lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-20/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 16.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-20/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1388
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineRVastS § 7 lg 1Vastutuse alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-20/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium29.09.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-20

Määruse kuupäev

16. august 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes seoses rätikute ebameeldiva lõhnaga

Menetlusosalises

Kaebaja – Sergei Matvejev Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-20.
2.Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Kinnipeetav Sergei Matvejev (edaspidi ka kaebaja) esitas 3. augustil 2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja avaldas kahjunõudes rahulolematust vanglas osutatava pesuteenuse kvaliteedi üle. Kaebaja sõnul vangla poolt pestud rätikud haisevad nii, et tal on lausa võimatu nendega oma nägu ja keha kuivatada. Kaebaja arvates on ebameeldiva lõhna põhjustajaks pesemisel kasutatav pesupulber. Rätikud haisevad hallituse järgi üle terve kambri ja pärast seda, kui kaebaja on nendega kuivatanud, haiseb ka tema keha. Kaebaja sõnul kasutavad teised kinnipeetavad selle tõttu tema suhtes solvavaid ja alandavaid väljendeid. Kaebaja nõudis vanglalt 1000 eurot selle eest, et ta peab ise regulaarselt vangla rätikuid pesema. Kaebaja nõudis lisaks, et kui vangla ei tule pesuteenuse osutamisega toime, siis vangla annaks rätikud pesemiseks linna pesumajja.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Viru Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 12. detsembri 2022. a otsusega nr 6-16/236-3 rahuldamata.
3.S. Matvejev esitas 1. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja märgib, et ta ei ole nõus Viru Vangla 12. detsembri 2022. a otsusega nr 6-16/236-3 jätta rahuldamata tema kahju hüvitamise nõue. Kaebaja arvates on vangla tuvastanud faktid ebaõigesti. Kaebaja sõnul ei kirjutanud ta oma kahjunõudes, et käterätikud haisevad kohe pesumajast kätte saades, vaid osutas sellele, et need hakkavad haisema pärast kasutamist, kui

3-23-20 neid ei ole olnud võimalik kambris ära kuivatada. Kaebaja osutab probleemidele käterätikute kuivatamisel ning märgib, et rätikuid ei ole võimalik kambris korralikult laiali laotades ära kuivatada, mistõttu hakkavad need pärast kasutamist haisema. Kambris ei ole torusid käterätikute ja pesu kuivatamiseks, samuti ei ole aknad avatavad, et kambreid saaks tuulutada. Kaebaja väitel vahetatakse käterätikuid kord kahe nädala jooksul ning täiendavaid rätikuid ei ole kunagi antud. Taotletav mittevaraline kahju seisneb kaebaja väärikuse alandamises teiste kinnipeetavate poolt seoses kaebaja kambrist tuleva käterätikute haisuga. Väidetavalt on kaebajal seoses haisuga olnud mitmeid konflikte teiste kinnipeetavatega. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

4.Kaebaja esitas 10. juulil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse, milles soovis teada saada, kas ta on praeguses asjas esitanud kohtule riigilõivust vabastamise taotluse ja kas ta on seda teinud ametlikul blanketil. Kui ei, siis palus ta endale saata ametlikud blanketid.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
7.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd taotletav kahjuhüvitis ei ületa praegusel juhul 1000 eurot, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks. Ka väidetav vangla tegevus iseenesest ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
8.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes 1. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1

3-23-20 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

9.Kaebaja heidab kohtule esitatud kaebuses Viru Vanglale ette eelkõige seda, et vangla ei ole loonud võimalusi kambris käterätikuid pärast pesemist korralikult ära kuivatada, mistõttu hakkavad need ebameeldivalt haisema. Viru Vangla 12. detsembri 2022. a otsuse nr 6-16/236-3 kohaselt on Viru Vangla kohtueelses menetluses kaebaja kahjunõuet lahendades täpsustanud, et Viru Vangla kinnipeetavate rätikuid peseb Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus. Sealne meister kinnitas, et Viru pesumajas kasutatavad pesuained on ilma lõhnata, mistõttu sobivad ka lõhnaallergiaga klientidele. Meistri sõnul võivad rätikud haiseda siis, kui kinnipeetav kasutab korduvalt sama saunalina, mis vahepeal ära ei kuiva. Siis võib rätikus areneda roisubakter, mis eraldabki ebameeldivat lõhna. Meistri sõnul ei ole pestud pesu ebameeldiva lõhna kohta Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus pesumajale senini pretensioone esitatud. Kaebaja kahjunõude menetleja tutvus ka ise 9. detsembril 2022 rätikute seisuga Viru Vangla pesulaos ning vaatas koos haldusteenistuse spetsialistiga üle nii käte- kui ka saunarätikud. Kontrolli käigus ebameeldivat lõhna ei tuvastatud. Haldusteenistuse spetsialist kinnitas, et rätikud võivad haisema hakata siis, kui kinnipeetav kasutab korduvalt rätikut, mis lõpuni ära ei kuiva. Samuti selgitas haldusteenistuse spetsialist, et juhul kui rätikud ei jõua kambris ära kuivada, võib kinnipeetav pöörduda otse haldusteenistuse poole ja paluda endale uut rätikut. Haldusteenistuse spetsialisti sõnul ei ole kaebaja uut rätikut küsinud. Kohtul ei ole alust selles kahelda. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses viidanud varasemalt vanglale esitatud sellekohastele taotlustele. Seega puuduvad tõendid, et kaebaja oleks üritanud enne kahjunõude esitamist vaidlusalust probleemi vanglas lahendada. Eelnevat arvestades märgib kohus, et isegi kui kaebajal ei õnnestunud rätikuid oma kambris selliselt ära kuivatada, et need ebameeldivalt haisema ei hakkaks, siis jättis kaebaja uut rätikut asemele mitte küsides kasutamata esmased õiguskaitsevahendid väidetava kahju vältimiseks ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi ei saa seetõttu täidetuks lugeda.
10.Lisaks märgib kohus, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale seonduvalt käterätikute ebameeldiva lõhnaga ette heidetav tegevus ei ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega võrreldav ega saanud kaebaja väärikust alandada määral, et see õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist. Ka ei pea kohus tõenäoliseks, et just väidetavalt ebameeldivalt lõhnavatest rätikutest tingitult on kaebajal konfliktid teiste kinnipeetavatega. Seda ei ole tuvastatud ka kahjunõude lahendamisel kohtueelses menetluses, kus menetleja esitas päringu vangla teabe- ja uurimisosakonnale ning IV üksuse inspektor-kontaktisikule. Teabe- ja uurimisosakond ega ka inspektor-kontaktisik ei ole intsidentidest kuulnud. Inspektorkontaktisik suhtles täiendavalt IV üksuse valvuritega, kellest üks on midagi selleteemalist kuulnud, kuid võimalik, et seoses kahjunõude esitamisega. Teine valvur ei ole sel teemal midagi kuulnud ja lisas, et loenduste läbiviimisel ei tunne ta kaebaja kambris ebameeldivaid lõhnasid.

3-23-20

11.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
12.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mistõttu jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata. Samuti ei pea kohus sel põhjusel vajalikuks edastada kaebajale menetlusabi taotluse blanketti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium