Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamis-keskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mark Pilin Puudutatud isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses; kinniseks kuulutatud kohtuistungil 25. septembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Xi kinnipidamiseks ning Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25. novembrini 2023 (kaasa arvatud).
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 24. septembril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba Xi (edaspidi ka puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel, kuna esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud alused. Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.1.. 23. septembril 2023 kell 12:18 pidasid kohaliku elaniku teatele reageerinud PPA Lõuna prefektuuri ametnikud kinni Vene Föderatsiooni kodaniku Xi (kinnipidamise protokoll dtl 11-12), kes tuvastati tema enda ütluste ja isiku passist tehtud fotode alusel (dtl 13). Politseiametnikud
tegid kindlaks, et isikul puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks, mistõttu peeti ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega. Isik esitas 23. septembril 2023 kell 13.17 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti 23. septembril 2023 kell 13:17 kinni 48 tunniks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinni ning alustati menetlustoimingutega.
1.2.Saatse kordonisse helistanud kohalik elanik ütles, et nägi lasketiiru juures oleval teel vene keelt kõnelevat nooremat meesterahvast, kes küsis teed asulasse. Noormehel oli seljas seljakott, värises külmast, mõnepäevane habe. Isik oskas ainult vene keelt, inglise keelest aru ei saanud. Helistaja ütles, et oli andnud kätte suuna kordoni poole.
1.3.Isiku sõnul kardab ta, et Venemaale tagasi minnes ootab teda seal vangistus kodumaa reetmise eest ning tagakius seksuaalse orientatsiooni pärast.
1.4.VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimise või väljaselgitamise eesmärgil. Isikul ei olnud kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Tema isik on tuvastatud ainult tema enda ütluste ja Vene Föderatsiooni siseriiklikust passist tehtud fotode alusel. PPA-l ei ole võimalik sellise väikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. PPA ei saa teha ametlikku päringut Vene Föderatsiooni ametivõimudele, kuna isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
1.5.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Vaidlust ei ole, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik ning ta ei proovinud ega plaaninud seaduslikult tulla Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Enda sõnul saabus ta Eestisse oma poiss-sõbra juurde ega plaaninud taotleda rahvusvahelist kaitset. Tal oli plaanis peale piiriületust 23. septembril 2023 kohtuda kell 22:00 Lutepääst (Võru maakond) umbes kilomeetri kaugusel oma väidetava poisssõbra Jaroslaviga, kellega ta ei ole kunagi päriselus kohtunud, ning sealt edasi minna tema juurde Paldiski linna.
1.6.PPA on seisukohal, et isik ei plaaninud kohtuda Eesti ametivõimudega. Ei ole välistatud, et ta tahtis väidetava poiss-sõbra abiga jõuda ebaseaduslikult Eestisse või mõnda muusse Schengeni riiki ning et Jaroslovi näol võib olla tegemist vedajaga. Isik on maininud, et tal on tuttavaid Saksamaal, Lätis ja Leedus. Samuti seda, et ta otsustas tulla Eestisse salaja ja ebaseaduslikult, kuna tal ei olnud raha ega passi viisa jaoks. Isik on enda seletuskirjas maininud, et pidas koos Jaroslaviga plaani, kust oleks parem ebaseaduslikult piiri ületada ja kus hiljem kokku saada. Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku puhul esineb põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
1.7.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isikul ei ole kaasa ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Vabaduses viibides ei pruugi isik järgida talle
kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks aluse andma isiku varasem käitumine.
1.8.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
vastuolus
2.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 25. septembril 2023 toimunud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. Lisaks selgitas PPA esindaja, et välja selgitamist vajab, kes on Jaroslav ning milline on tema tegelik suhe Xiga. Välistatud ei ole, et Jaroslavi näol on tegemist vahendajaga. X selgitas kohtuistungil, et tutvus Jaroslaviga, kelle perekonnanimi on Petrov, kaks aastat tagasi virtuaalselt ning kavatses Eestis tema juures elama ja töötama asuda. Vastuseks PPA küsimustele ütles ta, et ei olnud uurinud, kuidas legaalselt Eestis rahvusvahelist kaitset saada ning ei teadnud, et pidanuks taotlema rahvusvahelist kaitset kohe Eesti ametnikega kokku puutudes.
3.Kohus koostas esmalt 25. septembril 2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas taotluse rahuldada ja anda loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25. novembrini 2023. Selle määruse resolutsioon tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikule. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, ja paigutada ta halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb PPA juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
6.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (VRKS § 361 lg 1 teine lause). Seejuures peavad nii PPA kui kohus tegutsema esialgse ja sageli veel mittetäieliku informatsiooni alusel ning tegemist on kohtu prognoosotsusega.
