Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-23-1889

kontaktandeid ega nimetatud sõbra ees- ja perekonnanime, väitis, et tema viisa on aegunud ja ta on illegaal. Kui välismaalane toimetati politseimajja, selgus, et välismaalasel oli pass kogu aeg kaasas ja see oli tal peidetud kõhukotti voodri vahele. 4) X’ile on väljastatud Usbekistani bass nr XXXXXXX kehtivusega 14.07.2022-13.07.2032. Välismaalasele on väljastatud Läti Vabariigi viisa nr LVA002765153 kehtivusega 25.01.2023 kuni 24.04.2023. Passi andmete kohaselt sisenes välismaalane Schengeni alale 30.01.2023 lennukiga Riiga. 5) Isikul puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1). Lahkumisettekirjutuse tegemise menetluses välismaalane selgitas oma saabumise ja Eestis viibimise kohta, et: saabus Eestisse umbes kuu aega tagasi, vist 05.08.2023 Lätist. Läti viisa on kehtetu. Lätti saabus 30.01.2023 otselennuga Taškent-Riia. Viisa saamiseks maksis kokku 2000 USD, mis sisaldas, kutset ja lennupileteid. Saabus Lätti eesmärgiga tööle asuda, kuid kohapeal selgus, et on petetud ning tegelikult mingit tööd ei olnud, passis niisama. 05.08.2023 saabus Lätist bussiga Eestisse ning asus elama tuttava juures XXXXXXX. Samal aadressil elab tuttav, kes on usbekk T. ning viibib minu andmetel Eestis samuti ebaseaduslikult. Lisaks XXXXXX elas Eestis olles ka XXXXXX aadressil XXXXXXX. /.../ Eestis olles ei ole isik väidetavalt tööd teinud, vaid on niisama passinud. Passi välismaalane politseinikule ei esitanud, kuna tema meelest pole vahet, kas ta annab passi või mitte nagunii politsei teda lahti ei lase ja saadab välja. Välismaalase pere – abikaasa, kaks poega ja kaks lapselast elavad Usbekistanis. Küsimusele, kas välismaalane soovib Eestist lahkuda, vastas X, et pange teda lennukile ja ta sõidab Türki. Küsimusele miks ta Eestist ei lahkunud, vastab välismaalane, et raha polnud, tal on praegu 70 eurot ja kusagil ei töötanud. Enda karistatuse kohta selgitab X, et teda on Usbekistanis karistatud tapmise eest 2000 aastal, talle määrati selle eest 12 aastat, millest istus ära 8 aastat ja vabanes ennetähtaegselt 2008 aastal. PPA tuvastas Lux Expressi pileti 230130405944 suunal Riia-Tallinn, mille kohaselt buss väljus Riiast 30.01.2023 kell 14:00 ja jõudis Tallinnasse 30.01.2023 kell 18:25. Pilet on ostetud 30.01.2023 kell 13:49. Järelevalveekspert Anti Vendeli ettekandele tuginedes on X öelnud, et peale saabumist tuli ta algul kohe Eestisse, kuid sõitis tagasi Lätti ning uuesti Eestisse saabus alles 05.08.2023. Samuti on X asjade hulgast leitud ostutšekk nr 10109175, millest on näha, et tšekk on trükitud 23.07.2023 kell 17:21 ja see on väljastatud Kastani Ostukeskusest Haapsalus.

6) VSS § 23 lg 1 alusel taotleb PPA halduskohtu luba, kuna viibimisaluseta välismaalase suhtes muude järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ja välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2). Haldusorgan järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Välismaalane on küll öelnud, et ta soovib Eestist lahkuda, öeldes, et pange teda lennuki peale ja ta sõidab Türki, aga samas ei ole ta ise senini astunud ühtegi sammu, et kodumaale naasta ja Schengeni alalt lahkuda. Välismaalane on olnud teadlik, et temale väljastatud Läti viisa on aegunud ja aegunud juba alates 25.04.2023. Seega on välismaalasel olnud aega kodumaalne minna, kuid selle asemel on ta reisinud hoopis Eesti Vabariiki ja elanud siin kuni tema kinnipidamiseni, ebaseaduslikult. Välismaalase sõnul tuli ta Eestisse vist 05.08.2023 Lätist. Välismaalane on teda küsitlenud ametnikule öelnud, et Eestis ei tegelenud ta millegagi, tööd ei olnud, passis niisama. Välismaalase enda sõnade kohaselt saabus ta Lätti eesmärgiga tööle asuda. Samas välismaalasele sai ruttu selgeks, et tööd ei ole, kuid ta ei lahkunud kodumaale ega asunud oma viibimist seadustama. Välismaalase asjade seast leitud LuxExpressi bussipilet 30.01.2023 kuupäevaga ja ostutšekk kuupäevaga 23.07.2023 viitavad, et tema ütlused saabumisest Eestisse alles 05.08.2023 ei ole ilmselt tõesed. Tõenäoline on, et tal oli eesmärk kohe tulla Eestisse.

2(5)

3-23-1889

Seega annab X’i senine käitumine PPA’le aluse avata, et vabaduses viibides ei täida välismaalane vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda, kuna senini ei ole välismaalane seda teinud. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA seisukohal, et varasemalt välismaalase poolt toimepandud kuritegu näitab tema valmidust seaduse rikkumiseks. PPA leiab, et vabaduses viibides ei hakkaks välismaalane tegema PPAga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Välismaalane on küll öelnud, et pange teda lennukile ja ta sõidab Türki, aga tuginedes asja materjalidele ja PPA-l küsitlustel kujunenud arvamusele pole isiku jutt usutav. Tuginedes VSS § 264 lg 1 p 1, 2, 4 on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele. Käesoleval juhul on PPA-l alus ka arvata, et välismaalane ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust, kuna hakkas temale väljastatud passi varjama ja seejuures varjama kehtetud Läti Vabariigi poolt väljastatud viisat, eesmärgiga raskendada tema isiku tuvastamist ning sellega kaasnevat väljasaatmist. Välismaalane ei täitnud talle pandud kohustust peale viisa kehtivusaja lõppemist Läti Vabariigist lahkuda. Samuti seab PPA kahtluse alla välismaalase Eestisse saabumise kuupäev. Kuna välismaalane on ebausaldusväärne, ei täida kaasaaitamiskohustust, ei saa PPA teda usaldada, et ta vabatahtlikult Eesti Vabariigist lahkub. 7) Kinnipidamine on abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. X suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Eelnevalt hindas PPA, et X käitumise tõttu puudub PPA-l tema suhtes usaldus. PPA-le pole teada asjaolusid, mis muudaks kinnipidamise isiku suhtes ebaproportsionaalseks. 8) Isikut pole võimalik 48-tunni jooksul välja saata, kuna käesoleval hetkel puuduvad otselennud Eesti ja Usbekistani vahel. Lennud Usbekistani Vabariiki toimuvad Türgi Vabariigi kaudu. Selleks, et Türgi Vabariigi kaudu välismaalane välja saata, on vajalik Türgi ametivõimudelt saada transiidiluba. Taotlus loa saamiseks tuleb aga esitada 15 päeva enne väljalendu Eestist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-23-1889

Puudutatud isikule on tehtud 06.09.2023 sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052271739 (dtl 14-16), mis on isikule teatavaks tehtud ning kehtiv.

3-23-1889

Puudutatud isikul pole Eestis sugulasi. Tuttav, kelle juures isik väidetavalt viibis on puudutatud isiku enda sõnul samuti illegaal (dtl 11-12, küsitluse protokoll). Isikul puuduvad enda sõnul ülalpidamiseks vahendid ning on üksnes raha suitsu ostmiseks ning raha teenimiseks sooviks ta asuda illegaalselt töötama. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine eeldab mh usaldust isiku suhtes, mida antud juhul tuvastatud asjaolude ja isiku varasema käitumise põhjal ilmselgelt olla ei saa.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.