Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 22. november 2023, Tartu 3-23-2195 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2023. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Isik, kelle osas luba taotletakse – X Esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kristina Ivanova Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja Mari Sepp
2.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2023. a määrus muutmata.
3.Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lõige 5, § 235 lõige 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 2. oktoobril 2023 kell 17:40 Tartu bussijaamas kinni isiku, kelleks osutus Kuuba kodanik X (sündinud xxx). Isik tuvastati Kuuba Vabariigi kodaniku passi nr xxx alusel. Isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariiki saabumiseks ning Eesti Vabariigis viibimiseks.
3.oktoobril 2023 kell 14:55 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning samal hetkel peeti isik kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ja alustati menetlustoimingutega. Isiku väitel soovis ta minna Itaaliasse, et seal taotleda rahvusvahelist kaitset ja abielluda Venemaal elava tüdruksõbraga.
2.PPA esitas 4. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse VRKS § 15 lg 6 ja § 362 lg 2 alusel loa saamiseks Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.
2.1.Taotluse põhjenduste kohaselt saabus isik Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei teinud ta midagi selleks, et saabuda Schengeni alale seaduslikult. Isik ületas Eesti välispiiri tahtlikult ebaseaduslikult ja liikus seejärel sisemaa suunas. Isiku eesmärgiks oli liikuda Itaaliasse. Tal oli kaasas hispaaniakeelne reisiteekond, mis oli planeeritud ebaseaduslike piiriületustega ning nimeline bussipilet Tartu-Riia bussile. Isik ootas bussi kui ta kinni peeti, mis tähendab, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda.
2.2.Isiku esmaste ütluste alusel ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Koos puudutatud isikuga kinni peetud isikute jutt erineb piiri äärde taksoga või autoga sõitmise osas ning selles, kas saadi varem kokku või hiljem. Tulenevalt vasturääkivusest on ka muude isikute väited kaheldava väärtusega.
2.3.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isikul on kehtiv reisidokument, kuid selle hoiule võtmine ei vähenda põgenemisohtu, sest Schengeni alal ei ole dokumentideta liikumine raskendatud. Isikul ei ole Eestis võimalikku elukohta. Isiku soov oli minna edasi Euroopasse.
2.4.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.
vastuolus
3.Tartu Halduskohus rahuldas 4. oktoobri 2023. a määrusega PPA taotluse ja andis loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 4. oktoobrist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 6. oktoobri 2023. a määrusega täiendas halduskohus 4. oktoobri 2023. a määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
3.1.Kuigi puudutatud isik loobus kohtuistungil oma rahvusvahelise kaitse taotlusest, tuleb teda jätkuvalt käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana, sest rahvusvahelise kaitse menetluses ei ole tehtud lõplikku otsust VRKS tähenduses. Isiku kinnipidamine VRKS-i alusel on jätkuvalt võimalik.
3.2.Puudutatud isiku PPA-le esitatud põhjendused rahvusvahelise kaitse saamise asjaolude kohta olid äärmiselt üldsõnalised ning nendest ei selgunud tagakiusamiskartuse sisu ega muud asjaolud, mis rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavad. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole tema suhtes lõppenud ja isik peab olema PPA-le kättesaadav asjaolude täpsustamiseks.
3.3.Kohtul puudub veendumus, et puudutatud isik oleks ametivõimudele vabaduses viibides kättesaadav. Isik saabus Eesti Vabariiki teadlikult ebaseaduslikult ning tema eesmärgiks oli jõuda Itaaliasse. Eestisse jõudes ei võtnud isik ühendust ametivõimudega, vaid püüdis end varjates Eestit kiiresti läbida. Isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning on suur tõenäosus, et vabadusse jäädes lahkub ta Eestist. Sellele viitab isiku senine käitumine ja tahe jõuda Itaaliasse. Isik tunnistas ise, et planeeris oma reisiteekonna nii, et tal tuleb teha ebaseaduslikke piiriületusi. Asjaolu, et isik väljendas nõustumust naasta Venemaa Föderatsiooni, ei vähenda põgenemisohtu märkimisväärselt ning kohus ei ole veendunud, et ta naaseks sinna vabatahtlikult. Puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb reaalne põgenemisoht.
