Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-2195 17. aprill 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam Vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine Määruskaebuse esitaja Kristina Ivanova Kaasatud haldusorgan Eesti Advokatuur, esindaja Kersti Puuri Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a määrus Kristina Ivanova määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a määruse resolutsiooni p 1. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada riigi õigusabi tasu taotlus osaliselt ja määrata käesolevas asjas Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 655 eurot ja 20 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Ringkonnakohus andis 19. oktoobri 2023. a määrusega kinnipidamiskeskusesse paigutatud isikule (puudutatud isik) riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas halduskohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Isik soovis vaidlustada enda kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Isiku esindajaks riigi õigusabi korras määrati vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova.
2.Vandeadvokaadi abi K. Ivanova esitas Tartu Ringkonnakohtule 24. oktoobril 2023 ja
7.novembril 2023 taotlused määrata riigi õigusabi tasu suuruseks kokku 904 eurot ja 80 senti (sh käibemaks). Taotluste kohaselt seisnesid riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud järgmises: • 20. oktoober 2023: materjalidega tutvumine; kliendile e-kirja koostamine ja edastamine (90 minutit); • 23. oktoober 2023: määruskaebuse koostamine (255 minutit); • 25. oktoober 2023: kliendi saadetud kirja tõlkimine ja sellega tutvumine (hispaania keeles, kolmel lehel); kliendi kirjale vastuse koostamine ja edastamine (198 minutit); • 7. november 2023: PPA seisukohaga tutvumine; kliendile e-kirja koostamine ja edastamine (ülevaade menetluse seisust) (36 minutit).
3.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29. novembri 2023. a määrusega taotlused osaliselt ning määras riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 421 eurot ja 20 senti (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus leidis järgmist.
3-23-2195
3.1.Põhjendatud ei ole 25. oktoobril 2023 tehtud toimingute eest tasu väljamõistmine, kuna pärast taotluses viidatud kirjavahetust ei ole esindaja ringkonnakohtule lisaseisukohti esitanud ega muudest asjaoludest teada andnud. Lisaks ei ole esindaja kohtule esitanud kliendi kirja või vastust sellele ega selgitust, kes kirja tõlkis.
3.2.Ülejäänud taotlustes kajastatud toimingute tegemine oli põhjendatud, ent neile arvestatud ajakulu oli ülepaisutatud. Materjalidega tutvumise ja kliendile e-kirja koostamise eest 20. oktoobril 2023 on põhjendatud välja mõista tasu 60 minuti ulatuses teenuse osutamise eest. Määruskaebuse koostamisele on põhjendatud ajakulu 180 minutit, kuivõrd vandeadvokaadi abi koostatud määruskaebuse põhjendused on kokku kaks ja pool lehekülge ning esindatava seisukohtadena esitatud väidete kinnituseks on täpsemad elulised asjaolud välja toomata. Vastustaja seisukohaga tutvumise ja kliendile e-kirja koostamise mõistlik ajakulu on 30 minutit.
4.Vandeadvokaadi abi K. Ivanova esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Kolleegium kaasas arvamuse andmiseks kohtumenetlusse Eesti Advokatuuri.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Vandeadvokaadi abi K. Ivanova palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ning tasutaotluse tervikuna rahuldada.
5.1.Advokaat ei saanud ringkonnakohtule esitada kliendi kirja ega vastust sellele. Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed (advokatuuriseaduse (AdvS) § 43 lg 3 esimene lause ja Eesti Advokatuuri üldkogu otsusega vastu võetud „Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi“ (eetikakoodeks) § 5 lg-d 2 ja 4). Konfidentsiaalsuskohustus laieneb ka kirjavahetusele. Kõnealuse kirjavahetuse edastamine kolmandatele isikutele (sh kohtule) oleks ilmne AdvS ja eetikakoodeksi rikkumine.
5.2.Kliendi kirja, mis oli kolmel lehel, tõlkis esindaja erinevaid tõlkeprogramme kasutades hispaania keelest eesti keelde. Tõlke kvaliteet tingis vajaduse teksti toimetada.
5.3.Esindatava kiri oli seotud tema varjupaigamenetluses tähtsate asjaoludega. Määruskaebuse esitaja koostas isikule põhjaliku kirja selgitustega varjupaigamenetluse ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluse erinevuste, määruskaebuse esitaja esindusõiguse aluse ja ulatuse ning edasiste tegevuste kohta. Kuivõrd kõnealused teemad ei olnud otseselt seotud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmise vaidlustamisega, siis ei pidanud esindaja vajalikuks kohtuga rohkem kontakteeruda. Selle otsustuseni ei oleks saanud jõuda isiku kirjaga tutvumata ja seda analüüsimata.
5.4.Tasutaotluses kajastatud aeg on tegevuste tegelik kestus ning nende vähendamine ei ole asjakohane. Isikule kirjade koostamine on võtnud tavapärasest rohkem aega, kuivõrd tema emakeel on hispaania keel.
6.Eesti Advokatuur selgitas enda arvamuses, et õigusteenuse osutamiseks ei saa pidada üksnes konkreetse menetlustoimingu tegemist või menetlusdokumendi koostamist. Oluline osa õigusteenuse osutamisel on õigusnõustamisel, st esindatavale tema olukorra, õiguste ja kohustuste ning menetluslike võimaluste selgitamine. Õigusnõustamine ei pea alati realiseeruma menetlustoiminguna konkreetses asjas. Ehkki haldus- ja tsiviilkohtumenetlust reguleerivates õigusaktides sellist sätet ei ole, kohustab näiteks kriminaalmenetluse seadustiku § 47 lg 2 kaitsjat osutama esindatavale ka muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Esindatavale tema õigusliku olukorra selgitamine on oluline osa advokaaditööst ka siis, kui see jääbki pelgalt nõustamise tasandile. 2(5)
3-23-2195
6.1.Eetikakoodeksist ja advokatuuri juhatuse 25. veebruaril 2014 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise juhendist“1 (juhend) tuleneb esindajale teavitamiskohustus, mida tuleb täita nii, et esindataval tekib arusaam enda õiguslikest võimalustest. Sealjuures võib esindajal olla vaja selgitada riigi õigusabi saajale erinevate menetluste (konkreetsel juhul kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluse ja rahvusvahelise kaitse menetluse) erisusi. Esindaja on kohustatud vastama esindatava asjakohastele küsimustele, mis on tekkinud sellest asjast, mille raames talle esindaja on määratud. Esindajal on õigus saada selle eest ka riigi õigusabi tasu. Vastasel juhul oleks riigi õigusabi seadus (RÕS) vastuolus põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõiguse kaitsega, kuivõrd advokaadile on pandud kohustus, mille eest talle tasu ei maksta. See omakorda võib mõjutada riigi õigusabi osutamist selliselt, et mittetasustatavad, kuid vajalikud toimingud jäetakse tegemata või tehakse vajaliku hoolsuseta.
6.2.Esindajal on õigus iseseisvalt otsustada, milline lahendus võõrkeelse kliendiga suhtlemiseks on parim, arvestades nii kliendi huve, konkreetse juhtumi asjaolusid kui ka advokaadi enda keeleoskust. Kvalifitseeritud tõlgi leidmine ja tõlke koostamine on ajamahukas. Lihtsamates olukordades on põhjendatud, et advokaat kasutab ametliku tõlketeenuse asemel tõlkeprogrammi.
6.3.Kohtul ei ole õigust nõuda riigi õigusabi tasu taotluse põhjendatuse kontrollimiseks esindajalt kutsesaladusega kaitstud informatsiooni või dokumentide avaldamist. AdvS § 45 lg 4 järgi ei peeta kutsesaladuse rikkumiseks andmete avaldamist advokatuuri üle järelevalvet tegevale Eesti Advokatuuri juhatusele või distsiplinaarsüüteo asja arutavale aukohtule. Esindatava asja lahendavale kohtule andmete avaldamine on aga õigusvastane, v.a juhul kui andmete avaldamise vajadus tuleneb otseselt õigusabi eesmärgist ja kliendi huvist (vt eetikakoodeksi § 5 lg 6).
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada osas, milles rahuldati advokaadi taotlus osaliselt ja määrati käesolevas asjas riigi õigusabi tasu suuruseks 421 eurot ja 20 senti (sh käibemaks). Kolleegium teeb nimetatud osas uue määruse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 ja lg 5 p 5, § 234), millega rahuldab tasutaotluse suuruses 655 eurot ja 20 senti (sh käibemaks).
8.Vaidluse all on eelkõige küsimused, (1) kas kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses riigi õigusabi korras määratud advokaadil on õigus saada tasu, kui ta annab samale riigi õigusabi saajale õigusnõu ka rahvusvahelise kaitse menetluses, (2) kas advokaadile tuleb hüvitada ajakulu, mis tekkis õigusabi saaja võõrkeelse pöördumise tõlkimisest, ning (3) millised on kohtu õigused ja kohustused tasutaotluse lahendamisel asjaolude väljaselgitamisel.
9.RÕS § 22 lg-st 7 tulenevalt kontrollib kohus advokaadi esitatava riigi õigusabi tasu taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, tehtud põhjendatud toimingud ning advokaadile makstava põhjendatud tasu.
10.Puudutatud isikule määrati riigi õigusabi halduskohtumenetluses esindamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 4 lg 3 p 9 järgi on riigi õigusabi liigiks ka isiku õigusnõustamine. Nii RÕS § 17 lg 1 kui ka juhendi § 10 toetavad riigi õigusabi jätkuvuse põhimõtet, st riigi õigusabi säilimist asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi liigiks.
Kättesaadav aadressil https://cms.advokatuur.ee/app/uploads/2023/07/Riigi-oigusabi-osutamise-juhend.pdf.
3(5)
3-23-2195
11.Advokaadi tegevus kandus kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtumenetluses üle õigusnõustamiseks rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise menetluses. Menetlused on omavahel seotud: puudutatud isik paigutati kinnipidamiskeskusesse selleks, et kindlaks teha rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tähtsaid asjaolusid. Ehkki puudutatud isik oli kinnipidamiskeskusesse paigutamise hetkeks rahvusvahelise kaitse taotlusest loobunud, ei olnud tema suhtes tehtud veel lõplikku otsust välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses. Seega tuli teda jätkuvalt käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana. Arvesse tuleb võtta ka selliste menetluste eristamise keerukust välismaalasest õigusteadmisteta isikule, kes ei pruugi aru saada, et advokaat on talle määratud üksnes kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtumenetluses.
12.Advokaadil on kohustus kliendi pöördumisele reageerida, st pöördumisega tutvuda, sellele vastata ning vajaduse korral selgitada enda esindusõiguse ulatust. Advokaadil on ka kohustus tagada, et klienti on teavitatud tema õigustest ja kohustustest menetluses, asjas tehtud lahendite tähendusest ja tagajärgedest ning edasikaebevõimalusest (juhendi § 3 lg 2). Nii tuleneb ka eetikakoodeksi § 14 lg-st 4, et advokaat peaks vastama kliendi järelepärimistele asjakohaselt ja õigel ajal, võimaluse korral pöördumises kasutatud keeles. Seega oli advokaadil kohustus puudutatud isiku kirjaga tutvuda ja sellele vastata. Kuivõrd kliendi saadetud kiri oli hispaania keeles, ei olnud esindajal ilma seda tõlkimata võimalik hinnata, kas kiri on seotud käesoleva haldusasjaga või mitte.
