X kaebus Eesti Töötukassa 14. ja 15. veebruari 2023. a otsuste tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Eesti Töötukassa taotlus, et kohus tagastaks kaebaja 20. juulil 2023 esitatud dokumentaalsed tõendid.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kuna 9. september 2023 on laupäev, võib apellatsioonkaebuse esitada hiljemalt
11.septembril 2023. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega tuleb tähtaja kestel esitada nii taotlus kui ka apellatsioonkaebus, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 6. veebruaril 2023 Eesti Töötukassale avalduse, milles taotles oma töövõime hindamist, puude raskusastme tuvastamist ja endale töövõimetoetuse määramist. Töötukassa tegi 14. veebruaril 2023 otsuse nr TVH/23/007141, milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 15. veebruaril 2023 tegi töötukassa otsuse nr TVT/23/011355, millega otsustas kaebajale töövõimetoetust mitte määrata.
2.X esitas 7. märtsil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub töötukassa 14. ja
15.veebruari 2023. a otsused tühistada. Kaebuse järgi on kaebajal probleeme seljaga. Kaebaja
3-23-531 parem jalg ei toimi, kui ta liigub üle 30 meetri või istub ühes asendis üle 40 minuti. Üle tunni aja arvutiga töötamise järel tekib seljavalu ja valu parema jala tõstmisel. Jalgade probleemide ja radikuliidi tõttu liigub kaebaja tänaval harva. Kõndides vaevab kaebajat õhupuudus, mõnikord ka kilpnääre, tugev higistamine ja pearinglus. Kaebaja võtab pidevalt diklopramat ning määrib jalgu ja selga. Öösiti võtab kaebaja tablette krampide vastu. Kaebajat vaevab unetus ja meeleoluhäired (ärevus, pisaravalmidus). Kaebaja võtab psühhotroopseid ravimeid ja rahustavaid tilku.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
3.1.Vastustaja arvestas kaebaja töövõimet hinnates kaebaja enda hinnangut oma tegutsemispiirangutele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Vastustaja hinnangu aluseks oli tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS Arstikeskus Confido ekspertarsti dr K. Reede
7.veebruari 2023. a eksperdihinnang. Kaebusele vastamiseks vaatas juhtumi üle töötukassa ekspertarst dr L. Aug, kes 16. mai 2023. a arvamuses nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga. Seega on asjas olemas ka teise arsti arvamus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 22).
3.2.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on liikumise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas kerged tegutsemispiirangud. Kerge piirangu arvväärtus on 1. Kuna arvväärtusi null ja üks ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa null. Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 5 järgi tuleb inimene hinnata töövõimeliseks, kui võtmetegevustes esinevate piirangute arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Kaebajal esinevad küll piirangud, kuid need ei mõjuta tema töövõimet määral, mis takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enda hinnangut sedavõrd, et tuvastada saaks töövõime püsiva vähenemise.
3.3.Töövõime hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida (vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1). TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale suur vaimne pinge ja vastutusrikas töö. Töö valikul tuleks arvestada ka seda, et kaebajal on astma. Muid piiranguid töötamisele pole.
3.4.Oluline pole üksnes see, millised haigused on kaebajal diagnoositud, vaid ka haigustest põhjustatud püsivad objektiivselt kinnitatud tegutsemispiirangud. Arvestada tuleb seda, kas inimene järgib talle määratud ravi ja kas haigus on raviga kompenseeritud. Otsus, et inimese töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda seda, et inimesel ei esineks kroonilisi haigusi või nendest tingitud piiranguid.
3.5.Kaebaja terviseseisundi hindamiseks vajalikud andmed olid TIS-is olemas ning võimalik oli teha dokumendipõhine ekspertiis. Visiidipõhist ekspertiisi vaja ei olnud.
