X kaebus Eesti Töötukassa 02.03.2023 otsuse nr TVH/23/009509 ja 08.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/972 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.10.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 21.02.2023 Eesti Töötukassale (ETK/vastustaja) taotluse töövõime hindamiseks.
2.Eesti Töötukassa 02.03.2023 otsusega nr TVH/23/009509 tuvastati, et X töövõime ei ole vähenenud.
3.Kaebaja esitas 02.03.2023 otsuse nr TVH/23/009509 peale 25.03.2023 vaide.
4.ETK 08.05.2023 vaideotsusega nr VO/23/972 jäeti vaie rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 31.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa otsusele nr TVH/23/009509 ja 08.05.2023 vaideotsusele nr VO/23/972.
6.Tallinna Halduskohus võttis 07.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja leiab, et ETK jättis kaebuse esitaja ilma töövõimetoetuse saamise õigusest, on esitanud puudulikud andmed tervise infosüsteemi (TIS) väljavõtete kohta, mis mõjutavad töövõimetoetuse saamist. Kaebaja taotleb ETK 02.03.2023 otsuse nr TVH/23/009509 ja 08.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/972 tühistamist ning ETK kohustamist vaadata tema taotlus uuesti läbi kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 7.1 Ekspertarsti arvamus – mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas on rasvumus ja muud liigtoitumise vormid, on väär arvestades kaebuse esitaja kroonilisi haigusi. Kaebaja perearst ei ole kordagi üheski haigusloos toonud välja rasvtõbe kui kroonilist haigust. Tervisekaebused on tingitud kõrgvererõhutõvest ja sellest tingitud tervisekaebustest. Kaebuse esitajal on krooniline kõrgvererõhutõbi, mis vajab kontrolli all hoidmiseks igapäevaselt erinevaid ravimeid. Vastavalt kehtivale Eesti ravijuhendile RJ-I/1.2-2019 on kõrge vererõhk insuldi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse, neerukahjustuse, kognitiivsete häirete ja enneaegse surma oluline riskitegur. Regulaarne ravimite tarvitamine vastavalt kõrgevererõhu diagnoosile ja perearsti poolt väljakirjutatud ravimitele aitab hoida kroonilist haigust kontrolli all ning aitab kaasa kaebaja tavapärase elu jätkamisele. Kaebaja ei tarbi alkoholi alates 2021. veebruarist ning tegeleb mõõduka rattaspordiga, millest lähtudes on kehakaal alanenud, ehk kaebaja on teinud vastavaid samme kehakaalu alandamiseks ning seeläbi muutnud elustiili. 7.2 Kaebaja ei nõustu vaideotsuses toodud ekspertarsti seisukohaga, et kaebaja ei ole pöördunud vaevustega ortopeedile võimaliku ravi osas, ei ole vajanud valuravimeid ega haiguslehte. Tegemist on väärarvamusega, mida kinnitavad TISi sissekanded, mida ekspertarst ei ole vaideotsuses välja toonud. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 8.1 Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja poolt 21.02.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. 8.2 ETK töövõime hindamise ekspertarst Siiri Oro analüüsis vaidemenetluse raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige, kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 8.3 Kohtule vastuse koostamise raames analüüsis ETK töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning leiab, et eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja õige. 8.4 Vastustaja 02.03.2023 otsuse nr TVH/23/009509 põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja töövõimeliseks. Kaebajal hinnati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused, artroosid. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas käte sirutamise osas ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Piirangud asjade liigutamise ja käteosavuse osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
2(8)
8.5 Kaebaja töövõimet ei ole käesolevalt põhjust hinnata osaliseks, kuna eelmise hindamise ajal hinnati mõõdukaks ka piirang võtmetegevuses “Seismine ja istumine“. Käesolevalt ei ole ei ole enam piirang mõõdukas ehk esineks 25-49% ajast. Eelmise hindamise ajal oli kaebaja kehakaal kõrgem, vererõhu ravi ei olnud piisav, kaebaja eluviisid oli teised (esines igapäevane alkoholi tarbimine ning ta ei tegelenud tervisespordiga). Tänaseks on tervisenäitajad selles osas muutunud. Ühtlasi selgitab vastustaja, et asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka järgneva taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel tuginenud õigetele terviseandmetele ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
11.Vaidlus puudub selles, et Töötukassa on taotluse lahendamiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik.
