E (§ 3 lg 4). Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m2, naised pikkusega üle 180 cm ja mehed pikkusega üle 190 cm peavad saama lisaks tabelis 1 esitatud normikohasele toiduenergiavajadusele toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal (§ 4 lg 2). Haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate ja nende laste toidunormi määrab tervishoiutöötaja, kes arvestab seejuures määruse nr 150 ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud tervisekaitsenõudeid (§ 4 lg 1). Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja selgitas, et piimatoodetes esineb erineval määral laktoosi ning piimatoodete taluvus on väga individuaalne ja võib ajas muutuda. Vanglas üldjuhul individuaalseid menüüsid ei koostata ja tõendatud hüpolaktaasiaga kinnipeetavate menüü on laktoosivaba. Määruse nr 131 lisa 3 täpsustab piimavaba dieedi nõudeid, sh valgu, toidurasvade, süsivesikute ja toiduenergia kogust. Laktoosivaba menüüd määruses reguleeritud ei ole. Sotsiaalministeerium selgitas, et määruse nr 131 lisas 1 sätestatud toitainekogused, sh minimaalne valgukogus, on tavatoidule. Tavatoidu toiduenergia- ja toitainete sisalduse, sh valgukoguse osas 3(7)
3-21-2742 tehakse muudatusi haigusest tingitud põhjustel ja vajaduse korral määratakse isikule dieettoit. Dieettoitude valmistamisel võib lähtuda lisas 3 sätestatud dieettoitude toiduenergia- ja toitainesisaldustest. Samuti võib arst määrata dieettoidule erinõuded. Lisas 3 toodud dieettoitude valgukogused lähtuvad konkreetsest dieedist. Laktoosivaba menüü ei ole samatähenduslik piimavaba menüüga. Laktoosivaba menüüd järgivad inimesed, kelle organismis on laktaasi puudulikkus, mistõttu tekivad nende organismis raskused piimasuhkru (laktoos) lõhustamisega ja see tekitab neile tervisekaebusi. Laktoosivaba dieedi puhul on võimalik piimatooted asendada laktoosivabade piimatoodetega ning ka teiste toidutoodete puhul tuleb jälgida, et need ei sisaldaks laktoosi. Piimavaba dieedi järgmine on vajalik kaseiinitalumatusega inimestel, kelle organism ei suuda lõhustada piimavalku (kaseiini). Kaseiinitalumatusega inimese dieet ei tohi seega sisaldada toiduaineid, mis sisaldavad kaseiini. Piimatoodetes või piima sisaldavates toidutoodetes on aga kaseiin. Sel puhul võib näidustatud olla piimavaba dieedi kasutamine, mis tähendab, et toitumisel on välistatud kõik piima sisaldavad toidutooted. Sama seisukoha on andnud ka Viru Vangla arst. Erialaspetsialistide seisukohtadest nähtub, et laktoosivaba menüü ei ole sama piimavaba menüüga. Vangla on õigesti jätnud lähtumata määruse nr 131 lisas 3 toodud piimavabast menüüst. Kaebaja päevane toidunorm tuleneb määruse nr 150 § 2 lg-st 3, st kuulumisest rühma R3. Tema toiduenergiavajadus on 2300–2700 kcal. Kaebaja toidu keskmine valgukogus tuleb määruse nr 150 § 3 lg 3 kohaselt tuvastada määruse nr 131 alusel. Määruse nr 131 lisa 1 täpsustab, et meeste vanuses 31–50 toitainevajadus valkude osas on vähemalt 65 g päevas. Määrusest nr 131 tuleb lähtuda üksnes valgukoguse tuvastamisel ning muude nõuete osas tuleb lähtuda määrusest nr 150. Vanglal on kaebaja menüü kujundamisel arsti määratud suuniseid ja määruseid nr 150 ja 131 järgides suur kaalutlusruum. Kuni kaebajale ei ole arsti korraldusega määratud piimavaba dieeti, ei saa vangla kaebaja toitlustamisel lähtuda ka piimavaba dieedi nõuetest, sh valgukogusest. Vastustaja on vastuses kahju hüvitamise taotlusele möönnud, et kalorsuse arvestamisel tuvastati viga ning muudatus viidi sisse nii kalorsuse kui ka lisatavate rasvade ja suhkrute osas. Vastustaja parandas oma vea. Vastustajal on ka õigus selles, et kaebajale ettenähtud toidunorm ei ole 2700 kcal, vaid vahemikus 2300–2700 kcal; samuti peab kaebaja saama toidust keskmisel valku 65 g päevas, mitte piimavaba menüü kohaselt 95 g päevas. Seega on vangla eksimus kaebaja toitlustamisel kaebaja toodust väiksema mõjuga. Kaebaja peab tervisekahjuks näljatunnet ning enesetunde halvenemist, millega kaasnes nõrkus ja peapööritus. Vangla esitatud andmetest nähtub, et kaebaja taotles 25.01.2021 laktoosivaba toitu, samuti kõikide vitamiinide ja mineraalide analüüse. Kaebajale määrati laktoosivaba toit 26.01.2021. Pärast dieedi korrigeerimist on kaebajal on olnud probleeme peavalude, silmade, artroosi ja D-vitamiini puudusega. Kaebaja kaal oli vanglasse saabudes 81 kg ning see on jäänud vaidlusaluse aja jooksul ligikaudu samaks, taastudes 78 kg-lt 80,2 kg-ni. Kaebaja tervisekaardi kannetest puuduvad pöördumised meditsiinitöötaja poole, mida saaks seostada näljatunde, nõrkuse ja peapööritusega. Arvestades kaebaja tervisekaebuste mitmekesisust, on ebatõenäoline, et nende murede tekkimisel oleks kaebaja jätnud tervishoiutöötaja poole pöördumata. Kaebaja tervisemured vaidlusalusel ajavahemikul on kattunud varasemaga, ei nähtu ka olemasolevate terviseprobleemide süvenemist. D-vitamiini vaegus oli kaebajal juba enne laktoosivaba menüü määramist. Kaebajale mittevaralise kahju tekkimine on tõendamata, mistõttu ei mõista kohus kaebajale hüvitist välja. Isegi kui oletada, et nõuetele mittevastav toitlustamine tekitab igal juhul tervisekahjusid, sh kui tervisekahju kohta tõendid puuduvad, ei ole vajalik õigusvastasuse kindlaks tegemine HKMS § 41 lg 5 alusel. Kaebaja esitatud primaarnõue vanglale toidunormide ülevaatamiseks ja parandamiseks oli edukas ning vangla parandas vea kohe. Vangla on probleemi 4(7)
3-21-2742 tunnistanud ja selle veelkordne tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis ei ole preventiivsel ega rehabiliteerival eesmärgil vajalik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palus 30.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.03.2022 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Grupi R3 keskmine toiduenergia vajadus on 2500–2800 kcal. Vale on halduskohtu seisukoht, et keskmine valgusisaldus kaebaja menüüs määratakse määruse nr 131 lisa 1 alusel. Sotsiaalministeeriumi selgitustest järeldub, et laktoosivabas menüüs ei ole suuremat valgunormi, sest asendades piimatooted laktoosivabade piimatoodetega, saab inimene piimavalku samas koguses nagu ka laktoosi sisaldavaid piimatooteid tarbides. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja menüüst võeti välja kõik piimatooted neid laktoosivabade toiduainetega asendamata ja kaebaja menüü on justnimelt piimavaba. Valgusisaldus kaebaja menüüs oli alla normi ca 1/5 ehk 500 kcal võrra. See on võrdlemisi suur kõrvalekalle, millega kaasneb näljatunne, nõrkus ja pearinglus. Kaebaja kaebas nõrkust ning nõudis analüüside tegemist vitamiinide ja mineraalide sisalduse osas, sest vangla toiduga ei saanud kaebaja kõike vajalikku. Seoses näljatundega ei pidanud kaebaja põhjendatuks arsti poole pöörduda, sest arsti poole pöördutakse tõsisemate kaebustega. Ka pearinglusest ja nõrkusest ei ole kaebaja pidanud põhjendatuks igal korral arsti teavitada. Kui kohus leiab, et valgu kogus kaebaja menüüs peab tuginema määruse nr 131 lisale 1, peab ka siis olema valgu kogus vähemalt 65 g.
