lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-742/6

Sotsiaalõigus › Pensionid

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 01.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-742/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Pensionid
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1610
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

1.septembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-742

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 3. aprilli 2023. a otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta asja toimikusse kaebaja kohta tehtud Rahvastikuregistri päringu väljavõte.

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja praegune nimi X ja endine nimi X tähemärkidega. Jätta avaldamata kaebaja isikukood.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Viimane päeva apellatsioonkaebuse esitamiseks on esmaspäev 1. oktoober 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (varasema nimega X, isikukood xxxxxxxxxxx) mõisteti Jõgeva Rajooni Rahvakohtu
26.novembri 1984. a otsusega süüdi ENSV kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 järgi ja teda karistati nelja-aastase vabadusekaotusega tugevdatud režiimiga kinnipidamiskohas. Kaebaja mõisteti süüdi selle eest, et ta levitas diskorina esinedes läbi mikrofoni nõukogude tegelikkust

3-23-742 halvustavaid sõnumeid, millega moonutas nõukogude ühiskonna moraalseid ja kõlbelisi tõekspidamisi ning irvitas nende üle. Riigikohus tühistas 15. veebruari 1994. a otsusega Jõgeva Rajooni Rahvakohtu otsuse ja rehabiliteeris kaebaja.

2.Kaebaja esitas 16. märtsil 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse, milles palus endale määrata represseeritu pensioni alates 16. märtsist 2023.
3.SKA leidis 3. aprilli 2023. a kirjas, et kaebajal on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (ReprS) § 12 p 1 alusel õigus soodustingimustel vanaduspensionile neli aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist ehk alates 13. maist 2023. Murru Vangla teatise järgi kandis kaebaja Rummu Vanglas karistust 30. juunist 1984 kuni 30. juunini 1988.
4.x esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus SKA 3. aprilli 2023. a otsuse tühistada. Kaebaja palus kohtul lükata ümber ameti ReprS tõlgenduse ja teha kindlaks tema õigus minna pensionile alates 16. märtsist 2023.
4.1.Kaebaja suhtes kohaldati administratiivset järelevalvet aasta aja jooksul pärast vanglast vabanemist, 30. juunist 1988 kuni 30. juunini 1989. Sellega rikuti tema õigust olla vaba kodanik. Meetmetel oli repressiivne iseloom. Kaebajale määratud kitsendused olid samaväärsed nendele inimestele seatud kitsendustega, kellel keelati teatud regioonides viibida või kodudesse naasta või kes sündisid represseeritud peredesse.
4.2.Kaebaja esitas järelevalvemeetmete rakendamise kinnituseks kohtumäärused, millega talle määrati rahatrahvid selle eest, et ta ei viibinud ettenähtud ajal oma kodus. 15. juulil 1988 määras rahvakohtunik kaebajale trahvi 20 rubla selle eest, et ta ei viibinud 13. juulil 1988 kell 22.50 määratud elukohas. 21. novembril 1988. a karistas rahvakohtunik kaebajat 30-rublase trahviga selle eest, et ta ei viibinud oma elukohas 9. novembril 1988 kell 00.20.
4.3.Kaebaja leiab, et pärast vangistust aasta aja jooksul kohaldatud repressioonid annavad talle õiguse minna pensionile viis aastat enne vanaduspensioniiga. Kuigi vahe kaebaja taotletud ja SKA arvestatud pensionile minemise aja vahel on vaid paar kuud, on vahe kaebaja jaoks oluline. Vastustaja ei arvestanud sellega, et kaebaja invaliidistus vangilaagris viibimise ajal ja tõttu (raskekujuline I tüüpi diabeet, mis on põhjustanud liikmete ja nägemise kahjustuse).

Vastustaja esitas vastuse, milles palub kaebuse rahuldamata jätta.

5.1.Vaidlust pole selle üle, et kaebaja viibis neli aastat kinnipidamiskohas. Seda on kaebajale ReprS alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramisel arvesse võetud. SKA määras 15. mai 2023 otsusega nr 1 kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni alates 13. maist 2023.
5.2.Represseeritul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud aasta kohta. Administratiivse järelevalve ajal ei viibinud kaebaja kinnipidamiskohas ega asumisel. On mõistetav, et kaebaja peab administratiivse järelevalve aega enda suhtes toime pandud repressiooniks, kuid see ei anna talle ReprS-st tulenevalt lisaõigusi.
5.3.Eesti Vabariik ei vastuta Eestit okupeerinud riikide toimepandud õigusvastaste tegude eest. ReprSi vastuvõtmisega on riik vabatahtlikult otsustanud leevendada võõra riigi tekitatud ülekohut. Seetõttu on seadusandjal ulatuslik kaalutlusruum, kas üldse ja kui, siis milliste repressioonide all kannatanud inimeste olukorda leevendada.

