X kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tuvastada, et X töötas ajavahemikul 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-s Eston ning ajavahemikus 22.01.1997 kuni 14.06.2021 AS-s Eston Ehitus (praeguse nimega AS Nordecon) ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12680 märgitud müürsepa, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis, ametikohale.
3.Välja mõista Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks menetluskulud 1200 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.10.2023. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X esitas 03.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid alates 14.09.2022 soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
3-22-2412
2.X esitas 17.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse pensioniavalduse menetlemise peatamiseks, sest X soovis tõendada seda, et ta täitis ka perioodil 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-s Eston ning perioodil 22.01.1997 kuni 14.06.2021 AS-s Eston Ehitus AS-s Nordecon müürsepa tööülesandeid müürseppade kompleksbrigaadi müürsepalülis.
3.Sotsiaalkindlustusameti 26.10.2022 otsusega nr E12491-1 peatati kaebaja pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni.
4.Tallinna Halduskohtusse (Pärnu kohtumaja) saabus 10.11.2022 X (kaebaja) kaebus soodustustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku asjaolu tuvastamiseks. Kaebaja palub tuvastada X töötamine perioodil 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-s Eston ning perioodil 22.01.1997 kuni 14.06.2021 AS-s Eston Ehitus ja AS-s Nordecon müürsepaametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, osa XVII, eriala koodile 12680. Kaebaja palus oma kaebuses kuulata üle 2 tunnistajat.
5.Tallinna Halduskohus võttis 11.11.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks SKA, kes esitas vastuse kaebusele 12.12.2022.
6.Kohus määras 19.05.2023 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ning esitas kirjalikud küsimused kaebaja poolt taotletud tunnistajatele. Tunnistajad esitas vastused küsimustele 22.05. ja 23-05.2023.
7.Kohus määras täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 01.09.2023 ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 12.09.2023. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud, kaebaja esitas 29.08.2023 menetluskulude nimekirja.
8.Kohus uuendas 08.09.2023 määrusega asja arutamise ja rahuldas kaebaja taotluse kuulata tunnistajana üle veel A, kes töötas töödejuhatajana AS-is Eston Ehitus. Tunnistaja esitas vastused kohtu kirjalikele küsimustele 11.09.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja seisukoht
10.Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et kaebaja töötas perioodil 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-s Eston ning perioodil 22.01.1997 kuni 14.06.2021 AS-s Eston Ehitus ja AS-is Nordecon müürsepa ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (Nimekiri nr 2), osa XVII, eriala koodile 12680.
11.Kaebaja palub kohtul kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvestama X töötamine taotluses 1 tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva pensioniõiguslikustaaži hulka alates 14.09.2022.
12.SVPS § 1 p 2 sätestab, et soodustingimustel vanaduspension on õigus saada isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.
13.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (edaspidi Nimekiri nr 2) kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, osa XVII, eriala koodi 12680 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus müürsepal, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis. 2(6)
3-22-2412
14.Sotsiaalkindlustusameti 26.10.2022 otsusest nähtuvalt puudub pooltel vaidlus, et Xl on täidetud SVPS § 1 p-st 2 tulenev 25-aastane pensionistaaži nõue. X on töötanud Nimekirjas nr 2 märgitud soodusstaaži andval töökohal Pärnu KEK-is kokku 6 aastat, 2 kuud ja 24 päeva. X on töötanud perioodil 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-is Eston ning perioodil 22.01.1997 kuni 14.06.2021 AS-s Eston Ehitus ja AS-s Nordecon ehitustöölisena.
15.Tulenevalt eelnevast on pooltel vaidlus üksnes selle üle, kas perioodil 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-s Eston ning perioodil 22.01.1997 kuni 14.06.2021 AS-s Eston Ehitus ja AS-s Nordecon töötades on X täitnud selliseid tööülesandeid, mis on omased Nimekirjas nr 2 märgitud eriala koodi 12680 müürsepa töökohale ning kas müürsepa ülesandeid on kompleksbrigaadi müürsepalülis.
16.Kaebaja palub kohtul kuulata käesolevas asjas üle tunnistajatena B, C. Ja A B oli aastatel 2000 – 2021 AS Eston Ehitus töödejuhataja-projektijuht. Töödejuhataja-projektijuhina oli B ülevaade ehitusobjektide tööliste ülesannetest. Seetõttu on B võimalik anda ütlusi selle kohta, millised olid X tööülesanded AS-s Eston Ehitus ja AS-is Nordecon ning kas tööd tehti kompleksbrigaadis, ja kui jah, siis millised olid selle kompleksbrigaadi liikmete ülesanded. C töötas aastatel 2004 – 2021 samuti AS-s Eston Ehitus, kusjuures C tegutses AS-s Eston Ehitus just müürsepana. Seejuures oli mitmeid ehitusobjekte, kus C ja X töötasid müürsepana koos ühes rühmas. Seetõttu saab ka C anda selgitusi selle kohta, millised olid X tööülesanded AS-s Eston Ehitus ja AS-is Nordecon. Samuti saab C kinnitada, et töö toimus sellises töötajate rühmas, mis vastab Nimekirjas nr 2 märgitud eriala koodi 12680 müürsepa töökohale. A töötas töödejuhatana AS-s Eston Ehitus ja saab kinnitada, et kaebaja töö AS-s Eston alates 02.05.1996 kuni 31.12.1996 ja AS-s Eston Ehitus alates 22.01.1997 kuni 14.06.2021 toimus sellises töötajate rühmas, mis vastab Nimekirjas nr 2 märgitud eriala koodi 12680 müürsepa töökohale.
17.Kaebaja soovib tunnistajate ütlustega tõendada, et ta täitis perioodil 02.05.1996 – 31.12.1996 AS-is Eston ning perioodil 22.01.1997 – 14.06.2021 AS-is Eston Ehitus ja AS-is Nordecon tööülesandeid, mis on omased Nimekirjas nr 2 märgitud eriala koodi 12680 müürsepa töökohale ning et tööülesandeid täitis X kompleksbrigaadi müürsepalülis. Vastustaja seisukoht
18.Vastuses kaebusele märgib SKA, et X tööraamatu kande kohaselt töötas kaebaja kuni 03.06.1996 remonditöölisena AS „Tootsi“ Lavassaare jaoskonnas. 04.06.1996 on tööraamatus kanne 24.04.1996 töölepingu nr 128 sõlmimise kohta AS-iga Eston ja tööleping lõpetati 31.12.1996. 22.01.1997 sõlmis ta töölepingu nr 189 AS-ga Eston Ehitus. Ametinimetusi ei ole kahe viimase töötamise kohta tööraamatusse märgitud. Äriregistri andmetel oli AS Eston Ehitus varasem nimi AS Eston ning 15.10.2020 ühines AS Eston Ehitus AS-ga Nordecon ning kustutati registrist.
19.Vastustaja tegi päringu AS-le Nordecon, milles muuhulgas paluti andmeid kaebaja ametikoha kohta ning kui kaebaja töötas müürsepana, paluti täpsustada, kas ta töötas müürsepana müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis. Vastuses kinnitas AS Nordecon kaebaja töötamist ehitustöölisena ega kinnitanud/täpsustanud tema töötamist müürsepana. Dokumentidena olid lisatud töölepingud nr 128, 189, 1343 ning ametijuhend. 24.04.1996 töölepingu nr 128 kohaselt asub kaebaja tööle AS-s Eston alates 02.05.1996 ehitustöölisena, 8 tundi päevas ning tema töös sisuks on ehitustööd Pärnus. Tööleping lõpetati 31.12.1996. 22.01.1997 AS-ga Eston Ehitus sõlmitud töölepingu nr 189 kohaselt asus kaebaja tööle 22.01.1997 ehitustöölisena, 8 tundi päevas ja tema töö sisuks olid ehitustööd Pärnus. 01.01.2005 vormistati tööleping ümber. Uue töölepingu nr on 1343. Töötaja töötab täieliku tööajaga ehitustöölisena ning töösisu on toodud ametijuhendis. Ehitustöölise ametijuhendi kohaselt teostab ehitustööline ehitustöid. 3(6)
3-22-2412
20.Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni. Kaebajal on õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtu korras soodusstaaži tuvastamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21.Leian, et kaebuse saab rahuldada.
22.SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspension isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.
23.Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“
24.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 1 ja/või nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 10 aastat nimekirja nr 1 puhul või 12 aastat ja 6 kuud nimekirja nr 2 puhul (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 20 aastane pensionistaaž nimekirja nr 1 puhul ja 25-aastane pensionistaaž nimekirja nr 2 puhul (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675).
25.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue.
26.Leian, et haldusasjas kogutud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas ajavahemikul perioodil 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-s Eston ning perioodil 22.01.1997 kuni 14.06.2021 AS-s Eston Ehitus (praeguse nimega AS Nordecon) müürsepa ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12680 märgitud müürsepa, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis, ametikohale.
27.Vastustaja poolt kohtule esitatud tööraamatu väljavõtetest (dtl 35) nähtuvalt töötas kaebaja ajavahemikul 04.06.1996-31.12.1996 AS-s Eston. Vastustaja poolt esitatud töölepingust (dtl 44) aga nähtub, et kaebaja asus AS-s Eston tööle täistööajaga 02.05.1996 ja töötas seal korduvalt pikendatud töölepingu alusel kuni 31.12.1996. Võtan seega arvesse töölepingus sisalduvad andmed, ehk töötamise algusajaks AS-s Eston 02.05.1996. Vastustaja poolt esitatud teisest töölepingust (dtl 50) nähtub, et kaebaja asus uuesti tööle AS-s Eston Ehitus (endise nimega AS Eston) täistööajaga 22.01.1997.
28.Tunnistaja A ütluste kohaselt (dtl 142-143) töötas ta koos kaebajaga Eston Ehitus OÜ-s 03.11.1997-25.05.2000. A töötas ettevõttes töödejuhatajana ja kinnitab et moodustatud oli eraldi müürseppade brigaad ning X töötas täistööajaga müürsepana taolises üksuses.
29.Tunnistaja C ütluste (dtl 101) kohaselt töötas ta koos kaebajaga ettevõttes AS-s Eston Ehitus perioodil 13.01.2005 -30.06.2020 samas ehitusbrigaadis müürseppade lülis. Tunnistaja B ütluste (dtl 107) kohaselt töötas koos Xga Eston Ehitus AS-s perioodil mai 2000-märts 2021, kus kaebaja töötas müürsepana ja B töödejuhatajana.
30.Loen tunnistaja ütluste põhjal tõendatuks X töötamise ajavahemikul 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-s Eston ning perioodil 22.01.1997 kuni 14.06.2021 AS-s Eston Ehitus (praeguse nimega AS Nordecon) ametikohal, vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 4(6)
3-22-2412 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12680 märgitud müürsepa, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis, ametikohale.
30.1.Tunnistaja A on andnud ütlusi selle perioodi kohta, mil tema ettevõttes töödejuhataja töötas (alates 1997. aasta novembrist), kuid kaebaja X töötas samas ettevõttes (AS-s Eston) juba 1996. aastal ja uuesti 1997. aasta jaanuarist. Kuna AS Eston Ehitus oli AS-i Eston uus nimi, on tegemist sisuliselt sama ehitusettevõttega ning kohtul ei ole alust arvata, et eelnevalt oli ettevõtte töökorraldus oluliselt erinevalt korraldatud. Pealegi nähtub kaebaja tööraamatust (dtl 34), et juba 1983. aastal oli kaebajale omistatud müürsepa 2. järk ehk tegemist oli kitsa valdkonna ehitustööde spetsialistiga. Isegi kui seada kahtluse alla, kas perioodil 02.05.1996 kuni 31.12.1996 kaebaja töötas ametikohal, mis vastab nimekirja 2 kantud ametikohale, siis ikkagi on kaebajal igal juhul täidetud 12 aasta ja 6 kuu pikkune nimekirja 2 kantud ametikohal töötamise staaž.
30.2.Tunnistaja B ütlustest nähtuvalt töötas ta koos kaebajaga küll kuni 2021. aasta märtsini kuid puudub põhjus arvata, et paari kuu jooksul (märts 2021-14.06.2021) võinuks kaebaja tööülesanded muutuda sedavõrd, et kaebaja ametikoht ei vastaks eelmainitud nimekirjas märgitud ametikohale. Ka vastustaja ei ole vastupidist väitnud.
30.3.Seega saab kaebuse rahuldada nõudes tuvastada kaebaja töötamise ajavahemikul 02.05.1996 kuni 31.12.1996 AS-s Eston ning perioodil 22.01.1997 kuni 14.06.2021 ning AS-s Eston Ehitus (praeguse nimega AS Nordecon) ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 peatükis XVII koodiga 12680 märgitud müürsepa, kes püsivalt töötab müürseppade brigaadis või kompleksbrigaadi müürsepalülis, ametikohale.
31.Kaebaja on esitanud ka kohustamisnõude ja soovib, et kohus kohustaks Sotsiaalkindlustusametit arvestama X töötamine taotluses 1 tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva pensioniõiguslikustaaži hulka alates 14.09.2022. Selgitan kaebajale, et kohus ei saa Sotsiaalkindlustusametit kohustada kindla sisuga haldusotsust tegema, küll aga on käesoleva kohtumenetluse käigus kohus tuvastanud kaebaja töötamise teatud perioodide jooksul soodusstaaži võimaldaval ametikohal. Seega kohustamisnõude eraldi lahendamine vajalik ei ole, kuivõrd olukorras, kus kohtuotsusega on tuvastatud kaebaja tööstaaž 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirjas nr 2 märgitud ametikohal, on Sotsiaalkindlustusamet kaebaja pensionistaaži arvestamisel kohustatud kohtu poolt tuvastatuga arvestama. Seni teadaolevalt ei ole tekkinud olukorda, kus Sotsiaalkindlustusamet ei ole kohtu poolt tuvastatut arvesse võtnud. Kaebaja õiguste kaitseks on seega piisav tuvastamisnõude rahuldamine. Menetluskulud
32.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).
33.Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 1200 euro (koos käibemaksuga) ulatuses koos asjakohaste kuludokumentidega. Kokku on kaebajale õigusabiteenuseid osutatud 6 h 25 min ulatuses (hõlmab kaebuse koostamist, vastustaja seisukohtadega tutvumist, küsimuste edastamist tunnistajatele, nõupidamisi kliendiga ning seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamist, suhtlust kohtuga). Asja materjale arvestades 5(6)
3-22-2412 on see mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista taotletud menetluskulud 1200 eurot.
34.Kaebaja soovib ka, et kohus mõistaks vastustajalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni. Selgitan, et viivise väljamõistmine menetluskuludelt on võimalik tsiviilkohtumenetluse § 177 lg 4 kohaselt, kuid HKMS sellist võimalust ette ei näe. Seega jääb see kaebaja taotlus rahuldamata. (vt RKHK 06.06.2019 otsus haldusasjas 3-17-842, p 37). Isikute nimede asendamine lahendis
35.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.