Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.01.2023 otsuse nr 12209030004-1 tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse, alternatiivselt Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks kaaluda sissesõidukeelu mittekohaldamist või vähendamist
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindajad Uljana Ponomarjova, Kertu Tuuling Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Regina Lider, Andrei Krassilnikov
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 16.06.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 25.01.2023 otsus nr 12209030004-1. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi vaadata.
2.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11.09.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
4.Kaebaja sai 03.03.2023 otsuse kätte ning palus esindaja kaudu PPA-l saata tema asjas käsitletud materjalid ja toimiku sisu. PPA kinnitas, et kogu toimik on edastatud ning edastamata on jäänud intervjuude salvestused ja manusena 14.09.2022 edastatud helisalvestused. Neid esindajale vaja ei olnud, seega ei ole PPA faile esindajale tagantjärgi esitanud. PPA ei ole teinud 14.09.2022 edastatud helisalvestuste transkriptsiooni ega pole seda oma otsuses kajastanud. Seega rikkus PPA eelnevaga kaebaja õigust õiglasele menetlusele. Ükski kaebaja edastatud dokument tõenditega ja selgitustega pole eesti keelde tõlgitud. 12.01.2023 edastatud manus tõenditega on toimikust puudu.
5.Kaebaja sai otsuse kätte 03.03.2023. Kuni 27.02.2023 ei olnud kaebaja teadlik, et otsus on tehtud. Seega ei saanud ta teada, et 23.02.2023 esitatud tõendeid arvesse ei võeta. PPA ei ole kaebaja kirjadele reageerinud alates 12.01.2023. PPA ei ole ühtegi dokumenti eesti keelde tõlkinud, seega tekib küsimus, kas PPA-l oli üldse võimalik kaebaja poolt esitatud tõenditega tutvuda.
6.Kaebaja möönab, et PPA otsuses on teatuid tõendeid käsitletud. Võib eeldada, et menetleja oskas x keelt. Samas selliselt läbiviidud menetlus ei allu kontrollile. Menetluses oluliste tõendite mittetõlkimine on vastuolus VRKS § 30 lg 5 ja HMS § 6.
7.PPA vaatles kaebaja sotsiaalvõrgustiku Facebook ́i kontot „X” ja Instagramm ́i kontot “x”. Ei ole arusaadav, miks just neid kontosid vaadeldi, kui kaebaja andis teada, et olemas on ka blogi ja Youtube ́i kanal. PPA-le 12.01.2023 saadetud e-kirjas on viidatud, et kaebaja saab ähvardusi nii xxxx kui ka Telegramm platvormi kaudu. PPA eiras HMS § 6. Sotsiaalmeedia võrgustike vaatlust teostati 15 minuti vältel. Niivõrd lühikese aja jooksul ei ole võimalik erapooletult ja põhjalikult hinnata sotsiaalvõrgustike sisu, teha vastavad kuvatõmmised, analüüsi ja koostada raport.
8.Kaebaja on esitanud piisavalt tõendeid sotsiaalmeedias saadetud ähvardustest, andmete lekkest jne. Otsuses on väljatoodud päritoluriigi info, mis tõendab, et Xle naastes ootab kaebajat tagakius.
9.PPA ei sea kahtluse alla, et kaebaja äriühingu kodulehekülg internetis on blokeeritud riigi prokuratuuri nõudmisel ekstremismi markeeringuga. Kaebaja selgitas PPA-le 04.01.2023 ja 16.09.2022 peetud intervjuudel, et teda võidakse karistada tema isiklike sotsiaalvõrgustike alt postitatud sõjavastaste kommentaaride eest. Samuti on kaebaja toetanud rahaliselt Y relvajõude. Lisaks lõpetas kaebaja ettevõtjana X kodanike teenindamise, mis on kriminaalkorras karistatav.
10.Võimalikuks tagakiusajaks määras PPA päritoluriigi ametivõimu, mistõttu hindas võimaliku tagakiusajana ainult võimuorganeid. Samas selgitas kaebaja, et ta kardab tagakiusu elanikkonna poolt, kuid PPA ei ole eelnevat hinnanud, millega rikkus HMS § 6.
11.Otsuses väljatoodud päritoluriigi info kohaselt on võimalik jõuda järeldusele, et kaebajale kuuluva platvormi blokeerimise ja saadud ähvarduste tõttu langeb ta Xle naastes tagakiusu ohvriks oma poliitiliste veendumuste tõttu.
12.Tagakiusu hindamisel peab hindama ka seda, kas võimuorganid saavad kaebajast tulevikus teada ja kas teda päritoluriiki naastes hakatakse taga kiusama. PPA tõi välja hulgaliselt päritoluriigi infot, mis kinnitab, et kaebaja võib tõenäoliselt langeda tagakiusu ohvriks. Arvestades otsuses väljatoodud päritoluriigi teavet, ei ole PPA järeldused arusaadavalt seostatavad. Päritoluriigi teave suuresti kattub kaebaja väljatooduga.
13.PPA toob otsuse lk 6 teises lõigus välja, et kaebaja isik pole võimuorganitele teada. Ometigi on kaebaja juba langenud peaprokuratuuri huviorbiiti. Kaebaja platvorm on blokeeritud ekstremismi sätte alusel peaprokuratuuri palvel. Samuti on kaebajat käidud kodus otsimas.
14.Kaebaja avaldas oma arvamust erinevatel sotsiaalvõrgustike lehekülgedel. Kaebaja edastas PPAle oma sotsiaalmeedia postitusi, kommentaare, otse klikitavaid linke, materjale jne, kuid PPA ei tutvunud nendega. Otsuses väljatoodud seisukohad on vastuolulised ning ei ole seotud väljatoodud päritoluriigi infoga.
15.PPA ei võtnud arvesse asjaolu, et kaebaja lahkus Xlt enne, kui X Ysse tungis. Kaebaja äriühingu lehekülg internetis kuulutati ekstremistlikuks 28.06.2022. PPA järelduste ja kaebaja faktiliste asjaolude vahel puudub põhjuslik seos. PPA seisukohta ei toeta ka kohtupraktika (TlnHKo 3-19681, p 39, TlnRKo 3-19-2090, p 14). Väljatoodud päritoluriigi info kohaselt võib karistada saada (vanglakaristuse või suure rahatrahviga) igaüks ning süüdistuse esitamisel on võimalik seadust tõlgendada väga meelevaldselt.
16.Kaebaja andis 04.01.2023 ja 16.09.2022 teada, et tema blogi loeb u 100 000 kasutajat, kellest pooled on pärit Xlt. Samuti lõpetas kaebaja Xlt maksete vastuvõtmise ja postitas sellekohase selgitava postituse. Postituse sisust saab aru, et tegemist on sõjavastase positsiooniga. Eelneva tõttu hakkas kaebaja saama ähvardusi (tapmisähvardused, pealekaebamise ähvardusi, toimus tema andmete leke jne). Lisaks ähvardustele tema postitus on avalikult üles pandud X interneti leheküljele„xxxxxx“ (#xxxxxxxx), mis on suunatud nö „kodumaa reeturite“ paljastamiseks. Kaebaja blogi 100 000-st kasutajast on osa sõja pooldajad, kes võivad ta võimudele üles anda, arvestades, et ta on juba saanud solvavaid kirju. Arvestades ähvarduste sisu, mis kaebaja PPA-le edastas, on PPA põhjendamatult jätnud selliste seoste võimalikkuse ja tagajärjed analüüsimata. Praeguseks hetkeks sai kaebaja juba ka kirja võõralt inimeselt, et tema kohta on esitatud kaebus E-keskusele (ekstremismiga võitlev organ X-s, «xxxxx»). PPA ei ole otsuses leidnud, et kaebaja oleks ebausaldusväärne. Samuti pole PPA valeväiteks pidanud ühtki kaebaja esitatud faktilist asjaolu ega tõendit
17.Kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne ja ei ole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Kaebajal on Eestis ettevõtte. Kui ta peaks Eestist lahkuma, oleks tal vaja Eestis registreeritud ettevõttega toimetada. Sissesõidukeeld kolmeks aastaks võtab kaebajalt võimaluse ära ning asjaajamine läheb keeruliseks või võimatuks. Kaebaja ei hakka ettevõtet tagasi Xle ümber vormistama, kuna see on talle poliitilise meelsuse tõttu vastuvõetamatu. PPA ei ole põhjendanud, kuidas menetluslikud puudujäägid ei mõjutanud asja otsustamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
18.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja esindajale edastatud toimikus 14.09.2022 e-kirja manuses olnud kuvatõmmised olid lisatud toimikusse. Häälsõnumite helisalvestisi ei ole toimikus edastatud, kuid kaebuse kohaselt kaebaja esindaja neid ei vaja. 12.01.2023 e-kiri on edastatud MSG-formaadis, ehk e-kirja failina, mille sees on ka e-kirjale manusena lisatud fail.
19.Vastustaja nõustub, et VRKS § 30 lg 5 alusel tuleb vajadusel taotleja esitatud tõendeid tõlkida eesti keelde ning tõendeid ei tõlgita kui neil ei ole rahvusvahelise kaitse menetluses vahetut tähtsust. PPA esitab materjalide tõlked kohtumenetluses.
20.Kaebajale otsuse edastamise viivituse põhjuseks on asjaolu, et pärast otsuse tegemist edastas PPA otsuse PPA tõlkebüroosse x keelde tõlkimiseks. PPA praktika kohaselt taotlejaid antud etapil otsuse tegemisest ei teavitata, kuna otsuse teatavakstegemise ajaga on seotud otsuse vaidlustamise tähtaeg.
21.Kaebaja seisukoht, et 15 minutit on ebapiisav aeg kaebaja sotsiaalmeedia kontode vaatlemiseks, on kaebaja subjektiivne arvamus. Vastustaja möönab, et kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluses esineb teatud menetluslikke puudujääke, kuid need ei muuda PPA 25.01.2023 otsust õigusvastaseks.
22.Kaebaja ei ole süstemaatiliselt ja pidevalt avaldanud poliitilist meelsust. Xl on teisigi X poliitilist režiimi ja sõjategevust mittepooldavaid inimesi, kes samuti postitavad sotsiaalmeedias, kuid ei saa pidada tõenäoliseks, et üksikute kommentaaride alusel võiks kaebajat hakata süsteemselt taga kiusama. Vaidlust ei ole, et kaebaja programmeerimiskursuste veebileht on Xl blokeeritud. PPA 25.01.2023. otsuse p-s 5.3.2 on toodud päritoluriigi info, mille kohaselt 2022. aasta augusti alguseks on X ametivõimude poolt blokeeritud Xl ligikaudu 138 000 veebilehte. Vastustaja ei pea eluliselt
usutavaks, et X riigivõimudel on ressurssi, et taga kiusata kõigi 138 000 blokeeritud veebilehega seotud isikuid.
23.Kaebaja on saanud erinevaid ebameeldiva sisuga sõnumeid, kuid sõnumid on valdavalt kaebajat solvava iseloomuga, mida ei saa käsitleda tõsiseltvõetavate tapmisähvardustena. Taolise sisuga omavahelisi solvamisi võib esineda ükskõik millise teema kommentaariumis.
24.Päritoluriigi info kohaselt on võimalik Xl seadusi meelevaldselt tõlgendada ning sellest tulenevalt riigivõimudele ebameeldivaid isikuid karistada. Kaebaja asjaolud kogumis ei viita kaebaja isikulisele tagakiusamisele. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et X võimuorganid otsivad kaebajat taga. Kui tegu oleks tõepoolest prokuratuuri ametnikega, kes kaebajat taga otsivad, siis eeldatavasti oleks nad teadlikud kaebaja perekonnaseisust. Ka kaebaja ise ei ole kindel, kes tema endisele abikaasale helistas.
