Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Tähtla Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
18.08.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.10.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Harju Maakohus karistas 21.01.2014 otsusega asjas nr xxxxxxx Xi (sünd. xx xx xxxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik) karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 (avalik vargus isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise) ja KarS § 200 lg 2 p 4 (röövimine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise) alusel ning määras karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Isik vabastati vangistusest ennetähtaegselt. Harju Maakohus karistas 25.10.2016 otsusega asjas nr xxxxxxx Xi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 (avalik vargus ja süstemaatiliselt) ja KarS § 200 lg 2 p 4 (röövimine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise) alusel ning määras karistuseks 6 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust (juurde liidetud kandmata jäänud karistuse osa). Harju Maakohus karistas 29.03.2021 otsusega asjas nr xxxxxxx Xi KarS § 274 lg 1 (vägivald võimuesindaja vastu) alusel ja määras karistuseks 3 kuud vangistust. Karistus liideti ärakandmata karistusega ja lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 29.01.2021 otsusega rahuldamata Xi taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks ja tegi talle lahkumisettekirjutuse, mis kuulub sundtäitmisele isiku vabanemisel kinnipidamisasutusest, samuti kohaldati 5-aastast sissesõidukeeldu.
3.X vabanes Tallinna Vanglast 17.08.2023. PPA pidas isiku 17.08.2023 kl 9.35 kuni 48 tunniks kinni.
4.PPA esitas 18.08.2023 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel taotluse Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
4.1.Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja ta kuulub Venemaa Föderatsiooni väljasaatmisele.
4.2.Isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuna ta on korduvalt toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku 11 korral, neist 3 karistust kehtivad ja 8 karistust on arhiveeritud. See näitab isiku valmidust seadust rikkuda, samuti isiku meelestatust ja ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda.
4.3.Isik kujutab endast ohtu avalikule korrale. Teda on korduvalt karistatud vangistusega. Isik pani uue kuriteo toime ajal, mil ta oli ennetähtaegselt vabastatud vangistusest, ja järgmise kuriteo vangistuses viibimise ajal. See näitab, et ta ei ole suutnud eelmistest karistustest enda jaoks järeldusi teha, et asuda õiguskuulekalt käituma. Isik on pannud toime erinevaid kuritegusid (vargused, röövimised, vägivald võimuesindaja vastu, vägistamine, üliraske kehavigastuse tekitamine) ja seda väga pika perioodi jooksul. Tegemist on tõsiste kuritegudega, mis on otseselt ohustanud avalikku korda ja ühiskonna turvatunnet. Isiku poolt toime pandud süüteod ei ole muutunud ajas kergemaks. Tallinna Vangla 17.08.2023 iseloomustus ja e-kiri näitavad, et isikule on meeltmööda vastuhakk ja mittereeglipärane käitumine. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (24.11.2022) 4 ööpäeva kartserit 4-kuulise katseajaga meditsiiniõe suhtes ebaviisaka käitumise eest. Isikul on vangistuse jooksul olnud korduvaid rikkumisi seoses keelatud esemetega, liikumiseeskirjade rikkumisega, allumatusega, ametnike korralduste eiramisega, vanglateenistuse tööülesannete segamisega, vanglateenistuja solvamisega jms. Isik ei ole vangistuses olles oma käitumist muutnud. Ta on endiselt agressiivsele käitumisele kalduv ja oht uute rikkumiste toimepanemisele on suur. Isik väitis küsitlusel, et ta soovib rahulikult edasi elada ja et vanusest tingituna on tema ellusuhtumine muutunud. PPA hinnangul ei tundu see usutav, kuna tema teod vangistuses viibides ellusuhtumise muutust ja rahuliku elu elamise kuvandit ei kanna. Tallinna Vangla iseloomustas isikut kõrgohtlikuna.
4.4.Vanglas viibides ei ole isik tegelenud oma tagasipöördumistunnistuse või reisidokumendi taotlemisega. Isikul puudub kehtiv reisidokument. Ta on teadlik, et tema suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus. Isik kinnitas kirjalikult 15.08.2023, et ta ei taotle tagasipöördumistunnistust Venemaale. Isik väitis, et ta ei ole valmis Venemaale minema, sest Eestis on tema isa ja sugulased. Ta ei soovi Venemaale minna, sest seal on korralagedus ja Venemaa ei huvita teda. Talle ei meeldi Venemaa poliitika ja ta ei soovi Putini režiimi alla sattuda. Isik peab Eestit oma isamaaks, kus ta on sündinud. Eestisse jäämine on vajalik nii talle endale kui ka tema isale. PPA arvates näitab dokumendi mittetaotlemine, et isik ei ole motiveeritud. Ta soovib jääda Eestisse. Korduvate süütegude toimepanemine näitab tema suhtumist Eesti Vabariigi seadusandlusesse ja annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida ta vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda.
4.5.Välismaalane on kohustatud kaasa aitama tema väljasaatmise korraldamisele, sh väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. PPA-l on alust arvata, et isik ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust, kuna ta on vanglas olles keeldunud täitmast 2(5)
3-23-1835
tagasipöördumistunnistust, mis tähendab, et PPA peab korraldama tema väljasaatmise, mille jaoks peab vormistama kehtiva reisidokumendi. Kuna isik ei tee väljasaatmisel koostööd, ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul välja saata. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu kohaselt on tagasivõtutaotlusele vastamise tähtaeg 25 kalendripäeva, mis tähendab, et väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimine võtab aega. Isikul on vanglas olles olnud piisavalt aega endale vajalike dokumentide hankimiseks, kuna elamisloa andmisest keeldumise otsus tehti 29.01.2021. Isikul ei saanud tekkida lootust, et pärast vanglast vabanemist saab ta Eestisse jääda. Ta pidi aru saama, et pärast vangistust toimub tema väljasaatmine, kuid ta tegi endast kõik, et seda takistada. Kui isik ei olnud tagasipöördumiseks vajalikke dokumente valmis vanglas olles taotlema, siis ei ole usutav, et ta teeks seda vabaduses viibides, vaid pigem lükkab seda edasi, et oma siinviibimist pikendada. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus ja see ei hõlma üksnes võimalikku omavolilist lahkumist Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga lahkumiskohustust edasi lükata.
4.6.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Isik ei ole oma senise käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Järelevalvemeetmete kohaldamist välistab ka põgenemisoht.
4.7.Eestis elab Xi isa, kes on samuti Venemaa Föderatsiooni kodanik. Isik selgitas, et enne vanglasse sattumist elas ta koos isa ja vanaemaga, pärast vabanemist läheks ta elama oma isa juurde aadressile xxxxxxx. Isiku väitel on tal vaja oma isa eest hoolitseda, kes on 70-aastane, kel on terviseprobleemid ja kes on invaliid. Senini ei ole isa olemasolu motiveerinud isikut kuritegelikust eluviisist loobuma. Isik on viibinud alates 2016. a-st vangistuses ja tal ei ole olnud võimalik isa füüsiliselt aidata, mis näitab, et isa on võimeline ilma poja abita hakkama saama. Kui isa tõesti abi vajab, on Eestis olemas toimiv sotsiaalsüsteem, mis vajadusel teda aitab. PPA-l ei ole alust arvata, et käesoleval juhul tagaks kindlaks määratud elukohas elamine isiku kättesaadavuse, kui tema väljasaatmine muutub reaalsemaks. Isik on öelnud, et ta pole valmis Eestist Venemaale lahkuma ja soovib jääda Eestisse. Samuti puudub tal kehtiv reisidokument, mida hoiule võtta.
4.8.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitseliste kaalutlustega. Kinnipidamine on vajalik väljasaatmise lõpuleviimiseks.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
X kinnitas istungil, et taotlus on talle arusaadav ja ta ei soovi omalt poolt midagi öelda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Praegusel juhul ei ole vaidluse all asjaolu, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA jättis isiku tähtajalise elamisloa taotluse oma 29.01.2021 otsusega rahuldamata. Kaebaja vaidlustas PPA otsust kohtus. Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2021 otsusega asjas nr 3-21-1103 kaebaja kaebuse rahuldamata. Otsus jõustus edasi kaebamata. Järelikult puudub isikul õigus jääda Eestisse, vaatamata asjaolule, et siin elavad tema isa ja sugulased. PPA koostas isikule lahkumisettekirjutuse, seetõttu tuleb isik välja saata Venemaa Föderatsiooni, mille kodanik ta on. 3(5)
3-23-1835
8.PPA tugines oma taotluses VSS § 23 lg 1 p-dele 1, 2 ja 3. VSS § 23 lg 1 järgi taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 järgi peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
9.Isikut ei ole võimalik kohe Eestist välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Selle hankimine Venemaa Föderatsiooni saatkonnast võtab aega. Samuti võtab aega Venemaa Föderatsiooniga isiku tagasivõtmise kokkuleppimine. Järelikult ei ole võimalik isikut 48 tunni jooksul Eestist välja saata.
10.PPA arvates esineb isiku suhtes põgenemisoht (VSS § 68 p-d 4 ja 6). VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus; 6) välismaalane on Politseija Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
11.Kohtu arvates on PPA hinnang põgenemisohu esinemise kohta põhjendatud. Isik on avaldanud PPA-le, et ta ei soovi lahkuda, vaid Eestisse jääda, kus elab tema haige isa. Isik peab Eestit oma isamaaks ega suhtu Venemaa poliitilisse olukorda soosivalt. Neid asjaolusid arvestades on usutav, et kui isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, siis ei pruugi ta jääda PPA-le tema väljasaatmise täideviimiseks kättesaadavaks, vaid võib hakata end siseriiklikult varjama või lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, ei oleks see kuigi keeruline vaatamata asjaolule, et isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid. Isiku varasem kriminaalne käitumine näitab, et ta ei hooli kehtivatest normidest ning on varmalt valmis neid vastavalt oma vajadustele ja eesmärkidele rikkuma. PPA on näidanud, et isikut iseloomustab järjepidev norme rikkuv käitumine. Tegemist ei olnud ühekordse kuriteo toimepanemisega, vaid isik on pikema aja jooksul korduvalt erinevaid kuritegusid toime pannud ning ka vanglas olles järjepidevalt distsiplinaarkorda rikkunud. Tallinna Vangla iseloomustest nähtub, et isikut iseloomustab norme eirav käitumine. See ei ärata usaldust, et vabaduses viibides järgib isik leebemaid järelevalvemeetmeid ja teeb PPA-ga koostööd. Arvestades isiku eesmärki Eestisse jääda, on usutav, et isik asub enda väljasaatmist takistama.
12.Isik ei ole siiani teinud PPA-ga koostööd enda väljasaatmine elluviimiseks. Ta on keeldunud tagasipöördumistunnistuse esitamisest ja reisidokumendi hankimisest. Kohus nõustub PPA järeldusega, et kui isik ei ole teinud PPA-ga koostööd vanglas viibides, siis puudub alus arvata, et ta teeks seda vabaduses viibides. Isiku varasem käitumine näitab trotsi kehtiva korra ja ametivõimude suhtes. Pole põhjust arvata, et isik oleks vabaduses viibides koostööaldis. Seetõttu on isiku kinnipidamine põhjendatud.
13.Isiku viited tema haigele isale ei ole praeguses asjas asjakohased. Sellega saanuks arvestada elamisloa menetluses. Selline asjaolu ei anna isikule alust Eestisse jääda ja kehtiv lahkumiskohustus täitmata jätta. PPA selgitas õiguspäraselt, et kuna isik ei ole seni isa hooldamises osalenud, siis ei saa pidada isa temast sõltuvaks. Seni on isa endaga ise või teiste isikute abil hakkama saanud. Vajadusel on isal võimalik saada abi kohalikult omavalitsuselt või
4(5)
3-23-1835
riigilt. Samuti on isikul võimalik kutsuda isa enda juurde Venemaa Föderatsiooni, kus ta saaks tema eest hoolitseda.
14.PPA viited isikust lähtuva ohu kohta avalikule korrale ei ole praeguses asjas asjakohased, sest tegemist ei ole asjaoluga, milleks saaks ja tuleks isiku kinnipidamise üle otsustamisel arvestada. Seetõttu jätab kohus need väited tähelepanuta.
15.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Vajadusel tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline järelevalve ja abi. Praegusel juhul puudub alus arvata, et väljasaatmine osutuks edutuks ja Venemaa Föderatsioon keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine dokumentide hankimisel muudab menetluse kiiremaks ja isiku kinnipidamise aja lühemaks.
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.