X kaebus Eesti Töötukassa 28. detsembri 2022. a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada kaebaja nimi avaldatavas otsuses tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. septembril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebaja esitas 15. novembril 2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Töötukassa tuvastas 28. detsembri 2022. a otsusega nr TVH/22/052368 kaebajal osalise töövõime kuni vanaduspensionieani. Töötukassa leidis otsuse p-s 4, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas (põhjuseks on närvisüsteemi haigused ja südame isheemiatõved) ja kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas (põhjuseks on dorsopaatiad). Kaebajal on ka kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas (põhjuseks on täpsustamata mäluhäire). Seljavalude, lihasjäikuse, selja liikuvuse piiratuse, jala tundehäirete ja koormustaluvuse languse tõttu on kaebajal raskendatud käimine,
3-23-562 treppidel liikumine, ohutu liikumine väljaspool kodu, püsti- ja isteasendi säilitamine, kehaasendi muutmine, kummardumine ning kükitamine. Ülajäseme- ja kaelavalude ning tundehäirete tõttu on kaebajal piiratud küünitamine, tõmbamine ja tõukamine. Mälu languse tõttu on kaebajal piiratud ka uute oskuste omandamine.
3.Kaebaja esitas vaide, mille töötukassa jättis 8. veebruari 2023 vaideotsusega nr VO/23/4 rahuldamata.
3.1.Piirangud liikumisel eri tasapindadel ning seismisel ja istumisel hindas tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst mõõdukateks ning ohutul ringiliikumisel kergeks. Pärast 2019. a-l toimunud operatsiooni on kaebaja selg paranenud, valu on vähenenud. Kaebaja ei ole vajanud retseptiravimeid, eriarsti visiite ega taastusravi. Peale südameinfarkti põdemist on kaebaja seisund raviga kompenseeritud ja stabiilne. Eriarsti visiite ei ole mitme aasta jooksul toimunud. 2019. a-l tehti kaebajale südame ehhokardiograafia uuring, mis näitas, et südame väljutusmaht on normaalne. Aordi aneurüsm hinnati asümptomaatiliseks. Operatiivse ravi näidustust pole.
3.2.Piirangu käte sirutamisel hindas TTO ekspertarst kergeks. Terviseandmed ei kinnita olulist käe funktsioonihäiret. Viimased kaebused ja objektiivse leiu fikseerimine toimus
30.septembril 2021.
3.3.Piirangu tegevuste õppimisel hindas TTO ekspertarst kergeks. Perearst kirjeldab mälu halvenemist. Objektiviseerivad testid ja eriarsti hinnang puuduvad. Diagnoosi pole.
3.4.Kaebaja kirjeldatud piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud Tervise Infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piirang suhtlemise valdkonnas (s.o on äkiline ja ägestub kergesti) ei leidnud samuti TIS-i andmetel kinnitust. Psüühikahäireid kirjeldatud ei ole, puuduvad diagnoosid ja kirjeldused psüühikast tingitud tegevuspiirangute kohta.
3.5.TIS terviseandmed ei kinnita kaebajal sellist seisundit, mille tõttu tema töötamine oleks püsivalt täielikult takistatud. Kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis tingiksid metoodika kohaselt puuduva töövõime.
4.Kaebaja esitas 10. märtsil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub töötukassa otsuse ja vaideotsuse tühistada. Kaebaja ei nõustu töötukassa hinnanguga, et tal on osaline töövõime. Kaebaja palub taastada temale enne töötukassa 28. detsembri 2022. a otsust määratud puuduva töövõime.
4.1.Esmalt määras töötukassa kaebajale puuduva töövõime 28. novembril 2018. Töövõime puudumise põhjuseks oli TTO ekspertarsti hinnangul seljavalud ja kõhuõõne aordi laienemine ehk aneurüsm. 22. oktoobril 2019 ning 13. novembril 2020 võttis töötukassa samuti vastu otsused määrata kaebajale puuduv töövõime. Nendes otsustes on kirjeldatud aga üksnes kaebaja keskendumisraskuseid, probleeme seljaga ning üldsõnaliselt veresoonkonnaprobleeme.
4.2.Töötukassa määras 28. detsembril 2022 kaebajale osalise töövõime, kuna ta oli seljaprobleemidest mõningal määral taastunud. Töötukassa ei ole aga arvesse võtnud kõhuaordi aneurüsmi, mis oli samuti esmasel töövõime hindamisel võtmetähtsusega. Kõhuaordi aneurüsm ei ole kaebajal aga taandunud, vaid on aastatega suurenenud. Sellest tingituna ei saa õigeks pidada, et kaebaja tervislik seisund on määratud paremaks, kui see oli varasematel töövõime hindamistel.