Praegune taotlus on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 2 ja 4.
8.VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Praegusel juhul ei ole
isikul endaga kaasas olnud ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Mingil määral tõendavad Vene Föderatsiooni kodakondsust tema telefonist leitud Vene Föderatsiooni sisepassi fotod, kuid kohus möönab, et tegemist ei ole kuigi usaldusväärse tõendusmaterjaliga VRKS § 361 lg 2 p 2 tähenduses, millega saaks tema kodakondsust tõsikindlalt tuvastada. VRKS § 361 lg 2 p 2 alusel isiku kinnipidamist ei õigusta pelgalt asjaolu, et välismaalasel puuduvad isikut tõendavad dokumendid, vaid PPA-l peaks olema samas ka põhjendatud kahtlus põgenemisohus. Kohtupraktikast tulenevalt kinnitab ka VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaldamise põhjendatust põgenemisoht, ning seda ka hoolimata sellest, et põgenemisohtu on seadusandja nimetanud üksnes lõike 2 p‐s 4 (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12).
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. VRKS § 361 lg 21 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohuna käsitatavad asjaolud ammendavalt loetletud VSS §-s 68. Kohus nõustub PPA-ga, praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, sh isiku väidetava sõbra ja nendevahelise suhte kohta. Isiku selgituste kohaselt ei ole ta oma väidetava sõbra Jaroslaviga kunagi kohtunud ning suhtlus on toimunud vaid veebi vahendusel. Seega ei ole kohtul veendumust, et tegemist on siira sõprussuhtega ning alust võib olla PPA kahtlusel, et väidetav sõber võib olla hoopis vahendaja, kelle abil püüab isik liikuda edasi mõnda muusse Schengeni riiki. Asjaoludest kogumis ei ilmne tihedat seost Eestiga ega muud teavet, mis looks kindlustunde, et isik soovib jääda Eestisse. Isiku väidetest ei selgu ka asjaolusid, mis võiksid veenvalt viidata rahvusvahelise kaitse tegelikule vajadusele. Kuigi isik väidab tagakiusu Venemaal tema seksuaalse orientatsiooni tõttu, on ta nii seletustes PPA-le (dtl 19) kui ka kohtuistungil (alates 00:16:21) märkinud, et tagakius on esinenud erasuhtluses, mitte aga riigiasutuste või muude ametivõimude poolt.
10.Rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemisohu hindamisel tuleb iga juhtumi asjaolusid eraldi hinnata ning rangelt kontrollida kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust konkreetsel juhul (Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-415). PPA on väljendanud kartust, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust, ei pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluseks kättesaadav. PPA viitab taotluses VSS § 68 p-le 8. VSS § 68 p 8 kohaselt sisustatakse põgenemisohtu ka asjaoluga, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Põgenemisohu kahtlust lisavad ka järgmised asjaolud. Isik on oma väidetava sõbraga koos kavandanud ebaseadusliku piiriületuse Eestisse ning ta on ise kinnitanud, et ei saabunud Eestisse sooviga rahvusvahelist kaitset taotleda ega ole uurinud võimalust seda seaduslikult Eestis taotleda. Kinnitust ei ole leidnud, et ta ise oleks Eestisse jõudes püüdnud ühendust võtta siinsete ametiasutustega, vaid tal oli kokkulepe kohtuda Jaroslaviga piiri lähedal, et siirduda koos edasi (väidetavalt Paldiskisse). Märkimisväärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. Isiku käitumist ja senises menetluses kogutud tõendeid ja teavet kogumis hinnates nõustub kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Eelnevat
arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
11.Kohtu hinnangul on PPA taotlus VRKS § 361 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel põhjendatud. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks on piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemine (nt Tartu Ringkonnakohtu 29. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-13-2162).
12.Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (Riigikohtu
29.jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 10). Kohtul puudub sarnaselt PPA-ga veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks Xi puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Selgub, et isikul puudub dokument, mida PPA saaks hoiule võtta (p 4) ning teadaolev elukoht, kus elamiseks teda võiks kohustada (p 1) või kust ta saaks kindlaks määratud ajavahemiku järel käia PPA-s registreerimisel (p 2). Väide võimalusest asuda elama sõber Jaroslavi juurde ei veena, et tegemist oleks elukohaga, mille olemasolul on võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid abinõusid.
13.Puudutatud isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt on kiirabi hinnanud tema terviseseisundi heaks (dtl 11).
14.Eeltoodut arvestades annab kohus loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 16. novembrini 2023 (kaasa arvatud).
15.VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud mis välistavad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.