25.Asjaolu, et menetluse ajal PPA leidis, et kaebaja on xmeelse võimu vastu ja on enda poliitilisi vaateid väljendanud, ei välista, et kaebaja on asunud aktiivsemalt oma vaateid väljendama pärast X laiaulatuslikku sissetungi Ysse. Kaebaja veebileht blokeeriti 28.06.2022, kuid rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta 03.09.2022. Kaebaja on 16.09.2022 vestlusel öelnud, et veebilehe blokeerimise asjaolu sai selgeks 2022. a augusti alguses, kuid kaebaja on enda Facebook’i lehel avaldanud vastavasisulise postituse 04.07.2022. Seega teadis kaebaja enda lehe blokeerimisest vähemalt 2022. a juuli algusest, kuid rahvusvahelist kaitset taotles 2 kuud hiljem.
26.Ei ole vaidlust, et kaebaja on andnud avalikult teada drooni annetamisest Yle. Foto drooni annetamisest on kaebaja Facebooki kontol avaldatud 22.01.2023, s.o. pärast 04.01.2023 vestlust, kus kaebaja sai teada, et tõenäoliselt jääb tema rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata. Ei saa välistada, et drooni üleandmine niivõrd avalikul moel viitab mingil määral üleandmise demonstratiivsele iseloomule.
27.Vaidlust ei ole, et kaebajal on Eestis ettevõte ning sissesõidukeelu kohaldamisel ei oleks kaebajal võimalik ettevõttega toimetada. Ettevõtte omamine Eestis ei kaalu üle Eesti riigi suveräänset õigust otsustada, millistel isikutel on õigus Eesti territooriumile siseneda. Kehtiva sissesõidukeelu olemasolu ei ole takistuseks rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisele tulevikus, kui taotluse esitamiseks on olemas alus. PPA on õigesti hinnanud, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks ja tema taotlus on põhjendamatu. Samuti on PPA seaduspäraselt teinud kaebajale ettekirjutuse Eestist lahkumiseks X vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva ning kohaldanud sissesõidukeelu 3-ks aastaks lahkumiskohustuse täitmisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kaebus tuleb rahuldada ja saata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus PPA-le uuesti läbivaatamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2). PPA-l tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata esmalt kaebaja vastavust pagulasseisundile tema poliitilise meelsuse ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Kaebajat otsitakse taga, kuna ta avaldas sõjavastast teavet interneti leheküljel xxxxxx. Selleks tuleb välja selgitada asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja kaebaja tagakiusamise võimalikkus.
29.HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid ja tõendeid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115 ja seal viidatud lahendid). Küll ei tähenda see seda, et halduskohus peaks PPA eest uuesti läbi viima haldusmenetluse. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 05.05.2023 haldusasjas nr 3-22-1925 (otsus jõustus 06.06.2023) selgitanud, et haldusmenetlus ei saa, vaatamata HKMS § 158 lg-s 31 ettenähtud võimalusele kaalutlusi täiendada, kanduda üle kohtumenetlusse (p 33).
30.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lgs 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5). Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba tagakiusatud (VRKS § 19 lg 1 ja 2) või saab eeldada, et tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). UNCHR-i varjupaigamenetluse käsiraamatu p 82 kohaselt võib poliitilise tagakiusu põhjendatud kartus olla ka siis, kui isik pole oma meelsust päritoluriigis avalikult väljendanud, kuid tema kindlameelsus viib järeldusele, et ta varem või hiljem oma vaateid väljendab ja satub seetõttu ametiisikutega konflikti.
31.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Pagulasena tunnustamiseks ei ole alust, kui päritoluriigi teave ei kinnita isiku enda kartust, et teda võidakse naasmisel hakata taga kiusama.
32.PPA on eksinud järeldades, et kaebaja taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole põhjendatud taotluses toodud asjaoludel. Kaebaja suhtes esineb alus tema pagulasena tunnustamiseks, kuna ta tõenäoliselt kogeb päritoluriiki naastes oma poliitiliste veendumuste tõttu tagakiusu. Kaebaja tagakius on tingitud tema riigivõimu ja sõjavastasest meelsusest ning nimetatud asjaolude kohta tehtud avaldustest, Y sõjaväe abistamisest ja võimalikust ohust ebaõiglaselt karmi karistuse eest. Kohus möönab, et iga X poliitilise režiimi ja Ys alustatud sõja vastane X kodanik, kes on oma meelsust ka vähesel määral avalikult väljendanud nt meeleavaldustel osalemisega, kuid pole seal arreteeritud ega saanud karistada haldus- või kriminaalkorras, ei pruugi kvalifitseeruda poliitiliste veendumuste alusel rahvusvahelisele kaitsele. PPA on kaevatavas otsuses (lk 3 viimane lõik) õigesti välja toonud, mis on poliitilise meelsuse alusel tagakiusu tuvastamise olulised elemendid: riigivõimuvastased vaated, nende püsivus ja suhteline tähtsus; meelsuse teatavakssaamine võimudele või ka võimude poolt meelsuse omistamine; poliitiliste veendumuste tõttu päritoluriigis juba teatud
tagakiusu aktide ohvriks sattumine. Tegemist pole siiski ammendava loeteluga. Õige on ka see, et üksnes poliitiliste vaadete omamine ei ole veel tagakiusuohu tuvastamise aluseks. Tagakiusamine saab aga nt seisneda riigi poolt ebaproportsionaalses süüdimõistmises ja karistamises, mis saab juhtuda siis, kui riigivõimule saavad isiku vaated teatavaks või need omistatakse talle riigi poolt.
33.PPA on vaidlustatud otsuses leidnud, et ei kahtle kaebaja poliitilises meelsuses ega selles, et kaebaja on xmeelse võimu vastu ja on oma poliitilisi vaateid väljendanud suhtlemisel tööl ning sotsiaalmeedias (otsuse lk-d 8 ja 9, (nt dtl 81-82). Samuti ei ole vastustaja kahtluse alla seadnud, et kaebaja 26.03.2023 tehtud postituse tõttu blokeeriti äriühingu xxxxx koduleht X s seaduslikult X teabe registri xxxxxx§ 15.3 alusel, kuna kaebaja levitas äriühingu kodulehel väärinfot sõja kohta (dtl 83-84). Samuti ei eita PPA vaidlustatud otsuses (lk 9), et ametivõimud soovisid kaebaja endiselt abikaasalt saada infot kaebaja asukoha kohta (dtl 78, 80). Vaatamata eelnevale leidis PPA õigusvastaselt, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset. Kohus ei pea PPA hinnangut, et X võimuorganid ei teadnud kaebaja abieluliste suhete staatust, asjakohaseks. Kohus peab võimalikuks, et olukorras, kus soovitakse leida inimest, kasutatakse kõiki kontakte vajalike inimeste leidmiseks. Seega ei ole inimeste abieluliste suhete staatus vajalik.