3.6.Kaebaja ei ole ära näidanud, mis osas vastustaja on tema tegutsemispiiranguid valesti hinnanud, millised andmed on puudu või valed. Vastustaja otsus on nõuetekohaselt põhjendatud.
3.7.Kaebaja seisundit polnud alust hinnata erijuhtumiks määruse nr 39 § 2 lg 6 tähenduses.
Kaebaja esitas 20. juulil 2023 kohtule neli ambulatoorset epikriisi ja ühe kiirabikaardi.
4.1.Oftalmoloog V. Vihmanni 13. aprilli 2023. a plaanilise vastuvõtu epikriisi järgi on kaebajal ühes silmas kerge nägemise langus, mis on prillidega kompenseeritav. Soovitatud on kasutada silmatilku.
2(7)
3-23-531
4.2.Dr O. Grigaliunaite-Mazuruki 9. mai 2023. a epikriisi järgi kaebaja kukkus. Arst diagnoosis tal kanna- ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete luksatsiooni, distorsiooni ja distensiooni ning kannadistorsiooni ja -distensiooni.
4.3.Pulmonoloog T. Kirsi 12. mai 2023–2. juuni 2023. a plaanilise vastuvõtu epikriisi järgi on kaebaja seisund paranenud. Õhupuuduse episoode on vähem, esineb öiseid kaebusi. Objektiivselt on astma kontrolli all. On antud ravisoovitused ja soovitatud kontrolli üks kord aastas. Lisatud on märge, et 2. juuniks 2023 kavandatud bronhoskoopiale patsient ei tulnud.
4.4.Karell Kiirabi AS 12. juuli 2023. a kiirabikaardi ja dr A. Falovskaja 12. juuli 2023. a erakorralise vastuvõtu epikriisi järgi on kaebajal diagnoositud kõrgenenud vererõhunäit hüpertensiooni diagnoosita. Patsient on lubatud koju. Soovitatud on vererõhunäitajate jälgimist.
5.Töötukassa palus 4. augustil 2023. a esitatud seisukohas kohtul need dokumendid kaebajale tagastada. Vaidlustatud otsuste õiguspärasust tuleb hinnata nende tegemise aja seisuga. Arvestada võib üksnes neid asjaolusid, mida töötukassa sel ajal teadis. Kaebaja esitatud tõendid ei sisalda andmeid, mis võimaldaks järeldada, et 14. veebruari 2023 seisuga olid kaebaja töövõime piirangud raskemad, kui seda näitas töötukassa hinnang. Kaebajal põhjustavad püsivaid tegutsemispiiranguid lülisamba krooniline haigus, vererõhuhaigus, astma ja ärevusega seotud meeleoluhäired. Kõik need haigused on objektiivselt väljendunud kerges ulatuses. Aeg-ajalt võib esineda haiguste ägenemist, kuid see ei põhjusta üldist töövõimet oluliselt mõjutavaid püsivaid piiranguid. Kaebaja saab oma haigusi raviskeemi järgides kontrolli all hoida. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus ei rahulda vastustaja taotlust tagastada kaebaja 20. juulil 2023 esitatud tõendid. Kaebajal on õigus esitada tõendeid enda väidete kinnitamiseks. Kuigi kaebaja esitatud epikriisid ja kiirabikaart on koostatud pärast vaidlustatud otsuse tegemist, ei ole välistatud, et nende alusel saaks teha järeldusi ka kaebaja tervise ja tegutsemispiirangute kohta vaidlustatud otsuse tegemise ajal.
7.Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa). Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui selgub, et tehtud on mõni oluline metoodiline viga. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust arstide hinnangusse sekkuda. I Töövõime hindamise põhimõtted
8.Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
9.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS
3-23-531 § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
10.Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ning ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
11.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13).
