3-23-962 Xi kaebus Tartu Vallavalitsuse 3. mai 2023. a vastuskirja nr 10Haldusasi 2/1019-2 tühistamiseks ning Tartu valla kohustamiseks tagada lastele munitsipaallasteaia koht soovitud lasteasutuses Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Tartu vald, esindaja Eve Kallas Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. septembril 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
X esitas 9. novembril 2022 ja 5. jaanuaril 2023 Tartu vallale taotlused enda kahele lapsele (5- ja 3-aastane) munitsipaallasteaias koha saamiseks, sest pere oli kolimas Tartu valda. Lasteaiakohti sooviti saada alates 1. augustist 2023 Raadi või Kõrveküla lasteaeda. X suhtles Tartu Vallavalitsusega telefoni ning e-kirja teel ning sai teada, et lasteaiakohti tema soovitud lasteaedades 1. augustist 2023 pakkuda ei ole. 2023. a märtsikuises kirjavahetuses pakuti Xile võimalust panna lapsed Laeva, Maarja Magdaleena või Tabivere lasteaeda. Samuti pakuti võimalust, et kui laps käib Tartu linna lasteaias, kompenseerib Tartu Vallavalitsus kohatasu vahe. 2023. a aprillikuises kirjavahetuses selgitas X Tartu Vallavalitsusele, et pakutud variandid ei sobi, sest need on ebamõistlikult kaugel ning ei jää pere liikumisteele (Tartu linna suunas),
3-23-962
samuti ei võimalda ühistranspordi graafik laste viimist lasteaeda ning seejärel tööle jõuda. Auto kasutamine igapäevaselt ei ole võimalik. X soovis, et lasteaiakoha taotluste osas tehtaks otsus.
2.Tartu Vallavalitsus selgitas 3. mai 2023. a vastuskirjas nr 10-2/1019-2 Xile, et Raadi lasteaed Ripsik ning Kõrveküla lasteaed Päikeseratas on komplekteeritud järjekorra alusel ja vabu kohti neis lasteaedades ei ole. Xile tehti kohapakkumised Lähte lasteaeda Kiisupere või MaarjaMagdaleena lasteaeda Muumimaja. Vastuskirja kohaselt on taotleja elukohast Vedult Raadile 14 km, Kõrvekülla 12 km, Maarja-Magdaleenasse 13 km ja Lähtele 9,5 km. Vald pidas pakkumist võrdseks Xi poolt soovituga, sest Lähte on kilometraažilt Xi kodule lähemal kui Kõrveküla lasteaed Päikeseratas või Raadi Lasteaed Kiisupere. Vald märkis kirjas, et Vedu piirkonna lasteaed ja kool on ajalooliselt olnud Lähtel. Piirkonna (kooli-)transport on kujundatud selliselt, et lapsed saavad Lähte Ühisgümnaasiumisse. Ka Xil oleks võimalik kasutada vajadusel ühistransporti, sest hommikul sõidab Vedult Lähtele tasuta liin ja tagasi tulekuks saab kasutada taksoteenust fikseeritud kilomeetri hinnaga. Nimelt on Tartu Vallavalitsus võtnud hinnapakkumised taksofirmadelt, et oleks võimalik tagada sotsiaalse abivajadusega isikute transport. Seda teenust saab võimaldada ka Xile.
3.X esitas 3. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib Tartu Vallavalitsuse 3. mai 2023. a vastuskirja nr 10-2/1019-2 tühistamist ning Tartu vallale kohustava ettekirjutuse tegemist võimaldada alates 1. augustist 2023 kaebaja kahele lapsele lasteaiakoht kas Kõrveküla lasteaias Päikeseratas või Raadi Lasteaias Ripsik. Kohus võttis 5. mai 2023. a määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja Tartu Vald esitas 26. mail 2023 kohtule kirjaliku vastuse kaebusele, paludes jätta selle rahuldamata. Kaebaja esitas seejärel 5. juunil 2023 kohtule vastuväited vastustaja vastusele.
