Sergei Matvejevi ja Täisühing NARDANAR kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, mille tagajärjeks on kaebuses nimetatud tervisekahju tekitamine ja inimväärikuse alandamine.
3.Jätta kaebus käiguta ja kohustada Sergei Matvejevi tasuma kaebuse esitamise eest riigilõiv summas 300 eurot 5 päeva jooksul alates kohtumääruse resolutsiooni punkti
jõustumisest.
4.Jätta kaebus käiguta ja kohustada Täisühingut NARDANAR tasuma kaebuse esitamise eest riigilõiv 1050 eurot 5 päeva jooksul alates kohtumääruse resolutsiooni punkti
jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajatele kätte.
1.Sergei Matvejev (edaspidi kaebaja) esitas 25.08.2022 Viru Vanglale kahjunõude, milles heitis vanglale ette, et tema kohta ei ole koostatud individuaalset täitmiskava (edaspidi ITK), vanglaametnikud kasutavad ilma loata tema kohta eelneva vangistuse ajal koostatud iseloomustusi, millega teotatakse tema au ja head nime ning hoitakse alusetult vanglas (kaebaja oleks pidanud vabanema vanglast tingimisi enne tähtaega). Alusetult vanglas viibimise tõttu on kaebaja ettevõtte äritegevus seiskunud, millega seoses on talle kuuluval äriühingul jäänud saamata tulu.
3-22-2719
2.Viru Vangla jättis 24.11.2022 otsusega nr 6-16/197-4 kaebaja kahjunõude rahuldamata täies ulatuses. Vangla leidis, vangla poolt kaebaja kohta koostatud iseloomustuse esitamist maakohtule ei saa pidada seadusvastaseks tegevuseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-s 1 ja § 1047 lg-s 1 sätestatud tähenduses, mistõttu ei ole tegemist kaebaja au ja hea nime teotamisega. Vanglal on õigus kasutada kõike materjale, mis puudutavad kaebaja käitumist vangistuse ajal vangistusseaduse (VangS) § 54 lg 1 alusel. Vangla poolt tuvastatud andmetel on Täisühingul (TÜ) NARDANAR kaks täisosanikku (kaebaja ja teine füüsiline isik). Seega ei vasta tõele, et täisühing on kaebaja vangistuse tõttu jäänud ilma juhita ja sellega on täisühingule tekitatud varaline kahju (saamata jäänud tulu).
3.Tartu Halduskohtusse laekus 22.11.2022 kaebaja poolt esitatud kaebus Viru Vangla vastu talle tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt ei koostanud vanglaametnikud kaebajale õigeaegselt iseloomustust vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja individuaalset täitmiskava, mis tõi endaga kaasa 10.11.2022 maakohtu negatiivse lahendi kriminaalasjas nr 1-21-3195. Selles lahendis rõhutas maakohus muu hulgas seda, et kaebaja ITK järgi on tal alles 2023. aastaks planeeritud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimine, mis takistab kaebajal vanglast ennetähtaegset vabanemist. Kaebaja arvates kui vanglaametnikud oleksid varem andnud kaebajale võimaluse see programm läbida, siis oleks ta vanglast ennetähtaegselt vabanenud. Kaebaja ei ole nõus ka vangla poolt koostatud ohuhinnanguga. Seoses sellega arvab kaebaja, et talle ja talle kuuluvale äriühingule TÜ NARDANAR (edaspidi täisühing) on tekitatud kahju summas 200 000 eurot.
4.Tartu Halduskohus jättis 19.04.2023 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kaebajal tuli tasuda kaebuse esitamise eest riigilõiv summas 600 eurot või esitada kohtule menetlusabi taotlus. Samas tuli kaebajal täpsustada kohtule, kas ta soovib tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist ja kahju suurust rahalises mõttes. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral kohustas kohus kaebajat selgitama kohtule, mille riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärg on talle saabunud, millele tuginedes nõuab ta mittevaralise kahju hüvitamist. Ühtlasi palus kohus kaebajal esitada kohtule kahju kohta tõendid ning teatada kohtule, kas kaebaja soovib haldusasja arutamist kohtuistungil või eelistab kirjalikku menetlust.
5.Kaebaja esitas 3.05.2023 kohtule menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja 5.05.2023 kaebuse täienduse. Kaebuse täienduse kohaselt soovib kaebaja vangla tegevusega talle kuuluvale äriühingule tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 190 000 eurot, mis väljendub saamata jäänud tulus ja talle mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot seoses vanglaametnike laimuga ja tema au ja hea nimi teotamisega iseloomustuses, aga samuti seoses inimväärikuse alandamisega ja alusetult vabaduse võtmisega. Kaebaja väitel alusetult vabaduse võtmise tõttu halvenes kaebajal nägemise teravus. Kohtu seisukoht
6.Kohus selgitab, et esmalt kontrollib kaebuse lubatavust (I), seejärel vaatab läbi kaebajate menetlusabi taotluse (II). I
7.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3-22-2719
HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on leitud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seetõttu tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Kui nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamise tõttu väidetavalt tekitatud kahju, mille hüvitamist kaebaja nõuab, on põhjustatud sama tegevusega, on vajalik kontrollida, kas kahju hüvitamist taotletakse ulatuses, mida hõlmas vanglale kohtueelses menetluses esitatud taotlus.1 HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.1.RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja kohtult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 10 000 eurot seoses vanglaametnike laimuga ja tema au ja head nime teotamisega ennetähtaegse tingimisi vabastamise iseloomustuses, aga samuti seoses inimväärikuse alandamisega ja alusetult vabaduse võtmisega. Lisaks mainib kaebaja, et talle on tekitatud tervisekahju, kuna nägemisteravus on vangistuses olles langenud. Eelnevast nähtub, et kaebaja heidab vanglale ette süüliselt väärikuse alandamist, alusetult vabaduse piiramist, au või hea nime teotamist, aga samuti tervisekahju tekitamist (RVastS § 9 lg 1). Haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud 25.08.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles märkis, et vangla enda tegevusega teotas tema au ja head nime ning vangla tegevus on toonud endaga kaasa kaebaja alusetult vangistuses hoidmise. Rohkem ei ole kaebaja vanglale esitatud mittevaralise kahjunõude osas välja toonud RVastS § 9 lg-s 1 nimetaud õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt tervisekahju tekitamise ja inimväärikuse alandamisega, mistõttu oli kohtueelses menetluses vanglal võimalus anda hinnangu vaid au ja hea nime toetamise ning alusetult vabaduse võtmisega seonduvate väidete osas. Muus osas ei saanud vangla hinnata kaebaja etteheiteid ning vastavas osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja tema kaebus ei ole lubatav.
7.2.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses tervisekahju tekitamise ja inimväärikuse alandamisega. II
8.HKMS § 104 lg-le 1 kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel
RKHKo 3-3-1-41-10, p-d 12-13
3-22-2719
tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses.
8.1.Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 sätestab, et halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Nähtuvalt haldusasja materjalidest taotleb kaebaja vangla tegevusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot ja talle kuuluvale äriühingule tekitatud varalise kahju hüvitist summas 190 000 eurot. Seega, selles nõude osas kuulub tasumisele riigilõiv summas 300 eurot. Täisühingu esindajana taotleb kaebaja kohtult varalise kahju hüvitise väljamõistmist summas 190 000 eurot, seega täisühingu nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1050 eurot.
8.2.Kaebaja esitas kohtule menetlusabi taotluse, milles taotles nii enda kui ka täisühingu kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Kohus tutvus kaebaja kontoseisuga ja arvestades kaebaja kontole tulnud laekumisi ja kohustuslikke mahaarvamisi tegi kindlaks, et kaebaja ei ole võimeline tasuma vastavalt RLS § 60 lg-le 2 kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 300 euro (s.o 3% 10 000 eurost). Täisühingu osas on kohus tuvastanud, et äriregistris peetud andmete järgi ei ole ühing esitanud viimastel aastatel majandusaasta aruandeid. Sellest tulenevalt eeldab kohus, et täisühingul ei ole samuti rahalisi vahendeid kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumiseks. Kohus ei pea lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest vajalikuks teha täiendavaid menetlustoiminguid täisühingu tegeliku varalise seisundi väljaselgitamiseks, kuna kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu on tal niikuinii riigilõivu tasumise kohustus (vt määruse p-i 8.10).