12.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid seejuures liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja –teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
13.Seega ei pruugi piirangule antav hinnang kokku langeda inimesel tegelikus elus tunnetatavate erinevate tegevuse sooritamisel esinevate raskustega. Piirang võidakse hinnata tegelikkusest kergemaks, kui inimene pole ise teinud kõike võimalikku oma tervise hoidmiseks: pole konkreetse probleemiga seoses arsti poole pöördunud või talle soovitatud ravi hoolikalt järginud (näiteks pole võtnud ravimeid, käinud ravivõimlemises või taastusravis). II Kaebaja töövõime
14.Kaebaja terviseandmed on üle vaadanud ja tema tegutsemispiirangutele hinnangu andnud kaks arsti: TTO AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr K. Reede (7. veebruari 2023. a eksperdihinnang, lisatud 6. aprillil 2023 esitatud kaebuse täiendusele) ja töötukassa ekspertarst dr L. Aug (16. mai 2023. a arvamus, lisatud töötukassa 16. mai 2023. a seisukohale).
15.Esmalt on pooled eri meelt selle osas, millised on kaebaja piirangud liikumise valdkonnas.
15.1.Kaebaja on taotlusesse (lisatud 6. aprillil 2023 esitatud kaebuse täiendusele) eri tasapindadel liikumise võtmetegevuse juurde märkinud, et suudab käia 50 m. Liikumist segab kukkumise oht, parem jalg võib alt vedada, treppidel liikumine valmistab kaebajale mõõdukaid raskusi. Jalg ja selg valutavad ning seljavalu ei võimalda pikemaid vahemaid liikuda. TTO ekspertarst hindas piirangu kergeks (arvväärtus 1). Kirjeldatud piiranguid põhjustavad kaebajale astma, südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja seljavalu. Arst märkis, et kaebaja pole seljavalu vastu regulaarset valuravi saanud. Kopsuastma põhjustab kaebajale kergeid kuni mõõdukaid obstruktsiooninähte.
4(7)
3-23-531
15.2.Ohutu ringiliikumise võtmetegevuse juures on kaebaja taotluses selgitanud, et kardab selja- ja jalavalu tõttu kukkuda, mistõttu ta liigub tänavatel harva. TTO ekspertarst piirangut ei tuvastanud, leides, et TIS andmeid kaebaja kirjeldatud probleeme ei kinnita.
15.3.Seismise ja istumise võtmetegevuse juures on kaebaja märkinud, et suudab valu või väsimust tundmata ühe koha peal istuda või seista vähem kui tunni. Seejärel tekib tugev seljavalu. Esineda võib hirmutav lihasspasm. Kaebaja selgitab, et võtab pidevalt diklopramat (liigesehaiguste ravim), määrib selga ja jalgu ning võtab öösiti ravimeid krambihoogude vastu. TTO ekspertarsti hinnangu järgi on piirang kerge (arvväärtus 1). Arst möönis, et kaebajal diagnoositud seljavalu võib põhjustada talle lihaspinget ja kangust. Selle vastu aitab kehaasendi muutmine. Püsivat sama asendi säilitamist töövõime hindamisel ei eeldata. Vajaduse korral saab inimene vaheldumisi istuda ja seista.
15.4.Töötukassa ekspertarst on tõdenud, et kaebaja liigub kõrvalabita. Kõnnimustri häireid terviseandmed ei kajasta. Püsivate ja töövõimet mõjutavate jalakrampide esinemist terviseandmed ei kajasta.
15.5.Seljavalude kohta on töötukassa arst sarnaselt TTO arstiga tõdenud, et kaebaja regulaarset valuravi vajanud ei ole. Osa talle välja kirjutatud valuravimitest on ta jätnud välja ostmata. Kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et ta oleks osalenud ravivõimlemises. Seljavalude korral on regulaarne võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks aga määrava tähtsusega. Ka neuroloog on kaebajale võimlemist soovitanud. 2022. a-l on kaebaja saanud lühikest aega aparaatset füsioteraapiat (taastusraviarst R. Kimi 22. septembri 2022. a epikriis). Ekspertarst on järeldanud, et kaebajal on ravipotentsiaal osaliselt kasutamata, st ta pole teinud omalt poolt kõike võimalikku oma vaevuste leevendamiseks. Arst on tõdenud, et kaebaja lülisamba krooniline haigus võib ülekoormusel aeg-ajalt ägeneda, kuid püsivalt töövõime langust ei põhjusta.
