AS G4S Eesti kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 02.08.2023 otsuse nr 1.13-2.13/2-16 tühistamiseks osas, millega kaebaja pakkumus lükati tagasi ning Optimus Systems AS pakkumus tunnistati edukaks; Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavustingimuste p 8 teine lause, milles see kohustab koos pakkumusega esitama asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkavara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, kui pakkujal ei ole pakutava asja olemuse tõttu objektiivselt võimalik selliseid dokumente esitada või alternatiivselt, tühistada vastuolu tõttu õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavustingimuste p 8 teine lause, milles see kohustab koos pakkumusega esitama asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkavara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, kui pakkujal ei ole pakutava asja olemuse tõttu objektiivselt võimalik selliseid dokumente esitada.
Menetlusosalised
Kaebaja – AS G4S Eesti, esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Mario Sõrm Vastustaja (hankija) – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Toomas Vingerfeld Kolmas isik - Optimus Systems AS, esindaja vandeadvokaat Diana Minumets
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde AS G4S Eesti 01.06.2023 ja 15.06.2023 vastused hankija selgitustaotlustele.
2.Lugeda, et kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavustingimuste punkti 8 teine lause osas, milles see kohustab koos pakkumusega esitama asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkavara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, kui pakkujal ei ole pakutava asja olemuse tõttu objektiivselt võimalik selliseid dokumente esitada või alternatiivselt, tühistada 1(13)
vastuolu tõttu õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavustingimuste p 8 teine lause osas, milles see kohustab koos pakkumusega esitama asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkavara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, kui pakkujal ei ole pakutava asja olemuse tõttu objektiivselt võimalik selliseid dokumente esitada, on esitatud tähtaja rikkumisega.
3.Jätta AS G4S Eesti taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõuete osas menetlus.
4.Jätta kaebus rahuldamata.
5.Mõista AS-ilt G4S Eesti Optimus Systems AS kasuks välja menetluskulud summas 3415,50 eurot (käibemaksuta). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.10.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (vastustaja/hankija) algatas 09.05.2022 avaldatud hanketeatega kaitse- ja julgeolekuvaldkonna piiratud hankemenetluse „Eesti Vabariigi idapiiri lõikude 1-3 valve- ja seireseadmete paigaldamine ja valguskaabli puhumine“ (viitenumber 248572).
2.Riigihankes esitasid pakkumuse kuus ettevõtjat, sealhulgas AS G4S Eesti (kaebaja) ja Optimus Systems AS (kolmas isik).
3.Vastustaja hankijana on riigihankes võtnud 02.08.2023 vastu otsuse nr 1.13-2.13/2-16 pakkumuste tagasilükkamise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise kohta. Otsuse punkti 2.2 kohaselt lükkas vastustaja tagasi kaebaja pakkumuse, sest pakkumus ei vasta vastavustingimuste punktis 8 toodud tehnilise kirjelduse punktidele 1.5.2, 2.5.6 ja 6. Vastustaja täpsemad selgitused ja põhjendused on toodud hankekomisjoni 31.07.2023 kinnitatud piiratud protokollis nr 1.4-11/26-1 (salastatud protokoll), mille väljavõttega tutvumist vastustaja võimaldas pakkuja riigisaladusele juurdepääsuõigust omava esindaja kaudu. Kaebaja esindaja tutvud protokolliga 04.08.2023.
4.Kaebaja esitas 10.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti 02.08.2023 otsuse nr 1.13-2.13/2-16 tühistamiseks osas, millega kaebaja pakkumus lükati tagasi ning Optimus Systems AS pakkumus tunnistati edukaks; Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavustingimuste p 8 teine lause, milles see kohustab koos pakkumusega esitama asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkavara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, kui pakkujal ei ole pakutava asja olemuse tõttu objektiivselt võimalik selliseid dokumente esitada või alternatiivselt, tühistada vastuolu tõttu õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavustingimuste p 8 teine lause, milles see kohustab koos pakkumusega esitama asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkavara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, kui pakkujal ei ole pakutava asja olemuse tõttu objektiivselt võimalik selliseid dokumente esitada.
5.Tallinna Halduskohus võttis oma 11.08.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
6.18.08.2023 vastuses esitas PPA taotluse jätta kaebetähtaja möödumise tõttu rahuldamata kaebuse taotlused riigihanke alusdokumentide vastavustingimuste p 8 teise lause tühistamise või alternatiivselt õigusaktidega vastavusse viimiseks või alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et tähtaega pole ületatud või on seda võimalik ennistada, siis jätta taotlus rahuldamata.
7.Kolmas isik leiab oma 18.08.2023 vastuses, et kaebaja nõue vastavustingimuste punkti 8 teise lause tühistamiseks või alternatiivselt õigusaktidega vastavusse viimiseks ei ole tähtaegne ning menetlus tuleks vastavas nõudes HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 2(13)
8.Kaebaja esitas 28.08.2023 seisukoha, milles leiab, et kaebus vastavustingimuste punkti 8 teise lause tühistamiseks või alternatiivselt õigusaktidega vastavusse viimiseks on tähtaegne. Kaebaja esitas juhuks, kui kohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, tähtaja ennistamise taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
9.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 9.1 Kaebuse riigihanke alusdokumentide (RHAD) vastavustingimuste p 8 teise lause suhtes esitab kaebaja tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest C-538/13 eVigilo. Kõnealuses kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et pakkujal on teatud tingimustel õigus vaidlustada RHAD-d kuni edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja möödumiseni. Vastavustingimuste punktist 8 koosmõjus hankija otsusega kaebaja pakkumuse tagasi lükkamisega tehnilise kirjelduse p 6 alusel nähtub, et kaebaja pidanuks täitma võimatu nõude, mis ei ole kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 ja 88 lg-s 7 sätestatuga. 9.2 RHS § 81 lg 1 ei välista kohustamis- ega tühistamiskaebuse rahuldamist. Tühistamiskaebuse rahuldamine toob kaasa õigusvastase eelhaldusakti kõrvaldamise kohtu otsusega. Seega ei ole sellisel juhul tegemist hankija poolt RHAD muutmisega pärast taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega, mis on RHS § 81 lg 1 kaitsealas. Kohtupraktikas on selgitatud, et võimalikku kollisiooni RHS § 81 lg-s 1 sätestatud piirangutega saaks hankija vältida riigihanke menetlust kehtetuks tunnistades. 9.3 Kaebaja esitab tulenevalt kohtu 22.08.2023 e- kirjas toodust alternatiivse taotluse tähtaja ennistamiseks juhuks, kui kohus peaks leidma, et kaebus ei ole nimetatud nõuetes tähtaegne. Kuna tavapärases hankes tuleks kaebus esitada VAKO-le, mille osas seadus tähtaja ennistamise võimalust ette ei näe, mis tähendab sisuliselt seda, et vaidlustusmenetluses peaks sellise vaidlustuse lugema igal juhul tähtaegseks, kui RHAD tõlgendus selgub alles hankija otsuse põhjendustest. Kaebaja jaoks selgus praegusel juhul vastavustingimuste p 8 tõlgendus koosmõjus tehnilise kirjelduse p-s 6 sätestatuga alles siis, kui kaebaja sai teada komisjoni protokollis sisalduvad põhjendused. Kuna kaebaja ei saanud hankija nõuet ette näha, siis ei saanud ta RHAD-i peale esitada kaebust varem. 9.4 Kaebaja pakkumus vastab tehnilise kirjelduse p-le 1.5.2, kuna kaebaja on pakkumuses lähtunud sellest, et pakub samasugust seadet, mis on hankijal juba olemas ja hankes nimetatud. Selle seadme kohta on hankijal kõik vajalik teave endal olemas. Seetõttu ei ole tegemist ka vastavustingimustes kirjeldatud olukorraga, milles pakkuja esitanuks samaväärse toote, mille samaväärsust pidanuks pakkuja selgitama ja vajadusel esitama selle kohta tõendid. Seetõttu ei saa kaebaja suhtes teha negatiivset otsust seetõttu, et viimane ei esitanud oma pakkumusega seadme kirjeldust, mida hankija juba varasemalt kasutab ja mille kõik omadused on hankijale teada. Vastustaja ei ole kohutumenetluses vaielnud vastu kaebaja väitele, et tal oli vastav teave varasemast juba olemas. Samuti pole vastustaja väitnud, et kaebaja selgitustaotluse vastuses nimetatud seade poleks seesama, mis oli objektile varem paigutatud. 9.5 Kaebaja pakkumus vastab tehnilise kirjelduse p-le 2.5.8. Kaebaja selgitus nende seadmete osas on olemas vastusena teabepäringule riigihangete registris. Seade, mille osas hankija kaebaja pakkumuses mittevastavust näeb, on seesama, mida hankija ise on tehnilises kirjelduses nimetanud. Hankijal on varasemalt kogu vajalik teave selle seadme kohta endal olemas, kuna ta on ise seda konkreetset seadet tehnilises kirjelduses soovinud, mistõttu sai hankija sellest teabest kaebaja pakkumuse vastavust kontrollides ka lähtuda. Hankija teab, milline seade seisab konkreetse tähistuse taga. Kaebaja on selgitanud, milliseid toiteplokke ta pakub ning teiseks mudeliks oli seesama, mida vastustaja oli TK p-s 2.5.8 ise nimetanud, mistõttu ei olnud midagi puudu selleks, et kaebaja pakkumuse vastavuses veenduda. 3(13)
9.6 Kaebaja pakkumus vastab tehnilise kirjelduse p-le 6. Ükski tehnilise kirjelduse p-s 6 kirjeldatud asjade tootja ei paku nn riiulilahendusena sellist asja, nagu hankija on selles punktis nõudnud. Selline asi valmistatakse tootja poolt eritellimusel. Kuna eritellimusel valmistatava asja spetsifikatsioonid selguvad alles pärast sellise asja tellimist, ei olnud objektiivselt võttes pakkumuse esitamise hetkeks pakutavat asja olemas. Nii polnud kaebajal objektiivselt võimalik esitada vastavustingimuste p 8 teises lauses nõutavat kirjeldust, kuna see saaks tekkida alles tootmisel. Seega on hankija seadnud nõude, mis ei ole täidetav ega põhjendatud. 9.7 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ei ole õiguspärane, kuna hankija igale otsusele peab omakorda eelnema õiguspärane otsus. Kui kaebaja kaebus tema pakkumuse tagasilükkamise kohta rahuldatakse ja kaebaja pakkumus menetlusse seeläbi ennistub, siis ei saa olla õiguspärane hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 9.8 Vastavustingimuste punkt 8 on õigusvastane. Komisjoni protokollist nähtub, et hankija etteheidete tuumaks on, et kaebaja ei esitanud tehnilise kirjelduse p-s 6 sätestatud asja kohta vastavustingimuste p 8 teises lauses nõutud teavet. Antud juhul selgus kaebaja jaoks vastavustingimuste p 8 tõlgendus koosmõjus tehnilise kirjelduse p-s 6 sätestatuga alles siis, kui kaebaja sai teada komisjoni protokollis sisalduvast ja seeläbi viisi, kuidas hankija neid tingimusi koosmõjus sisustab. Kaebaja ei saanud mõistlikult ette näha, et hankija eeldab, et olukorras, milles tehnilise kirjelduse p-s 6 sätestatud tingimustele vastav asi kuulub valmistamisele tulevikus, tuleb siiski esitada vastavustingimuste p-s 8 nõutud teave. Tehnilise kirjelduse säte on vastavustingimuse sättega lahutamatult seotud. Nimelt sätestab tehnilise kirjelduse p 6 nõuded pakutavale asjale, kuid vastavustingimuste p 8 määratleb, kuidas pakkuja peab oma pakkumuse vastavust tehnilise kirjelduse p-le 6 eeskätt tõendama. 9.9 Hankija etteheide kõigi vaidlusaluste tehnilise kirjelduse punktide 1.5.2, 2.5.8 ja 6 osas on sama – kaebaja polnud neis tingimustes nõutud asjade kohta esitanud vastavustingimuste p-s 8 nõutud teavet. Kaebaja vastas hankija selgitustaotlusele, milles viitas ja selgitas osade punktide osas, kust on vastav teave tema pakkumusest leitav. Vähemalt p 4.4 osas võimaldas hankija kaebajal ja võimalik et ka teistel pakkujatel selgituste kaudu pakkumust täpsustada. Kuna hankija seda ühe tingimuse osas võimaldas, jääb arusaamatuks, miks punktide 1.5 2, 2.5.8 ja 6 puhul lähtus hankija vastupidisest arusaamast. Kaebaja juhib tähelepanu, et ta ei esitanud üksikasjalikku teavet ka tehnilise kirjelduse p-de 5.4.3-5.4.5, 7.1.6 ja 8.1 kohta, kuid hankija seda kaebajale ette ei heitnud. Seega on hankija tegevus olnud vastuoluline. 9.10 Euroopa Kohtu tõlgendus kaebeõiguse osas laieneb ka vastavustingimuste vaidlustamisele. Ei ole vahet, millist liiki tingimus kaebeõigusele aluse paneb. Samal seisukohal on oldud ka kohtupraktikas haldusasjas nr 3-22-127. Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10.1 Kaebaja pakkumus ei vasta faktiliselt tehnilise kirjelduse punktile 1.5.2 ega vastavustingimuste punkti 8 nõuetele, sest kaebaja ei ole oma pakkumuses nimetanud vähimatki teavet, millist asja ta selle punkti täitmiseks pakub. Vastustaja ei tuvastanud kaebaja pakkumusest tehnilise kirjelduse punktides 1.5.2, 2.5.8, 4.4.6, 7.1.5 ja 7.2.5 küsitud seadmete/asjade tehnilisi andmeid, mille põhjal hankija saanuks kontrollida pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele. Vastustaja esitas kaebajale 29.05.2023 RHR kaudu selgitustaotluse. Kaebaja vastas 01.06.2023 hankija selgitustaotlusele p 1.5.2 osas märkides, et pakkumuses on arvestatud tehnilises kirjelduses viidatud olemasolevaga samasuguse kapiga (tootenimi), mis on objektile juba varasemalt paigaldatud ja mille kohta on vastustajal info olemas. Tehnilise kirjelduse p 1.5.2 ei sisalda eseme kohta konkreetse tootja nimetust, punkti 1.5.2 punktis 3 on esitatud funktsionaalsed ja füüsilised nõuded tootele. Kaebaja sisuliselt ei vastanud hankija selgitustaotlusele, kus tema pakkumuses on leitav teave 4(13)
RHS tingimustele vastava asja kohta. Kaebaja pakkumuses ei esitatud RHAD tingimustele vastavat teavet. RHAD-ile ei vasta kaebaja väide, et pakkumuses toote sisaldumise kohta piisanuks ainult pakkuja kinnitusest pakkumuse vastavuse kohta. Vastustajal ei olnud pakkumuse pinnalt ega kaebuse selgituste pinnalt võimalik veenduda kogu pakkumuse vastavuses RHAD-ile. Mittevastavus pakkumuses oli sisuline, mitte vormiline. Kaebaja väidab ka, et pakkumus vastab tehnilise kirjelduse punktile 1.5.2 pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva esitatud selgituse kaudu. Selline seisukoht ei ole õigusega kooskõlas ega vasta RHAD-ile. Vastustaja on jätnud tehnilise kirjelduse p-s 1.5.2 nimetamata nõutud asja toote ega esitanud selle kirjeldust. Pakkumuse muutmine selgituste kaudu pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva ei ole lubatud. Sisuliselt tunnistab ka kaebaja, et pakkumus ilma selgituseta ei vasta RHAD-ile. Asjaolu, kas vastustajal on hankemenetluse väliselt olemas tehnilise kirjelduse p-s 1.5.2 nõutud asja kohta teave või mitte, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsus. Tähtsust omab vaid, kas teave on esitatud kaebaja pakkumuses, sest pakkumuses pidi pakkuja väljendama tahet, millist asja ta pakub. 10.2 Kaebaja pakkumus ei vasta faktiliselt tehnilise kirjelduse punktile 2.5.8 ega vastavustingimuste punktis 8 toodud nõuetele, sest kaebaja ei ole oma pakkumuses nimetanud vähimatki teavet, millist seadet ta punkti täitmiseks pakub. Tehnilise kirjelduse punkti 2.5 alapunkti 2.5.8 allolevas tekstis on nõutav ese (toode nimeliselt) kirjeldatud. Kaebaja pakkumuses ei ole nimetatud RHADis nõutud toodet ega muud, samaväärset, mida RHAD tingimused ka lubasid. Vastustaja selgitustaotlus 1 hõlmas ka seda vaidlusaluses punktis kirjeldatud eset. Kaebaja vastas selgitustaotlusele 1, et seadme osas on tegemist hankija poolt tarnitava seadmega, seetõttu ei ole kaebaja esitanud andmete lehte. Hankija esitas kaebajale 12.06.2023 selgitustaotluse nr 2, et ei tuvastanud kaebaja poolt esitatud esimesest vastusest ega pakkumuses toodud tehnilise kirjelduse dokumentidest hankija tehnilise kirjelduse punktis 2.5.8 küsitud seadme tehnilisi andmeid. Punkti 2.5.8 all on kirjeldatud veel seadmeid, mida tuleb lisada pakkujal. Kaebaja vastas 15.06.2023 ja viitas, millises pakkumuse dokumendis on üks selgitustaotluses toodud toode. Samas ei vastanud kaebaja, millises pakkumuse dokumendis on teise toote kohta teave. Kaebaja vastas üksnes, et hankijal on see teave olemas. Vastustajal ei olnud ka selle punkti osas pakkumuse ega kaebaja selgituste pinnalt võimalik veenduda kogu pakkumuse vastavuses RHAD-le. Mittevastavus pakkumuses oli sisuline, mitte vormiline. Kaebaja ei ole pakkumuses nimetanud RHAD-is nõutud toodet ega muud. Kuna kaebaja pakkumusest ei selgu, kas kaebaja on pakkunud tehnilises kirjelduses nimetatud toodet või samaväärset toodet, siis olukorras, kus kaebaja soovis pakkumust selles osas täpsustada selgitustega, on tegemist pakkumuse muutmisega, mis ei ole lubatav. Tegemist ei ole samaväärse olukorraga, nagu toodud p-s 4.4. 10.3 Tehnilise kirjelduse punktis 6 on kirjeldatud hankijal vajamineva toote omadusi konkreetset toodet nimetamata. Kaebaja pakkumus ei vasta faktiliselt tehnilise kirjelduse punktile 6 ega vastavustingimuste punktis 8 toodud nõuetele, kuna kaebaja ei ole oma pakkumuses nimetanud vähimatki teavet, millist seadet ta selle punkti täitmiseks pakub. Hankija esitas kaebajale selgitustaotluse nr 1, milles palus täpsustada, kus pakkuja poolt esitatud TK dokumentidest on tuvastavad hankija küsitud seadmete/asjade tehnilised andmed (mark, mudel jms tehnilised andmed). Hankija palus ühtlasi esitada täpne viide (tootelehe täpne nimetus, number, lk) pakkumuses toodud dokumentidele. Kaebaja vastas 01.06.23 vastustaja selgitustaotlusele 1 tehnilise kirjelduse p 6 osas, et tehnilises kirjelduses on nõutud kinniste külgedega toode, et kaebajale teadaolevalt on kõikide tootjate standardsete toodete küljed ühel või teisel viisil avatavad ning selle toote valmistab tootja eritellimusena ning joonised/tehnilised kirjeldused koostatakse peale töö tellimist. Kuna pakkumuse koostamise ajal ei olnud sellist toodet olemas, ei saanud kaebaja esitada ka tootelehte. Kaebaja ei vastanud vastustaja küsimusele, millisest pakkumuse dokumendist on leitav teave punktis 6 pakutava toote kohta. Kaebusest ega selgitustaotluse vastusest ei selgu, miks isegi eritellimuse korral ei olnud võimalik kaebajal nimetada eritellimuse tootjat või kasvõi oma ettevõtet, kui kaebaja oleks kavatsenud ise toote valmistada või kokku panna. Kaebajale pidi toote pakkumuse esitamiseks olema teada vähemalt võimalik tootja ja toodete hind. Vastasel korral võib tekkida kahtlus, 5(13)
kas pakkuja on arvestanud hankes üldse tehnilise kirjelduse punktis 6 nimetatud toote võimalike kuludega. 10.4 Vastavustingimuste punkt 8 on õiguspärane. Kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu otsus nr C-538/13 eVigilo tugineb direktiividele 89/665/EMÜ ja 2004/18EÜ. Viimane neist on kehtivuse kaotanud ja selle asemel on võetud vastu direktiiv 2014/24. Seda aga ei kohaldata direktiivi 2009/81EÜ reguleerimisalasse kuuluvate lepingute suhtes. Seega ei ole kaebuses viidatud kohtuotsus kohaldatav direktiivi 2009/81 kohaldamisalasse jäävate riigihankelepingute puhul. Juhul, kui kohus leiab, et direktiiv on kohaldatav, on ülalviidatud Euroopa Kohtu otsuse vaidlusese siiski teine- hindamiskriteeriumite kohaldamisest tulenev vaidlus. Otsusest tuleneb selge viide vaidlustamistähtajale seoses pakkumuste hindamise kriteeriumitega. 10.5 Vastustaja on küsinud kaebajalt pakkumuse vastavuse kontrollimiseks selgitusi ja saanud selgitustaotlusele ainult osaliselt vastused. Vaidlusaluste tagasilükkamist põhjustanud punktide kohta antud selgitustel ja tagasilükkamise mittepõhjustanud punktide kohta antud selgitustel on oluline vahe. Ühtedel juhtudel sai vastustaja kaebajalt vastuse, teistel juhtudel aga mitte. Vaidlusaluste punktide osas ei nimetanud kaebaja tootjat ega toote mudelit, mistõttu ei olnud ka vastustajal võimalik pakkumuse vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele kontrollida. 10.6 Vastavustingimuste vaidlustamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kolmanda isiku seisukoht
11.Kolmas isik leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine 11.1 Kaebaja pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse p-le 1.5.2 ega 2.5.8. Kuna kaebaja jättis andmed ja dokumendid üldse esitamata, siis ei olnud vastavat puudust võimalik kõrvaldada ka RHS § 46 lg 4 alusel küsitavate õiguspäraste selgituste esitamise abil. Käesoleval juhul ei ole tegemist kaebaja enda poolt väidetud olukorraga, kus kaebaja oleks pakkunud oma pakkumuses hankija enda poolt tehnilise kirjelduse punktides 1.5.2 ning 2.5.8 nimetatud esemeid, mida hankija juba varasemalt kasutab ja mille kõik olulised omadused on hankijale teada. Selgituse, et kaebaja pakub asja, mis on hankijal olemas, esitas kaebaja alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Kui kaebaja soovinuks pakkuda hankija poolt tehnilises kirjelduses näidisena pakutud asja, oleks ta pidanud seda oma pakkumuses märkima. Hankija poolt nõutud sisu kirjeldavaid andmeid ei ole võimalik hiljem juurde esitada ega hankijal arvesse võtta. Seega oli kaebaja pakkumusel sisuline puudus, mida selgituste kaudu kõrvaldada ei saa. 11.2 Pakkumuses toota margi ja tehnilise dokumentatsiooni esitamata jätmise näol ei ole tegemist ebaolulise aspektiga, mida saanuks selgituste küsimise näol kõrvaldada. Seega praegusel juhul viiks kaebaja poolt selgituste käigus esitatud uute andmetega arvestamine selleni, et selgelt RHAD tingimustele mittevastav pakkumus muutub RHAD nõuetele vastavaks. Kohtupraktika kohaselt on selliste hilinenult esitatud dokumentidega arvestamine igal juhul keelatud. 11.3 Kaebaja etteheited ei tooks kaasa otsuse õigusvastasust ka juhul, kui kaebaja oleks enda pakkumuses märkinud, et tehnilise kirjelduse punktides 1.5.2 ning 2.5.8 nõutud asjade puhul pakub kaebaja toodet, mida hankija on tehnilises kirjelduses nõudnud ja millised andmed on tal varaemast ajast olemas. Vastavustingimuste p 8 dokumentide esitamise nõuete seadmise eesmärk on kontrollida pakkumuste vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele. Andmete kontroll toimub andmete alusel, mille pakkuja on pakkumuses hankijale esitanud ning hankija ei pea pakkuja soovitusel hakkama puudu olevaid andmeid Google-st ise otsima. RHS § 46 lg-s 4 sätestatud selgituste küsimise mõte ei ole see, et pakkujad võiksid esitada dokumente valikuluselt. 11.4 Kaebaja pakkumust ei muuda nõuetele vastavaks ka asjaolu, et kaebaja on oma pakkumuses esitanud üldise kinnituse, et pakkumus vastab kõigile nõuetele. RHS § 114 lg 1 alusel tehtav pak6(13)
kumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda üksnes pakkuja kinnitusega pakkumuse vastavusest. Hankijal endal on õigus otsustada, milliste dokumentide esitamist ta pakkujalt nõuab. Selliselt on vastav nõue vastavustingimuste p-s 8 ka sätestatud ning hankija peab kinni pidama enda poolt kehtestatud reeglitest. Vastavustingimuste p-s 8 on hankija sätestanud imperatiivse tagajärje, mille tõttu pidanuks hankija lükkama kaebaja pakkumuse tagasi ka juhul, kui kaebaja pakkumus sisaldanuks väidetavat viidet kaebaja poolt tehnilises kirjelduses nimetatud asjade pakkumise kohta. 11.5 Kaebaja pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse p-le 6. Selles ei ole nõutud seadet, mida pole veel olemas või mida tuleks tingimata eritellimusel valmistada. Asjaolu, et kaebaja sellist toodet ei ole ei tähenda, et sellist toodet ei eksisteerigi. Dokumentidest nähtub, et vähemalt 2 pakkujal on tehnilise kirjelduse punkti 6 täitmine olnud võimalik. Isegi kui tegemist oleks eritellimusena valmistatava tootega ei ole vastavustingimuste p 8 täitmine võimatu. Tehnilise kirjelduse p-s 6 märgitud objekti puhul on tegemist kehalise esemega, mida saab kindlasti piiritleda ja mõõta ja mille spetsifikatsioone esitada. Toote iseloomust tulenevalt ei saa olla tegemist esemega, mille spetsifikatsioonid selguvad alles pärast selle asja tellimist. Ka eritellimisel valmistatavat objekti on võimalik tehniliselt kirjeldada ning selle spetsifikatsiooni luua ja koostada. 11.6 Vastavustingimuste punkti 8 vaidlustamine ei ole tähtaegne ega võimalik. Kaebaja nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmise välistab otseselt RHS § 81 lg 1. Kuna sättes toodud tähtajad on praeguseks möödas ning pakkumused avatud, siis ei ole kaebaja soovitud eesmärgi saavutamine enam võimalik, mistõttu tuleks kaebus vastavas nõudes jätta HKMS § 121 lg 2 punkti 2 ning § 151 lg 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata. 11.7 Isegi kui hankija eksis kaebaja poolt TK p 4.4 osas esitatud selgituste aktsepteerimisel ning kui hankijal puudub alus lugeda kaebaja pakkumus vastavaks ka kaebaja poolt viidatud tehnilise kirjelduse punktide le 4.4, 5.4.3-5.4.5 ja 7.1.6, siis vastav hankija eksimus mitte ei õigusta vaidlustatud otsuse tühistamist vaid vastupidi, kinnitab täiendavalt kaebaja pakkumuse sisulist mittevastavust ning kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjendatust. 11.8 Samuti on kaebaja vastav nõue esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja käsitlus, mille kohaselt sai kaebaja oma õiguste rikkumisest teada alles 04.08.2023, pärast hankekomisjoni 31.07.2023 protokolliga tutvumist, ei ole usutav ega kooskõlas HKMS § 270 lg 11 punktis 1 sätestatud „teada saama pidamise“ kriteeriumiga. Vastavustingimuste p 8 on oma sõnastuselt selge, ühemõtteline ning täielikult arusaadav, mistõttu ei saanud vastavas punktis sätestatud andmete ja dokumentide esitamise kohustus saada kaebajale selgeks alles otsusega tutvumise järgselt. Seega kaebaja väidetud Eko C-538/13 eVigilo kaasuses käsitletud erandlikke asjaolusid RHAD tingimuste vaidlustamiseks pärast ettenähtud tähtaega praegusel juhul ei esine. Seega oleks kaebaja pidanud oma õiguste rikkumisest teadma juba vastavustingimuste ja tehniliste tingimustega tutvudes. Seega vastavustingimuste p-s 8 sätestatud kohustuse täitmata jätmise asemel pidanuks kaebaja selle tingimuse HKMS § 270 lg 11 punkti 1 kohaselt 10 päeva jooksul RHAD dokumentide kättesaamisest vaidlustama. Seega ei ole vastav kaebaja nõue tähtaegne ning menetlus tuleks vastavas nõudes HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. 11.9 Isegi kui vastavustingimuste punkti 8 vaidlustamine oleks praegusel juhul võimalik ja lubatav, siis ei esine vastavustingimuste p 8 ja tehnilise kirjelduse p 6 omavahelises koosmõjus kaebaja väidetud objektiivselt võimatut tingimust. Tehnilise kirjelduse punkti 6 puhul oli igati võimalik täita vastavustingimuste punktis 8 sätestatud kohustust.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 162 lõike 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. 7(13)
13.Kohus võttis oma 11.08.2023 määrusega muu hulgas menetlusse kaebuse nõudes kohustada vastustajat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse vastavustingimuste p 8 teine lause, osas, milles see kohustab koos pakkumusega esitama asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkavara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, kui pakkujal ei ole pakutava asja olemuse tõttu objektiivselt võimalik selliseid dokumente esitada või alternatiivselt, tühistada see säte vastavas osas vastuolu tõttu õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Kohus leidis, et kuivõrd kaebaja sai oma õiguste rikkumisest kaebuse kohaselt teada 02.08.2023 otsuse põhjendustega tutvudes, siis on kaebus vastavustingimuste p 8 teise lause õigusaktidega kooskõlla viimiseks või alternatiivselt tühistamiseks esitatud HKMS § 270 lg 11 p-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning tuleb võtta menetlusse. Tulenevalt HKMS-is kaebuse menetlusse võtmiseks sätestatud tähtajast otsustas kohus nõude menetlusse võtmise omamata täit ülevaadet kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
14.Vastustaja ja kolmas isik on menetluses leidnud, et kaebaja ei saa kaebetähtaja möödumise tõttu enam vaidlustada RHAD tingimusi ning puuduvad erandlikud asjaolud, mida kaebaja on kirjeldanud kaebuses. Seega ei ole kaebuse vastav nõue tähtaegne ja menetlus tuleks vastavas nõudes HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel lõpetada.
15.HKMS § 270 lg 11 punkti 1 kohaselt on riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva arvates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Kaebaja väidete kohaselt sai ta vastavustingimuste punkti 8 õigusvastasusest ning oma õiguste rikkumisest teada alles 04.08.2023 pärast 31.07.2023 kinnitatud piiratud protokolliga nr 1.4-11/26-1 tutvumist.
16.Vastavustingimuste punkti 8 teine lause sätestab, et pakkuja esitab koos pakkumusega asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkavara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, mis peavad vastama taotluse ja pakkumuse esitamise tingimuste punktis 1.1 viidatud tehnilistele kirjeldustele (lisa 2). Tehnilise kirjelduse punktis 6 on kirjeldatud toote omadusi, mida pakkujal tuleb pakkuda.
17.Kohus ei nõustu kolmanda isikuga selles, et kaebaja nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmise välistab RHS § 81 lg 1. Praegune vaidlus ei saanud algust vaidlustusmenetluses, vaid kaebus esitati otse halduskohtule. HKMS § 266 lg 2 võimaldab esitada tühistamiskaebuse ja kohustamiskaebuse. RHAD on eelhaldusakt, mille tühistamise võimalikkust on käsitletud kohtupraktikas (TlnHKo nr 2-23-465 p 13). Tühistamiskaebuse rahuldamine ei tähenda kohtu poolt haldusorgani pädevusse sekkumist, kuivõrd kohus ei otsusta tühistamiskaebuse rahuldamisel hankija vajaduste üle hangitava eseme osas, vaid kõrvaldab õigusvastase haldusakti, mille järel saab hankija vastu võtta õiguspärase haldusakti. Seega ei ole sellisel juhul tegemist RHAD muutmisega pärast taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega, mis ei ole RHAD § 81 lg 1 kohaselt lubatav. Seega on tühistamiskaebuse esitamine RHAD peale iseenesest lubatav. Kohtupraktikast tulenevalt ei peeta RHAD peale kohustamiskaebuse esitamist peale pakkumise esitamise tähtaja möödumist efektiivseks, kuivõrd RHS § 81 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu ei saaks hankija sellist nõuet õiguspäraselt täita ja peaks kollisiooni vältimiseks riigihanke menetluse kehtetuks tunnistama (TlnRKo nr 3-22-619, p 13). Seega on formaalselt võimalik ka kohustamiskaebuse esitamine. Nimetatust järelduvalt puudub alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks osas, milles kaebus esitati vastavustingimuste punktile 8.
18.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebus vastavustingimuste punkti 8 teise lause tühistamiseks või alternatiivselt õigusaktidega kooskõlla viimiseks ei ole tähtaegne. 18.1 Vastavustingimuste punkti 8 teine lause sätestab, et pakkuja/ühispakkuja esitab asjade tehnilised kirjeldused, nende spetsifikatsioonid, tarkvara liidestus dokumentatsioonid, asjade tootja, markide ja mudelite nimetused, mis peavad vastama taotluse ja pakkumuse esitamise tingimuste dokumendi punktis 1.1 viidatud tehnilistele kirjeldustele (lisa 2). 8(13)
18.2 Kohtu hinnangul ei ole vastavustingimuste punkti 8 teise lause sisu selline, mille puhul kaebaja ei pidanud aru saama oma kohustusest esitada koos pakkumusega sättes toodud andmed ja dokumendid. Säte on oma sisult ja sõnastuselt selge, ühemõtteline ja arusaadav. Sättes on toodud otseselt pakkuja kohustus dokumente ja teavet esitada ning sellest ei saanud jääda mulje, et vastavat nõuet ei tule täita olukorras, kus pakkujal näiteks vastavat seadet veel olemas ei ole. Tõsi on see, et tehnilise kirjelduse punktis 6 ei ole nimetatud kindlat toodet, mida pakkuja peab pakkuma. Vastavat toodet on aga põhjalikult kirjeldatud, mistõttu pidi kaebaja aru saama, et ka valmistatava toote kohta tuleb esitada andmed, mille põhjal hankija saab veenduda, mida pakkuja sätte täitmiseks pakub. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tingimusega, mille täitmine on võimatu, kuivõrd ka valmistatav toode valmistatakse kellegi poolt millestki, mida on võimalik objektiivselt kirjeldada. 18.3 Vastavustingimuste punktis 8 on otseselt sätestatud, et tehnilise kirjelduse dokumendid peavad pakkuja/ühispakkuja poolt hankijani jõudma hankija poolt määratud pakkumuse esitamise tähtajaks. Pärast pakkumuse esitamise tähtaega esitatud tehnilise kirjelduse dokumente hankija vastu ei võta ja jätab need läbi vaatamata. Seetõttu ei saanud sättes toodud andmete ja dokumentide esitamise kohustus selguda kaebajale alles hankija otsusega tutvumise järgselt. Vastavaustingimuste punkti 8 sõnastus koosmõjus tehnilise kirjelduse punktiga 6 ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt ei ole mõne tehnilise kirjelduse nõude osas vajalik vastavaid andmeid ja dokumente esitada või et pakkujal on võimalik ise otsustada, kas ta vastavad andmed ja dokumendid esitab või mitte. Kohus leiab, et vastav kohustus pidi kaebaja, kui professionaalse pakkuja, jaoks mõistetav ja arusaadav. Muu hulgas on oluline, et nii kaebaja kui ka teised pakkujad suutsid oma pakkumused siiski esitada ja kaebaja ei taotlenud enne pakkumuste esitamist selgitusi kaebuses nimetatud tehnilise kirjelduse punktide ja vastavustingimuste kohta. Selgituste esitamine antud hankes oli võimalik ja seda võimalust on kaebaja ka kasutanud. Seega ei esine kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu otsuses C-538/13 eVigilo käsitletud erandlikke asjaolusid RHAD tingimuste vaidlustamiseks pärast seaduses sätestatud tähtaega. 18.4 Riigihanke teade, sh riigihanke alusdokumentide osaks olevad pakkumuse vastavustingimused avaldati RHR-is 09.05.2022. Seega pidi kaebaja teada saama vastavustingimustes tema õigusi väidetavalt rikkuvatest tingimustest hiljemalt siis, kui ta avaldas soovi hankes osaleda, st 19.06.2022 ja tehnilise kirjelduste tingimustest hiljemalt nendega tutvudes (03.05.2023). Seega juhul, kui kaebaja hinnangul ei olnud tehnilise kirjelduse punktis 6 nõutud seadme puhul objektiivselt võimalik täita vastavustingimuste punktis 8 sätestatud nõuet esitada andmed ja dokumendid, pidi kaebaja, kui mõistlik ja tähelepanelik, vastavas sektoris kogemust omav pakkuja, oma õiguste rikkumisest teada saama tehnilise kirjeldusega tutvumisel, mis vastustaja poolt edastatu kohaselt toimus 03.05.2023 (kaebaja ei ole seda vaidlustanud). Sellest tulenevalt pidi kaebaja vaidlustama vastavustingimuste punkti 8 oma õigusi rikkuvas osas HKMS § 270 lg 11 punkti 1 kohaselt 10 päeva jooksul arvates RHAD osaks oleva tehnilise kirjeldusega tutvumisest. See tähendab, et kaebaja oleks pidanud esitama vastava kaebuse hiljemalt 15.05.2023. Kaebaja esitas kaebuse 10.08.2023. Seega on kohus asjas esitatud täiendavate asjaolude ja tõenditega tutvumise järgselt seisukohal, et kaebus vastavustingimuste punkti 8 teise lause vaidlustamiseks on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
19.HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on toodud HKMS §-s 150. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses muu hulgas kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid seda tingimusel, et kaebaja on olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ja tähtajad. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 9(13)
13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning ka tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel arvestada asja olulisust kaebaja õiguste kaitsmiseks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-3013, p 12).
20.Kohus asus eelnevalt seisukohale, et vastavustingimuste punkti 8 sõnastus on selge ning kaebajale pidi hiljemalt peale tehnilise kirjelduse punktis 6 toodud nõuetega tutvumist olema aru saadav kohustus esitada hankijale vastavustingimuste punktis 8 toodud teave ja dokumendid. Kaebaja tugineb ka tähtaja ennistamise taotlust esitades põhjendusele, et vastavate dokumentide esitamise vajalikkus selgus talle alles hankija otsuse teada saamisel. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja puhul on tegemist oma valdkonnas tunnustatud ettevõttega, mistõttu pidi ta tähelepaneliku pakkuja standardist lähtuvalt oma kohustuste olemusest aru saama. Vastavustingimuste punkti 8 sõnastus on selge ning koosmõjus tehnilise kirjelduse punktiga 6 pidi kaebaja oma kohustuse olemusest aru saama. Kaebaja jaoks pidi juba tehnilise kirjelduse punktis 6 tooduga tutvumisel olema teada, et ka olukorras, kus tal nõutavat toodet olemas ei ole, tuleb tal sellele vaatamata esitada hankijale dokumendid, mis võimaldavad hankijal hinnata pakkumuse vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele. Ebaselguse korral oli kaebajal võimalik esitada hankijale päring sätte sisu selgitamiseks. Praegusel juhul on kaebaja aga oma pakkumuse esitanud, kuid ei ole esitanud hankijale ühtegi päringut RHAD vastavate tingimuste täpsustamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole toonud välja mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse kaebetähtaja ennistamiseks.
21.HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Kuivõrd kohus tuvastas asja sisulisel läbivaatamisel, et tühistamis- ja kohustamisnõue vastavustingimuste punktile 8 on esitatud tähtaja rikkumisega, siis tuleb menetlus nimetatud nõudes HKMS 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
22.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
23.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja pakkumus ei vasta faktiliselt tehnilise kirjelduse punktile 1.5.2 ega vastavustingimuste punktile 8, sest kaebaja ei ole oma pakkumuses nimetanud teavet, millist asja ta nimetatud sätte täitmiseks pakub. 23.1 Tehnilise kirjelduse punktis 1.5.2 ei ole toodud eseme kohta konkreetse tootja nimetust. Samuti ei olnud märgitud, et pakkuda tohib vaid sellist toodet, mida hankija juba kasutab. Seega, kuna kaebaja jättis andmed üldse esitamata, siis ei olnud vastavat puudust võimalik RHS § 46 lg 4 alusel küsitavate õiguspäraste selgituste esitamise kaudu ka parandada. Kuna kaebaja andmeid ei esitanud, siis ei ole ka tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks pakkunud oma pakkumuses seda seadet, mida hankija juba varasemalt kasutab ja mille kõik omadused on hankijale teada. Väite, et kaebaja arvestas pakkumuse tegemisel sama seadmega, mis on objektile paigutatud juba varem, esitas kaebaja alles selgituste esitamise käigus, vastates hankija sellekohasele päringule (selgitustaotlus 1). Kohus võtab kaebaja 01.06.2023 ja 15.06.2023 vastuse selgitustaotlusele asja materjalide juurde. 23.2 Kaebaja pakkumuses vastavat toodet nimetatud ei ole. Seega on info esitatud hankijale pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Kui kaebaja sooviniks pakkuda oma pakkumuses toodet, mida hankija juba kasutab, oleks kaebaja pidanud seda oma pakkumuses ka märkima. Seega ei olnud kaebajal võimalik esitada hiljem juurde pakkumuse sisu kirjeldavaid sisulisi andmeid. Kaebaja pakkumuses esines sisuline puudus, mida selgituste küsimise kaudu kõrvaldada ei saa. Tegemist ei olnud pakkumuse korrigeerimise või täpsustamisega, vaid täiesti uue teabe esitamisega. Kohus leiab, et pakkumuses pakutavate asjade margi ja tehnilise dokumentatsiooni esitamata jätmise puhul on tegemist oluliste andmetega, mis iseloomustavad pakkumust ja mis on oluline teave 10(13)
pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja hankija otsuste tegemisel. Kuna kaebaja jättis pakkumuses tehnilise kirjelduse punkti 1.5.2 nõutud asja kohase teabe pakkumuses üldse esitamata, ei ole pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva võimalik objektiivselt veenduda, milliseid seadmeid kaebaja vastava sätte osas pakkuda soovis, ega ka seda, kas kaebaja ka tegelikult soovis pakkuda selliseid seadmeid, mida hankija juba kasutas. Seega viiks kaebaja poolt selgituste käigus esitatud uute andmetega arvestamine selleni, et algselt RHAD tingimustele mittevastav pakkumus muutuks nõuetele vastavaks. Kohtupraktika kohaselt selliste hilinenult esitatud andmetega arvestamine ei ole lubatud (nt Riigikohtu otsus 3-3-1-24-13, p 23). 23.3 Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei täitnud tehnilise kirjelduse punktis 8 toodud nõudeid ka hankija päringule vastates. Hankija esitas kaebajale 29.05.2023 selgitustaotluse, milles palus täpsustada, kus kaebaja poolt esitatud tehnilise kirjelduse dokumentidest on tuvastatavad tehnilises kirjelduses nõutavate seadmete/asjade tehnilised andmed (mark, mudel jms tehnilised andmed). Vastustaja palus ühtlasi esitada täpne viide (tootelehe nimetus, number, lk) pakkumuses toodud dokumendile. Kaebaja vastas 01.06.2023 hankija selgitustaotlusele punkti 1.5.2 osas, et pakkumuses on arvestatud tehnilises kirjelduses viidatud samasuguse kapiga (tootenimi), mis on objektile juba varasemalt paigutatud ja mille kohta on hankijal info olemas. Samas tehnilise kirjelduse punktis 1.5.2 ei ole hankija poolt nimetatud konkreetse tootja nimetust. Seetõttu kaebaja sisuliselt ei vastanud selgitustaotlusele. Seega ei olnud hankijal ka kaebaja selgituste põhjal võimalik veenduda pakkumuse vastavuses RHAD nõuetele. Pakkumuse kontroll saab toimuda vaid nende andmete alusel, mida pakkuja on oma pakkumuses nimetanud ja hankijale esitanud. Kaebaja pakkumust ei muuda nõuetele vastavaks ka asjaolu, et kaebaja on oma pakkumuses esitanud üldist laadi kinnituse, et pakkumus vastab kõigile nõuetele. RHS § 114 lg 1 alusel teostatav pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda üksnes pakkuja kinnitusega, et pakkumus vastab kõigile RHAD nõuetele.
24.Kaebaja väide, et pakkumus vastab tehnilise kirjelduse punktile 2.5.8, ei ole õige. Kaebaja ei ole ka nimetatud sätte täitmiseks esitanud nõutavat teavet, mida ta sätte täitmiseks pakub. 24.1 Tehnilise kirjelduse punkti 2.5 alapunktis 2.5.8 on nõutav ese nimeliselt kirjeldatud. Tegemist on hankija enda poolt tarnitava seadmega. Samas oli sättes kirjeldatud veel seadmeid, mis tuli hankija poolt tarnivale seadmele lisada pakkujal. 24.2 Vastustaja selgitustest ja kaebaja vastustest nähtub, et kaebaja pakkumuses sisaldusid tehnilised andmed ühe toitebloki kohta. Samas nähtub hankija päringust, et tehnilise kirjelduse punktis 2.5.8 kirjeldatud tootele tuli lisada veel seadmeid, mille kohta kaebaja andmeid ei pakkumuses ega vastuses selgitustaotlusele ei esitanud. Kuivõrd kaebaja ei olnud pakkumuses esitanud kõiki nõutavaid andmeid seadmete kohta, mis tuli lisada hankija poolt tarnitavale seadmele, siis on kaebaja jätnud ka tehnilise kirjelduse punktis 2.5.8 nõutud seadmete osas pakkumuse hindamiseks vajaliku teabe hankijale esitamata. Olukorras, kus pakkumus pidi sisaldama hankija poolt tarnitavale seadmele lisatud seadmele lisatavaid seadmeid, oli pakkuja kohustus esitada vastavustingimuste punktis 8 nõutud teave kõigi seadmete kohta, mida kaebaja pakkuda kavatseb. Kaebaja seda ei teinud. Seega esines pakkumuses sisuline puudus ning hankijal ei olnud pakkumuse ega ka kaebaja poolt vastusena selgitustaotlusele esitatud teabe põhjal võimalik veenduda pakkumuse vastavuses tehnilise kirjelduse punktis 2.5.8 nõutud tingimustele.
25.Kohus leiab, et õige ei ole ka kaebaja väide, mille kohaselt vastab tema pakkumus tehnilise kirjelduse punktile 6. 25.1 Tehnilise kirjelduse punktis 6 on kirjeldatud hankijal vajamineva toote omadusi, toodet nimeliselt nimetamata. Kaebaja ei esitanud oma pakkumuses mitte mingit teavet selle kohta, millist toodet ta sätte täitmiseks pakub. Seega ei vastanud pakkumus faktiliselt tehnilise kirjelduse punktile 6 ega vastavaustingimuste punktis 8 toodud nõuetele. Kuna vastustaja kaebaja pakkumuses vastavat infot ei leidnud, siis esitas hankija kaebajale vastava selgitustaotluse, milles palus täpsustada, millises tehnilise kirjelduse dokumendis vastav teave sisaldub. Kaebaja vastas 11(13)
01.06.2023 vastustaja selgitustaotlusele ning selgitas, et tehnilises kirjelduses on nõutud kinniste külgedega toode, et kaebajale teadaolevalt on kõikide tootjate standardsete toodete küljed ühel või teisel viisil avatavad ning selle toote valmistab tootja eritellimusena ning joonised/tehnilised kirjeldused koostatakse peale töö tellimist. Kuna pakkumuse koostamise ajal sellist toodet olemas ei ole (tegemist saab olema eritellimusega), ei saanud kaebaja esitada ka tootelehte. Seega ei vastanud kaebaja hankija küsimusele, millisest pakkumuse dokumendist on vastav teave leitav. 25.2 Kuivõrd kolmas isik on kinnitanud, et tema pakkumuses on olemas konkreetne tehnilisele kirjeldusele vastav toode, siis ei saa nõutava toote puhul olla tegemist tootega, mida ei saa selle omadustest tulenevalt olemas olla ja mis tuleb ilmtingimata pakkujal valmistada. Samas leiab kohus, et kui ka tegemist oli eritellimusel valmistatava tootega, ei olnud vastavustingimuste punktis 8 toodud nõude täitmine võimatu, kuivõrd nõutud toote puhul on tegemist esemega, mille omadusi on võimalik kirjeldada, sh esitada mõõtmeid ja spetsifikatsioone. Ka eritellimusel valmistatav asi valmistatakse mingist materjalidest ja selle valmistamisel kasutatakse mingeid vahendeid ning see toodetakse mingi tootja poolt. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et nõutud eseme iseloomust nähtuvalt ei saanud olla tegemist objektiga, mille spetsifikatsioonid selguvad alles pärast asja tellimist. Ka tellimuse esitamiseks tuleb esitada mingi teave, millest tellimuse saaja omakorda peab toote valmistamisel lähtuma. Seega, kui kaebaja soovis vastava punkti 6 osas pakkuda eritellimusel valmistatavat toodet, oleks kaebaja saanud esitada hankijale tema või tema poolt valitava tootja poolt eritellimusel valmistatava toote omaduste ja tehniliste näitajate kohta kirjelduse. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et tegemist oleks olukorraga, kus kaebajal ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik saada ja tähtaegselt esitada hankija poolt nõutud teavet. Kaebajale pidi toote pakkumuse esitamiseks olema teada vähemalt võimalik tootja ja toote eeldatav hind. Vastasel korral tekib põhjendatud kahtlus, kas pakkuja on üleüldse arvestanud pakkumuse tegemisel kulutustega, mis tuleb teha tehnilise kirjelduse punktis 6 toodud nõude täitmiseks. 25.3 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pakkumus ei vastanud tehnilise kirjelduse tingimuste punktile 6 ning hankija on mittevastavuse õigesti tuvastanud.
26.Kaebaja on oma 28.08.2023 seisukohas tuginenud uuele argumendile, mille kohaselt esineb kaebaja pakkumuses vaidlustatud otsuses viidatud puudustega samaväärseid minetusi, millele hankija aga ei ole otsuse põhjendustes tuginenud. Näiteks on hankija kaebaja väidetel aktsepteerinud kaebaja poolt tehnilise kirjelduse p 4.4 vastavuse kohta esitatud selgitust, et andmeid ja tehnilist spetsifikatsiooni ei saanud esitada põhjusel, et toode valmistatakse eritellimusel. Samuti väidab kaebaja, et jättis esitamata vastavustingimuste p-s 8 nõutud andmed tema pakkumuse vastavuse kohta tehnilise kirjelduse punktide 5.4.3-5.4.5, 7.1.6, 8.1 nõuetele. Vastustaja on oma 11.09.2023 menetlusdokumendis selgitanud, millistel põhjustel ei lugenud ta kaebaja pakkumust mittevastavaks nimetatud tehnilise kirjelduse sätetes toodud punkte puudutavas osas. Vastustaja selgitas, et kaebaja oli nimetatud sätteid puudutavas osas pakkumuses nimetanud asja või süsteemi tootja ja toote ning vastustaja sai seega kontrollida pakkumuse vastavust ega ole tuginenud üksnes kaebaja kinnitusele. Kuivõrd aga kaebaja pakkumuse mittevastavus nimetatud sätetes toodud nõuetele ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses nimetatud sätetele tuginenud, siis puudub kohtul käesoleva vaidluse raames vajadus kontrollida hankija tegevust kaebaja pakkumuse hindamisel nimetatud sätteid puudutavas osas.
27.RHS § 114 lg 2 sätestab imperatiivse kohustuse lükata pakkumus tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. Kohus tuvastas, et kaebaja pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse punktides 1.5.2, 2.5.8 ja 6 sätestatud tingimustele. Seega on vastustaja põhjendatult lükanud 02.08.2023 otsusega kaebaja pakkumuse tagasi. Kuivõrd kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus on õiguspärane, siis on õiguspärane ka nimetatud otsusele ajaliselt järgnev otsus, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks.
28.Seega jääb kaebus rahuldamata. 12(13)
MENETLUSKULUD
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.
30.Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
31.HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik vaidles kaebusele kogu ulatuses vastu ning seega hüvitab kolmanda isiku menetluskulud kaebaja. Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 3415,50 eurot käibemaksuta. Taotlusele on lisatud arved ja arvete spetsifikatsioonid. Õigusabi on osutatud 14,85 tunni ulatuses tunnihinnaga 230 eurot tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on õigusabi maht põhjendatud ning kohus mõistab kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.