8.3.Järgmisena hindab kohus kaebuse perspektiivi. Riigikohus on leidnud, et riigilõivust vabastamise taotluse võib jätta rahuldamata üksnes siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. 2 Eelöeldust tulenevalt ei pea kohus riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmisel andma hinnangut nii kaitstava õiguse olulisusele kui ka kaebuse perspektiivikusele. Mõlemad alused eraldiseisvana on piisavaks põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel.3
8.4.Kaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja heidab vanglale ette, et vanglaametnikud ei koostanud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ 28.10.2020 kuupäevaks ja ei andnud kaebajale võimalust läbida programmi enne seda, kui kaebajal tekkis võimalus vabaneda vanglast tingimisi ennetähtaega 2022. a. Kaebaja väitel kasutasid vanglaametnikud kaebaja iseloomustuses varasematest iseloomustustest pärinevaid ja väidetavalt ebaõigeid andmeid ja hindasid ebaõigesti riske, mille tulemusena ei vabanenud kaebaja maakohtu määruse alusel vanglast tingimisi ennetähtaega. Kohus peab hüvitamiskaebust tervikuna ilmselgelt perspektiivituks. Kohus nõustub täielikult Viru Vangla 24.11.2022 kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/197-4 välja toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
8.5.Kohus selgitab, et nii mittevaralise kui ka varalise tekitatud hüvitamise eelduseks on põhjuslik seos haldusorgani tegevuse või tegevusetuse ja väidetavalt tekitatud kahju vahel, aga samuti rikutud subjektiivse õiguse olemasolu. (RVastS) § 7 lg 1). Juhul, kui haldusorgani
RKHKm 3-3-1-20-10 p 15. RKHKm 3-3-1-79-10, p 8.
3-22-2719
tegevuse või tegevusetuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos ja/või isiku subjektiivseid õigusi ei ole rikutud, ei ole kahjunõude rahuldamine võimalik.
8.6.Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda individuaalses täitmiskavas konkreetse sotsiaalprogrammi määramist, kas ja millal määrata konkreetne sotsiaalne programm otsustab vangla, mitte kinnipeetav. Seega sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ koostamata jätmine konkreetseks kuupäevaks ja kaebajal selle läbimise võimaluse puudumine ei riiva antud juhul kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus ei nõustu kaebajaga, et sotsiaalprogramm „Agressiivsuse asendamise treening“, millele läbimata jätmisele tugines maakohus 10.11.2022 määruses kriminaalasjas nr 1-213195, kui ei vabastanud kaebajat vanglast tingimisi ennetähtaega, oli tal varem läbimata vanglaametnike hooletuse tõttu. Nimelt tuleneb kriminaalasja nr 1-21-3195 materjalidest, et kuigi vangistuses viibimise ajal ei olnud kaebajal distsiplinaarkaristusi, pani ta 06.07.2021 toime väärteo, kui solvas vanglaametnikku. Väärteomenetluses tehtud otsus on läbinud kohtuliku kontrolli. Kohus asus 22.02.2022 otsuses seisukohale, et sõnad, mida kaebaja väljendas vanglaametniku suhtes, on solvavad nii tavalises elus kui ka kinnipidamiskohas, arvestades vangla subkultuuri. Justiitsministri poolt 14.05.2008 vastu võetud määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg-st 1 on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava riskihindamise tulemused. Sama määruse § 4 lg 3 kohaselt on täitmiskava täitmisperiood üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. Järelikult, on kohtu hinnangul täiesti loogiline, et vangla planeeris sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ 2023. aastaks koostatud ITK-s, kui kaebaja tunnistati 22.02.2022 otsusega toime pandud väärteos süüdi. Varem puudus vanglal kaebaja suhtes sellise sotsiaalprogrammi kohaldamise vajadus, kuna kaebaja ei ole toime pannud vangistuse ajal distsipliinirikkumisi. Eelnevat arvestades on kaebajale sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ määramise põhjuseks 2023. aastaks 06.07.2021 aset leidnud sündmus, ehk kaebaja poolt väärteo sooritamine, kuid mitte vanglaametnike hooletus.
8.7.Vastavalt VangS § 76 lg 1 p-le 2 kuulub katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusdokumentide hulka ka vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustus, mis ühtlasi koostatakse iga kord uuesti vastava taotluse maakohtule esitamisel (VangS § 76 lg-d 2-4). Justiitsministri poolt 12.08.2010 vastu võetud määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 2 p 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid on muu hulgas kinnipeetava iseloomustus, milles antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele, kinnipeetava ohtlikkusele ja tema enne tähtaega vabastamise kohta. Sama määruse § 4 sätestab, et kinnipeetava iseloomustus koostatakse tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel käesolevas määruses sätestatud korras. Kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on muu hulgas anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta. Selleks, et teha nimetatud prognoosiotsus, arvestatakse kaebaja varasema käitumisega, sh käitumisega enne vangistust. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 sätestab, et registri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada muu hulgas vanglaametnikul kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega, vanglast tingimise ennetähtaja vabastamise menetluse ettevalmisemise käigus koostatud kaebaja iseloomustus, mis sisaldab andmeid tema varasema käitumise kohta, on dokument, mille koostamiseks on seaduslik alus. Oluline on ka see, et pelgalt selle dokumendi alusel ei otsusta maakohus kinnipeetava vanglast tingimisi ennetähtaega vabastamise üle. Kinnipeetava vanglast tingimisi
3-22-2719
ennetähtaega vabastamine toimub kriminaalmenetluses maakohtu kaalutlusotsuse alusel, mille käigus kaalutakse nii kaebajat negatiivselt kui ka positiivselt iseloomustavaid faktilisi asjaolusid.4
8.8.Kuigi kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja konkreetselt välja toonud, mis iseloomustuses esitatud andmetega tema ei ole nõus, selgitab kohus, et iseloomustuse puhul on tegemist dokumendiga, mis kajastab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimustes. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetava iseloomustus on informatiivne dokument, mis koostatakse sihtotstarbeliselt tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks, seega puudub sellel väljaspool vastavat menetlust iseseisev tähendus.5 Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele, kui need on valed, ja vangla poolt antud hinnangute põhjendatusele. Sh võib kaebaja väita, et tema kohta esitatud iseloomustus sisaldab vääraid andmeid ning esitada tõendeid (nt väljavõte terviskaardist), mis lükkavad iseloomustuses esitatud väited ümber. Sellest tulenevalt oli kaebajal võimalus vanglast tingimisi ennetähtaega vabastamise menetluses vastus vaielda iseloomustuses esitatud andmetele ja hinnangutele, juhul kui ta nendega ei ole mingil põhjusel nõus. Lisaks märgib kohus, et vangla on õigustatult maininud seda, et TÜ NARDANAR on kaks omanikku, mistõttu kaebaja tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmine ei saanud mõjutada täisühingu äritegevust.
8.9.Eelnevat arvestades ei tuvasta kohus põhjuslikku seost vangla poolt koostatud iseloomustuse ja koostamata jäetud sotsiaalprogrammi ning kaebajale ja täisühingule väidetava kahju tekitamise vahel. Samas ei näe kohus, et koostatud iseoomustuga ja eelpoolmainitud sotsiaalprogrammi määramata jätmise tõttu oleks rikutud kaebaja õigusi. Järelikult ei ole täidetud eelpoolnimetatud kahjunõude rahuldamise eeldused ja hüvitamiskaebus ei kuulu tervikuna rahuldamisele.
8.10.Sellel põhjusel ja juhindudes HKMS § 111 lg-st 1, jätab kohus kaebajate menetlusabi taotlused rahuldamata ja kohustab kaebajaid tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu. Füüsilisel isikul kaebajal tuleb tasuda riigilõiv summas 300 eurot, täisühingul 1050 eurot. Kahjunõude vähendamise korral kuulub tasumisele riigilõivuna 3% nõutavast summast. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kaebaja nimi ja käesoleva haldusasja number. Kohus selgitab, et kaebuse esitamise eest võib riigilõivu tasuda ka kolmas isik. Kaebajatel või kolmandal isikul tuleb esitada kohtule määratud tähtajaks riigilõivu tasumist tõendav dokument (maksekorraldus).
9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 120 lg-st 3, jätab kohus kaebuse käiguta ning kohustab kaebajaid tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu (vt määruse punkti 8.10 ) esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument (maksekorraldus) 5 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. Kohus selgitab, et kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu tasumata jätmise korral tagastab kohus kaebuse selle esitajale vastavalt
Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 15.02.2023 määrus asjas nr 1-15-1446, p-d 16-18. vt Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51003, punkt 13; Tartu Ringkonnakohtu 11. juuni 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-599, punkt 7; Tartu Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1159, punkt 6.
3-22-2719
HKMS § 121 lg 1 p-le 2. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.