15.6.Astma kohta on töötukassa ekspertarst viidanud pulmonoloogi epikriisile, mille järgi see haigus on ravi abil rahuldavalt kontrolli alla saadud. Retseptikeskuse andmete põhjal on ekspertarstil kahtlus, et kaebaja kasutab vähem ravidoose, kui arst on ette kirjutanud. Arsti korralduste täpse järgimise korral võiks astma olla täielikult kompenseeritud ja kaebajale vaevusi ei põhjustaks. Isegi võimalikku ebaregulaarset ravi arvestades põhjustab astma kaebajale üksnes kergeid piiranguid, mis töötamist ei takista. Astmaga tuleb arvestada töökoha valikul.
15.7.Kaebajal on kõrgvererõhuhaigus, kuid see on töötukassa ekspertarsti hinnangul tagasihoidlikus annuses monoraviga kompenseeritud ja üldist töövõimet ei mõjuta. Ohutut ringiliikumist võiks mõjutada kaebuses nimetatud pearinglus, kuid püsivat ja töövõimet mõjutavat pearinglust terviseandmed ei kajasta. Seega pole tegemist töövõimet mõjutava püsiva seisundiga. Hetkelist pearinglust mitmete erinevate asjaolude kokkulangemisel võib esineda ka täiesti tervetel inimestel. Kilpnäärmehaigus võib iseenesest mõjutada inimese liikumist eri tasapindadel, kuid kaebaja puhul see nii ei ole. Kaebajal on 2019. a-l leitud kilpnäärme ületalitlus, mis raviga paranes (sisearst dr T. Slõki 16. novembri 2022. a epikriis). Raviga saavutati eutüreoos. Viimasel 15. novembri 2022 analüüsil olid näitajad normis. Seega on kilpnäärme probleem ravi tulemusel kompenseeritud ja kaebaja üldist töövõimet ei mõjuta.
15.8.Kokkuvõttes on töötukassa arst leidnud, et kuigi kaebajal esinevad mitmed terviseprobleemid, mis võivad tal liikumispiiranguid põhjustada, on need terviseandmete järgi kas raviga kompenseeritud või väljendunud kergekujuliselt ning püsivalt ja oluliselt töövõimet ei mõjuta.
15.9.Arstid pole kirjeldatud hinnanguid andes metoodiliste nõuete vastu eksinud. Kaebaja pole arstide esile toodud puudujääke raviskeemi järgimisel ja ravivõimlemises omalt poolt
5(7)
3-23-531 selgitanud. Seega tuleb kohtul lähtuda arstide hinnangust, mille järgi kaebaja on jätnud ravipotentsiaali osaliselt kasutamata ja pole teinud enda enesetunde parandamiseks kõike võimalikku. Arstid ja töötukassa on kaebaja liikumispiirangud põhjendatult kergeks hinnanud.
15.10.Kaebaja esitatud kiirabikaart ja 12. juuli 2023. a erakorralise vastuvõtu epikriis kinnitavad, et kõrgvererõhutõve ägenemise korral võib kaebaja vajada erakorralist abi. Sellegipoolest polnud vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga alust leida, et aeg-ajalt esinev haiguse ägenemine põhjustaks kaebajal üldist töövõimet oluliselt mõjutavaid püsivaid piiranguid. Kui ägenemised sagenevad, mistõttu töötukassa veebruarikuine otsus ei vasta enam tegelikkusele, saab kaebaja taotleda oma töövõime uut hindamist. 9. mai 2023. a epikriis, mille järgi kaebaja kukkus ja vigastas oma jalga, näitab, et kaebaja taotluses märgitud kukkumishirm võib olla põhjendatud. See ei lükka aga ümber arstide antud hinnangut kaebaja diagnoosidele, ravipotentsiaali kasutamisele ja tegutsemispiirangutele.
16.Teiseks on pooled eri meelt kaebajal käelise tegevuse valdkonnas esinevate piirangute osas.
16.1.Kaebaja on taotluses märkinud, et tal esinevad asjade liigutamise ja käteosavuse võtmetegevuste juures mõõdukad raskused. Parem käsi on sageli tuim, kätes pole jõudu. Suurte kergete esemete liigutamist raskendab seljavalu. TTO ekspertarsti hinnangul ei leidnud kirjeldatud piirangud digiloost kinnitust.
16.2.Töötukassa ekspertarst nõustus oma hinnangus sellega, et kaebaja terviseandmed ei kinnita püsivate, töövõimet mõjutavate piirangute esinemist käelises tegevuses. Puuduvad käte haigusseisundeid kinnitavad diagnoosid. Kaebaja ei ole vajanud käeprobleemide tõttu täpsustavaid uuringuid ja piltdiagnostikat. Kaebaja on viimastel aastatel korduvalt käinud neuroloogi vastuvõtul, kuid pole esitanud kaebusi käte kohta. Objektiivse läbivaatuse käigus pole ka eriarst probleeme tuvastanud. Kui arvutiga töötamine põhjustab kaebajale sundasendi tõttu vaevusi, on probleeme võimalik leevendada töötamiskoha kujundamisega ergonoomiliseks ja personaalselt sobivaks.
16.3.Arstide hinnangud vastavad metoodika nõuetele. Kaebaja pole kaebuses esile toonud, mis osas arstid siinkohal eksinud võiksid olla. Kui kaebajal on käelise tegevuse valdkonnas probleeme, mis tema terviseandmetes ei kajastu, tuleb tal esmalt nende diagnoosimiseks ja ravimiseks arstide poole pöörduda. Kui hoolimata ravist probleemid püsivad ja töötamist segavad, saab kaebaja taotleda töövõime uut hindamist.
17.Järgmisena on pooled eri meelt kaebajal vaimse tervise probleemide tõttu esinevate piirangute osas (õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnad).
17.1.Kaebaja on märkinud, et tema võime tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik. Ärevuse tõttu peab ta võtma psühhotroopseid ravimeid ja rahustavaid tilku. Kaebaja on märkinud, et saab väljas käia mõõdukate raskustega ja ainult siis, kui võtab arsti kirjutatud ravimeid. Muidu vaevab teda kodust väljumise hirm, tekib südamekloppimine, külm higi ja paanika. Riski või ohu tajumise võime on kaebajal enda hinnangul muutlik ja sõltub psüühikast. Suhtlemisega hakkama saamise võime ilma ärevust või hirmu tundmata on kaebajal muutlik. Kaebaja on sageli ärritunud ega kannata inimesi. Kohase käitumise võtmetegevuse juures on kaebaja märkinud, et kaotab sageli enda emotsioonide ja käitumise üle kontrolli. Ennast saab ta säästa ainult ravimitega.
17.2.TTO ekspertarst on märkinud, et kirjeldatud probleemidega seonduvad kaebajal diagnoositud korduv mõõdukas depressioon, diferentseerumata somatoformne häire ja orgaaniline isiksusehäire. Ekspertarst tõdeb, et need haigused piiravad kaebajal igapäevatoimingute tegemist ja põhjustavad piiranguid tegevuste alustamisel ja lõpetamisel, väljas 6(7)
3-23-531 käimisel, suhtlemisega hakkama saamisel ja kohasel käitumisel. Arst on märkinud, et kaebaja ei järgi ravirežiimi. Kokkuvõttes on arst hinnanud piirangud kergeks.