13.Riigi õigusabi seaduse alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 18 reguleerib tõlkekulude hüvitamist, kuid seda vaid juhul, kui kasutatakse tõlketeenust. Kui advokaat kasutab ise tõlkeprogramme, suurendab see õigusabi osutamisele kulunud aega. Nõustuda tuleb Eesti Advokatuuri seisukohaga, et advokaat peab ametlikust tõlketeenusest loobumisel iga kord hindama enda keeleoskust ja konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui esineb kahtlus, et tõlkeprogrammide abil ei ole võimalik menetluses olulist dokumenti või pöördumist korrektselt tõlkida, peab advokaat siiski kasutama tõlketeenust.
14.Eeltoodust tulenevalt oli praegu tegemist õigusnõustamisega riigi õigusabi andmise raames ning advokaadil oli õigus saada selle eest tasu. Sealjuures tohtis esindaja ise tõlkeprogrammide abil kirja tõlkida ning ka selle eest on ta õigustatud tasu saama.
15.Kolleegium selgitab veel, et advokaadile riigi õigusabi tasu määramine ei tohiks sõltuda sellest, kas ta on kohtule omaalgatuslikult esitanud toimingute tegemist tõendavaid materjale. Juhul kui riigi õigusabi tasu taotlust lahendaval kohtul tekib kahtlus toimingute tegemise või vajalikkuse kohta, on kohtul võimalik küsida advokaadilt täpsustavaid küsimusi. Kohtul on ka õigus küsida advokaadilt toimingute tegemist tõendavaid materjale, arvestades seejuures advokaadi kutsesaladuse põhimõttega.
16.Ehkki advokaadil on õigus saada 25. oktoobril 2023 tehtud toimingute eest tasu, ei ole kirja tõlkimiseks ja sellele vastamiseks kulunud aeg siiski täies ulatuses põhjendatud. Advokaadi väitel pidi ta tõlkima ja toimetama kliendi kolmeleheküljelise hispaaniakeelse kirja. Lisaks pidi advokaat koostama kliendi pöördumisele ka vastuse ja selle kliendile edastama. Kokku kulus advokaadil selleks 198 minutit.
17.Ehkki hispaaniakeelse kirja tõlkimine võib olla ajamahukam kui näiteks ingliskeelse kirja tõlkimine, ei ole siiski usutav, et tänapäeval kättesaadavate tõlkeprogrammide abil võiks tekstist arusaamine aega võtta mitmeid tunde. Lisaks on põhjendatud eeldada, et advokaat on varemgi osalenud vaidlusalustes menetlustes ning on teadlik nende menetluste erisustest. Kolleegium peab põhjendatud ajakuluks 120 minutit, millele vastab tasu 156 eurot (käibemaksuta). 4(5)
3-23-2195
18.Määruskaebuse esitaja hinnangul vähendas ringkonnakohus põhjendamatult ka 20. oktoobri,
23.oktoobri ja 7. novembri 2023. a toimingute eest välja mõistetud tasu. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga 23. oktoobri ja 7. novembri 2023 toimingute tasutaotluste osas ega korda põhjendusi (HKMS § 231 lg 6, § 234). Põhjendatud pole aga ringkonnakohtu seisukoht, et
20.oktoobril tehtud toimingute eest tuleb taotletud tasu vähendada. Arvestada tuleb sellega, et puudutatud isikule määrati esindaja alles määruskaebuse menetluses. Seega on põhjendatud eeldada, et advokaadil kulus haldusasja materjalide, sh esimese astme kohtu istungi salvestisega tutvumisele tavapärasest kauem aega. Sellele vastab tasutaotluses märgitud 90-minutiline ajakulu, millele vastab tasu 117 eurot (käibemaksuta).
19.Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud määrata vandeadvokaadi abile Tartu Ringkonnakohtus puudutatud isikule osutatud õigusabi eest tasu 655 eurot ja 20 senti (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.