Xi kaebus Eesti Töötukassa 26.09.2022 otsuse nr TVH/22/037668 ja 28.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2578 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane, Maarika Nüganen
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.10.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva 1(15)
(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (kaebaja) esitas 19.09.2022 Eesti Töötukassale (ETK, vastustaja) taotluse töövõime hindamiseks ning töövõimetoetuse määramiseks. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja järgmised tegutsemispiirangud:
1.Liikumise valdkond: 1.1. Liikumine eri tasapindadel – Suudan läbida 50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus) ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta. Isegi 50 meetrit liigun valuga, olen ühele poole viltu, vahel seetõttu on tasakaal kõndimisel häiritud, jalgsi liikumisel kõnnin peatustega, proovin kõndida aeglaselt ja lühikest vahemaad jalgsi. Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu liikuda treppidel ja vajadusel ületada takistusi. Kõik oleneb kas selg valutab või ei valuta, kui pearinglus, siis vahel trepist üles liikudes läheb silmade ees mustaks ja on hirm, et kukun, hoian alati trepi käsipuust kinni ja kõnnin ettevaatlikult, kui alaselg valutab, siis kiirgub valu jalga ning isegi 20 cm jalga tõsta on raske. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 4 (täielik piirang).
1.2.Ohutu ringiliikumine – Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu liikuda ohutult tänaval. Kunagi ei tea, kas tekib pearinglus ja silmade ees läheb mustaks, kardan kukkuda, ei lähe kuhugi, kui tunnen ennast halvasti, kui on vaja minna, võtan kellegi kaasa. Suudan mõõdukate raskustega liikuda ohutult siseruumides. Muidugi on raske, kui pole lifti, siis trepist liikudes kasutan pindu, millele saan vajadusel toetuda ja ootan ära, mis tugevam valu möödub või tõmban hinge. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
1.3.Seismine ja istumine – Ei suuda olla ühel kohal seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Istudes, seistes, selg valutab väga ja kiirgub jalga, kui asendit vahetan, siis on veel hullem, püsti tõustes läheb silme ees mustaks, siis toetun suvalisele pinnale, võin kaotada tasakaalu, igas asendis on ebamugavustunne ja probleemid. Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu vahetada kehaasendeid. Püsti tõustes läheb silmade ees mustaks, ka nõjatudes, siis toetun ükskõik millisele pinnale, võin kaotada tasakaalu, vajan püsti seismiseks tuge, ei saa pikka aega ilma toeta seista, igas asendis vajub keha küljele, tekib endal ebamugavustunne ja probleemid. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 4 (täielik piirang).
1.4.Liikumisega seotud muud piirangud – kaebaja piiranguid ei esitanud.
2.Käelise tegevuse valdkond: 2.1. Käte sirutamine – Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu kästi tõsta nii palju, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada. Kui tõstan käed üles, siis 2(15)
kael valutab, võib tunduda, et see levib teatud küljelt ja annab valu peas, ebamugavustunne õlgades, kätes ja randmetes. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
2.2.Asjade liigutamine – Suudan mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat. Ma võin seda tõsta, kuid olenevalt tegevustest ja igal juhul tekib kätes ja 4 küünarnukkides mõõdukas valu ja ebamugavustunne. Suudan mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset. Kui hoian seda alaselja kõrgusel, siis jah, mõlema käega, kui tõstan seda üles, on see juba raskem ja ebamugav. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).
2.3.Käteosavus – Saan suurte raskustega, on peaaegu võimatu kasutada käsi ja sõrmi. Väikeseid esemeid on raske kätte võtta ja liigutada, käed ja sõrmed on pidevalt tuimad, käisin röntgenis. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
2.4.Käelise tegevusega seotud muud piirangud – kaebaja piiranguid ei esitanud.
3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond: 3.1. Teabe edasiandmine – Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe. Ma ei kuule hästi ja kui mu kael või selg valutab, pea käib ringi, mul on raske teavet omastada ja keskenduda, seega on raske jah. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
3.2.Teabe vastuvõtmine – Kuulen ja/või saan teise inimese huultelt lugeda mõõdukate raskustega lihtsat teavet. Ma ei kuule hästi, kannan nägemiseks ja lugemiseks prille, kui pea käib ringi, silme ees on must, ilma nuppudeta telefoni ei saa kasutada, aitab telefonis dikteerimine. Näen mõõdukate rasksutega lugeda suures kirjas trükitud teadet. Loen prillidega, kui pea ei pea ei ole uimane ja suudan keskenduda, sest kui on tugev valu, on raske lugeda. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).
3.3.Teabevahetusega seotud muud piirangud – kaebaja piiranguid ei esitanud.
4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond. 4.1. Teadvusel püsimine – Esineb teadvusehäireid mõni kord aastas. Mõnikord võin kaotada tasakaalu ja kukkuda, kui läheduses pole tuge, aasta tagasi kukkusin Venemaal. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).