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
13.Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning kord on kehtestatud töövõimetoetuse seaduses (TVTS). Lisaks reguleerib töövõime hindamist Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1).
14.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
15.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus § 5 lg 1).
16.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine 3(8)
eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. saadud andmetest (määrus § 5 lg 1).
17.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohtu hinnangul saab 27.02.2023 eksperthinnangu (dtl 43-52) põhjal aru sellest, millised asjaolud vastustaja otsuse tegemisel arvesse võttis. Ehkki otsus ise kõiki eksperdiarvamises toodud põhjendusi ei sisalda, saab asuda seisukohale, et haldusakti põhjendused on esitatud 27.02.2023 eksperthinnangus. Lisaks saab kohus võtta arvesse põhjendusi, mis on esitatud pärast 02.03.2023 otsuse tegemist. Vastustaja on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 08.05.2023 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (vastustaja 06.07.23 vastus kaebusele, vaidemenetluses 08.05.23 koostatud täiendav eksperdihinnang ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti seisukoht, kohtumenetluses koostatud dr Ita Kukk 04.07.2023 seisukoht).
18.Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
19.Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Kaido Kangur, kes koostas 27.02.2023 dokumendipõhise eksperthinnangu (dtl 43-52). Nimetatud eksperthinnang on aluseks vaidlusaluse otsuse tegemisele, milles on korratud eksperthinnangus toodud kokkuvõtet. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 2. Kokkuvõtvalt hinnati kaebaja valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2 (diagnoos M17- Gonartroos e põlveliigese artroos; E66-rasvumus); ohutu ringiliikumine - arvväärtusega 0; seismine ja istumine – arvväärtusega 1; liikumisega seotud
4(8)
muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondade võtmetegevused hinnati kõik arvväärtusega 0.
20.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hinnati kaebaja töövõimeliseks.
21.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 317-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
22.Ekspertarst Kaido Kangur vaatas vaidemenetluses uuesti üle kaebaja terviseandmed ning jäi oma 08.04.2023 ekspertarvamuses seisukohale, mille kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud (dtl 53-62). ETK töövõime hindamise ekspertarst Siiri Oro on vaidemenetluse raames analüüsinud kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige, kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 100-102). ETK töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk analüüsis kohtumenetluse käigus kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning jõudis järeldusele, et eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja tuvastatud töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud) on õige (dtl 100). Seega on erinevad ekspertarstid hinnanud eraldiseisvalt kaebaja töövõime ulatust ning jõudnud ühesugustele järeldustele.
23.Vastustaja on esitanud 06.07.2023 vastuse lisana epikriisid, mis olid töövõime hindamisel asjakohased (dtl 67-89).
24.Kaebaja väidab, et vastustaja on esitanud puudulikud andmed tervise infosüsteemi (TIS) väljavõtete kohta, mis mõjutavad töövõimetoetuse saamist. Kaebaja hinnangul on arvestades kaebaja kroonilisi haigusi väär ekspertarsti arvamus, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumise vormid. Kaebaja perearst ei ole kordagi üheski haigusloos toonud välja rasvtõbe kui kroonilist haigust, kaebaja tervisekaebused on seotud kroonilise kõrgvererõhutõvega (dtl 3). Kohus kontrollis asjas esitatud tõendeid ning nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ülekaalulisus/rasvumine on tervise infosüsteemi andmetes korduvalt kajastatud. Kohtule esitatud TIS-i andmetest nähtuvalt on kaebaja ülekaalu sissekannetes lisaks perearst Berta Toikkale kajastanud kardioloog Mai Blöndal (dtl 82). Muuhulgas on perearst B. Toikka 31.01.2023 anamneesis avaldanud, et kaebaja vaevused ja haigused on suures osas seotud suure 5(8)
kehakaaluga (dtl 39). Kaebuses selgitab kaebaja, et on muutnud oma elustiili, ei tarbi enam alkoholi ning tegeleb mõõdukalt rattaspordiga, millest lähtuvalt on kaebaja kehakaal alanenud (dtl 3). Kaalulangust kinnitab ka kaebaja perearsti 31.01.2023 sissekanne (dtl 39). Vastustaja on selgitanud, et rasvumiseks loetakse, kui kehamassiindeks (KMI) on 30 ja ülespoole, III astme rasvumise puhul on KMI > 40 ning suures osas on kaebaja vaevused (põlvevalu, artroosid) seotud suure kehakaaluga. Rasvumine põhjustab raskusi liikumisel ja seismisel, kuna tekib lisakoormus liigestele ja jõudlusele (dtl 34). Kohus tuvastas, et kaebaja KMI on perearsti sissekannete kohaselt järjepidevalt üle 40 (dtl 39, 79, 84, 86, 87). Kaebaja perearst on 15.07.2020 kaebajal diagnoosinud kaasuva haigusena rasvumise (dtl 67). Samas ei nähtu TISst ega kaebaja seisukohtadest, et kaebaja oleks pöördunud kehakaalu alandamisega seoses arstide või toitumisnõustaja poole. Asjaolu, et kaebaja perearst ei ole ülekaalu sissekannetes nimetanud kroonilise rasvtõvena ei muuda fakti, et perearst on kaebaja suurt kaalu ja KMI-d terviseandmete sissekannetes kajastanud. Kaebaja raskele ülekaalule on viidatud ka kardioloogi sissekandes (dtl 82). Seega on ka ekspertarstid pidanud põhjendatult nimetatud sissekannetega arvestada.