Kaebaja esitas seisukoha, milles leidis järgmist.

6.1.Kaebajale pole siiani selgitatud, kes ja millisel alusel määras talle üheks aastaks järelevalve, millega piirati tema vaba liikumist, võimalusi igapäevatoiminguid teha ja oma tervise eest hoolitseda, sh raviasutustesse sõita. Enamikul represseeritutest oli võimalik vabanedes tööle asuda ja teenida välja soliidne pension. Kohtul tuleb selgitada, kas järelevalve all elanud

2(4)

3-23-742 inimesed on jäetud põhjendatult represseerituks tunnistamata. Samal ajal loetakse represseerituks Siberis sündinud ja seal oma noorusaja veetnud inimesed. See tekitab ebavõrdse kohtlemise probleemi.

6.2.Võõraks riigiks ja võõra riigi ametnikeks ei saa pidada näiteks endist Riigikohtu kohtunikku Peeter Vaherit, kes ainuisikuliselt koostas kohtumääruseid, mille peale polnud isegi kaebeõigust. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetati ümber Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks, mis jätkas tegevust kuni 1992. a Riigikogu valimisteni.
6.3.Kaebaja palub, et kohus võtaks seisukoha, kas tema, kellel on püsiv tervisekahjustus ja kes on elanud pea poole oma elust invaliiduspensionist, peab olema oma Eesti Vabariigi taastamise kõne eest surmani alla vaesuspiiri elav pensionär. Kui kolmekordset pensionistaaži arvestataks viie aasta eest, saaks kaebaja represseerimise eest pensionistaažiks 15 aastat.
6.4.Kaebajale jääb arusaamatuks tema pensioni arvutus. Selles on üks vangla-aasta arvestatud tööstaažiks ja siis korrutatud ülejäänud koefitsiendiga 3. Arusaamatu on ka 20% pensionilisa arvestamise meetod, milles arvestatakse vaid 20% rahvapensioni määrast, mitte kogu pensionimäära.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus kontrollis Rahvastikuregistri alusel, et kaebaja ja asja juurde lisatud tõendites nimetatud X on sama inimene (isikukood xxxxxxxxxxx). Kohus võtab asja juurde rahvastikuregistri päringu väljavõtte.
8.ReprS eesmärgiks on leevendada Eestit okupeerinud riikide poolt 1940. aasta 16. juunist kuni 1991. aasta 20. augustini õigusvastastelt represseeritud inimestele tekitatud ülekohut (ReprS § 1 lg 1). Ühe leevendusmeetmena on ette nähtud soodustingimustel vanaduspensionile saamise õigus represseeritutele, kes on viibinud kinnipidamiskohas või asumisel. Nendel inimestel on õigus hakata saama vanaduspensioni enne vanaduspensioniikka jõudmist ühe aasta võrra iga kinnipidamiskohas või asumisel viibitud täisaasta kohta. Maksimaalselt on võimalik jääda pensionile viis aastat enne vanaduspensioniiga (ReprS § 12 p 1). Lisaks arvatakse kinnipidamiskohas oleku aeg kolmekordselt inimese pensionistaaži hulka (ReprS § 13 lg 1 p 2).
9.ReprS §-s 2 on selgitatud, keda peetakse õigusvastaselt represseeritud isikuks selle seaduse mõttes. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kaebaja oli ReprS mõttes õigusvastaselt represseeritud isikuks ajavahemikul, mil ta kandis vanglakaristust okupatsioonirežiimi vastaste väljaütlemiste eest. Selle nelja-aastase ajavahemiku eest tekkis tal õigus jääda pensionile neli aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Samuti on tal õigus sellele, et see ajavahemik garvataks kolmekordselt tema pensionistaaži hulka.
10.Kaebaja leiab, et teda tuleb ReprS tähenduses õigusvastaselt represseeritud isikuks pidada ka üheaastase ajavahemiku eest pärast vangistust, mil tema suhtes kohaldati administratiivse järelevalve meetmeid, sh eeskätt öisel ajal kodust lahkumise keeldu. Järelevalvemeetmete rakendamist kinnitavad kaebaja esitatud tõendid (lisatud 6. aprillil 2023 esitatud kaebusele). Eesti NSV Viljandi Rajooni Rahvakohtunike 15. juuli ja 21. novembri 1988. a määrustega määrati kaebajale rahatrahvid selle eest, et ta rikkus talle määratud keeldu lahkuda oma alalisest elukohast iga päev kella 22.00-st kuni järgmisel päeval kella 6.00-ni.
11.Aja eest, mil inimene ei olnud vangistatud, kuid oli allutatud järelevalverežiimile, ReprS pensioniõigusi ette ei näe. Seega järgis vastustaja seadust, leides, et kaebajal ei ole selle aja eest õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Nii SKA kui ka kohus peavad otsuste tegemisel lähtuma seadusest. Kaebaja kaebust oleks võimalik rahuldada üksnes juhul, kui kohus leiaks, et seadusandja on ReprS luues põhiseadusega vastuollu läinud (vt põhiseaduse (PS) § 152).

3(4)

3-23-742

12.Kohus leiab, ReprS ei ole põhiseadusega vastuolus. Seadusandjal polnud kohustust anda inimetele pensioniõigusi kõigi õigusvastaste repressioonide all kannatamise aja eest. Vastustaja on õigesti märkinud, et Eesti riik ei vastuta okupatsioonirežiimi poolt inimestele tekitatud kannatuste eest. Seadusandjal oli selle üle otsustades, milliseid soodustusi milliste repressioonide leevendamiseks rakendada, ulatuslik kaalumisruum. Ülekohtu leevendamise ulatuse üle otsustades tuli seadusandjal teha valik riigi võimalusi arvestades. Seadusandja võis otsustada jätta osa represseerituid seadusega pakutavate hüvede saajate ringist välja, et tagada tõhusam toetus kõige tõsisemate repressioonide all kannatanud inimestele.
13.Teatud liiki repressioonide eest soodustingimustel pensioniõiguse tagamise näol ei ole tegu kohustustega, mille riik on endale võtnud põhiseadusest tulenevate riigi kohustuste täitmiseks. ReprS sätestatud leevendusmeetmete põhieesmärgiks ei ole tagada inimesele riigi abi puuduse, terviseprobleemide või vanaduse korral (vt PS § 28 lg 2). Nende kohustuste täitmiseks on seadusandja loonud muud meetmed. Seega ei pidanud SKA ReprS kohaldamisel arvestama kaebaja terviseseisundit ja abivajadust ega võinudki seda teha.
14.Eeltoodu ei tähenda, et kaebaja poleks ka vaidlusalusel üheaastasel ajavahemikul kannatanud okupatsioonirežiimi repressioonide all. Eesti riigil ei ole aga põhiseadusest tulenevat kohustust anda talle selle ajavahemiku eest õigus soodustingimustel pensionile ja pensionistaaži suurendamisele.
15.Kaebaja leiab, et seadusandja valikud on tekitanud põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise, kuna erinevalt kaebaja olukorras olevatest inimestest on pensioniõigused antud asumisel sündinud inimestele. Kohus leiab, et seadusandja pole läinud vastuollu võrdsuspõhiõigusega (PS § 12). Inimesed, kes sündisid asumisel olles ja veetsid osa oma lapsepõlvest Siberis, ja inimesed, kes pidid toime tulema okupatsioonirežiimi järelevalvemeetmete all elamisega oma kodus, ei ole sedavõrd sarnases olukorras, et seadusandja peaks neid tingimata samamoodi kohtlema.
16.Kaebaja on palunud selgitusi selle kohta, kuidas on arvutatud tema pension. Praeguse kohtuasja raames kontrollis kohus SKA 3. aprilli 2023. a otsuse õiguspärasust. Kohtuasi ei puuduta SKA 15. mai 2023 otsust nr 1, millega kaebajale määrati soodustingimustel vanaduspension alates 13. maist 2023. Seda otsust ei ole ka kohtuasja toimikus. Seega ei saa kohus selgitada kaebajale tema pensioni arvutamise asjaolusid. Vajaduse korral saab kaebaja pöörduda selgituste saamiseks SKA poole.
17.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.
18.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
19.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja praegune ja endine nimi asendada tähemärkidega. Kaebaja isikukood tuleb jätta avaldamata (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja