XX kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava toitlustamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega ja jätta otsuse punkt 9 avaldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.04.2022. a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 27.08.2021 Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses pikaajalise mittepiisava toitlustamisega. Isik taotles, et menüüsse lisataks laktoosivabad piimatooted ning et valkude hulk ja toidu kalorsus oleks sama nagu R3 tavamenüüs. Mittevaraline kahju seisneb näljatundes ja enesetunde halvenemises, millega kaasnes nõrkus ja peapööritus. Tallinna Vangla 25.10.2021 vastusega nr 5-37/21/233-4 jäeti taotlus rahuldamata (dtl 6). Taotleja pöördus 24.08.2021 vangla poole, milles juhtis tähelepanu, et R3 laktoosivaba menüü järgi saab vähem valku kui R3 tavamenüü järgi ja soovis laktoosivabade piimatoodete lisamist laktoosivabasse menüüsse. Tallinna Vangla vastas 15.09.2021, et kalorsuse arvestamisel tuvastati viga ning muudatus viidi sisse nii kalorsuse kui ka lisatavate rasvade ja suhkrute osas. Kalorsuse ja valkude osakaalu suurendamisel suurenevad ka teiste toiduainete (liha, kala, muna) kogused. Taotlus laktoosivabade piimatoodete lisamiseks on jäetud rahuldamata, mh vaideotsusega. Tervisekaardi kohaselt ei ole taotleja nälja tõttu tekkinud peapöörituse ja nõrkustundega meedikute poole pöördunud. Ka ei ole kaebaja kaalu kaotanud – isik kaalus 16.04.2021 78 kilo; 12.05.2021 79,2 kilo ja 31.07.2021 80,2 kilo, mis on 183 cm pikkuse juures normaalkaalu ülemisel piiril. Kaebajale on 25.01.2021 tehtud vereanalüüs, millest selgub, et kõik on normväärtuses, v.a D-vitamiin, mille vaeguse esinemine talvekuudel ei ole üllatav. Seega ei nähtu tervise kahjustamist. 1(5)
2.XX esitas 24.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglases summas. - Kaebaja kalorivajadus on 2700 kcal. Kaebaja esitas vanglale 24.08.2021 arvutuse, et tema menüüs on toidu keskmine kalorite kogus 2226 kcal. - Kaebaja ei vaidlusta muudetud menüü keskmist kalorsust hetkel, kuid kaebaja leiab, et valkude kogus ei vasta tegelikkusele. Piimavaba menüü korral peab valkude kogus olema keskmiselt 95 g päevas. - Kaebajale pakutud menüü ei vasta kaebajale laktoosivaba dieedi määramisest alates nõuetele, kuna menüüst võeti välja kõik toiteväärtust sisaldavad piimatooted, mis asendati veega. Lisaks on liha-, kala- ja munatoodete grupi toiduaineid olnud normist oluliselt vähem; lisatud suhkruid ja rasvu aga üle normi. - Kaalu kõikumine 2 kg võrra üles või alla ei ole määrav. Võimalik, et kaebaja kaal tõusis seetõttu, et ta hakkas väga palju vett jooma. Võimalikud on ka hormonaalsed häired, kuid kaebaja ei seosta hormonaalseid muutuseid võimaliku alatoitumisega (dtl 50). Hormonaalsete muutuste võimalus on oletuslik (samas). Fakt on see, et kaebaja toitumine oli alla normi.