25.Kohus leiab, et vastustaja on arvestanud töövõime hindamisel kaebaja kõrgvererõhutõvega. Kaebaja perearst Berta Toikka toob 31.01.2023 epikriisis (dtl 73) välja, et kaebaja ei tarbi alkoholi juba 2 aastat, kaal langeb, vererõhk on normis 128/88 ja süda on rütmis, frekventsiga 67X/ minutis. Kaebajale on teostatud südame ultraheliuuring, perearsti Berta Toikka 31.01.2023 epikriisis, kus on toodud saatekiri kardioloogi e-konsultatsioonile, mille vastus kajastub tervise infosüsteemis uuringut 23.12.2022 Täismahus ehhokardograafia all, kus leiti mõningane südamelihase paksenemine ja südameõõnte laienemine ning mõningane hüpokinees ehk südamelihase liikuvuse häire. Südameklappide süsteem funktsioneerib normaalselt ja südame jõudlus uuringu hetkel oli normis. Leiti, et kaebaja vajaks täpsemaid uuringuid ja kardioloogi konsultatsiooni võimalike edaspidise tüsistuse, näiteks südamelihase infarkti ära hoidmiseks. Kuid see ei ole hetkel töövõime piirangu põhjuseks, sest näitajad nagu vererõhk, südamerütm ja südame jõudlus on praeguse ravi foonil normis. Kõrgvererõhutõbi on ravimitega kompenseeritud ning piiranguid töövõime hindamise kontekstis ei põhjusta. Uusi kardioloogi uuringute tulemusi ei ole tervise infosüsteemi lisandunud (vastustaja täpsustas 20.06.2023 perearstilt telefoni teel, et kardioloogi uuringuid Tartu Ülikooli Kliinikumis alustati pärast vaideotsust 05.05.2023 ja need ei ole lõppenud). Asjaolu, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel sisuliselt arvestanud kaebaja kõrgvererõhutõvega nähtub töövõime hindamise 27.02.2023 eksperthinnangust, kus on kajastatud kaebaja perearsti B. Toikka vastav 31.01.2023 sissekanne (dtl 45). Vastustaja on kohtule selgitanud, et kaebaja kõrgvererõhutõbi on ravimitega kompenseeritud ning piiranguid töövõime hindamise kontekstis ei põhjusta (dtl 34). Kohtu hinnangul on õige nimetatud andmete alusel tehtud järeldus, mille kohaselt ei nähtu esitatud andmetest, et kõrge vererõhu ravi töövõimet vähendavaid piiranguid ei põhjusta. Teisi kaebaja poolt esile toodud piiranguid on hinnatud koosmõjus abivahenditega (nt tallatoed), mis piiranguid kompenseerivad. Asjaolu, et eksperthinnangus kõiki kaebaja poolt esile toodud kaebusi ei kirjeldata, ei tähenda, et nendega ei arvestatud. Eksperthinnangutes ei kirjeldata mitte kõiki kaebaja terviseandmeid, vaid tuuakse välja vaid need, mis piiranguid põhjustavad või lükkavad ümber.