3.4.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ning kuna PPA taotluses välja toodud asjaolud kinnitavad isikust lähtuvat põgenemisohtu, ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Reisidokumendi hoiule võtmine ei takista isiku
riigist lahkumist, sest Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll. Puudub veendumus, et järelevalvemeetmed täidaks oma eesmärki samaväärselt kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne. Arvestades teadaolevaid asjaolusid on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse vajalik.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.X esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2023. a määruse tühistamist ja isiku vabastamist kinnipidamiskeskusest.
4.1.Isiku kinnipidamiskeskuses hoidmise eesmärk ei tohi olla üksnes väljasaatmise täideviimine. Selline lähenemine on vastuolus seadusega ja rahvusvahelise kaitse süsteemiga. Kuna isik loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest, siis VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sisalduv rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eeldus ei ole täidetud. Isiku kinnipidamine otsustati liialt kergekäeliselt. Pelgalt asjaolude ebaselgus ei ole piisav argument, et võtta isikult vabadus.
4.2.Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kogu rahvusvahelise taotluse menetluse aja isiku kinnipidamine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
4.3.Põgenemisohu olemasolu tuvastamist ei saa jäigalt siduda VSS §-s 68 loetletud alustega. Põgenemisohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Halduskohus ei arvestanud asjaolusid, mis väidetavat põgenemisohtu maandaksid. Kui põgenemisohtu täielikult välistada ei saa, siis ei ole põgenemisoht isiku kinnipidamiseks piisavalt suur. Ainult ebaseadusliku piiriületuse pinnalt on isiku vabaduse võtmine lubamatu.
4.4.Ainuüksi isiku usaldamatusest ei piisa, et isik paigutada kinnipidamiskeskusesse. Põgenemisoht peab olema objektiivne, mitte sõltuv haldusorgani subjektiivsest hinnangust.
4.5.Isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuna halduskohtus toimus istung olukorras, kus isik oli vahetult kinni peetud ja sellest tulenevalt šokiseisundis. Isik ei suutnud oma seisukohti põhjalikult esitada ning on vajalik anda isikule võimalus kõik enda argumendid kohtule suuliselt esitada. Isik palub istungile kutsuda tõlgi, kuna ta mõistab hispaania keelt.
5.PPA palus jätta vastuses määruskaebusele määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu määrus muutmata.
5.1.Kuigi isik loobus kohtuistungil rahvusvahelise kaitse taotlusest, käsitletakse isikut kuni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust lõpetava otsuseni rahvusvahelise kaitse taotlejana. Sellest tulenevalt ei ole õige, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eeldus ei ole täidetud.
5.2.Isiku ebaseaduslik piiriületus Eestisse saabumisel, ametivõimude teavitamata jätmine piiriületusest või rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovist, piiri äärest Tartusse liikumine, Tartu-Riia bussipileti ostmine ja Tartu bussijaamas bussi ootamine on objektiivselt juhtunud asjaolud ning nende põhjal kujunenud põgenemisoht isiku osas on objektiivne ega sõltu haldusorgani subjektiivsest hinnangust. PPA on põgenemisohu sidunud VSS § 68 p-ga 8 ja lisaks arvestanud konkreetset isikut ja olukorda. Asjaolud näitavad, et isikul ei olnud plaani jääda Eestisse, vaid liikuda edasi Euroopasse. Nii nagu halduskohus võttis ka PPA leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise osas arvesse, et isikul on kehtiv reisidokument, kuid see ei vähenda isikust tulenevat põgenemisohtu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus kontrollib Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2023. a määruse seaduslikkust ning leiab, et vaidlustatud määrus on õiguspärane.
7.Ühtlasi jääb HKMS § 210 lg 4 ja § 265 lg 5 lause 2 alusel rahuldamata isiku taotlus korraldada määruskaebemenetluses kohtuistung, kuhu kutsuda ka tõlk. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse kirjalikus menetluses. Määruskaebus on võimalik lahendada asjas kogutud materjalide pinnalt, mistõttu ei pea kohus vajalikuks korraldada kohtuistung täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik osales kohtuistungil halduskohus, kus sai esitada suuliselt enda seisukohti. Samuti on isikule määratud riigi õigusabi korras esindaja, kes saab aidata isikul kohtule oma seisukohti kirjalikult esitada.
8.Halduskohus andis PPA-le loa Xi kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Nimetatud sätte alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude välja selgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA ja halduskohtu hinnangul esineb oht, et isik võib põgeneda. Tartu Halduskohtus 4. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil loobus puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotlusest. Nii PPA kui ka halduskohus asusid seisukohale, et isikut saab jätkuvalt käsitleda kui rahvusvahelise kaitse taotlejat, kuna vastav PPA menetlus ei ole tema suhtes lõppenud. Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 tuleb ringkonnakohtul loamenetluses arvestada ka kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega. PPA ei ole ringkonnakohtule teatanud, et PPA on teinud otsuse puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas. Seega esineb jätkuvalt alus isiku pagulase staatust puudutavad asjaolud välja selgitada. Isikut võib kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kuni PPA teeb otsuse isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas ja seda otsust vaidlustatakse halduskohtus (vt VRKS § 23 lg 3, § 251 lg 1, § 31 lg 1 p 1).
9.Nõustuda ei saa määruskaebuses toodud väitega, et halduskohus ei tuvastanud isiku piisavalt suurt põgenemisohtu. Ringkonnakohus toetub Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 14).
10.PPA esitatud andmete kohaselt saabus isik Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning isiku enda sõnul tegi ta seda teadlikult. Isik ületas piiri koos kahe inimesega. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik alles järgmisel päeval pärast tema kinnipidamist. Isiku sõnul ei teinud ta midagi, et saabuda Eestisse seaduslikult ega teinud plaane siin viibimise kohta. Isiku soov oli liikuda edasi Itaaliasse. Selleks liikus ta piiri ületamise järgselt Tartu linna, kust soovis sõita bussiga Läti Vabariiki, Riia linna. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et juhtumi asjaolusid arvestades on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ja ringkonnakohtu hinnangul ka isiku tegelik eesmärk Eestisse saabumisel. VRKS § 11 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sh andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes
põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu
30.jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792 p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika).
11.Ringkonnakohus leiab, et arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid on isiku kinnipidamine vajalik ja põhjendatud, kuna isiku osas esineb põgenemise oht väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 mõttes. Kinnipidamise alusena põgenemise ohu tuvastamine tuleneb isikuga seotud asjaoludest ja annab seadusliku aluse isiku kinnipidamiseks. Seega on põgenemisohu hindamisel tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Arvestades isiku ebaseaduslikku piiriületust selleks mitteettenähtud kohas ja selgitust, et eesmärk oli liikuda edasi Itaaliasse, ei saa välistada asjaolu, et isik püüab võimaliku päritoluriiki tagasi saatmisest hoidumise eesmärgil Eestist põgeneda. Sellest, et isik liikus piiriületuse järgselt sisemaa poole, ostis bussipileti Riiga ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse järgimisel päeval pärast kinnipidamist, järeldus üsna selgelt, et isik soovis Eestist edasi reisida. Isik selgitas, et tema eesmärk oli liikuda Itaaliasse, et seal oma tüdruksõbraga abielluda. Seega ei tinginud Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise valiku langetamine Eesti kui sihtriigi kasuks. Puudutatud isiku tegelik eesmärk oli siiski jõuda kuhugi teise Euroopa riiki, kus soovis edasist elu jätkata. Määruskaebuse väited ei anna alust isiku põgenemise ohtu ümber hinnata ja isiku kinnipidamine on õiguspärane. Kuna isik ise ei toonud ka välja, millised asjaolud tema puhul põgenemisohtu maandaksid, siis ei ole vastav etteheide halduskohtu osas asjakohane. Ringkonnakohus nõustub, et kehtiva reisidokumendi olemasolu põgenemisohtu ei vähenda.
12.VRKS § 29 lg 1 sätestab, et PPA võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmeid. Määruskaebuses ei ole isik ise välja toonud ühtegi fakti ega asjaolu, mis annaks kinnitust, et leebemaid järelevalvemeetmeid on võimalik kohaldada. Isik ei ole täpsustanud, kus ta saaks Eestis elada, et käia regulaarselt PPA-s registreerimisel ja nõustamisel. Samuti ei ole isik kinnitanud, et on nõus andma oma passi PPA kätte hoiule, et tagada tema viibimine Eestis. Kohtule teadaolevalt puuduvad isikul sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin ei ole tal sugulasi ega tuttavaid, töö- ega elukohta, mistõttu on võimalik, et kui ta viibib vabaduses, lahkub ta riigist ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine on raskendatud kui mitte võimatu.
13.Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades nõustub ringkonnakohus, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kiiremaks ja efektiivsemaks lahendamiseks on vaja puudutatud isik kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui seni kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist ja isik tuleb vabastada. Tartu Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2023. a määruse muutmata.
14.Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada Xi nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.