4.Kohus määras 7. juuni 2023. a kohtumäärusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ning neile vastuväidete esitamiseks. Vastustaja esitas täiendavad seisukohad 12. juulil 2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja märgib kaebuses ja täiendavas seisukohas järgmist.
5.1.Kaebaja soovib alates 1. augustist 2023 panna oma kaks last Kõrveküla või Raadi lasteaeda ning seda põhjusel, et nendes lasteaedades on võimalik käia ühistranspordiga. Vald pakkus
30.märtsil 2023 kaebajale kohti Maarja Magdaleena, Tabivere või Laeva lasteaeda, kuid need lasteaiad asuvad ebamõistlikus piirkonnas, kuhu ei ole võimalik ühistranspordiga lapsi viia ja tagasi tuua. Tartu Vallavalitsus eeldab, et kaebajal ja tema abikaasal on olemas isiklik sõiduauto ning hetkel on see veel tõesti nii, kuid sügisel peab sõiduauto maha müüma, sest kulud on suurenenud ja liisingut ning kindlustust ei ole võimalik enam maksta.
5.2.Vallaga peetud kirjavahetuse, mille käigus kaebaja selgitas vallale teiste lasteaedade sobimatust, järgselt edastati kaebajale 3. mail 2023 vallavanema vastus, milles kaebajale pakuti kohti Lähte lasteaeda, mille kohta ta on juba mitmeid kordi vallale teada andnud, et see lasteaed ei sobi ühistranspordi puudumise tõttu. Valla poolt viidatud ühistransport ja taksoteenus ei ole lahendus, sest buss jõuab Vedult Lähtele kell 7.57 ja tööpäevad algavad kell 8. Ka juhul, kui tööpäev algaks kell 9, oleks tööle jõudmine õigeks ajaks kaheldav, sest töökohad asuvad Tartus ja vahel ka Vedul. Kuna tööpäevad lõpevad kl 17, ei ole võimalik jõuda lastele järele kella 17.20-ks, mil buss Lähtelt väljub. Lähtelt Vedule sõidavad bussid tööpäeva lõpus minimaalselt 1 tund ja 2 minutit. Kaebaja töökoht asub Tartu kesklinnas ning Raadilt või Kõrvekülast jõuaks 2(8)
3-23-962
ta hommikul kesklinna kl 8.15-ks. Laste lasteaiast äratoomist saaks ühildada töölkäimisega. Kaebaja abikaasa käib tööl üle Eesti ja viibib tihti kodust eemal, mistõttu peab just kaebaja lapsed lasteaeda viima.
5.3.Kaebaja suhtles vallaga juba 2022. a sügisel, andes teada, kui suur vajadus on perel saada lasteaiakohad Raadile või Kõrvekülla. Kui vald oleks kahe kuu jooksul teada andnud, et lapsed soovitud lasteaeda kohta ei saa, oleks pere mõelnud, kas nad rajavad oma kodu Tartu valda. Majaehitusega alustati sügisel ja 2023. a kevadeks oli juba nii palju tehtud, et rahaliselt küljest ei ole enam võimalik ümber mõelda. Samuti ei ole enam võimalik kuhugi mujale kodu soetada. Vald pakkus, et pere vaataks lasteaeda Tartu linna, aga sellisel juhul peaksid lapsed jätkama seal oma lasteaiateed kuni koolini. Samas läheb ka kolmas laps 2024. a sügisel lasteaeda ja siis hakkaksid lapsed käima erinevates lasteaedades.
5.4.Lapsed käivad hetkel veel Tõrvandi lasteaias, kuid see jääb väga kaugeks. Vald ei olnud nõus hüvitama sõidukulusid Tõrvandi lasteaeda seni kuni valla lasteaias on kohti pakkuda. Pere oleks olnud nõus ka sellega, kui vald oleks kinnitanud lastele lasteaiakohad äärmisel juhul 2024. aasta augustist ja kompenseerinud sõidukulu Tõrvandisse. Lapsed oleksid jätkanud aasta samas lasteaias ja alustanud järgmisel aastal uues kohas. Valla haridusspetsialisti hinnangul ei ole aga lastele soovitud lasteaias kohti ka järgmisel aastal. Vald pakub kohti Lähtele, kuhu ei ole võimalik kõiki kolme last tulevikus viia. Kuigi kaebaja lisas Lähte lasteaia kolmanda eelistatud lasteaiana ARNO-sse, siis vaadetes bussigraafikuid, võttis kaebaja selle eelistuse mõned päevad hiljem maha.
5.5.Kaebaja leiab, et tema pere õigusi on tugevalt rikutud. Kaebaja on vallale korduvalt selgitanud, millised on pere jaoks eelistatud lasteaiad. Samuti on peres kasvamas kolmas laps, kes on järgmise aasta sügisel lasteaiaealine ning on Raadi ja Kõrveküla lasteaia järjekorras. Vald ei võta arvesse laste heaolu, vanemate tööl käimise võimalusi ning ühistranspordi võimalusi lasteaeda ja tagasi. Kui lapsed ei saa kohta soovitud lasteaedades, tähendab see lastele tuleviku osas suurt ebaselgust ja muret ning lisaks suurt ohtu kaebaja töökohale ja tööle naasmisele.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja märgib järgnevat.
6.1.Tartu vallas reguleerib lasteaiakohtade jaotust Tartu Vallavalitsuse 18. aprilli 2019. a määrus nr 4 „Tartu valla koolieelsetesse munitsipaallasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (määrus nr 4). Lasteaiakohtade taotluste esitamine ja taotluste menetlemine toimub Tartu valla haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO ning taotlustest moodustub vastavalt nende esitamise ajale järjekord. Kuna lasteaedade tegevus toimub õppeaasta põhiselt (01.09 kuni 31.08), jagatakse ARNO kaudu lasteaiakohti kahe menetluskorra alusel: masskomplekteerimine ja jooksev komplekteerimine.
6.2.Kaebaja lastel jäid kohad soovitud lasteaedadesse saamata, sest kui järjekord jõudis nendeni, olid kohad juba komplekteeritud. Kaebaja põhjendused saada kohad Tartu-lähedastesse lasteaedadesse on igati mõistetavad. Vastustaja saab aru, et kaebaja hinnangul on mugav tuua lapsed maaliinibussiga Vedult Kõrvekülla või Raadile ning sealt edasi Tartu linnaliinibussiga Tartusse või maaliinibussiga tagasi koju sõita. Samas võib möönda, et ka Vedult ei ole võimalik ühistranspordiga lapsi tuues jõuda Tartu linna kella 8.00-ks tööle. Vastustajal ei ole lasteaiakohtade jaotamisel võimalik kasutada kaalutlusõigust ning tuua kaebajat järjekorras ettepoole.
3(8)
3-23-962
6.3.Kaebaja esitas taotlused lasteaiakohtade saamiseks 9. novembril 2022 ja 5. jaanuaril 2023. Kui on teada, et taotlemise hetkel vabu lasteaiakohti ei ole ning ei ole ka selge, kas neid
1.augustiks piisaval arvul vabaneb, ei olnud 2023. a jaanuari või märtsi alguseks võimalik teha kohtade osas lõplikku otsust. Kaebaja kinnitab ka ise, et juba enne laste panekut lasteaia järjekorda sai ta ametnikult teada, et lasteaiakohta põhimõtteliselt pakkuda ei ole. Samuti on pooled hiljem omavahel korduvalt suhelnud. Valla 21. veebruari 2023. a e-kirjas selgitati kaebajale, et pole selge, kas sügisel on pakkuda kohta soovitud lasteaeda, sest Kõrvekülas ja Raadil on järjekord. Kaebajale pakuti 30. märtsil 2023 kohti Maarja-Magdaleena, Tabivere või Laeva lasteaeda. Nendega kaebaja ei nõustunud ning 31. märtsil 2023 lisas ta ARNO-s kolmandaks eelistuseks Lähte lasteaia. Paraku ei osutunud ka Lähte lasteaed kaebaja 5. aprilli 2023. a e-kirjast nähtuvalt sobivaks. Vallavanem on 6. aprillil 2023 kaebajale selgitanud rühmade komplekteerimise mehhanismi ning kinnitatud, et maikuu alguses peaks olema asi lõplikult selge. Kaebajale on kinnitatud ka seda, et vald tagab eralasteaia või mõne teise omavalitsuse lasteaia kohamaksu ja Tartu valla lasteaia tasu vahe maksmise. Vallavalitsuse 3. mai 2023. a kirjas nr 10-2/1019-2 tehti kaebajale pakkumine lasteaiakohtadele Lähte lasteaias Kiisupere, mis on kaebaja elukohale kõige lähemal asuv lasteaed. Maapiirkonda kolides ongi tavapärane, et lasteaed ei pruugi asuda kohe kodu ligidal, vaid eemal asulas.