3.Vastustaja leiab, et üheks tuumküsimuseks on, millisele normile peab vastama kaebajale pakutava toidu valgukogus. Kaebajale on vanglas määratud laktoosivaba menüü. Kaebaja leiab, et tema arvates peab sellisel juhul olema toidu valgukoguse arvutamise aluseks sotsiaalministri määruse nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses“ lisas 3 sätestatud valgukogus. Viru Vangla arst dr Henry Silvet andis 22.12.2021 vastuse, et kui vangil on laktoositalumatus, siis tuleb laktoosi sisaldavad toiduained jätta tema menüüst välja ja põhjendatud ei ole eelviidatud määruse nr 131 lisas 3 kirjeldatud piimavaba dieedi valgukoguse nõudmine. Ehk siis valgukoguse arvestamisel tuleb aluseks võtta määruse nr 131 lisa 1 ning selle järgi on kaebaja vanusegrupi valguvajadus 65 g päevas kahenädalase ajavahemiku jooksul. Kaebaja toitlustamises ei ole olnud puudujääke, mis oleks toonud kaasa kahjuliku tagajärje. Toidust saadav energia ei pea olema võrdne ülemise piirmääraga. On ebaselge, kust pärinevad kaebaja arvutuste algandmed ning erinevad tooted võivad olla erineva toitainesisaldusega. Kaebajale ei ole kahju tekkinud, sest seda ei kinnita kaebaja terviseandmed. Kui menüüs olevad ained ongi veidi nihkes (nt mõne mikrotoitaine osas), siis vaadeldava üpris lühikese ajaperioodi puhul ei ole kahjuliku tagajärje tekkimine eluliselt usutav. Kaebaja ei teinud ajaperioodil veebruarist augustini 2021 kauplusest sisseoste.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Käesolevas asjas on vaidluse all kaebajale määratud laktoosivabale menüüle esitatavad nõuded ja nende nõuete täitmata jätmisest tekkinud kahju. Kaebajale määrati laktoosivaba menüü R3 kalorsusega 26.01.2021 (dtl 8). Kaebaja esitas vanglale kahjunõude 27.08.2021 (dtl 6) ning taotluse vastuses on kinnitatud, et kaebaja menüüd muudeti 2021. aasta septembris. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas vaidluse all üksnes menüü, mille alusel kaebajat toitlustati veebruarist septembrini 2021. aastal ehk kokku kuni 8 kuu jooksul. Kohus märgib, et kahju hüvitamise taotlemisel muutub sissenõutavaks ka ettenähtav tulevikus tekkiv kahju. Seetõttu loeb kohus kaebusega käsitletuks ka vangla tegevusega võimaliku tekkinud kahju, mis tekkis kahjuhüvitise taotlemisest kuni menüü muutmiseni septembris 2021.
5.VangS § 47 sätestab järgmist: - lg 1 - Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. 2(5)
- lg 2 - Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst. - lg 3 - Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Sotsiaalministri 31.12.2022 määruse nr 1501 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 2 lg 3 sätestab, et toiduenergiavajaduse järgi jaotatakse kinnipeetavad 4 rühma, mh R3 – 9,6–11,3 MJ (ehk 2300– 2700 kcal). Määruse lisa 1 allmärkus ** täpsustab, et R3 rühma (2300–2700 kcal) kuuluvad: kuni 50-a keskmise raskusega tööd tegevad naised (PAL 1,8–1,9); üle 51-a väga rasket tööd tegevad naised (PAL 2,0–2,4); 19–50-a mittetöötavad mehed (PAL 1,4–1,5); 31–65-a ruumis töötavad ja vähe liikuvad mehed (PAL 1,6–1,7); üle 65-a keskmise raskusega tööd tegevad mehed (PAL 1,8–1,9). Kaebaja oli vaidlusalusel perioodil 39-40 aastat vana, mis tähendab, et sõltumata sellest, kas käsitleda teda mittetöötava mehena või ruumis töötava ja vähe liikuva mehena, on tema toiduenergiavajadus määruse järgi 2300–2700 kcal. Kaebaja ei ole enda kuulumist rühma R3 vaidlustanud. Määruse erinevad sätted täpsustavad veel järgmist: - Kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toi du-
-
-
-
normile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12% (§ 3 lg 1). Kahe nädala toidu keskmine valgukogus peab vastama „Rahvatervise seaduse” § 8 lõike 2 punkti 4 alusel sotsiaalministri määrusega toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses kehtestatud tervisekaitsenõuetele või ületama kehtestatud norme, kuid mitte rohkem kui 1,5 korda (§ 3 lg 3). Kahe nädala toiduenergiavajadusest peavad katma teraviljatooted vähemalt 34% E, piimatooted 15% E, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15% E, lisatavad rasvad 11% E, kartul 9% E, puuvili ja köögiviljad kokku 9% E ning suhkur 7% E (§ 3 lg 4). Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m2, naised pikkusega üle 180 cm ja mehed pikkusega üle 190 cm peavad saama lisaks tabelis 1 esitatud normikohasele toiduenergiavajadusele toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal (§ 4 lg 2). Haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate ja nende laste toidunormi määrab tervishoiutöötaja, kes arvestab seejuures käesoleva määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud tervisekaitsenõudeid (§ 4 lg 1).
Vangla on selgitanud, et kaebaja pikkus on 183 cm (dtl 7), seega ei pea kaebaja saama lisatoitu (§ 4 lg 2). Kaebaja korral tuleb arvestada ka sotsiaalministri määrustega kehtestatud tervisekaitsenõudeid (§ 4 lg 1), mis on määruse nr 150 muude sätete osas erinormiks, kui esinevad määruse kohaldamisele vastavad asjaolud.
6.Meditsiiniosakonna juhataja selgitas 19.08.2021 vastuses nr 5-8/21/18690-2 (dtl 10), et kaebajale on laktoosivaba menüü määratud, kuna vereanalüüs tõendas primaarse hüpolaktaasia ehk laktoosi (piimasuhkru) talumatuse esinemist. Piimatoodetes esineb erineval määral laktoosi ning piimatoodete taluvus on väga individuaalne ja võib ajas muutuda. Vanglas üldjuhul individuaalseid menüüsid ei koostata ja tõendatud hüpolaktaasiaga kinnipeetavad saavad laktoosivabad menüüd. Sotsiaalministri 14.11.2002 määrus nr 1312 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses“ lisa 3 täpsustab piimavaba dieedi nõudeid, sh valgu, toidurasvade, süsivesikute ja toiduenergia kogust. Laktoosivaba menüüd määruses reguleeritud ei ole. Kohus küsis käesolevas asjas sotsiaalministri kui määrusandja selgitust, kas määruses nr 131 oli õiguslooja eesmärk reguleerida piimavaba menüü kaudu ka laktoosivaba menüüd (dtl 208). Sotsiaalministeerium vastas kohtule järgmiselt (dtl 220): Laktoosivaba menüü ei ole samatähenduslik piimavaba menüüga. Laktoosivaba menüüd järgivad tervisest tulenevatest põhjustest inimesed, kellel on laktoositalumatus. Täpsemalt on neil inimestel organismis ensüümi laktaas puudulikkus, mistõttu tekivad nende organismis raskused piimasuhkru ehk laktoosi lõhusta1
misega ning see tekitab neil tervisekaebusi. Laktoosivaba dieedi puhul on võimalik piimatooted asendada laktoosivabade piimatoodetega ning ka teiste toidutoodete puhul tuleb jälgida, et need ei sisaldaks laktoosi. Piimavaba dieedi järgmine on vajalik inimestel, kellel on kaseiinitalumatus. Selliste inimeste organism ei suuda lõhustada piimavalku ehk kaseiini. Kaseiinitalumatusega inimese dieet ei tohi seega sisaldada toiduaineid, mis sisaldavad kaseiini. Piimatoodetes või piima sisaldavates toidutoodetes on aga kaseiin. Sel puhul võib näidustatud olla piimavaba dieedi kasutamine, mis tähendab, et toitumisel on välistatud kõik piima sisaldavad toidutooted.
Sama seisukoha on selgitanud ka Henry Silvet, Viru Vangla arst (dtl 195): laktoositalumatuse korral ei tohi kinnipeetav saada laktoosi toiduga, kuid kõik muu jääb samaks. Vang peab saama tavalise valgukoguse, lisakogust valku saama ei pea; vaid laktoosi sisaldavad tooted on toidust kõrvaldatud. Eeltoodust nähtub erialaspetsialistide seisukohtadest üheselt, et laktoosivaba menüü ei ole sama piimavaba menüüga. Laktoosivaba (ehk piimasuhkruta) menüü korral isikule eraldi valku juurde ei anta ning lähtuda tuleb tavapärasest valgukogusest (vt järgmine punkt). Piimavaba dieet aga tähendab piimavalgu s.o kaseiinita dieeti, mille korral on isikule ettenähtud suurem valgukogus. Niisiis on vangla õigesti jätnud lähtumata sotsiaalministri määruse nr 131 lisas 3 toodud piimavabast menüüst.
7.Eeltoodust tuleneb kaebaja päevane toidunorm määruse nr 150 § 2 lg-st 3 ehk kuulumisest rühma R3 on tema toiduenergiavajadus 2300–2700 kcal. Kaebaja toidu keskmine valgukogus tuleb määruse nr 150 § 3 lg 3 kohaselt tuvastada määruse nr 131 alusel. Määruse nr 131 lisa 1 täpsustab, et meeste vanuses 31-50 toitainevajadus valkude osas on vähemalt 65 grammi päevas. Kohus märgib, et määrusest nr 131 (Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses) tuleb lähtuda üksnes valgukoguse tuvastamisel ning muude nõuete osas tuleb lähtuda määrusest nr 150 (Toidunormid kinnipidamisasutustes). Vanglal on kaebaja menüü kujundamisel suur kaalutlusõigus, järgides arsti määratud suuniseid. Kui määrustes nr 150 ja 131 toodud tingimused on täidetud, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus tegemaks konkreetseid ettekirjutusi, milliste toodetega tuleb laktoosi sisaldavad toiduained asendada. Kuni kaebajale ei ole arsti korraldusega määratud piimavaba dieeti, ei saa vangla kaebaja toitlustamisel lähtuda ka piimavaba dieedi nõuetest, sh valgukogusest.
8.Vastustaja on 25.10.2021 vastuses kahju hüvitamise taotlusele möönnud, et kalorsuse arvestamisel tuvastati viga ning muudatus viidi sisse nii kalorsuse kui ka lisatavate rasvade ja suhkrute osas (dtl 6). Seega on vangla möönnud õigusvastast tegevust. Mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on aga sellise kahju olemasolu. Mittevaraline kahju, mis on tekitatud isiku väärikuse alandamise, vabaduse võtmise või kodu või eraelu puutumatuse rikkumisel, ei ole tõsikindlalt tõendatav, vaid hinnatav isiku kirjelduse alusel ning mõistliku kõrvalvaataja vaatest, millist valu ja hingelist kannatust võib konkreetne riive isikule kaasa tuua. Kaebaja ei väida inimväärikuse alandamist, vaid oma tervise kahjustamist. Tervise kahjustamine on objektiivne asjaolu, mille olemasolu peavad tõendid toetama. Ainuüksi toitlustamisnormide rikkumine ei too kaasa kahju hüvitamist, kui puudub kahju, mida hüvitada. Kui puudub ilmselgelt kahju, mida hüvitada, puudub vajadus ka tuvastada kaebajale tekitatud riive täpne ulatus.
10.Eeltoodust tuleneb, et kaebajale mittevaralise kahju tekkimine on tõendamata, mistõttu ei mõista kohus kaebajale välja kahju hüvitist ka omal õiglasel äranägemisel. Ka siis, kui oletada, et nõuetele mittevastav toitlustamine tekitab igal juhul tervisekahjusid, sh kui tervisekahju kohta tõendid puuduvad, leiab kohus, et asjas ei ole vajalik ka õigusvastasuse kindlaks tegemine HKMS § 41 lg 5 alusel. Kaebaja esitatud primaarnõue vanglale – s.o toidunormide ülevaatamiseks ja parandamiseks oli edukas ja vangla parandas olukorra koheselt. Seega on vangla probleemi tunnistanud ning selle veel4(5)
kordne tuvastamine kohtuotsuse resolutsioonis ei ole preventiivsel ega rehabiliteerival eesmärgil vajalik. Vastustajal on ka õigus selles, et kaebajale ettenähtud toidunorm ei ole 2700 kcal, vaid vahemikus 2300-2700 kcal; samuti peab kaebaja saama toidust keskmisel valku 65 grammi päevas, mitte piimavaba menüü kohaselt 95 grammi päevas. Seega on vangla eksimus kaebaja toitlustamisel kaebaja toodust väiksema mõjuga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja poolte kulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
OSALISELT JÕUSTUNUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
OKTOOBRI
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.