4.3.Vaideotsuse kohaselt on TTO ekspertarst füüsilise tegutsemispiirangu puhul kõhuaordi aneurüsmi olemasolu täiesti arvestamata jätnud, kuigi 2019. ja 2022. a-l tehtud uuringute põhjal on aneurüsm suurenenud. Kõhuaordi aneurüsmi suurenemist on võimalik piirata üksnes juhul,
2(10)
3-23-562 kui inimesel ei ole vaimset ja füüsilist koormust. Nii füüsiline pinge kui ka ootamatu vererõhu tõus võivad viia aordi lõhkemiseni, mis on eluohtlik.
4.4.Kaebajale ei sobi ekspertarsti hinnangul füüsiline, liikumisvajadusega ega vaimne töö. Samuti on kaebajal tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kaebajale jääb seega arusaamatuks, millist ametit oleks tal vastustaja hinnangul võimalik pidada. Kaebaja on terve elu teinud vaid füüsilist tööd. Arvestades kaebaja vanust ning tegutsemispiirangut õppimise valdkonnas, saabub enne kaebaja pensioniiga, kui ta jõuab lõpetada ümberõppe.
4.5.Hinnangu andmisel ümberõppele ja kohanemisele ei ole ekspertarst arvestanud retseptiravimite, mida kaebaja infarkti järel iga päev tarvitab, kõrvalmõjusid. Need on mälukaotus, aeglustunud või puudulikud reaktsioonid, keskendumisraskus, vähenenud kuulmine ja nägemine. Kaebaja tarbib kolme erinevat ravimit, mille infolehtedel on täheldatud kõrvaltoimena probleemid mälu ja kontsentreerumisega.
4.6.Vastustaja 4. jaanuari 2023. a tegevuskava järgi on eriarst keelanud kaebajal töötamise, kuid vastustaja ei ole vaideotsust tehes sellega arvestatud.
4.7.Vastustaja otsus muuta kaebaja puuduv töövõime osaliseks töövõimeks paneb kaebaja vaid mõned aastad enne pensioniiga eluohtliku terviseseisundiga olukorda, kus ta peaks pere ülalpidamiseks tööle minema. Vastustaja otsus kaebaja osalise töövõime kohta ning sobiva töökoha puudumine on tekitanud kaebajale igapäevase pingeseisundi. See on veelgi enam süvendanud kaebajal keskendumisraskuseid ja ärevust ning tekitanud ärrituvust, mis on laienenud kõhuaordi aneurüsmi puhul eluohtlik.
5.Töötukassa palus vastuses kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja hindas kaebaja töövõimet tema enda esitatud taotluse ning TIS-i kantud terviseandmete põhjal. Kaebaja töövõime hindamisel võttis vastustaja aluseks TTO Dorpat Tervis OÜ ekspertarsti T. Koemetsa
25.detsembril 2022 koostatud arvamuse (vastuse lisa 2). Vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst 5. jaanuaril 2023 veelkord kaebaja taotlust ja terviseandmeid ning jäi oma hinnangule kindlaks (vastuse lisa 4). Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst I. Kukk vaatas T. Koemetsa seisukoha vaidemenetluses üle ning nõustus sellega. I. Kukk vaatas kaebaja juhtumi veelkord üle praeguse kohtuasja raames (12. mail 2023) ega muutnud oma seisukohta (vastuse lisa 8).
5.1.Töövõime hindamise metoodika kohaselt ei hinnata inimese töövõime ulatust otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal. Hindamisel võetakse arvesse taotleja enda kirjeldatud tegutsemispiiranguid, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Lisaks võetakse arvesse, kas taotleja haigus on talle määratud raviga kompenseeritud.
5.2.TTO ekspertarsti arvamuse kohaselt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang (arvväärtus 2) liikumise valdkonnas eri tasapindadel liikumise ning seismise ja istumise võtmetegevustes. Lisaks on TTO ekspertarsti hinnangul kaebajal kerge tegutsemispiirang (arvväärtus 1) liikumise valdkonnas ohutu ringiliikumise võtmetegevuses. Pärast 2019. a-l tehtud seljaoperatsiooni on kaebaja tervis paranenud. Kaebaja ei ole vajanud retseptiravimeid, eriarsti visiite ega taastusravi. Peale südameinfarkti on seisund raviga kompenseeritud ja stabiilne. 2019. a-l tehtud südame ehhokardiograafia uuringu põhjal on südame väljutusmaht normaalne. Aordi aneurüsm on hinnatud asümptomaatiliseks. See ei põhjusta tavaolukorras valu ega liikumise piirangut ning operatiivse ravi näidustust ei ole. Kaebaja kirjeldatud liikumisega seotud muud piirangud on arvesse võetud eri tasapindadel liikumise, ohutu ringiliikumise ning seismise ja istumise võtmetegevuste hindamisel. Kaebajal liikumise valdkonnas mõõduka tegutsemispiirangu põhjuseks on närvide, närvijuurte ja -põimikute haigusseisundid ning südame isheemiatõved. Kaebajal on seljavalude, lihasjäikuse, selja liikuvuse piiratuse, jala tundehäirete ja koormustaluvuse languse tõttu raskendatud käimine, treppidel liikumine, ohutu 3(10)
3-23-562 liikumine väljaspool kodu, püsti- ja isteasendi säilitamine, kehaasendi muutmine, kummardumine ning kükitamine.
5.3.TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas käte sirutamise võtmetegevuses. Kaebaja terviseandmed ei kinnita olulist käe funktsioonihäiret. 2019. a maikuus tehti kaebajale operatsioon kaela 6. ja 7. lüli vahelise diskisopistuse raviks. Selle järel on kirjeldatud kaebuste taandumist. Objektiivse leiuna on mitme aasta jooksul korratud preoperatiivset leidu. Käelise tegevuse valdkonnas on kerge tegutsemispiirangu põhjuseks muud dorsopaatiad. Kaebajal on ülajäseme- ja kaelavalude ning tundehäirete tõttu piiratud küünitamine, tõmbamine ja tõukamine.
5.4.TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas „tegevuste õppimise“ võtmetegevuses. Perearst kirjeldab kaebaja mälu halvenemist. Objektiviseerivad testid ja eriarsti hinnang aga puuduvad ning diagnoos on püstitamata. Kaeba kirjeldatud piirangut tegevuste alustamisel ja lõpetamisel on arvestatud õppimise võtmetegevust hinnates. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kerge tegutsemispiirangu põhjuseks on tunnetuse, taju, emotsionaalseisundi ning käitumisega seotud sümptomid ja tunnetused. Kaebajal on mälu languse tõttu piiratud uute oskuste omandamine.
5.5.Kaebaja taotluse järgi on tal täielik piirang (arvväärtus 4) võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ ning raske piirang (arvväärtus 3) võtmevaldkondades „ohutu ringiliikumine“ ja „seismine ja istumine“. Kaebaja on hinnanud liikumisega seotud muid piiranguid arvväärtusega 9 ehk muutlik piirang. Kaebaja taotluse kohaselt on tal käte sirutamise võtmetegevuses raske piirang. Kaebaja leiab, et tegevuste õppimise võtmetegevuses on tal kerge piirang ning tegevuste alustamise ja lõpetamise võtmetegevuses muutlik piirang.
5.6.Kaebaja hinnangul on tal väljas käimise ning muutustega toimetuleku võtmetegevustes mõõdukas piirang. Kaebaja kirjeldatud piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Samuti ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust kaebaja kirjeldatud piirang suhtlemise valdkonnas. Kaebaja on taotluses hinnanud kohase käitumise võtmetegevust kerge piiranguga. Terviseandmetes psüühikahäireid kirjeldatud ei ole. Puuduvad diagnoosid ja kirjeldused psüühikast tingitud tegevuspiirangute kohta.
5.7.Kaebaja kirjeldatud piirangut sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangut muude tervisehäirete puhul on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.
5.8.Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, mistõttu on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 4. Kaalutlusõigust kasutades hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõime osaliseks, sest kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
5.9.Kaebajal ei teki õiguspärast ootust, et tema töövõimele kord antud hinnang ei muutu. Kaebaja tegutsemisvõime võib sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõtu tuleb ka tema töövõimet uuesti hinnata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Kohus käsitleb otsuses üksnes neid valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud (II osa). Kohtul on alust ekspertarsti hinnang kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui ekspert on hinnangu andmisel teinud olulisi metoodilisi vigu. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda.
4(10)
3-23-562 I Töövõime hindamise põhimõtted
7.Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
8.Töövõime hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (samas). Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ning ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
9.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13).
10.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid seejuures liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
11.Seega ei pruugi piirangule antav hinnang kokku langeda inimesel tegelikus elus tunnetatavate erinevate tegevuse sooritamisel esinevate raskustega. Piirang võidakse hinnata tegelikkusest kergemaks, kui inimene pole konkreetse probleemiga seoses arsti poole pöördunud või arsti soovitusi hoolikalt järginud. II Kaebaja töövõime 1) Liikumise valdkond
12.Esmalt ei nõustu kaebaja vastustaja hinnanguga tal liikumise valdkonnas esinevatele piirangutele. Kaebaja selgitab kaebuses, et vastustaja ei ole oma otsuses arvestanud kaebajal
3-23-562 diagnoositud kõhuaordi aneurüsmiga, mis on suurenenud. Taotluses (vastustaja 15. mai 2023. a seisukoha lisa 1) märkis kaebaja, et ta suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida 50 meetrit. Pikemal käimisel hakkavad kaebajal jalg ja selg valutama. Treppidel ja teistel takistustel liigub kaebaja suurte raskustega. Jalg paindub, aga seljavalu kiirgab jalga. Trepist käies valu tugevneb. Kaebaja ei tunneta jalgu nii, nagu peaks.