6.4.KELS § 15 lg 1 kohaselt kinnitab lasteasutuse teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse volikogu. Tartu Vallavolikogu ei ole teeninduspiirkondi kinnitanud, seega moodustab kogu vald ühe piirkonna ning lapsevanematel on võimalik taotleda lapse jaoks kohta ükskõik millisesse lasteaeda. Vallasiseste piirkondade kehtestamata jätmine on Tartu valla puhul mõistlik, sest valla ja Tartu linna vahel toimub tugev pendelränne. Nimetatud põhjusel on paljudele lapsevanematele mugav jätta lapsed just linna lähedal asuvatesse lasteaedadesse. Tartu vald on siin püüdnud maksimaalselt arvestada elanike huvide ja vajadustega. Nii uusarenduste kui ka valla muude piirkondade elanike tõttu on viimastel aastatel püütud lasteaiakohtade arvu suurendada just linna lähedal. Nii on Raadi alevis rajatud uus lasteaed Ripsik, mis tegutseb kahes majas (kokku 14 rühma) ning tegevust alustas 11-kohaline eralastehoid. Hoonestusõiguse leping on sõlmitud endise Raadi lennuvälja maale eralasteaia rajamiseks ning suurarenduste kavandamisel nähakse ette ka lasteaedade rajamine. Vastustaja on suurendanud laste arvu ka tegutsevates rühmades. Kuna valda tuleb arendada terviklikult, rajatakse lasteaiakohti juurde ka teistesse piirkondadesse, mitte ainult linnaga piirnevatele aladele. Paraku ei ole alati võimalik vanemale pakkuda kohta tema soovitud lasteasutuses ning vald teeb pakkumise teise asutusse. Ka selliste pakkumiste tegemisel arvestatakse lapse elukohaga. Praegusel juhul pakuti kohta kodule lähimas lasteasutuses.
6.5.Vastustaja on täitnud kaebaja ees KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse. Vastustaja hinnangul on Lähte lasteaia kohad samaväärsed Kõrveküla või Raadi lasteaiakohtadega. Vedult Lähtele on 9,5 km, mis on vähem kui Kõrvekülla või Raadile ja Vedu piirkonna lasteaed ja kool on ajalooliselt olnud Lähtel. Vastustaja hinnangul on laste transport Vedult Lähtele võimalik korraldada ka ilma isiklikku autot omamata. Loomulikult ei ole see samaväärne linnades olevate võimalustega, kuid peab arvestama sellega, et kaebaja elukoht on maal ning linnaeluga samasuguseid transporditingimusi luua ei ole võimalik. Piirkonna (kooli)transport on kujundatud selliselt, et lapsed saavad Lähte Ühisgümnaasiumisse. Ka kaebajal on võimalik viia lapsed tasuta ühistranspordiga Lähtele ning tagasisõiduks saab vald võimaldada sotsiaaltranspordina taksoteenust fikseeritud kilomeetri hinnaga. Ka õiguskantsler on märkinud1, et seadus ei anna perele õigust saada tingimata koht enda soovitud lasteaias, näiteks sellises, mis jääb elukohale kõige lähemale. Omavalitsusel tuleb tagada koht teeninduspiirkonna lasteaias, mis tähendab, et kohta tuleb pakkuda mõnes omavalitsuse
territooriumil asuvas lasteaias. Siiski peab omavalitsus silmas pidama, et lasteaiateenus oleks perele kättesaadav. Vastustaja hinnangul on Vedul elava pere jaoks Lähtel asuvad lasteaiakohad piisavalt hästi kättesaadavad ning mõistlikult oma toimetamisi planeerides on võimalik ka olemasolevate transpordivõimalustega saada lapsed Lähtele lasteaeda ja tagasi.
6.6.Kui kaebaja kolmas laps peaks saama Raadile laste hoiurühma, siis peale lasteaiaealiseks saamist on tal võimalik automaatselt saada koht Raadi või Kõrveküla lasteaeda. Paraku saavad vanemad lapsed lasteaiakoha Raadile või Kõrvekülla vaid siis, kui seal on vabu kohti. Vastustajal ei ole õigust lasteaiast välja arvata teiste perede lapsi selleks, et saada kohad lastele, kelle õde või vend juba käib selles lasteaias.
6.7.Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebajale ei olnud juba Tartu valda elama asudes teada, et lasteaiakohtadest on nappus. Üldiselt teada oleva asjaoluna on käsitletav see, et kiire arengusurvega omavalitsustes on lasteaiakohtadest puudus. Tartu vald ei ole enne ega ka pärast pere Tartu valda elama asumist lubanud, et lasteaiakohad Kõrveküla või Raadi lasteaias on olemas. Vald on 15. novembri 2022. a e-kirjas kaebajale selgitanud, et Tartu vallas on lastehoiukohtade puudus ning seda eriti Raadi piirkonnas. Seega on alusetu süüdistada valda selles, et kaebajale ei antud teada, milline on reaalne olukord lasteaiakohtadega vallas. Vastustaja leiab, et Tartu vald on teinud kõik endast oleneva selleks, et tagada vallas elavatele peredele lasteaiakohad.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja leiab, et vastustaja on tema kahele lapsele Raadi või Kõrveküla lasteaedades alates
1.augustist 2023 lasteaiakohtade mittevõimaldamisel toiminud õigusvastaselt. Kaebaja soovib, et kohus teeks Tartu vallale ettekirjutuse, millega kohustaks valda tagama kaebaja lastele munitsipaallasteaia kohad Raadi või Kõrveküla lasteaias.
8.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Vaidlus puudub selles, et kaebaja mõlemad lapsed on eelnimetatud vanusevahemikus ning Tartu vallas elukoha nõue vähemalt ühe vanema ja laste puhul on samuti täidetud. Mis puudutab lasteasutuse teeninduspiirkonda, siis nähtub vastustaja 26. mai 2023. a vastusest kaebusele, et Tartu Vallavolikogu ei ole lasteasutuste teeninduspiirkondi kinnitanud. KELS § 15 lg 1 ei välista võimalust, et teeninduspiirkond võib hõlmata kogu omavalitsusüksuse territooriumi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-21-336, p 16 ja Riigikogu XII koosseisu 641 SE seletuskiri, lk 5). Seega moodustab kogu Tartu vald ühe teeninduspiirkonna ja vanematele on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti (KELS § 15 lg 2).
