Xi kaebus Eesti Töötukassa 06.02.2023 otsuse nr TVH/23/005718 ja 13.03.2023 vaideotsuse nr VO/23/412 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.11.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 1(12)
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 18.01.2023 Eesti Töötukassale (ETK või vastustaja) töövõime hindamise taotluse.
2.ETK tuvastas 06.02.2023 otsusega nr TVH/23/005718, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse kohaselt on isikul kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Isikul on selja ja jalgade valu tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade läbimine jalgsi (rahulikus tempos, puhates), treppidest käimine (toetudes käsipuule), pikaaegne seismine ja istumine (vajab asendivahetust), kükitamine. Tekkiva käevalu ja krambi tõttu on kergelt piiratud peenmotoorilised tegevused (kirjutamine). Muudes valdkondades ei leidnud piirangud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kuigi isikul esinevad eelnimetatud valdkondades ja tegevustes piirangud, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Kaebaja esitas 07.02.2023 vaide ETK 06.02.2023 otsusele. Vaide kohaselt on tal aastast 1994 fibromüalgia diagnoos. Seetõttu on tal kroonilised valud, nendega seotud depressioon ning liikuvus väheneb aasta-aastalt. Hiiumaal elades on tal keeruline eriarsti juures käia, mistõttu ravib teda peamiselt perearst. Teades, et haigust ravida ei saa, ei näe ta mõtet kulutada eriarstide aega.
4.ETK jättis 13.03.2023 vaideotsusega nr VO/23/412 kaebaja vaide rahuldamata. Otsuse tegemise ajal eksperdiarvamuse koostanud tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis vaide lahendamise raames uuesti isiku terviseandmeid ning jäi esialgse seisukoha juurde. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita isiku enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet.
5.Kaebaja esitas 09.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 06.02.2023 otsuse nr TVH/23/005718 ja 13.03.2023 vaideotsuse nr VO/23/412 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja nõuab ETK 06.02.2023 otsuse nr TVH/23/005718 ja 13.03.2023 vaideotsuse nr VO/23/412 tühistamist ning vastustaja kohustamist vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
7.Kaebaja on 56 aastane ning ta on viimase viie aasta jooksul saanud vähenenud töövõime tõttu toetust.
8.Tal diagnoositi 1990. aastatel fibromüalgia ning sellega kaasnevad pidevad kroonilised valud, väsimus ja muud funktsionaalsed häired.
9.Kaebaja ei ole viimasel ajal eriarstide juures käinud, kuna nende töökoormus on suur ning kaebaja hinnangul oleks pelgalt oma senisele terviseseisundile kinnituse saamiseks arsti aega kulutada ebaeetiline. Kaebaja tervisega on kõige paremini kursis teda juba aastakümneid ravinud perearst.
10.Kaebajat ei saa otseselt terveks ravida ning vaevuste leevendamiseks peab ta puhkama, liikuma ning stressi vältima. Igal kevadel käib ta Kärdlas taastusraviosakonnas võimlemas ning 2(12)
külastab paaril korral aastas füsioterapeuti. Tänu sellele saab ta iseseisvalt hakkama ning osaliselt ka tööd teha.
11.ETK on vaideotsuses märkinud küll seda, et kaebaja on vähe valuvaigisteid võtnud, kuid jätnud tähelepanuta, et ta võtab antidepressante, mis vähendavad kroonilise valu tajumist.
12.Töötukassa pole arvestanud perearsti välja toodud asjaoluga, et kaebaja on proovinud eri töid, kuid ei jaksa neid teha. Selleks, et töötada omas tempos ning enda valitud aegadel, töötab kaebaja temale kuuluvas väikeses äriühingus.
13.Vaidlustatud otsus on otseselt vähendanud kaebaja elukvaliteeti. Hoolimata sellest, et kaebajal pole täielikku töövõimet, on ta ETK otsuse tulemusena jäänud ilma toetusest, mis võimaldas tal olla ravikindlustatute nimekirjas ning saada väikest tuge.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Vastustaja hinnangul on vaidlustatud otsused õiguspärased.
16.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 18.01.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed, väljavõte tervise infosüsteemist viimase viie aasta kohta vaideotsuse seisuga 13.03.2023). Kaebaja ise on 13.03.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas. Vaide esitaja on märkinud piirangud ka muude tervisehäirete osas.
17.Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS Arstikeskus Confido ekspertarst Ivar Vipp , võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 04.02.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 06.02.2023 otsusega nr TVH/23/005718 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
18.Kaebaja esitas töötukassale vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega ning esitas täiendavad selgitused temal esinevate tegutsemispiirangute kohta. TTO ekspertarst analüüsis 25.02.2023 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Vastustaja rõhutab siinkohal, et juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, sh selleks hetkeks lisandunud terviseandmed, vaide, samuti kõik isiku poolt esitatud lisadokumendid ning TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas, kes nõustus TTO toodud põhjendustega eksperdiarvamuses.
19.Kaebaja on 18.01.2023 tegutsemispiirangud:
töövõime
hindamise
taotluses
märkinud
järgmised
1.Liikumise valdkond:
3(12)
1.1.Liikumine eri tasapindadel – kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta? Minu võimekus liikuda on muutlik. Teatud päevadel (ilm on kehv, halvasti maganud) võib olla liikumisega probleeme, eriti oli niimoodi kuude kaupa eelmisel aastal peale koroona põdemist juulis. Ma võin liikuda rahulikus tempos maastikul kilomeetreid ja mõne päeva möödudes pean paluma teistel end järele oodata, hakkan hingeldama, ei võta üldse pikemat jalutuskäiku ette jne. Sellest hoolimata pean end iga päev natuke liigutama, sest muidu läheb muutlikkus veel suuremaks. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada? Väikeste raskustega. Mul võib olla tugev põlvevalu ja siis ma ei saa hästi trepist liikuda, aga seda ei juhtu liiga tihti.
1.2.Ohutu ringiliikumine – Piiranguid ei ole kirjeldatud.
1.3.Seismine ja istumine – Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust? Väikeste raskustega. Ma ei saa pikalt seista, selg hakkab valutama, ei saa olla pikalt ühes asendis, lihased surevad ära ja hakkavad valutama. Pean sellega alati arvestama. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne? Väikeste raskustega. Kükitada eriti ei saa.
1.4.Liikumisega seotud muud probleemid – Tasakaaluhoidmise võime on vähenenud, sellega peab arvestama.
2.Käelise tegevuse valdkond: Käte sirutamine - Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada? Minu võimekus tegevuse sooritamiseks käsi tõsta ja kõverdada on muutlik. Suudan, aga paar aastat tagasi (2020) oli selline jama, mida nimetati külmunud õlaks. Siis ma ei saanud üldse käsi kõrgele tõsta ja tegelesin pea terve aasta võimlemisega, mis asja korda tegi. Siis käisin ka taastusravis. Asjade liigutamine - Piiranguid ei ole kirjeldatud. Käteosavus - Piiranguid ei ole kirjeldatud. Käelise tegevusega seotud muud piirangud - Käsi hakkab valutama ja tõmbub krampi kui kirjutan pastakaga kauem.
3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond:
3.1.Teabe edasiandmine - Piiranguid ei ole kirjeldatud.
3.2.Teabe vastuvõtmine - Piiranguid ei ole kirjeldatud.
3.3.Teabevahetusega seotud muud piirangud – Ilmselt on kontrollimata kuulmislangus, sest kui näiteks mitu inimest korraga räägib või on taustamüra, siis ma ei saa midagi aru. Aegajalt tekitab see keerulisi olukordi, aga siis ma küsin üle.
4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond:
4.1.Teadvusel püsimine – Tegutsemispiiranguid ei märkinud.
4.2.Tualettruumi toimingud – Kas Teil esineb põie või soole kontrollimisega vms raskusi? Jah, iga kuu. Ärritunud sool. Pean mitu korda kuus kiiresti kempsu pääsema ja väldin seetõttu ühistransporti juba aastaid.
4.3.Söömine ja joomine – Tegutsemispiiranguid ei märkinud.
4.4.Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud - Tegutsemispiiranguid ei märkinud. 4(12)
6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond:
6.1.Väljaskäimine – Piiranguid ei ole kirjeldatud.
6.2.Riski või ohu tajumine - Piiranguid ei ole kirjeldatud.
6.3.Toimetulek muutustega - Kas tulete toime muutustega oma igapäevaelus? Jah, kui tean muutust ette. Ma ei oska hinnata, kas selle peaks siia kirja panema, aga suudan funktsioneerida nii, et tean asju ette. Näiteks on minu jaoks talumatu olukord, et keegi tuleb ootamatult külla, ka siis kui see on väga lähedane ja oodatud inimene. Ootamatustega setud stressi ei talu enam üldse. Elan üksi, lävin otseselt väheste inimestega ja õnneks need kõik teavad, et mulle tuleb tulekust ette teada anda. Külalisis tegelikult ei käigi ja see sobib.
6.4.Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud - Müra ei talu enam üldse, eriti ootamatut.
7.Suhtlemise valdkond:
7.1.Suhtlemisega hakkamasaamine - Piiranguid ei ole kirjeldatud.
7.2.Kohane käitumine - Piiranguid ei ole kirjeldatud.
7.3.Suhtlemisega seotud muud piirangud - Ikkagi pean lisama selle, et mind väga väsitab kui pean suhtlema inimestega omaenda kodus.
9.Muud tervisehäired: Enesetunne sõltub hästi palju une kvaliteedist, üldisest väsimusest, stressist, liikumisest, söögist, muutustest päevakavas jne. Pean iseenda funktsioneerimist koguaeg jälgima ja vaatama, et üle ei pingutaks jne.
20.Kaebaja poolt 07.02.2023 töötukassale esitatud vaides on kaebaja täiendavalt kirjeldanud temal esinevaid piiranguid.
21.TTO ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 0, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud. TTO ekspertarst on eksperdihinnangu koostamisel liikumise valdkonnas välja toonud 09.01.2023, 05.01.2023, 01.11.2022, 30.03.2022, 25.03.2022, 23.03.2022 perearst dr Kaie Lauteri sissekanded ja 08.12.2022 günekoloog dr Ena Volmeri sissekande, millele ta on tuginenud. Kaebajal on liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult kerge tegutsemispiirang. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud.
22.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on TTO ekspertarst hinnanud kaebaja töövõimeliseks.
23.Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst nõustus vaidemenetluses eeltoodud hinnangutega. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Pille Tommingas on ka käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning oma kokkuvõtlikus seisukohas nõustunud TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega. 5(12)
24.Eelnevast tulenevalt on vaidlustatud 06.02.2023 otsuses nr TVH/23/005718 õigesti märgitud, et kaebajal esineb: kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, dorsopaatia, pehmete kudede haigusseisund; kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisund. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
25.Vastustaja selgitab, et ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes isiku töövõimele on välja toodud andmed, millele otseselt on tuginetud.
26.Kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades on põhjendatud hinnata kergeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.
27.Kokkuvõtlikult esinevad ekspertarstide hinnangul püsivad tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas, mis on hinnatavad kergete tegutsemispiirangutena. Põhiliseks töövõimet mõjutavaks haigusseisundiks on pehmete kudede haigusseisund (M79.1 – Lihasevalu e müalgia), mille tõttu esineb kroonilist lihasvalu ning kaasuvana on arvestatud M17 – Gonartroos e põlveliigese artroosist ja M54.5 – Nimmevalust põhjustatud võimalikke liikumispiiranguid. Vastustaja on arvesse võtnud kõik kaebaja poolt kirjeldatud tegutsemispiirangud ning kõik kaebaja hindamise hetkel esinenud püsiva seisundina hinnatavad haigused.
28.Asjaolu, et vastustaja tuvastas viis aastat tagasi 21.03.2018 otsusega nr TVH/18/013209 kaebajal osalise töövõime, ei tähenda, et ka 18.01.2023 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus ja periood on tagatud ka järgmise otsusega.
29.Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamist reguleerivad õigusaktid ei võimalda võtta arvesse kaebaja poolt kaebuses viidatud asjaolu, et jääb 60. aastaselt pensionile. Samuti ei võeta töövõime hindamisel arvesse, kas kaebajal on vajadus saada selle kaudu ravikindlustus või mitte.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
I
30.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. 6(12)
31.Kaebaja esitas 28.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks. Kaebaja hinnangul peaks ta oktoobri esimeses pooles käima eriarsti vastuvõtul ning saama täiendavaid tõendeid.
32.Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega saab ka vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasuse hindamisel arvestada üksnes nende terviseandmetega, mille kohta oli info Tervise Infosüsteemi kantud vähemalt enne vaideotsuse tegemist. Järelikult ei sõltu vaidlustatud otsuste õiguspärasus sellest, milliseid uuringuid on eriarstid teinud (või tegemas) 2023. aasta septembris või oktoobris ning millise hinnangu annavad nad kaebaja (muutunud) terviseandmetele. Seda arvestades ei ole tõenditel, mille esitamiseks kaebaja tähtaja pikendamist taotleb, asjas tähtsust. Lisaks tooks selliste tõendite esitamiseks täiendava tähtaja andmine kaasa asja lahendamise viibimise.
33.Eeltoodud põhjustel jääb kaebaja esitatud tähtaja pikendamise taotlus rahuldamata. II
34.Kaebus jääb rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
35.Keskne vaidlusküsimus seisneb selles, kas ETK on õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
36.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
37.Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
38.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest.
39.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast1, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
40.Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
41.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
42.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused.
43.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.
44.Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 8(12)
3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.
45.Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
46.Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperdihinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
47.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ja suhtlemise valdkonnas, lisaks muude tervisehäirete all. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.
48.Kaebaja poolt välja toodud piirangud nähtuvad eespool (vt vastustaja seisukohta), mistõttu kohus nende taasesitamist vajalikuks ei pea.
49.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel AS-i Arstikeskus Confido ekspertarst (TTO ekspertarst) Ivar Vipi 04.02.2023 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperdihinnangule. TTO ekspertarst I. Vipp on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ja 25.02.2023 koostanud täpsustatud eksperdihinnangu. Lisaks on asjas esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Pille Tomminga (Tommingas) 22.05.2023 arvamus kaebaja töövõime kohta. Kohus kontrollib, kas eksperdihinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.
50.TTO ekspertarst leidis 04.02.2023 ja 25.02.2023 eksperdihinnangutes järgmist: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid; muud dorsopaatiad; 9(12)
pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede muud haigusseisundid. Teabevahetusega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. objektiivsed andmed kuulmislanguse kohta puuduvad. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et taotlejal oleks püsivaid olulisi tegutsemisraskusi soole kontrollimisel. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et taotlejal oleks püsivaid olulisi tegutsemisraskusi vaimse võimekuse valdkondades, puudub psühhiaatri konsultatsiooniotsus, mis kirjeldaks isiku vaimse seisundi häirumist Suhtlemisega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Objektiivsetele aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt ei leidnud kinnitust, et taotlejal oleks püsivaid olulisi tegutsemisraskusi vaimse võimekuse valdkondades, puudub psühhiaatri konsultatsiooniotsus, mis kirjeldaks isiku vaimse seisundi häirumist.“ Tegevusvõime koondkokkuvõttes kirjeldas ekspertarst järgmist: „Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal esinevad kerged tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas. Selja ja jalgade valude tõttu peab kõndima rahulikus tempos regulaarselt puhates, ei talu suurt füüsilist koormust, treppidel kõnnib aeglaselt käsipuu toel, ei jõua väga pikalt istuda ega seista, peab sageli kehaasendit vahetama, raske on kükitada. Tegutsemispiirangud on igapäevased, adekvaatse regulaarse raviga kindlasti vähenevad. Tegutsemispiirangud on põhjustatud lülisamba ja alajäsemete struktuurimuutustest. Taotlejal esinevad kerged tegutsemispiirangud käelise tegevuse valdkonnas. Pikemal kirjutamisel tekib käe valu, lihaste kramp. Tegutsemispiirangud on igapäevased, loodetavasti adekvaatse raviga vähenevad. Tegutsemispiirangud on põhjustatud käe struktuurimuutustest. Toetuvalt olemasolevatele objektiivsetele terviseandmetele ei põhjusta isikul esinevad tegutsemispiirangud isikule töövõime vähenemist. Puuduvad objektiivsed radioloogilised uuringutulemused, mis kirjeldaksid lülisamba, alajäsemete, käte struktuurimuutusi. Puuduvad taastusarsti, neuroloogi, reumatoloogi konsultatsiooniotsused, mis kirjeldaksid selja, alajäsemete ja ülajäsemete funktsioonihäireid. Retseptikeskuse andmetel on 2022. aastal isikule valu leevendava ravimi retsept välja kirjutatud vaid ühel korral, 2021. aastal kahel korral.“
51.Ka vastustaja ekspertarst nõustus TTO eksperdi koostatud ekspertiisidega ning nendes tehtud järeldustega. Kokkuvõttes märkis vastustaja ekspertarst, et „[t]öövõime hindamisel arvestatakse taotluse esitaja enesehinnangulisi piiranguid, mida peavad kinnitama objektiivsed terviseandmed. Haigusseisundist (diagnoositud ja uuringutega kinnitatud TIS andmetel) tulenevaid piiranguid hinnatakse ravi foonil. Kokkuvõtlikult esinevad Xil püsivad tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas, mis on vastavalt hinnatavad kergete tegutsemispiirangutena. Puuduvad objektiivsed terviseandmed, mille alusel oleks igapäevategevused piiratud sellises ulatuses, et oleks tuvastatav osaline või puuduv töövõime, hinnatud piiranguid on vajalik arvesse võtta töötingimuste ja/või tööergonoomika juures“.
52.Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei võimalda kaebajal tema poolt välja toodud valdkondades töövõimet mõjutavaid piiranguid tuvastada. Kaebajal esineb küll terviseprobleeme, kuid TIS-i märgitud andmetest ei saa teha järeldust, et nendega kaasnevad piirangud oleksid nii ulatuslikud nagu kaebaja väidab.
53.Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma kiiresti või väga kaugele või kaua kõndida. Lisaks on kaebaja ETK-le esitatud taotluses ise kinnitanud, et kuigi tema võimekus liikuda on muutlik, võib ta teatud perioodidel „liikuda rahulikus tempos maastikul kilomeetreid“. Asjaolu, et kaebaja hinnangul peab ta mõnel teisel päeval „paluma teistel end järele oodata“ või hakkab hingeldama, ei anna alust eeldada, et ekspertide hinnang justkui oleks piirang „kerge“, oleks meelevaldne või asjakohatu. See, kui trepil liikumine võib aeg-ajalt vähesel määral raskendanud olla, ei näita 10(12)
töövõime puudumist. Kaebaja on küll märkinud, et tal võib olla tugev põlvevalu ja siis ei saa ta hästi trepist liikuda, kuid samas möönnud, et „seda ei juhtu liiga tihti“. Ka see, kui isik väga pikalt istuda ega seista ei saa ning seetõttu sageli kehaasendit muutma peab, ei tähenda, et isik poleks töövõimeline. TTO ekspertarst on võtnud arvesse kaebaja perearsti koostatud epikriisid, kuid leidnud, et toetudes olemasolevatele objektiivsetele terviseandmetele ei põhjusta esinevad tegutsemispiirangud töövõime vähenemist. Olukorras, kus puuduvad objektiivsed radioloogilised uuringutulemused, mis kirjeldaksid lülisamba ja alajäsemete struktuurimuutusi ning taastusarsti, neuroloogi ja reumatoloogi konsultatsioonotsused, mis kirjeldaksid selja ja alajäsemete funktsioonihäireid, ei saa ekspertarsti hinnangut ilmselgelt meelevaldseks pidada.
54.Olukorras, kus kaebaja on käelise tegevuse valdkonnas viidanud mõne aasta tagusele õlakahjustusele, kuid nüüd on see tänu taastusravile korda saanud, on ekspertarst põhjendatult leidnud, et käte sirutamise võtmetegevuses tegutsemispiirangut ei ole. Samuti on ekspertarst TISi andmetele tuginedes põhjendatult hinnanud käteosavuse võtmetegevuses piirangu kergeks, viidates asjakohaselt puuduvatele objektiivsetele radioloogilised uuringutulemustele ning eriarstide konsultatsiooniotsustele. Seega ei ole põhjust pidada ka selles osas ekspertarsti hinnangut ilmselgelt põhjendamatuks.
55.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kaebaja viidanud kuulmislangusele, kuid ka ise möönnud, et seda ei ole kontrollitud. Ekspertarst on põhjendatult leidnud, et objektiivsed andmed puuduvad ning TIS-i andmetele ei leidnud väidetud piirangud kinnitust. Samuti saab kaebaja kirjeldusest (aeg-ajalt „tekitab see keerulisi olukordi, aga siis ma küsin üle“) järeldada, et väidetav piirang ei ole väga tõsine. Seega ei ole alust pidada selles osas ekspertarsti seisukohta meelevaldseks.
56.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kaebaja viidatud ärritunud soolega seotud probleemid TIS-i andmetel kinnitust ei leidnud. Seega peab kohus eksperdi hinnangut asjakohaseks. Samuti ei saa üksnes põhjusel, et kaebaja väitel väldib ta sooleprobleemide tõttu ühistranspordi kasutamist, järeldada, et ta poleks TVTS mõttes töövõimeline.
57.Ka õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas on ekspertarstid põhjendatult viidanud, et objektiivsed andmed ei kinnita kaebaja poolt välja toodud vaevusi (või seda, et need oleks nii tõsised nagu kaebaja väidab). Kohtu hinnangul on ekspertarstide järeldus põhjendatud ning ka kaebaja enda poolt taotluses kirjeldatust ei nähtu, et viidatud valdkondades võiks järeldus olla ilmselgelt põhjendamatu.
58.Seoses muude kaebaja poolt välja toodud tervisehäiretega („Enesetunne sõltub hästi palju une kvaliteedist, üldisest väsimusest, stressist, liikumisest, söögist, muutustest päevakavas jne. Pean iseenda funktsioneerimist koguaeg jälgima ja vaatama, et üle ei pingutaks jne“.) on TTO ekspertarst seisukohal, et tegemist on ravimitega leevendatavate vaevustega. Kohtul ei ole alust pidada seda hinnangut ilmselgelt põhjendamatuks.
59.Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaidlustatud otsusest ei saa teha järeldust justkui oleks kaebaja 100%-se töövõimega või et tal poleks kroonilist haigusseisundit. Sellele vaatamata on kaebajal aga võimalik leida endale töö, mis ei eelda pidevat ringiliikumist või sundasendit.
60.Arvestades eeltoodut on vastustaja põhjendatult leidnud, et TIS-i andmete alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Seega on ETK 06.02.2023 otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel on ka ETK 13.03.2023 vaideotsuse õiguspärane, mistõttu jääb tühistamisnõue ka selles osas rahuldamata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel tuleb ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue jätta rahuldamata. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. 11(12)
61.Kui kaebaja tervislik seisund peaks tulevikus muutuma ja see leiab ka meditsiiniliselt kinnitust, on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. Käesoleva haldusasja raames kaebuse rahuldamata jätmine ei tähenda, et ka tulevikus uue taotluse esitamisel võiks igal juhul eeldada, et kaebaja on töövõimeline.
62.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
63.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.