34.Kaebaja selgitas kohtuistungil ning 16.09.2022 PPA-le, et teeb erinevatesse sotsiaalvõrgustikesse regulaarselt sõjavastaseid postitusi. Kaebajat jälgivad internetis üle 100 000 inimese (dtl 93). Kaebaja on postitusi teinud järgmistele lehekülgedele: blogi xxxxxxx/; Facebook leht xxxxxxx; x Instagram-i konto xxxxxx/; x Instagram-i kontoxxxxxxx/; Youtube kanalxxxxxxx. PPA on teinud 03.01.2023 vaatlused üksnes kaebaja sotsiaalmeedia kontodel Instagram ja Facebook. PPA leidis vaatluse käigus, et kaebaja on Facebooki viimased kolm postitust teinud 28.09.2022; 30.07.2022 ning 21.07.2022. Facebookis on teinud alates 25.02.2022 kaheksa postitust Ys aset leidva sõja kohta ja näidanud üles Y toetust. Enne 25.02.2022 ei ole tehtud ühtegi poliitilist postitust. Instagramis on teinud alates 29.03.2022 neli postitust Ys aset leidva sõja kohta ja näidanud üles Y toetust. Enne 29.03.2022 ei ole tehtud ühtegi poliitilist postitust (dtl 100). PPA ei ole vaidlustatud otsuses ega kohtuistungil selgitanud, miks ei kontrollitud kõiki kaebaja nimetatud internetilehekülgi, kuhu kaebaja postitusi tegi. Vastustaja tõi kohtuistungil välja, et Xl oli blokeeritud tuhandeid lehekülgi internetis. Samas PPA ei eitanud, et kaebaja kohta on võimuorganitele juba kaebusi esitatud.
35.Vastustaja üksnes eeldab, et kaebaja suhtes ei ole kriminaalmenetlust algatatud ning mh kaebaja juures teostatud läbiotsimist. Samas möönis vastustaja kohtuistungil, et ei saa nõuda vastavate tõendite esitamist. Ka kohtupraktikas on leitud, et pagulase staatuse omamiseks ei pea isik olema kriminaalmenetluses kahtlustav või sellise staatuse omandamine selgelt ettenähtav. Direktiivi 2011/95/EL art 9 järgi võib tagakius esineda mitte üksnes juhul, kui rikutakse raskelt isiku olulisi, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 15 lõikes 2 loetletud põhiõigusi, vaid ka juhul, kui päritoluriigi käitumine on kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samasugusel viisil nagu eelnimetatud põhiõiguste rasked rikkumised. Artikli 9 lg 2 punktide b ja c järgi võib tagakius eksisteerida ka õigus-, haldus-, politsei- ja/või kohtumeetmete kujul, mis on olemuselt diskrimineerivad või mida rakendatakse diskrimineerival viisil, ning süüdimõistmise ja karistamise kujul, mis on ebaproportsionaalne või diskrimineeriv. Pagulase staatuse omandamise eelduseks ei ole põhjendatud kartus, et taotleja mõistetakse kriminaalkorras süüdi. Tagakius võib seisneda ka sellega järjepidevas ähvardamises, kriminaalmenetluse alustamises ja selle käigus isiku õiguste pikemaajalises raskes rikkumises (Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-19-2090, p 14).
36.Kohus nõustub kaebajaga, et PPA on asunud vääralt järeldusele, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist kaitset, kuna sai probleemideta ületada X piiri. Tulenevalt VRKS § 19 lg- st 4 võib tagakiusamise ja tõsise ohu kartus põhineda nendel sündmustel, mis on leidnud taotleja päritoluriigis aset pärast taotleja sealt lahkumist. Vaidlust ei ole, et kaebaja lahkus Xlt 15.11.2021, kuid kaebaja äriühingu lehekülg kuulutati ekstremistlikuks 28.06.2022.