9.Vaidlustatud Tartu Vallavalitsuse 3. mai 2023. a vastuskirjas nr 10-2/1019-2 selgitati kaebajale, et tema eelistatud Raadi lasteaed Ripsik ning Kõrveküla lasteaed Päikeseratas on komplekteeritud järjekorra alusel ning kaebaja lapsed sinna kohta ei saa, sest vabu kohti seal hetkel ei ole. Kaebajale tehti pakkumine lasteaiakohtadele Lähte lasteaias Kiisupere (või ka Maarja-Magdaleena lasteaias Muumimaja). Vastuses märgiti, et kilometraažilt on tegemist võrdsete pakkumistega, arvestades kaebaja soovitud lasteaedasid, ning Lähte on kaebaja kodule kilometraažilt ka lähemal kui Kõrveküla või Raadi lasteaiad. Kirjas toodi välja, et Vedu piirkonna lasteaed ja kool on ajalooliselt olnud Lähtel ning piirkonna (kooli-)transport on kujundatud ka selliselt, et lapsed saavad Lähte Ühisgümnaasiumisse. Kaebajale pakuti 5(8)
3-23-962
võimalust kasutada hommikuti tasuta transporti Vedult Lähtele jõudmiseks ning tagasi tulekuks oleks võimalik kasutada taksoteenust fikseeritud kilomeetri hinnaga, sest Tartu Vallavalitsus on võtnud hinnapakkumised taksofirmadelt, mida saaks pakkuda ka kaebajale.
10.Kohus märgib, et käesoleval juhul ei seisne vaidlus seega selles, et vastustaja ei oleks üldse kaebaja lastele valla munitsipaallasteaias kohti pakkunud. Vaidlus seisneb selles, kas vanemal on õigus nõuda lasteaiakohti konkreetses lasteaias ning kas vastustaja pakutud lasteaed Lähtel on kaebajale mõistlikul viisil kättesaadav, võimaldades pere- ja tööelu ühildamist. KELS § 15 lg 4 sätestab, et laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Riigikohus on selgitanud, et lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra all tuleb mõista menetlust ehk seda, kuidas toimub pöördumine lasteaiakoha saamiseks, kuidas pöördumisi menetletakse jm tehnilisi küsimusi, mis puudutavad lasteaiakoha eraldamist või lasteaiast väljaarvamist (vt Riigikohtu 19. märtsi 2014. a otsus nr 34-1- 66-13, p 32). Tartu Vallavalitsuse määruse nr 4 §-st 6 ja § 7 lg-st 1 tuleneb, et lapsele lasteasutuses koha taotlemiseks esitab lapsevanem või lapse muu seaduslik esindaja taotluse e-keskkonnas ARNO. Taotlused reastatakse koha kasutamise alustamise õppeaasta põhiselt, arvestades taotluse esitamise aega, lapse vanust 30. septembri seisuga ning määruses sätestatud juhtudel õe-venna lasteasutust (määruse nr 4 § 9). Kui lapsele ei ole võimalik pakkuda sobivas vanuses vaba kohta eelistatud lasteasutuses, pakutakse vaba kohta eelistatud lasteasutuse lähedases lasteasutuses või lapse elukohale lähimas vaba kohta omavas lasteasutuses (määruse nr 4 § 11 lg 4).
11.Kaebaja esitas taotlused kahele lapsele lasteaiakoha saamiseks vastavalt 9. novembril 2022 ja 5. jaanuaril 2023 ning soovis lasteaiakohti Raadi või Kõrveküla lasteaedades alates
1.augustist 2023. Kaebaja taotluse esitamise ajaks ei olnud uueks õppeaastaks kohtade täitmist veel alustatud ning pärast kahes etapis kohtade täitmist (vt määruse nr 4 § 11) selgus lõplikult, et kaebaja lastele ei ole Raadi ja Kõrveküla lasteaedades kohti pakkuda, sest rühmad on järjekorra alusel komplekteeritud. Kohus märgib, et lapsevanem saab küll lasteaiakohta taotledes panna kirja oma eelistused lasteaedade suhtes (vt määruse nr 4 § 6 p 4), kuid eelnev ei anna lapsevanemale subjektiivset õigust nõuda lasteaiakohta konkreetses eelistatud lasteasutuses. Kohus ei kahtle vastustaja väites, et kaebaja eelistatud lasteaedades koha saamiseks on järjekord ning kaebajale ei olnud võimalik Raadi ja Kõrvaküla lasteaias kohti alates 1. augustist 2023 pakkuda. Kohus märgib, et vallal tuleb arvestada lapsevanema soovidega ja leida lasteaiakohta puudutavates küsimustes parim lahendus, kuid vald ei saa juba lasteaiakohta kasutavat last kaebaja lastele koha võimaldamiseks lasteaiast n-ö „välja tõsta“ ega pakkuda kaebaja lastele lasteaiakohti eelistatud lasteaias järjekorraväliselt. Eeltoodu riivaks intensiivselt kolmandate isikute (juba lasteaiakohta kasutava või kaebaja lastest lasteaiakoha järjekorras eespool oleva lapse ja tema vanemate) õigusi. Kohtu hinnangul nähtub vastustaja seisukohtadest, et vastustaja tegeleb pidevalt ka sellega, et tekitada linnalähedasse piirkonda lasteaiakohti juurde. Seega ei ole vastustaja olnud lasteaiakohtade tagamise kohustuse täitmisel tegevusetu ning on õiguspärane, kui lapsevanema eelistatud lasteaia täituvuse korral toimib vald määruse nr 4 § 11 lg 4 kohaselt ning pakub lapsevanemale vaba kohta eelistatud lasteasutuse lähedases lasteasutuses või lapse elukohale lähimas vaba kohta omavas lasteasutuses.