13.Võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on TTO ekspertarst 25. detsembri 2022. a hinnangus (vastustaja 15. mai 2023. a seisukoha lisa 2) tõdenud mõõdukat tegutsemispiirangut, tuginedes kaebajale pandud diagnoosidele (varasem müokardiinfarkt, nimme-ristluupõimiku haigusseisundid). Kaebaja selg on peale 2019. a-l tehtud operatsiooni paranenud ja valu on vähenenud. Kaebaja ei ole vajanud retseptiravimeid, eriarsti visiite ega taastusravi. Peale südameinfarkti põdemist on seisund raviga kompenseeritud ja stabiilne ning kaebaja ei ole vajanud eriarsti visiite mitme aasta jooksul. 2019. a südame ehhokardiograafia uuringu kohaselt on südame väljutusmaht normaalne.
14.5. jaanuaril 2023. a vaidemenetluses sama arsti tehtud teise eksperdihinnangu (vastustaja 15. mai 2023. a seisukoha lisa 4) järgi on aordi aneurüsm hinnatud asümptomaatiliseks ehk see ei põhjusta valu ega liikumise piirangut tavaolukorras ning puudub operatiivse ravi näidustus. Vaidemenetluses 3. jaanuaril 2023 kaebaja juhtumi üle vaadanud töötukassa ekspertarst dr I. Kukk nõustus eeltooduga, märkides, et niudearterite asümptomaatilise aneurüsmi läbimõõt on suurenenud, kuid allpool operatiivse ravi otsustuspiiri, mistõttu ei muuda see hinnangut (vastustaja 15. mai 2023. a seisukoha lisa 5). I. Kukk kontrollis vaidemenetluses ka kaebaja kohta TIS-i kantud andmed.
15.Dr Kuke 12. mai 2023. a seisukoha (vastustaja 15. mai seisukoha lisa 8) järgi ei ole 2018. a-l juhuleiuna diagnoositud ning arstide jälgitav aordi mõõduka suurusega laiend ja kahe niudearteri laienemine piiranguks tavapärasel tegutsemisel. Aneurüsmi ohtliku laienemise ning kirurgilise ravi ärahoidmiseks soovitab arst kaebajal suitsetamisest loobuda, jälgida rasvavaest dieeti ja ravida vererõhuprobleeme. Kaebaja suitsetab aga pool pakki päevas. Sellele, et kaebaja suitsetab ja et tegu on riskiteguriga, viitab perearst. Samuti on perearst soovitanud kaebajale teha vastupidavuse harjutusi mõõduka intensiivsusega. Kuigi aordi aneurüsmi tõttu ei ole soovitatud kaebajale üle jõu käivate esemete tõstmine või lükkamine, sh aktiivsed ja järsud kehapöörded (nt tennisemäng, golf), ei ole see otseselt töövõime piirang, sest tööd ja töövõtteid saab valida ning sobimatuid vältida. Tavapärane aeroobne tegevus nagu jalutamine, sörkimine ja jalgrattasõit ei ole kaebajale vastunäidustatud, vaid on pigem soovituslik.
16.Dr Kukk selgitas, et kaebaja liikumise piirang hinnati 13. oktoobri 2020. a töövõime hindamisel raskeks eeskätt seetõttu, et kõhuaordi laiendi ehk aneurüsmi kulg südame infarktijärgses seisundis oli teadmata. Haigus on sellest ajast alates kulgenud stabiilselt ja asümptomaatiliselt.
17.Dr Kukk leidis ka, et kaebaja südame seisund on tänu ravile stabiilne ning puudulikkust ja südame verevarustuse häiret ei ole diagnoositud. Kaebajale on soovitatud mõõdukat aeroobset treeningut, mistõttu ei ole põhjendatud raske piirangu hinnang liikumise valdkonnas.
18.Ohutu ringiliikumise võtmetegevuses on kaebaja osutanud taotluses, et kui tasakaal kaob, siis enam seda tagasi ei saa ning esineb oht peaga vastu seina kukkuda. Kaebaja toetub seinale või kepile. Kaebaja väljas pigem ei käi, sõidab autoga. Ekspertarst on 25. detsembri 2022. a hinnangus tuvastanud kerge tegutsemispiirangu nimme-ristluupõimiku haigusseisundite ja varasema müokardiinfarkti diagnoosi põhjal. Ekspertarst on märkinud sarnaselt eelmisele võtmetegevusele, et kaebaja selg on peale operatsiooni paranenud ning peale südameinfarkti põdemist on seisund raviga kompenseeritud ja stabiilne. Liikumine on tavapärasest aeglasem. Sama on märkinud 3. jaanuari 2023. a arvamuses dr I. Kukk. Dr Kukk on 12. mai 2023. a seisukohas leidnud, et kaebajal on võtmetegevuses kerged piirangud närvijuurte ja -põimikute 6(10)
3-23-562 haigusseisundist ja südame isheemiatõvest tulenevalt. Valusündroomi ägenemisel ja sellest tuleneva liikumispiirangu tekkel võib esineda kaebajal kerget tasakaalu häirumist. Esineb mõningane kukkumise oht võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ kirjeldatud haigusseisundite tõttu. Samas puuduvad TIS-is andmed kaebaja kukkumise ning valude ägenemise kohta pärast 2019. a lülisamba diskide korrigeerimise operatsiooni.
19.Võtmetegevuse „seismine ja istumine“ juures leidis kaebaja taotluses, et kui ta asendit ei muuda, siis selja- ja jalavalu tugevneb. Kaebajal on probleem sokkide või jalanõude jalga panemisega. Tuleb väga aeglaselt ja ettevaatlikult kummarduda, et selga tugevat torkavat valu ei lööks. Istumisel või püsti tõusmisel lööb selga valu ning kaebaja otsib käega tuge. Madalast autost ei saa kaebaja ise püsti ja vajab abi.
20.25. detsembri 2022. a eksperdihinnangus on TTO ekspertarst tuvastanud kaebajal kõnealuses võtmetegevuses mõõduka piirangu, tuginedes nimme-ristluupõimiku haigusseisundile ja varasemale müokardiinfarktile. Arst on taaskord märkinud, et kaebaja selg on pärast 2019. a-l tehtud operatsiooni paranenud ja valu on vähenenud. Retseptiravimeid, eriarsti visiite ja taastusravi ei ole kaebaja vajanud. Pärast südameinfarkti põdemist on kaebaja seisund raviga kompenseeritud ja stabiilne. 2019. a-l tehtud südame ehhokardiograafia uuringu järgi on südame väljutusmaht normaalne. Sama on märkinud 3. jaanuari 2023. a arvamuses dr I. Kukk.
21.Dr Kukk on 12. mai 2023. a seisukohas leidnud, et seismise ja istumise võtmetegevuses esineb kaebajal mõõdukas piirang tulenevalt närvijuurte ja -põimikute haigusseisundist ja südame isheemiatõvest. Kaebajal võib esineda valusündroomi ägenemisel valu ja liikumise piiratust seljas ja jalgades pikaajalisel ühes asendis viibimisel ja asendite muutmisel. Samuti võib kaebajal esineda nõrkust pikaajalisel seismisel võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ kirjeldatud haigusseisundite tõttu. Aordi aneurüsm ei põhjusta seismise ja istumise võtmetegevuses piirangut.
22.Võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ on kaebaja taotluses kirjeldanud, et iga füüsiline pingutus paneb kõvasti higistama ja tal ei ole energiat. Samuti tunneb kaebaja, et vasakul pool rindkeres hakkab torkima. Vajalik on 5–10 minutiline puhkus, siis torkimine möödub. Seljast kiirgavad sääremarjadesse torked, mida on mõnel päeval rohkem. Mõõdukalt ja rahulikult liikudes ning vahepeal puhates selja- ja jalavalu veidi leeveneb. Pärast viimast operatsiooni (2019-2020. a-l) jäi valu vähemaks, kuid ära see ei kadunud. TTO ekspertarst on
25.detsembri 2022. a hinnangus leidnud, et kaebaja kirjeldatud probleeme on hinnatud konkreetsete valdkondade raames. Sama on märkinud 3. jaanuari 2023. a arvamuses dr Kukk.
23.Vastustaja ja ekspertarstide hinnangud vastavad õigusaktide ja metoodikaga seatud nõuetele. Kaebajal esinevad küll raskused nii eri tasapindadel liikumises, ohutus ringiliikumises kui ka seismisel ja istumisel, kuid ükski neist tegevustest pole täielikult takistatud. Mõlemad arstid on selgitanud, et pärast 2019. a operatsiooni on kaebaja selg paranenud ja valu vähenenud ning kaebaja ei ole vajanud retseptiravimeid, eriarsti visiite ega taastusravi. Samuti on pärast südameinfarkti põdemist kaebaja seisund raviga kompenseeritud ja stabiilne ning kaebaja ei ole sel põhjusel vajanud eriarsti visiite mitme aasta jooksul. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud.
24.Mõlemad arstid leidsid, et kaebaja aordi aneurüsm on hinnatud asümptomaatiliseks ehk see ei põhjusta kaebajale tavaolukorras valu ega liikumise piirangut. Aordi aneurüsmi mõõdukas suurenemine ei ole arstide hinnangul määrav. Oluline on ka see, et aneurüsm on asümptomaatiline ehk see ei põhjusta tavaolukorras valu ega liikumise piiranguid. Kaebajal puuduvad operatiivse ravi näidustused ning tema seisund on stabiilne. Võttes arvesse seda, et kaebajale on soovitatud mõõdukas aeroobne treening, ei saa olla põhjendatud liikumise valdkonnas raske piirangu hinnang. Arstid on õigesti arvestanud sellega, et kaebaja pole teinud omalt poolt kõike, et vältida aneurüsmi ohtlikku laienemise ja kirurgilise ravi vajaduse tekkimise võimalust (mh pole loobunud suitsetamisest). 7(10)
3-23-562
25.Vastustaja 4. jaanuari 2023. a tegevuskavas on märgitud, et eriarst on keelanud kaebajal töötamise. See ei ole aga kooskõlas asjas esitatud dokumentides sisalduva teabega, sh ekspertarstide esitatud seisukohtadega kaebaja terviseseisundi kohta. Tegevuskava on koostatud tööturu teenuste ja -toetuste seaduse § 10 alusel kaebajale töö leidmiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalike tegevuste kavandamiseks. See ei ole seega töövõime hindamise aluseks. Töövõime hindamise aluseks, nagu kohus eelpool märkis, on inimese enda hinnang oma tegutsemisvõimele, tema terviseseisund ja terviseandmed (eeskätt TIS-is olevad). Nii TTO ekspertarst T. Koemets kui ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst I. Kukk on seisukohal, et kaebajale ei sobi üksnes füüsiliselt raske ja suure liikumisvajadusega ning suure vaimse koormusega töö. Töövõime toetamiseks vajab kaebaja taastusravi ja karjäärinõustamist. Kaebaja ei ole viidanud ühegi eriarsti hinnangule selle kohta, et tal oleks töötamine keelatud.
26.Ohutu ringiliikumise võtmetegevuses on kaebajal tuvastatud kerge piirang. Vaatamata kaebaja enda hinnangule, et ta liigub suurte raskustega ja liikumine on peaaegu võimatu, on ta hinnanud ka ise enda siseruumides ohutu ringilikumise piirangut mõõdukaks. Arvestades arstide kirjeldust kaebaja seisundi kohta (sh seda, et TIS-is puuduvad andmed kaebaja kukkumise ning valude ägenemise kohta pärast 2019. a operatsiooni), leiab kohus, et mõõduka piirangu hinnang on asjakohane. Kaebaja märgib, et kui jalg jääb millegi taha, siis ta kukub. Sellisel juhul on kukkumine üldjuhul aga tavapärane, sõltumata inimese terviseseisundist. Sellest ei saa järeldada kaebaja tõsist probleemi ringiliikumisel.
27.Seismise ja istumise võtmetegevuse hinnangus nõustub kohus vastustajaga. Kaebaja kirjeldus ei anna alust järeldada täielikku tegutsemispiirangut. Kuigi kaebaja on väitnud, et istumisel või püsti tõusmisel otsib ta käega tuge ja selga lööb valu, saab kaebaja kirjeldusest järeldada, et selja- ja jalavalu leevendab asendi muutmine, mida kaebaja püüab pidevalt teha. Nii kaebaja kirjeldusest kui ka ekspertarstide hinnangutest tuleneb, et kaebaja jaoks on istumine ja seismine ilmselgelt raskem kui ilma haiguseta inimesel (s.o mõõdukas piirang), kuid mitte võimatu (täielik piirang) ega peaaegu võimatu (raske piirang).