26.Ka kaebaja poolt märgitud liigesevalu on tervise infosüsteemis korduvalt kajastatud. 29.11.2022 saatekirjas ehhokardiograafi uuringutele (dtl 65-66) on perearst toonud välja kaebajal esinevad kaebused ning selgitanud, et kuivõrd kaebaja tegeleb aastast 2021 rattaspordiga, peaks ka koormus EKG teostamine olema velomeetriga võimalik. Kaebaja ei vaja regulaarselt retsepti alusel väljakirjutatud valuravi. Kaebaja poolt kaebuses välja toodud vererõhuravimid ei too kaasa töövõime piiranguid, kuivõrd ravimite võtmise vajadus iseenesest ei põhjusta piirangut, kuid piirangut hinnatakse ravimite foonil. Piirang esineks juhul, kui vaatamata ravimite võtmisele on kaebaja vererõhk jätkuvalt kõrge ja tema liikumine oleks
6(8)
seetõttu piiratud. Töövõime hindamise menetluses sellist asjaolu ekspertarstid aga ei tuvastanud.
27.Võtmetegevuses „Seismine ja istumine“ on ekspertarstid hinnanud piirangu kerge piiranguna (arvväärtus 1). Välja on toodud, et rattaspordiga tegelemine ja tervislikud eluviisid on oluliselt parandanud kaebaja terviseseisundit ja ainevahetust, mistõttu on vastav piirang vähenenud. Pearinglusega seotud kaebused, uuringud ja diagnoosid tervise infosüsteemis puuduvad, mistõttu ei saanud ekspertarstid hinnata piirangut rohkemaks, kui kergeks.
28.Töövõime hindamisel arvestatakse kaebaja enesehinnangulisi piiranguid, mida peavad kinnitama objektiivsed terviseandmed. Haigusseisundist (diagnoositud ja uuringutega kinnitatud tervise infosüsteemi andmetel) tulenevaid piiranguid hinnatakse ravi foonil. Töövõimet ei hinnata üksnes püstitatud diagnooside alusel. Puudub kahtlus selles, et kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa töövõime vähenemist. Kaebaja on ise taotluses märkinud, et ta on üldehitajana tööl Soomes, st suudab terve päeva olla jalul. Kohus selgitab, et otsus, et töövõime ei ole vähenenud ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haiguseid või piiranguid. Kuigi kaebajal esinevad kerged kuni mõõdukad piirangud liikumisel, ei välista need töötamist. Kaebajal tuvastati mõõdukas piirang ainult ühes võtmetegevuses (liikumine).
29.Eeltoodust järelduvalt ei ole põhjust kahelda ekspertarstide järelduse õiguses kaebaja mõõduka tegutsemispiirangu põhjuste osas liikumise valdkonnas. Arvamused tuginevad asjakohastele kaebaja terviseandmetele. Terviseandmetest nähtuvalt on kaebaja kõrgvererõhutõbi kontrollitav ravimitega, samuti teeb kaebaja pingutusi kaalu langetamiseks. Kuigi kaebajal esinevad kerged kuni mõõdukad piirangud liikumisel, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks tal töötamist. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja – tingimusi on võimalik vältida. Seega on liikumise valdkonnas õigesti tuvastatud mõõdukas piirang arvväärtusega 2. Kaebaja suudab iseseisvalt liikuda ja tööd teha ning teistes tegevusvaldkondades piirangud puuduvad.
30.Puudub vaidlus selles, et kaebajal on varasemalt tuvastatud osaline töövõime ning hinnati mõõdukaks ka piirang võtmetegevuses „Seismine ja istumine“. Kohus märgib esmalt, et asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka järgmise taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole iga järgneva otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Samuti võib isiku tegutsemisvõime ajas muutuda. Ekspertarstid ei tuvastanud käesolevas asjas dokumendipõhises hindamises, et piirang oleks jätkuvalt mõõdukas, st esineks 25-49% ajast. Tuvastati, et piirang on kerge (esineb alla 25% ajast). Eelmise hindamise ajal oli kaebaja kehakaal kõrgem, vererõhuravi ei olnud piisav ning kaebaja eluviisid olid teised. Praeguseks on vastavad tervisenäitajad muutunud, mistõttu on ka ekspertarstide hinnang muutunud.
31.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti Töötukassa 02.03.2023 otsuse tühistamiseks puudub alus. Kuna algne otsus on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumatult, puudub alus Eesti Töötukassa 08.05.2023 vaideotsuse tühistamiseks. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata 26.07.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
MENETLUSKULUD
32.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.
7(8)
33.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel isiku nimed tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.