12.KELS § 10 lg 1 ei sätesta pelgalt kohustust pakkuda lapsele kohta (teeninduspiirkonna) lasteasutuses, vaid kohustab valla- või linnavalitsust looma võimaluse käia 6(8)
3-23-962
(teeninduspiirkonna) lasteasutuses. Lasteaias käimise võimaluse loomine ei piirdu üksnes (teeninduspiirkonna) lasteasutuses koha tagamisega, vaid pakutav lasteaiateenus peab olema ka faktiliselt kättesaadav (st pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-21-336, p 15). Seega peab lasteaiakoha kasutamine olema perele mõistlikul viisil kättesaadav ja küsimus taandub sellele, kas Lähtel pakutud lasteaiakohad on perele kättesaadavad.
13.Kaebaja eelistatud lasteaedades kohtade puudumise tõttu pakkus vastustaja kaebaja lastele kohti Lähte lasteaias, mis on kaebaja kodule kõige lähemal olev lasteaed (Vedult on Lähtele 9,5 km). Kaebaja viitab sellele, et tal on vaja marsruudil kodu-lasteaed-töökoht kasutada ühistransporti ning ta ei saa lapsi Lähte lasteaeda panna, sest ta ei jõua siis Tartu kesklinna õigeks ajaks tööle. Samuti on laste äratoomine lasteaiast raskendatud. Vastustaja on selgitanud, et hommikuti on võimalik Vedult Lähtele saada tasuta ühistranspordiga/koolibussiga ning õhtuti on võimalik kasutada sotsiaaltranspordina taksoteenust fikseeritud kilomeetri hinnaga. Seega saab kohtu hinnangul väita, et Vedult Lähtele lasteaeda ja sealt koju käimine on võimalik ka isiklikku sõiduvahendit omamata. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja on hetkel kolmanda lapsega kodune ning kaebusest jääb ebaselgeks, millal kaebaja plaanib tööle naasta ja mis kell tema tööpäevad algaksid. Samas saab www.peatus.ee veebilehel hetkel kehtivate maakonnaliinide bussigraafikute pinnalt teha järelduse, et bussiliiklus Lähte ja Tartu linna vahel toimib ka selliselt, et hommikuti on võimalik jõuda Tartu linna tööle ja õhtuti Lähtele tagasi. Näiteks väljub Lähtelt kell 8.00 liin nr 604, mis jõuab Tartusse kell 8.21 (Atlantise peatus) ja kell 8.11 liin nr 611, mis jõuab Tartusse kell 8.32 (Atlantise peatus). Tavapärase tööpäeva lõppemise paiku (s.o kl 17.00) väljuvad Tartu bussijaamast kell 16.30 (liin nr 612), kell 17.30 (liin nr 330) ja kell 17.35 (liin nr 605) bussid, mis jõuavad Lähtele vastavalt kell 16.58, kell 17.46 ja kell 18.03. Kohtu hinnangul on seega mõistlikult planeerides võimalik ka ühistransporti kasutades viia lapsi Lähte lasteaeda ja tuua neid sealt koju, olles vahepeal ise tööl Tartu linnas. Nagu eelnevalt viidatud, saab kaebaja Lähtelt koju sõitmiseks kasutada ka sotsiaaltranspordina taksoteenust. Kuigi kaebaja on viidanud sellele, et pere kolmas laps on järjekorras Raadi ja Kõrveküla lasteaedades ja pere ei soovi, et lapsed käiksid erinevates lasteaedades, ei takista miski kaebajal oma lasteaia eelistus muuta ning panna ka kolmas laps Lähte lasteaeda, kui seal on vastav koht olemas.
14.Kohus märgib, et kuigi kaebaja on rõhutanud vajadust liikuda ühistranspordiga, siis nähtub kaebaja seisukohtadest, et ta oleks nõustunud ka sellise võimalusega, et lapsed jätkavad kuni 2024. a sügiseni Tõrvandi lasteaias, kui vald kompenseerib sõidukulud. Järelikult möönab kaebaja, et laste lasteaeda viimine on võimalik ka isiklikku sõiduvahendit kasutades. Kohus märgib, et Lähte lasteaeda laste viimine isiklikku sõiduvahendit kasutades on oluliselt kiirem ja odavam, kui nende viimine Tõrvandi lasteaeda. Samuti on võimalik kombineerida omavahel isikliku sõiduvahendi kasutamist ja ühistransporti.
15.Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega, mis puudutavad asjaolu, et kuna vald ei andnud kaebajale taotluste esitamisest kahe kuu jooksul teada lasteaiakohtade mittesaamisest, siis mõjutas eelnev kaebaja pere otsuseid elukoha valikul. Kaebaja märgib, et kui ta oleks teadnud lasteaiakohtade mittesaamisest varem, oleksid nad abikaasaga kaalunud, kas nad soovivad oma kodu Tartu valda rajada või mitte. Kaebaja on 5. juuni 2023. a seisukohtades välja toonud, et Tartu valda maja ehitamist alustati 2022. a sügisel ja kevadeks oli juba nii palju ehitatud, et ei olnud enam võimalik elukoha osas ümber mõelda. Kohus märgib, et kaebaja esitas vallale taotlused lasteaiakohtade saamiseks
9.novembril 2022 ja 5. jaanuaril 2023. Lisaks on kaebaja kaebuses välja toonud, et enne laste järjekorda panekut võttis ta vallaga lasteaiakohtade teemal ühendust telefoni teel ning sai teada, 7(8)
3-23-962
et lasteaiakohta põhimõtteliselt pakkuda ei ole ja seda ka mitte järgmisel aastal. Asja materjalidest nähtub, et 15. novembri e-kirjas on Tartu valla haridusspetsialist kaebajale tunnistanud, et Tartu vallas on lastehoiukohtade puudus ning seda eriti Raadi piirkonnas. Seega oli kaebaja juba 2022. a novembrikuus teadlik sellest, et lasteaiakohtade saamine eelistatud lasteaedadesse on problemaatiline ning see tuleb välja ka vallaga järgnevalt peetud kirjavahetusest. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebaja 9. novembri 2022. a ja 5. jaanuari 2023. a taotluste osas kahe kuu jooksul otsuse mittetegemine oleks mõjutanud kaebaja pere otsust kolida Tartu valda.
16.Kohus leiab, et kaebaja ei saanud praegusel juhul eeldada, et ta saab kindlasti lasteaiakohad endale logistiliselt kõige sobivamas lasteaias. Kohtu hinnangul ei saa, arvestades ülaltoodud selgitusi, Lähte lasteaias pakutavaid lasteaiakohti. pidada Vedul elava pere jaoks mittekättesaadavaks.
17.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tartu Vallavalitsuse 3. mai 2023. a vastuskirja nr 10-2/1019-2 ei saa pidada õigusvastaseks ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna kohus ei ole tuvastanud vastustaja tegevuses õigusvastasust, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6). Seega jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule menetluskulu dokumente. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
19.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).