37.PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud, et sõjaväe kohta väärinformatsiooni levitamise eest saab määrata 1,5 miljonit rubla trahvi, aastase ühiskondliku töö, 3 aastat sunnitööd või vangistust. Kui väärinfot levitatakse kasutades ära enda ametipositsiooni, tehakse seda grupis, kasutatakse võltsitud tõendeid, soovitakse raha teenida või ollakse motiveeritud vihast, siis võib karistada trahviga 5 miljonit rubla, määrata karistuseks sunnitöö 5 aastat või vanglakaristuse 10 aastat. Lisaks väärinfo seadustele on ka seadus, mis keelab x sõjaväe diskrediteerimise, millisel juhul karistatakse esmalt trahviga ning hiljem kriminaalkorras (otsuse lk 5). Kohus ei nõustu PPA hinnanguga, et kaebaja isikuline profiil ega poliitiline tegevus ei ole selline, et seda pidada poliitaktivismiks. PPA on leidnud, et poliitilise meelsuse puhul on olulised riigivõimu vastased vaated ja eeldus, et need vaated on saanud ametivõimudele teatavaks, riigivõim isikut nende vaadete tõttu tagakiusab ning vaated on püsivad. Vastupidiselt vastustajale leiab kohus, et kaebaja puhul esinevad PPA eelnevalt kirjeldatud asjaolud. Kuivõrd PPA hindas üksnes kaebaja Facebooki ning Instagrami kontodel olevat infot ning ei arvestanud, et kaebajal on suure jälgijaskonnaga muud sotsiaalmeedia kanalid, ei ole PPA hinnanud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Arvestades, et kaebaja on olnud sotsiaalmeedias järjepidevalt aktiivne, tal on märkimisväärselt suur jälgijaskond (u 100 000 inimest) ning puudub vaidlus, et kaebajat otsivad taga võimuorganite töötajad, ei saa välistada kaebaja võimalikku karistamist Xle naasmisel.
38.Kaebaja tõi kaebuses välja ning selgitas eelnevalt ka PPA-le, et andis Y relvajõududele drooni ning postitas andmisest sotsiaalmeediasse vastava video (dtl 123, 126 ). Vastustaja ei eitanud vastuses kaebusele ega kohtuistungil, et kaebaja annetas drooni Yle, ega seda, et drooni üleandmine toimus demonstratiivselt. PPA ei ole ka andnud hinnangut asjaolule, et kaebaja on toetanud rahaliselt Y relvajõude. Lisaks lõpetas kaebaja ettevõtluses X kodanike teenindamise (dtl 85-86, 90). PPA ei ole hinnanud, kas nimetatud tegevus võib päädida kaebaja karistamisega kriminaalkorras.
39.PPA ei vaidlusta ka asjaolu, et kaebaja on saanud ähvardusi ning teda solvatakse. Kaebaja saab ähvardusi nii X xxxxxxxx kui ka Telegramm platvormi kaudu ehk on olemas kasutajad ja tegemist on sotsiaalmeedia lehekülgedega (dtl 121-126). Samuti on kaebaja esitanud asja juurde tõendid, et kaebaja kohta on esitatud teade Siseministeeriumile kaebaja postituste kohta, mis liigitub ekstremismi alla (dtl 16). PPA ei ole vaidlustatud otsuses kaebajale tehtud ähvardusi kajastanud ega analüüsinud.
40.Kaebaja puhul tuleb arvestada tema poliitilisi vaateid ja nende väljendusi (postitused, rahaline ning aineline toetus Y sõjaväele), mis kogumis on muutnud kaebaja profiili X ametivõimude jaoks nn tülikaks elemendiks, kelle tegevusse tuleb sekkuda, et see ei muutuks eeskujuks ja innustuseks teistele isikutele. Seega on PPA eksinud väites, et kaebaja ei ole X ametivõimude huviorbiidis. Kohtu hinnangul on kaebaja subjektiivne tagakiusukartus objektiivsete asjaoludega põhjendatud ja kaebaja on seda ka haldusmenetluses PPA-le piisavalt usaldusväärselt näidanud.
41.Eeltoodud põhjustel tühistab kohus PPA otsuse, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja on õigusvastane (HKMS § 5 lg 1 p 1). Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ning sissesõidukeeld 3aastaks on õigusvastane rahvusvahelisest kaitsest keelduva otsuse õigusvastasuse tõttu ja tuleb koos sellega tühistada. Kohus rahuldab kohustamisnõude selliselt, et kohustab PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.
42.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Riigiõigusabi tasu suuruse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.