17.3.Töötukassa ekspertarsti seisukoha järgi on kaebaja psüühikahäirete puhul esikohal ärevushäired (paanikahood, terviseärevus hüpohondrilisusega) ning afektlabiilsus, kus meeleolu kiirete muutuste kõrval emotsioonide vallandumise kergus ja intensiivsus ei vasta olukorrale ja situatsioonile. Seda, et kaebajal esineks olulisi takistusi teiste inimestega (nt arst, õde, tuttavad) näost näkku suhtlemisel, kaebaja terviseandmetest järeldada ei saa.
17.4.Kaebaja on töötukassa arsti seisukoha järgi viimase aasta jooksul psühhiaatri poole pöördunud kahel korral. Unehäirete raviks on kaebajale korduvalt ravi määratud (zolpideem, zopikloon), kuid kõiki retseptiravimeid ei ole kaebaja välja ostnud. Kaebajal diagnoositud ärevushäire piirab tal planeerimist ja loogilist tegutsemist. Kaebaja viibis seoses vaimse tervise probleemidega statsionaarsel ravil 26. juulist 14. augustini 2022. Haiglast kirjutati ta välja osalise paranemisega. Raviarsti hinnangul paranes ravi tulemusena kaebaja uni, harvenesid paanikahood, meeleolu hakkas paranema. Ekspertarst selgitab, et ärevushäire on pikemaajalise regulaarse ja adekvaatse raviga enamasti üsna hästi ravile alluv seisund. Ärevaks tegevate olukordade vältimine süvendab seisundit. Sellest tuleks järk-järgult loobuda.
17.5.Töötukassa ekspertarsti seisukoha järgi ei tarvita kaebaja retseptikeskuse andmetel regulaarselt talle määratud ravimeid. Statsionaaris määratud raviga kaebaja ambulatoorselt ei jätkanud (9. augustil 2022 koostatud tianeptiini (s.o ärevust ja hirmu vähendava toimega antidepressant) retsept on välja ostmata). Ka ei nähtu terviseandmetest, et kaebaja kasutaks psühhiaater J. Kolpashchikovi (26. jaanuari 2023. a epikriis) määratud ravi ettekirjutuste kohaselt (ei nähtu antidepressant Coaxili uusi retsepte ja 9. augustil 2022 koostatud retsept on välja ostmata). Pregabaliini (kasutatakse mh ärevushäire raviks täiskasvanutel) retseptidest on realiseeritud vaid üks. Kuna kaebaja ravi on olnud ebaregulaarne ja objektiivseid põhjuseid ravimite tarvitamata jätmiseks ei esine, tuleb piirang ka töötukassa ekspertarsti arvates hinnata kergeks.
17.6.Kaebaja pole selgitanud, miks ta talle unehäirete, ärevuse ja depressiooni raviks määratud ravimeid pole tarvitanud. Kaebaja on ise taotluses märkinud, et ravimite võtmine aitab tal paremini toime tulla. Töövõime hindamisel saab arvestada üksnes olukorda, kus inimene on talle soovitatud ravirežiimist kinni pidanud. Pole põhjust kahelda arstide hinnangus, et kui kaebaja talle määratud ravimeid regulaarselt tarvitaks, poleks tema vaimse tervise häiretest põhjustatud tegutsemispiirangud töövõime hindamise metoodika tähenduses enam kui kerged. Kui kaebaja talle soovitatud raviga regulaarselt jätkab, kuid tema enesetunne sellegipoolest ei parane, saab ta taotleda uut töövõime hindamist.
18.Kuna kaebajal tuvastati võtmetegevuste sooritamisel õigesti kerged piirangud (arvväärtus 1), ei olnud töötukassal alust tuvastada kaebaja töövõime vähenemist. Vaidlustatud otsused on seega õiguspärased. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Töötukassa pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
20.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi tema terviseandmete kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.