28.Kaebaja kirjeldatud probleemid liikumisega seotud muude piirangute osas kattuvad teistes liikumise valdkonna võtmetegevuses kirjeldatutega, kus neid on õigesti arvestatud. 2) Käelise tegevuse valdkond
29.Kaebaja on taotluses „käte sirutamise“ võtmetegevuse juures märkinud, et saab käsi tõsta ainult õla kõrgusele. Kaebaja leiab, et 2019. a-l vasaku käe opereerimise tulemusel ei ole enam suuri valusid ja nõrkust, aga käsi ei ole nagu enne. Kaebaja saab käsi tõsta ainult õla kõrgusele, sest tal on hirm seoses sellega, et tunnetab mingites asendites südames võõrkeha. 25. detsembri 2022. a hinnangus on TTO ekspertarst hinnanud kaebaja käte sirutamise piirangu kergeks. TTO ekspertarsti selgituse kohaselt ei kinnita terviseandmed olulist käe funktsioonihäiret ning 2019. a operatsiooni järel on kaebaja kirjeldanud kaebuste taandumist. Mitme aasta jooksul on korratud preoperatiivset leidu. Dr I. Kukk on 3. jaanuari 2023. a hinnangus märkinud, et raviga on saavutatud positiivne dünaamika ning jõudluse langus on vähene. 12. mai 2023. a seisukohas on dr Kukk selgitanud, et TTO ekspertarst on hinnanud piirangu käelise tegevuse valdkonnas kergeks ja selle põhjuseks on dorsopaatia. Kaebajal on mõningad subjektiivse tegutsemise piirangud mittedominantses ehk vasakus käes tulenevalt kaela närvijuurte ja -põimikute haigusseisundist tekitatud pingest ja kergest valusündroomist. Tugevat valu aga ei esine ja oluline funktsioonihäire puudub. Pärast kaelalülide vahelise kõhrelise diski korrigeerimist on kaebaja kaela- ja õlavöötme valud vähenenud. Kaebaja osales haiglas ravivõimlemises. Pärast operatsioone ei ole kaebaja vajanud retseptiravimeid, eriarsti visiite ega hilisemat taastusravi.
30.Ekspertarstide määratud kerge piirang on metoodiliselt põhjendatud. Kaebaja tõdeb ka ise taotluses, et pärast operatsiooni suuri valusid ja nõrkust enam ei ole. Kaebaja kirjeldus, vastab arstide hinnatud kergele piirangule. Kerge piirang tähendab metoodika järgi, et probleem ei 8(10)
3-23-562 sega väga igapäevaelu ning esineb alla 25% ajast (lk 13). Kaebaja ei ole taotluses märkinud, et ta ei suudaks käsi tõsta valu või nõrkuse tõttu. Asjaolu, et kaebaja ei tõsta käsi hirmu tõttu, ei ole määrav. Teistes käelise tegevuse võtmetegevustes kaebajal taotluse alusel kaebusi ei ole (arvväärtus 0), samuti ei kinnita nende osas probleeme objektiivsed terviseandmed. 3) Õppimine ja tegevuste sooritamine
31.Võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ juures on kaebaja märkinud, et võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on tal muutlik. Lihtsamate asjadega saab kaebaja hakkama. Kaebaja unustab kiiresti. Näiteks ei mäleta ta, kas on ravimeid võtnud.
32.TTO ekspertarst on hinnanud kaebaja kirjeldatud piirangut võtmetegevuses „õppimine ja tegevuste sooritamine“, mistõttu eraldi hinnangut tegevuste alustamise ja lõpetamise võtmetegevuses antud ei ole. Võtmetegevuses „õppimine ja tegevuste sooritamine“ esineva kerge piirangu osas kaebajal ja vastustajal erimeelsust ei ole. Kohtu hinnangul on kaebaja kirjeldatud piiranguga õigesti arvestatud tegevuste alustamise ja lõpetamise võtmetegevuse raames. 4) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine
33.Võtmetegevuse „väljaskäimine“ juures on kaebaja märkinud, et ta ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta ning kogu aeg on ärevustunne. Kaebaja ei soovi kauplusesse, lastele külla ega võõrasse kohta minna. Ruttu tekib väsimus. Võõras kohas ei saa pikali heita, vaid peab istuma sundasendis ja see tekitab kaebajas ärevust. TTO ekspertarst ei tuvastanud
25.detsembri 2022. a hinnangus piirangut, lisades, et selliste kaebuste kohta TIS-is andmeid ei ole. Kaebajal terviseandmete järgi psüühikahäireid ei ole, samuti puuduvad psüühikast tingitud tegevuspiirangud. 12. mai 2023. a seisukohas on dr I. Kukk tõdenud sama.
34.Võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ on kaebaja taotluses kirjeldanud raskusi igapäevaelus toime tulemisel. Kaebaja muutub enda sõnul kergesti närviliseks ja vihastab. Kaebaja on hinnanud piirangu mõõdukaks. TTO ekspertarst 25. detsembri 2022. a hinnangus piiranguid ei tuvastanud, märkides, et selliste kaebuste kohta andmed TIS-is puuduvad. Terviseandmetes psüühikahäireid kirjeldatud ei ole. 12. mai 2023. a seisukohas on dr I. Kukk sellega nõustunud.
35.Kohus leiab, et ekspertarstide hinnangud vastavad metoodikale. Töövõime hindamisel saab taotluses kirjeldatud probleeme arvestada üksnes juhul, kui need on diagnoositud ja kaebaja on saanud asjakohast ravi. Võtmetegevustes „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“ esitatud kaebuste osas ei ole kaebajale diagnoose pandud, mistõttu ei ole põhjust anda nende osas teistsugust hinnangut, kui see, et piiranguid ei ole. Kui kaebaja leiab, et tal kirjeldatud kaebused esinevad ja need vajavad diagnoosi, saab ta vajaduse korral pöörduda arsti poole. 5) Suhtlemine
36.Võtmetegevuse „kohane käitumine“ juures on kaebaja märkinud, et ta ei suuda kontrollida oma emotsioone ja käitumist ning on äkiline ja ägestub, kui teda vihastatakse. TTO ekspertarst
25.detsembri 2022. a hinnangus piirangut ei tuvastanud, lisades, et selliste kaebuste kohta TIS- is andmeid ei ole ning terviseandmetes psüühikahäireid kirjeldatud ei ole. 12. mai 2023. a seisukohas on dr I. Kukk sellega nõustunud.
37.Ekspertarstide hinnangud vastavad metoodikale. Diagnoose kaebaja esitatud kaebuste kohta pole. Seega pole põhjust anda teistsugust hinnangut, kui see, et piiranguid ei ole. 6) Töövõime ulatuse määramine
38.TTO ekspertarst on 25. detsembri 2022. a hinnangus kokkuvõttes järeldanud, et kaebajal on osaline töövõime. Selle tingivad piirangud liikumisel, mille põhjuseks on närvide, närvijuurte ja -põimikute haigusseisundid ning südame isheemiatõbi. Käelise tegevuse valdkonnas
9(10)
3-23-562 esineva tegutsemispiirangu põhjuseks on muud dorsopaatiad. Tunnetuse, taju, emotsionaalseisundi ning käitumisega seotud sümptomite ja tunnuste tõttu esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kaebaja kirjeldatud piiranguid sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Kaebaja esitatud piiranguid muude tervisehäirete kohta on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangute kohta muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas TIS-is andmeid ei ole. Kaebajale ei sobi füüsiliselt raske ja suure liikumisvajadusega, samuti suure vaimse koormusega töö. Töövõime toetamiseks vajab kaebaja taastusravi ja karjäärinõustamist.
39.12. mai 2023. a seisukohas selgitas dr Kukk, et kergem füüsiline liikumine ja vaimse koormusega töö on kaebajale sobivad ja isegi soovituslikud. Selline töö hoiab füüsise virgena, parandab ja stabiliseerib vaimset seisundit, parandab organismi ainevahetust, vähendab kolesterooli, stabiliseerib vererõhku ning vähendab aneurüsmide ohtliku laienemise riski.
40.Kaebaja mälu halvenemisest tingitud piirang on hinnatud kergeks. See põhineb kaebaja subjektiivsel hinnangul ja seda ei loeta töövõimet mõjutavaks. Kaebajal ei ole diagnoositud mälu halvenemist ja selle kohta ei ole tehtud ka objektiivseid teste. Kaebajale ei ole pandud diagnoose, mis näitaks, et tema tarvitatavad ravimid põhjustaks tal mälukaotust, aeglustunud või puudulikke reaktsioone, kontsentreerumisraskusi, vähenenud kuulmist või nägemist. Kaebaja on saanud infarkti järel igapäevaselt tarvitatavaid retseptiravimeid alates 2016. a-st. Sellele vaatamata on perearst V. Raidmaa väljastanud 2018. a märtsis kaebajale auto juhtimiseks tõendi, mille järgi on kaebaja kahe silma koostöö täielik ning kuulmine normis. Neuroloogilisi kõrvalekaldeid ei esine kaebajal ka hilisemates haiguslugudes. Kaebaja terviseseisund on stabiliseerinud ja paranenud. Lülisamba probleemid on operatsioonidega taandunud, kõhuaordi aneurüsmid on stabiilsed.
41.12. mai 2023. a seisukohas möönab dr Kukk, et kaebajal esinevad terviseprobleemid. Tema töövõime ongi hinnatud vähenenuks mõõdukate piirangute tõttu liikumise valdkonnas (kokku arvväärtusega 4) ja kergete piirangute tõttu käelise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kaebaja töövõimet täielikult puuduvaks pidada ei ole dr Kuke hinnangul aga alust. Dr Kukk märgib, et kaebajal on vaja käia taastusravis, teha perearsti poolt soovitatud aeroobset treeningut, järgida arstide muid soovitusi ning kasutada terviseseisundile vastavat tööergonoomikat, et säilitada praegune füüsiline tervis ja osaline töövõime.
42.Kohus leiab, et vastustaja ekspertarsti selgitused on asjakohased ja töövõime hindamise metoodikaga kooskõlas. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele. Kaebuses osutatud probleemid ei tingi töövõime hindamise otsuse õigusvastasust. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
43.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude kaebajalt välja mõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
44.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kaebaja nimi avaldatavas otsuses asendada tähemärgiga. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.