4.2.Tualettruumi toimingud – Esineb raskusi põie või soole kontrollimisega vms iga kuu. Käin tihti tualetis. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
4.3.Söömine ja joomine – Suudan mõõdukate raskustega panna toitu ja jooki omale suhu ilma, et teine inimene peaks aitama. Kui on halb, ei taha hästi süüa, vahel on raske voodist tõusta, naine aitab, söön poolkõveras asendis voodis või ei söö üldse, kui nii hull on, siis pole tahtmist. Suudan väikeste raskustega vabalt mäluda ja neelata. Mõnikord isegi mälumisel lööb valusööste pähe. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).
4.4.Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud – kaebaja piiranguid ei esitanud. 3(15)
5.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond. 5.1. Tegevuste õppimine – Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu selgeks õppida lihtsaid tegevusi. Raske on midagi õppida, kui sa ei suuda kõiki toiminguid füüsiliselt sooritada, kui on raske millegi eest seista või käsi tõsta või midagi kuulata, kui on valus mitte keskenduda uuele teabele. Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu selgeks õppida keerulisi tegevusi. Raske on midagi õppida, kui sa ei suuda kõiki toiminguid füüsiliselt sooritada, kui on raske millegi eest seista või käsi tõsta või midagi kuulata, kui on valus mitte keskenduda uuele teabele. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
5.2.Tegevuste alustamine ja lõpetamine – Suudan suurte raskustega, on peaaegu võimatu ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada. Kui nt teen majapidamistöid, võib silmades järsult tumeneda, siis mõne aja pärast lõpetan, teen kõike aeglaselt, kui selg valutab ja annab tagasi, siis panen valuvaigistavat salvi peale, siis aitab mu naine. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
5.3.Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud – kaebaja piiranguid ei esitanud.
6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond. 6.1. Väljaskäimine – Saan suurte raskustega, on peaaegu võimatu minna emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata tuttavatesse kohtadesse. Ei, ma üritan mitte minna 5 võõrastesse kohtadesse, järsku võib hakata halb ja tunnen ennast puude pärast halvasti, vahel vihastan enda peale, et ei saa ise hakkama. Saan suurte raskustega, on peaaegu võimatu minna emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata tundmatutesse kohtadesse. Üksi ei lähe. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
6.2.Riski või ohu tajumine – kaebaja piiranguid ei esitanud.
6.3.Toimetulek muutustega – Ei tule üldse toime muutustega oma igapäevaelus. Muutustega on raske toime tulla, kui sa ei saa iseendale 100 protsenti loota, kasutan lähedaste abi, mõnikord ka ise, kui miski ei häiri. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 4 (täielik piirang).
6.4.Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud – kaebaja piiranguid ei esitanud.
7.Suhtlemise valdkond. 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine – Suudan mõõdukate raskustega kohtuda tuttavate inimestega tundmata liigset ärevust või hirmu. Suudan mõõdukate raskustega kohtuda võõraste inimestega tundmata liigset ärevust või hirmu. On ebamugav ja ärev, et võõras võib sinu peale mõelda, sest sa võid olla hajameelne või nõjatuda, raske on mõista inimest, kellel on valu ja sul ei ole. Ebamugavustunne ja mõnikord ka häbi. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang).
7.2.Kohane käitumine – Kaotan vahetevahel kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. Mõnikord ma murdun ja karjun lähedaste peale, mille pärast mul on hiljem häbi, vihastan enda peale, kui on halb, aga mitte alati ei ole nii. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). 4(15)
7.3.Suhtlemisega seotud muud piirangud – kaebaja piiranguid ei esitanud.
8.Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed. 8.1. Tegutsemisraskused sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise tõttu – kaebaja piiranguid ei esitanud. 8.2. Ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed – iiveldus.
9.Muud tervisehäired - kaebaja enesehinnanguliselt piiranguid ei esitanud.
2.Kaebaja taotlust hindas 24.09.2022 tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst Kaido Kangur (edaspidi TTO ekspertarst) lähtudes kaebaja poolt esitatust ja Tervise Infosüsteemi (TIS) teabest. Liikumise valdkonnas tegi ekspertarst järgmised järeldused: Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumine valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. 1.1. Liikumine eri tasapindadel: Hinnatud kergele piirangule seljavalu tõttu. Radioloogiliselt esinevad lülisambas ealiskulumuslikud muutused, mingit sisulist ravi saanud ei ole. Üheski arstlikus epikriisis ei viidata ka võimalikule liikumispiirangule ega kirjeldata sellist. 1.2. Ohutu ringiliikumine: Taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad; peapööritust leevendada võivaid ravimeid ordineeritud ei ole, LOR arstile ei ole pöördunud. Kaelaveresoontes patoloogiat, mis olulisel määral pärsiks aju verevarustust, ei esine. Taotleja nägemislangus on prillidega kompenseeritav, omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. 1.3. Seismine ja istumine: Hinnatud kergele piirangule seljavalu tõttu. Radioloogiliselt esinevad lülisambas ealis-kulumuslikud muutused, mingit sisulist ravi saanud ei ole. Neuroloog kirjeldab kehakallutuse piiratust - tegemist ei ole töövõimet olulisel määral mõjutava sümptomaatikaga. Ekspertarst hindas liikumise valdkonda arvväärtusega 1 (kerge piirang), seejuures liikumine eri tasapindadel 1 (kerge piirang), ohutu ringiliikumine 0 (piirangut ei tuvastatud), seismine ja istumine 1 (kerge piirang) ja liikumisega seotud muud piirangud 0 (piirangut ei tuvastatud). Käelise tegevuse valdkonnas tegi ekspertarst järgmised järeldused: Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käeline tegevus valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. 2.1. Käte sirutamine: Käte liikumispiirangut kirjeldatud ei ole ega esine ka isiku kirjelduse alusel, hinnatud kerge piirang kaelavalu tõttu. Ravi ei ole saanud. 2.2. Asjade liigutamine: Taotleja kirjeldatud piiranguid on arvestatud hinnates valdkonda: käeline tegevus. 2.3. Käteosavus: Taotleja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete alusel kinnitada, sest; ajakohased andmed esitatud kaebuse kohta puuduvad. 2019 aastal on tuvastatud kergeastmeline närvikahjustus, kuid ilmselt ei väljendu see kliiniliselt sedavõrd, et põhjustada mõnd tegutsemispiirangut. Sellisele järeldusele on võimalik tulla seetõttu, et isik pole ravi vajalikuks pidanud. Ekspertarst hindas käelise tegevuse valdkonda arvväärtusega 1 (kerge piirang), sealjuures käte sirutamine 1 (kerge piirang), asjade liigutamine 0 (piirangut ei tuvastatud), käteosavus 0 (piirangut ei tuvastatud), käelise tegevusega seotud muud piirangud 0 (piirangut ei tuvastatud). Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise osas ekspertarst piirangut ei tuvastanud, kuivõrd taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Digiloo andmetel on taotleja nägemislangus prillidega kompenseeritav. Ekspertarst hindas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonda ja kõiki selle võtmetegevusi arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastanud). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ekspertarst piirangut ei tuvastanud, sest taotleja kirjeldatud piirangud selles valdkonnas ei leidnud terviseinfosüsteemi andmete alusel kinnitust. 5(15)
Ekspertarst hindas teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonda ja kõiki selle võtmetegevusi arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastanud). Õppimise ja tegevuse sooritamise valdkonnas ekspertarst piirangut ei tuvastanud, sest taotleja kirjeldatud piirangud selles valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Ekspertarst hindas õppimise ja tegevuse sooritamise valdkonda ja kõiki selle võtmetegevusi arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastanud). Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ekspertarst piirangut ei tuvastanud, sest taotleja kirjeldatud piirangud selles valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Ekspertarst hindas muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda ja kõiki selle võtmetegevusi arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastanud). Suhtlemise valdkonnas ekspertarst piirangut ei tuvastanud, sest taotleja kirjeldatud piirangud selles valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Ekspertarst hindas suhtlemise valdkonda ja kõiki selle võtmetegevusi arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastanud). Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas viitas kaebaja ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalmõjudele, täpsemalt iiveldusele, kuid meditsiiniliste andmete alusel ei vastanud taotleja terviseseisund taotleja esitatud infole. Taotleja ei olnud selles osas arstiga konsulteerinud. Muude tervisehäirete osas ei ole piiranguid esinenud ning samuti ei ole tuvastatud erijuhtumi esinemist.
3.Ekspertarvamuse alusel tuvastas ETK 26.09.2022 otsusega nr TVH/22/037668 „Töövõime hindamine“, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
4.ETK jättis 27.09.2022 otsusega nr TVT/22/048020 „Töövõimetoetuse mittemääramine“ kaebajale töövõimetoetuse määramata.
5.Kaebaja esitas 01.10.2022 vaide ETK 26.09.2022 otsusele, kuivõrd ei nõustunud, et tema töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja leidis, et tema seisund on võrreldes 2017. aastaga, mil tal tuvastati osaline töövõime, süvenenud ning terviseprobleeme esineb rohkem.
6.ETK jättis 28.10.2022 vaideotsusega nr VO/22/2578 vaide rahuldamata, tuginedes seejuures ka TTO ekspertarsti Kaido Kangur korduvhindamisele 19.10.2022 ja ETK töövõime hindamise ekspertarsti seisukohale. TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti välistatud. TTO ekspertarst muutis küll oma hinnangut liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas, hinnates piirangud ohutul ringiliikumisel ning käteosavusel kergeks, kuid tehtud muudatused ei mõjutanud hinnangut vaide esitaja töövõime ulatusele. Hinnangute muutmise aluseks piirangutele liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas oli piirangute ulatuse täiendav kaalumine arvestades TIS-is olevaid andmeid, eelkõige neuroloogi 05.05.2022 epikriisis märgitud ebastabiilsust Rombergi asendis ning käte tundlikkuse vähenemist keskpidise närvi kulgemise alal.
6(15)
ETK töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. Töövõime hindamisel võetakse uuringutulemuste kõrval arvesse eelkõige TIS-is arstide poolt kirjeldatud tegutsemispiiranguid. Radioloogiliselt esinevad vaide esitajal lülisambas ealiskulumuslikud muutused. Liikumispiiranguid aga ei kirjeldata. Neuroloog kirjeldab kerget piiratust painutustel lülisambast, mis oluliselt töövõimet ei pärsi. Samuti võetakse töövõime hindamisel arvesse kasutatud ravimeid, raviprotseduure jms. Sisulist ravi vaide esitaja saanud ei ole, 2022. aastal on väljastatud kaks valuravimi retsepti ja 2021. aastal üks retsept. Taastusravis ei ole vaide esitaja osalenud. Haiguslehel viibimist on raske arvesse võtta, kuna endale kuuluvas ettevõttes haiguslehe enesele väljastamine võib, aga ei pruugi, endas kätkeda huvide konflikti. Töötamise registri andmetel töötab vaide esitaja veoauto juhina täiskoormusega osaühingus MATTERHORN ja on ka sama ettevõtte juhatuse liige. Töövõime tuvastamisel (erinevalt haiguslehe väljastamisest) arvestatakse igasugust vaide esitajale sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema praegune töö. TIS andmetel ei ole vaide esitajal sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitajal tuleks hoiduda sundasenditest ning kaebuste püsimisel kaaluda ravi. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud.
7.Kaebaja töövõimet on ka varasemalt hinnatud ning ETK on 24.08.2017 otsusega nr TVH/17/037700 tuvastanud kaebajal osalise töövõime. Osalist töövõimet põhjendati raske tegutsemispiiranguga liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud lihasluukonna ja sidekoehaigustest; mõõduka tegutsemispiiranguga käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud närvisüsteemi-, lihasluukonna ja sidekoehaigustest.
8.Kaebaja esitas 20.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK 26.09.2022 otsuse nr TVH/22/037668 tühistamiseks ja 28.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2578 tühistamiseks ning ETK kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. 7(15)
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja taotleb ETK 26.09.2022 otsuse nr TVH/22/037668 ja 28.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2578 tühistamist ning ETK kohustamist kaebaja töövõime uueks hindamiseks.
10.Kaebajale jääb arusaamatuks, millistel põhjustel on tema taotlused töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks jäänud rahuldamata ning ta ei nõustu sellega, et tema töövõime ei ole vähenenud.
11.Kaebajal oli alates 2017. a osaline töövõime ja tema terviseprobleemid on süvenenud ning esinevad üha sagedamini võrreldes 2017. aastaga.
12.Kaebaja seisundi süvenemist tõendavad kevadel tehtud IVKH: MRT ja ultraheli-, röntgen jt uuringud, dr Bojarkina visiidid ning perearsti dr Lukitsjova aastate jooksul pidevalt väljastatud haiguslehed.
13.Tehtud uuringud kinnitavad, et dünaamika on süvenenud varasematega aastatega, mis tähendab, et esineb rohkem terviseprobleeme kui varasemalt. Võrreldes varasemate aastatega on süvenenud valu ning esinevad probleemid töö teostamisega. Igakuuline töö tegemine on järjest raskem. Toetus mõjutab kaebaja eluviisi, sest kaebaja ei saa normaalselt töötada ja perele elamiseks raha teenida.
14.Vaideotsuses oli ühe põhjusena otsuse rahuldamata jätmise osas märgitud, et ravimeid ei ostetud Eestist. Kaebaja ostis ravimeid Venemaalt seoses tööreisil viibimisega ning perearsti soovitusega osta ravimeid sealt, kuivõrd hinnaerinevus on väga suur.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. ETK 26.09.2022 otsus nr TVH/22/037668 on õiguspärane.
16.ETK 26.09.2022 töövõime hindamise otsuse aluseks on tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr Kaido Kangur eksperdiarvamus, mille koostamisel on aluseks võetud kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed. Kaebajal tuvastati kerge piirang liikumise valdkonnas ning kerge piirang käelise tegevuse valdkonnas. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. Kuigi kaebajal esinevad eelmainitud piirangud, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. TTO ekspertarst jäi ka vaidemenetluses oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, leides, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
17.ETK töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann vaatas vaidemenetluses TTO ekspertarsti seisukoha üle ning nõustus sellega.
8(15)
18.ETK töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann on ka kohtumenetluse raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadatud ning koostanud 19.01.2023 oma seisukoha, milles jääb oma esialgse seisukoha juurde.
19.Asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal varasemalt töövõime vähenemise, ei tähenda, et ka 19.09.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata sel hetkel olemasolevate terviseandmete alusel.
20.Uue taotluse esitamisel ei saa taotlejal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas. Uus töövõime hindamine ei ole seotud varasema hinnatud töövõime ulatusega, sest ravi ja uuringute ja ka diagnostikavõimalused ajas paranevad. Töövõime hindamise metoodikasse on 31.03.2020 sisse viidud mitmed olulised täpsustused, et vältida ebaühtlust hindamisel, mida eelnevalt oli ette tulnud.
21.ETK ekspertarst nõustub kaebaja väitega, et talle tehtud MRT-uuringute alusel on artrootilised (st ealised kulumuslikud) muutused lülisambas süvenenud (neuroloogi dr Niina Bojarkina 05.05.2022 ja 06.03.2019 epikriisid), kuid selliste muutuste süvenemine ei tähenda, et kaebaja oleks seetõttu osalise või puuduva töövõimega. Kuigi kaebaja töövõime hinnati juba 2017. aastal osaliseks, on ta jätkanud töötamist täiskoormusega veoauto juhina osaühingus MATTERHORN, olles samal ajal ka sama ettevõtte juhatuse liige. Artrootilised muutused lülisambas esinevad enamikul kaebajaga samas vanuses inimestel ja süvenevad koos vanusega. Kaebaja kaelaarterite ultraheliuuringul leitud väikesed seinapidised lubinaastud ei põhjusta hemodünaamiliselt olulist stenoosi ehk ahenemist ja seega kaebaja töövõimet ei mõjuta.
22.ETK ekspertarst nõustub kaebaja väitega, et ta viibib sageli haiguslehel ning haiguslehti on välja andnud perearst dr Jelena Lukitšjova. ETK ekspertarst selgitab siinkohal, et haigusleht väljastatakse ajutise töövõimetuse korral, kuid töövõime hindamisel antakse hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti vähemalt kuue (6) kuu jooksul.
23.Kuigi kaebaja oli enne vaidlustatud otsuste tegemist (seisuga 21.10.2022) viibinud viimase kahe aasta jooksul haiguslehel kaheteistkümnel korral ja neist kümnel korral radikulopaatia ehk seljavalu tõttu (vt haiguslehtede loetelu), olid haiguslehel olemise episoodid küllaltki lühikesed. Samuti olid haiguslehtede vahelisel perioodil kaebaja liikumine ja motoorika, st liigutused normis.
24.Tuleb arvestada, et töövõimet hinnatakse koos adekvaatse raviga, kuid kaebaja radikulopaatia ravi ei ole olnud adekvaatne. Viimase kahe aasta jooksul (seisuga 21.10.2022) oli välja kirjutatud ja ostetud ainult kolm valuvaigistite (kodeiin+paratsetamool, etorikoksiib) retsepti ning üks valuvaigistavat toimet omava ravimi „meloksikaam“ retsept. Taastusravi, mis on lülisamba artrootiliste muutuste korral väga oluline, kaebaja TIS andmetel saanud ei ole. Vaatamata seljavalu tõttu korduvalt väljastatud haiguslehtedele, ei ole kaebajat suunatud ka neurokirurgi konsultatsioonile operatiivse ravi vajaduse üle otsustamiseks. Kuigi neuroloogi dr Niina Bojarkina 9(15)
05.05.2022 epikriisis on märgitud, et plaanis on konsulteerida neurokirurgiga operatiivse ravi osas, ei ole saatekirja neuroloogile seni väljastatud. Seega ei saa öelda, et kaebaja on saanud adekvaatset ravi ja vaatamata sellele, ei ole tema töövõime kuue kuu jooksul paranenud. Mis puudutab perele raha teenimist, siis haiguslehel olemise ajal on kaebajal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
25.Kaebajal esinevate raskuste osas töö tegemisel selgitab vastustaja, et on toonud ka vaideotsuses välja, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida.
26.Kaebaja on oma kaebuses leidnud, et vaideotsuses on toodud üheks rahuldamata jätmise põhjuseks ravimite ostmine Venemaa Föderatsioonist ning mitte Eesti Vabariigist. Seejuures selgitab kaebaja, et ostis ravimeid Venemaalt perearsti soovitusel, kuna oli seal tööreisil ning hinnaerinevus Venemaal ja Eestis on antud ravimitel suur. Vastustaja selgitab, et vaideotsuses ei ole esitatud seisukohta, et kaebaja vaie jäeti rahuldamata, kuna ta ostis ravimeid Venemaalt, mitte Eestist. Vaideotsuses on seejuures küll mainitud, et töövõime hindamisel võetakse arvesse kasutatud ravimeid, raviprotseduure jms, kuid tegemist on kaebajale töövõime hindamise metoodika tutvustamisega. TIS-is puuduvad andmed selle kohta, et mõni arst oleks soovitanud kaebajal osta ravimeid Venemaalt. Eestis väljastatud ravimiretseptide alusel Venemaal retseptiravimeid osta ei saa. Kui tegemist oli käsimüügiravimitega ja need valu vastu ikkagi ei aidanud, oleks kaebajal tulnud kindlasti kasutada retseptiravimeid ja osaleda taastusravis.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
27.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. Määruse mõistes on tegutsemise ja osalemise piirang 10(15)
defineeritud kui takistus, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevastes olukordades. Seega saab piirangu olemust hinnata eelkõige isik ise läbi oma igapäevase kogemuse.
29.Töövõime hindamise menetlust reguleerivad TVTS ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1).
30.Vastustaja kaasas kaebaja töövõime hindamise menetluses TTO ekspertarsti dr Kaido Kanguri (ETK vastus kaebusele 20.01.2023, Lisa 2) ja vaidemenetluses ETK ekspertarsti dr Alvi Tellmanni. Vaidemenetluses teostas TTO ekspertarst korduvhindamise (ETK vastus kaebusele 20.01.2023, Lisa 1). ETK ekspertarst dr Alvi Tellmann andis arvamuse ka kohtumenetluses (ETK vastus kaebusele, Lisa 12). Seega on kaebaja töövõimet hinnanud korduvalt kaks ekspertarsti.
31.Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Kohtule nähtub, et nii 24.09.2022, 19.10.2022 kui ka 19.01.2023 koostatud ekspertarvamustes on kajastatud valdkondade kaupa nii kaebaja enda hinnangud oma terviseseisundile kui ka TIS andmed kaebaja kohta, kirjeldatud on isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele ja kohanemist piiranguga. Vastustaja on vastuses kaebusele viidanud ja lisanud neuroloog dr N. Bojarkina 06.03.2019 ja 05.05.2022, perearsti dr J. Lukitšjova 26.05.2022 ja 12.09.2022, sisehaiguste arsti dr V Zaharenko 14.07.2022 epikriisid (ETK vastus kaebusele 20.01.2023, Lisad 3-7), millest on töövõime hindamisel lähtutud. Samuti on lisatud vastusele kutse soolvähi sõeluuringule ning ravimite ja töövõimetuslehtede loetelu (ETK vastus kaebusele 20.01.2023, Lisad 8-10). Seega on eksperdiarvamuses hinnangu andmisel lähtutud õigusaktis sätestatud nõuetest.
32.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).
11(15)
Ekspertarst tuvastas 24.09.2022 eksperthinnangus kaebajal kerge tegutsemispiirangu liikumise, ja käelise tegevuse valdkonnas, kus hinnati valdkonna vastavaid võtmetegevusi järgmiselt:
liikumine eri tasapindadel 1 (kerge piirang),
seismine ja istumine 1 (kerge piirang),
käte sirutamine 1 (kerge piirang),
Ülejäänud vastavate valdkondade võtmetegevused hinnati arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). 19.10.2022 korduvhindamisel on TTO ekspertarst muutnud oma hinnangut liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas, hinnates taotlejal lisaks kerged piirangud arvväärtusega 1 ka ohutul ringiliikumisel ning käteosavusel. Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. Seega ei andnud arvväärtuste summa alust hinnata kaebaja töövõimet osaliseks. ETK tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). ETK 26.09.2022 otsusest nähtuvalt on ETK teinud otsuse tuginedes töövõime hindamise taotlusele, TIS andmetele jm kogutud andmetele ning nende alusel koostatud eksperdiarvamusele.
33.Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Kohus aga ei saa asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20). Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks TIS andmetele tuginedes eksinud tegutsemispiiranguid hinnates. Liikumine TTO ekspertarst on liikumise valdkonda hinnates arvestanud kaebaja kaebustega. Arvesse on võetud, et seljavalu ja peapöörituse tõttu esinevad piirangud käimisel, ohutul ringiliikumisel, kehaasendite muutmisel ja sundasendite kestval säilitamisel. Piirangud on põhjustanud kulumuslikud muudatused lülisambas ja sisekõrva talitushäire. Liikumise valdkonna objektiivse staatuse ja uuringutulemuste all on viidatud neuroloog Niina Bojarkina 05.05.2022 epikriisile, milles sisalduvad kaebaja kaebused, tehtud uuringud ja nende tulemused jms. Tegutsemispiiranguid on hinnatud kergeteks. Võtmetegevuste põhjendustes on arvestatud lülisambas esinevate ealis-kulumuslike muutustega, mille osas ei ole taotleja sisulist ravi saanud. Üheski arstlikus epikriisis ei viidata liikumispiirangule ega kirjeldata seda. Samuti on arvestatud peapöörituse võimalusega, kuid märgitud, et seda leevendavaid ravimeid ordineeritud ei ole ning LOR arstile pöördutud ei ole. Olulisel määral aju verevarustust pärssivat kaelaveresoonte patoloogiat ei esine. Nägemislangus on prillidega 12(15)
kompenseeritav ja taotleja omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Kehakallutuse piiratuste puhul ei ole tegemist töövõimet olulisel määral mõjutava sümptomaatikaga. Seega on ekspertarst hindamisel võtnud arvesse kaebaja kaebusi valu ning tasakaalu häirituse ja pearingluse osas ning TIS andmeid ja objektiivseid asjaolusid aluseks võttes kujundanud oma hinnangu. Ekspertarst ei ole teinud järeldusi, mis ei oleks kooskõlas TIS andmetega. Käeline tegevus Ekspertarst on käelise tegevuse valdkonda hinnates arvestanud kaebaja kaebustega ning objektiivse staatuse ja uuringutulemuste osas viidanud neuroloog Niina Bojarkina 06.03.2019 epikriisile, milles sisalduvad kaebaja kaebused, tehtud uuringud ja nende tulemused jms. Käelise tegevuse valdkonna kokkuvõttes on leitud, et kerge tegutsemispiirangu põhjustavad kaelavalu ja labakäte tuimus, mis on tingitud kulumuslikest lülisambamuutustest ja käenärvi kahjustusest. Võtmetegevuste osas esitatud põhjendustest nähtuvalt on arvesse võetud kaelavalu, mille osas ravi ei ole saanud; labakäte tuimust, mille osas on 2019.a tuvastatud kergeastmeline närvikahjustus, kuid ilmselt ei väljendu see kliiniliselt sedavõrd, et põhjustaks märkimisväärset tegutsemispiirangut. Järelduse aluseks on võetud asjaolu, et isik ei ole ravi vajalikuks pidanud. Seega on ekspertarst hindamisel arvestanud kaebaja kaebustega kaela- ja käte valu ning tuimuse osas, TIS andmetega ning objektiivseid asjaolusid aluseks võttes kujundanud oma hinnangu. Ekspertarst ei ole teinud järeldusi, mis ei oleks kooskõlas TIS andmetega. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muudatustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise, sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimi kõrvaltoimete valdkondade osas on eksperthinnangus fikseeritud, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Olemasoleva materjali põhjal puudub kohtul alus kahelda, et antud valdkondade puhul kontrollis ekspertarst TIS andmeid ning kujundas objektiivseid asjaolusid aluseks võttes oma hinnangu.
34.ETK ekspertarst on nõustunud 24.09.2022 ja 19.10.2022 eksperthinnangus toodud järeldustega ning leidnud kohtumenetluse raames 19.01.2023 esitatud seisukohas (ETK vastus kaebusele 20.01.2023, Lisa 12) samuti, et kaebajal esinevad vaid kerged tegevuspiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Seejuures on ka ETK ekspertarst hinnanud iga tegevusvaldkonda eraldi, võttes arvesse kaebaja esitatud kaebusi ning TIS-is olevaid andmeid. Oma seisukohas tugineb ETK ekspertarst TIS-is olevatele perearsti JELENA LUKITŠJOVA 12.09.2022 ja 26.05.2022, neuroloogi NIINA BOJARKINA 05.05.2022 ja 06.03.2019 ning sisehaiguste arsti VALENTINA ZAHARENKO 14.07.2022 epikriisidele. Seega ka ETK ekspertarst on oma seisukohas võtnud arvesse kaebaja kaebusi ja TIS andmeid ning kujundanud objektiivseid asjaolusid arvesse võttes oma hinnangu ning seejuures jõudnud samasugustele järeldustele nagu TTO ekspertarst, kelle hinnangu alusel tegi ETK 26.09.2022 otsuse.
35.Töövõime hindamisel arvestatakse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema praegune töö. TTO ekspertarst on oma hinnangutes andnud soovituse hoiduda sundasenditest ning 13(15)
kaebuste püsimisel kaaluda ravi. ETK ekspertarst on 19.01.2023 seisukohas märkinud, et kaebaja peaks suutma teha täiskoormusega tööd, mis ei nõua pikaajalist sundasendis viibimist.
36.Kaebaja viitas kaebuses oma olukorra süvenemisele ja erinevatele uuringutele, mis seda kinnitavad. Asja materjalidest nähtuvalt on ekspertarstid hinnangute andmisel antud asjaolu arvesse võtnud. ETK ekspertarst leidis 20.01.2023 ETK vastuses kaebusele, et kaebaja artrootilised (st ealised kulumuslikud) muutused, mis ühtlasi esinevad enamikul kaebajaga samas vanuses olevatel inimestel ja süvenevad koos vanusega, on kaebaja lülisambas küll süvenenud, kuid see ei tähenda, et kaebaja oleks seetõttu osalise või puuduva töövõimega. Kohus nõustub vastustajaga kuivõrd TVTS § 5 lg 3 p 1 sätestatust tulenevalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja töötab täiskoormusega veoauto juhina osaühingus MATTERHORN, olles samal ajal ettevõtte juhatuse liige. Samal töökohal töötas ta täiskoormusega ka siis, kui tal tuvastati osaline töövõime (2017. a).
37.Vastustaja on toonud välja, et töövõimet hinnatakse koos adekvaatse raviga, mida TIS andmetel kaebaja saanud ei ole. Viimase kahe aasta jooksul oli kaebajale välja kirjutatud ja ostetud vaid kolm valuvaigistite retsepti ja üks valuvaigistavat toimet omav ravimi retsept. Taastusravi ei ole kaebaja TIS andmetel saanud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse, kas isik on saanud adekvaatset ravi ja vaatamata sellele ei ole tema töövõime kuue kuu jooksul paranenud. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti vähemalt kuue kuu jooksul. Kaebajale on väljastatud küll pidevalt haiguslehti, kuid neid väljastatakse ajutise töövõimetuse korral ning kaebajal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Kuigi terviseandmete alusel oli kaebaja seisuga 21.10.2022 viibinud viimase kahe aasta jooksul haiguslehel kaheteistkümnel korral ja neist kümnel korral radikulopaatia ehk seljavalu tõttu, olid haiguslehel olemise episoodid enamjaolt küllaltki lühikesed ning haiguslehtede vahelisel perioodil olid kaebaja liikumine ja motoorika, st liigutused normis.
38.Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et kuigi kaebaja on viidanud sagedastele haiguslehtedele, ei anna see veel alust hinnata töövõimet osaliseks või puuduvaks, sest nagu ka vastustaja märkis, siis haiguslehti väljastatakse ajutise töövõimetuse korral. Töövõime hindamisel antakse hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile ning seejuures arvestatakse kaebaja enese hinnanguid ja TIS-is olevaid terviseandmeid (sh tehtud uuringuid, arstide kirjeldatud tegutsemispiiranguid, ravimeid ja raviprotseduure jms). Juhul, kui kaebaja kaebused püsivad, tuleks kaebajale esmajoones tagada adekvaatne ravi.
39.Kaebaja esitatud väide nagu oleks kaebaja töövõime hindamisel tuginetud asjaolule, et kaebaja on ravimeid ostnud Venemaalt, mitte Eestist, ei ole leidnud kinnitust. Juhul, kui kaebaja on soovinud sellega väita, et ta on vajanud rohkem ravimeid, kui terviseandmetes kajastub ja seda ei ole arvesse võetud, siis antud juhul ei ole see tõenäoliselt töövõime hindamise otsuse tegemisel määravaks, sest käsimüügiravimite ostmist ja nende tarbimist ei ole võimalik kontrollida. Juhul, kui kaebaja ei ole täiendavate kaebustega arsti poole pöördunud ning pole vajanud retseptiravimeid ega taastusravi, saab eeldada, et käsimüügiravimid on toiminud ning tegemist on olnud lühiajaliselt esinenud terviseprobleemidega. 14(15)
40.ETK ei ole seotud oma varasema töövõime hindamise otsusega, millega tuvastati kaebajal töövõime vähenemine. ETK pidi uuel hindamisel aluseks võtma ka uusi TIS andmeid, millest nähtuvad täiendavalt läbi viidud uuringud ning neid ja muid objektiivseid asjaolusid arvesse võttes kujundama oma otsuse kaebaja töövõime osas. Kohtu hinnangul on ETK 26.09.2022 ja 28.10.2022 otsused koos nende aluseks olevate eksperthinnangutega põhjendatud ja arusaadavad, neis ei esine vastuolusid TIS andmetega.
41.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ETK on kaebaja töövõime hindamisel lähtunud asjakohastest asjaoludest ja andmetest. Puuduvad viited sellele, et ETK oleks olulisi andmeid arvestamata jätnud. Seetõttu on ETK 26.09.2022 otsus ja 28.10.2022 vaideotsus õiguspärased, puudub alus nende tühistamiseks ning ETK kohustamiseks kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaadata.
42.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
43.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.