8.Tallinna Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebajale ei ole tervisekahju tekkinud. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oleks jätnud tervishoiutöötajale avaldamata oma väidetavad vähesest toidust tekkinud terviseprobleemid, seda enam, et tervisekaardi kannetest nähtuvalt on ta meedikute poole pöördunud erinevate probleemidega, mitte ainult erakorralistega. Alatoitumuse üks põhilisi tunnuseid on kaalukaotus, kuid kaebaja kaal on olnud stabiilne, 2021. a suvel väikese liikumisega üles. See sai juhtuda ainult juhul, kui vangla poolt pakutud toit ja selles sisalduv energia kattis kaebaja reaalse (mitte arvestusliku) toiduenergiavajaduse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudmisel kaebaja kahju hüvitamise taotluse, mille vangla on 27.08.2021 registreerinud nr-ga 5-37/21/233-1, ja 16.09.2021 nr-ga 5-37/21/233-3 registreeritud kaebaja vastuse ning kaebaja 23.08.2021 pöördumise, mille Tallinna Vangla registreeris nr-ga 5-8/21/21672-1. Ringkonnakohus võtab need tõendid asja õigeks lahendamiseks toimikusse.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada vastustajale, et HKMS § 28 lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida.
5(7)
3-21-2742 Vastustaja on halduskohtumenetluses põhjendamatult esitanud ebavajalikke tõendeid. Praeguses haldusasjas ei ole vaidluse all kõikide Tallinna Vangla kinnipeetavate toitlustamine. Seetõttu on ka ilmselgelt põhjendamatu esitada asjasse mittepuutuvaid tõendeid nagu tuberkuloosihaigete, suhkruhaigete, rasedate, moslemite jms menüüsid ning toidunorme Tallinna Vanglas. Kuigi halduskohus ei ole neid tõendeid tagastanud, koormavad need kohtutoimikut ja takistavad asja kiiret ja võimalikult väikeste kuludega lahendamist.
11.Ringkonnakohus on asja lahendamisel lähtunud vastustaja 04.01.2022 halduskohtule esitatud tõenditest XJuuli-okt2021Arvutus.pdf (dtl 60); laktoosivaba toit arsti soovitusel alates 23.02.2021 veebruar, märts, aprill (dtl 127); LaktoosVeebruar2021Tallinn (dtl 161). Teised esitatud menüüd ja arvestused ei ole asjakohased. Kuigi vastustaja on esitanud ka dokumendi „laktoosivaba R3 menüü“ (dtl 65), ei ole aru saada, millise ajavahemiku kohta see on esitatud. Ringkonnakohus seda asja lahendamisel arvestada ei saa. November–detsember 2021 laktoosivaba menüü (dtl 66) ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohane, sest vaidlus puudutab ajavahemikku veebruarist septembrini 2021. II
12.Kaebajale on 26.01.2021 Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poolt määratud laktoosivaba R3 kalorsusega menüü. Kaebajale pakutav menüü sisaldas vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt 01.02.2021–22.02.2021 keskmiselt 2456,64 kcal ja valku keskmiselt 69,12 g; 23.02.2021– 30.04.2021 keskmiselt 2657 kcal (valgusisaldust kalkulatsioonidest ei nähtu); 01.07.2021– 19.09.2021 keskmiselt 1912 kcal ja valke 57 g. Ajavahemiku kohta 01.05.2021–30.06.2021 ei ole vastustaja tõendeid esitanud, sest programm, mis võimaldaks menüüdest väljavõtteid teha, ei ole vastustaja sõnul enam kasutusel.
13.Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda vangla menüü koostamisel lähtumist endale meelepärastest toiduainetest ja toitudest (Riigikohtu 06.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-66-13 p 23). Siiski peab kinnipeetava toitlustamine olema vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja pidama silmas elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele (VangS § 47). Tallinna Vangla kodukorra p 9.1 järgi toimub kinnipeetavate isikute toitlustamine määruse nr 150 alusel. Kaebaja toidu keskmine valgukogus tuleb määruse nr 150 § 3 lg 3 järgi tuvastada määruse nr 131 alusel.
14.Vastustaja on selgitanud, et vanglas üldjuhul individuaalseid menüüsid ei koostata ja tõendatud hüpolaktaasiaga kinnipeetavate menüü on laktoosivaba. Kuigi vanglal on kinnipeetavate toitlustamisel suur kaalutlusõigus, peab kinnipeetavale pakutav päevane toidunorm katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse (määrus nr 150 § 1 lg 2). Laktoosivaba dieet ei tähenda siiski kõikide piimatoodete menüüst välja jätmist. Laktoositalumatusega isikute menüüs on võimalik laktoosi sisaldavad piimatooted asendada hapendatud või fermenteeritud piimatoodetega.1 Vastustaja tegevus piimatoodete asendamata jätmisel ei ole iseenesest õigusvastane, kuid ka arsti korraldusel määratud menüü koostamisel tuleb lähtuda sellest, et kinnipeetava kahe nädala toidu keskmine valgukogus peab vastama määruses nr 131 kehtestatud tervisekaitsenõuetele või ületama kehtestatud norme, kuid mitte rohkem kui 1,5 korda.
15.Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kuni kaebajale ei ole arsti korraldusega määratud piimavaba dieeti, ei saa vangla kaebaja toitlustamisel lähtuda piimavaba dieedi nõuetest, sh valgukogusest. Sotsiaalministeerium on selgitanud, et määruse nr 131 lisas 1 sätestatud toitainekogused, sh minimaalne valgukogus, on tavatoidule ning dieettoitude valmistamisel võib lähtuda lisas 3 sätestatud dieettoitude toiduenergia- ja toitainesisaldustest. Kaebaja menüüst on välja jäetud kõik piimatooted, neid laktoosivabade piimatoodetega asendamata. Kaebajale oli küll ette nähtud laktoosivaba dieet, ent talle pakuti piimavaba dieeti. Seetõttu tuleb kaebaja valgukogust arvestada määruse nr 131 lisa 3 järgi, milleks on piimavaba dieedi korral 90–100 g päevas, ehk keskmiselt 95 g päevas kahenädalase ajavahemiku jooksul. Kohtumenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt oli vaidlusalusel ajavahemikul kaebaja menüüs sisalduv päevane keskmine valgukogus 63 g (vahemikus 57–69 g), st määruse nr 131 lisas 3 nimetatust väiksem.
16.Kaebaja päevane toiduenergiavajadus määruse nr 150 järgi on 2300–2700 kcal. Vangla tegevust tuleb pidada õigusvastaseks kaebaja menüü osas ajavahemikul 01.07.2021–19.09.2021, mil menüüs sisalduv kalorite hulk oli määruses nr 150 ettenähtust väiksem, sisaldades keskmiselt 1912 kcal.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja käitunud õigusvastaselt, pakkudes kaebajale ajavahemikul 01.02.2021–19.09.2021 toitu, mille valgukogus oli keskmiselt 63 g päevas, ning ajavahemikul 01.07.2021–19.09.2021 toitu, mille kalorsus oli 1912 kcal.
18.Ringkonnakohus peab piisavaks hüvitiseks vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebaja tervisekaardi kanded ei kinnita kaebajale tervisekahju tekkimist. Alatoitlustamisel on tavapärane kaalulangus. Kaebaja ei ole kaalu kaotanud. Ei ole usutav, et kaebaja kehamassi mõõdeti olukorras, kus vedelikusisaldus organismis oleks massi iga kord mõjutanud. Kaebaja kehakaalu on mõõdetud korduvalt. Kaebaja tervisekaardi kanded ei kinnita kaebaja tervise kahjustumist seoses nõuetele mittevastava toitlustamisega ajavahemikul 01.02.2021–19.09.2021 ka muul viisil. Näljatunne ei saanud kaebajal olla nende tõendite valguses väga suur ja pidev. Kaebaja pöördus vangla poole toitlustamise küsimuses alles 2021. a septembris, mis viitab, et probleem ei olnud akuutne.
19.Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada ja uue otsusega kaebus osaliselt rahuldada. Vastustaja tegevus tuleb tunnistada kaebaja toitlustamisel ajavahemikul 01.02.2021– 19.09.2021 õigusvastaseks ja muus osas jätta kaebus rahuldamata.
20.Halduskohtus ega apellatsioonimenetluses ei ole menetlusosalised menetluskulude kandmist väitnud. Kaebus oli riigilõivuvaba.
21.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kaebajale on antud menetlusabi tõlkimiseks. Seetõttu tuleb kohtuotsus, välja arvatud varasemat menetlust kirjeldav ja menetlusosaliste seisukohti kajastav osa, tõlkida vene keelde.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.