X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 21.06.2023. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 21.06.2023. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamise staadiumis.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
X esitas 13.04.2022 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, mille kohaselt on vangla erinevate tegevuste/otsustustega rikkunud kaebaja õigusi ning põhjustanud talle mittevaralist kahju 15 000 eurot. Kaebaja tõi taotluses välja 52 erinevat vanglale etteheidetavat tegevust/otsustust, mis seonduvad helistamiste, väljaviimiste ja kokkusaamiste mittevõimaldamisega ning kambrite lukustamistega ajal, mil need oleksid pidanud päevakorra kohaselt lahti olema.
2.Viru Vangla andis 21.06.2022. a kirjaga nr 6-16/122-2 kaebajale 10-päevase tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna vangla hinnangul esinesid taotluses puudused, mis takistasid selle lahendamist.
3.Viru Vangla tagastas 06.07.2022. a otsusega nr 6-16/122-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinenud puudusi.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 29.06.2022 X kaebus Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt tekitas Viru Vangla kaebajale õigusvastaselt moraalset kahju. Kaebaja taotles vanglalt kahjuhüvitise summas 15 000 väljamõistmist seoses mitmete vangla tegevustega (helistamiste, kokkusaamiste, väljaviimiste mittevõimaldamised, kambrite lukustamised, meditsiinilise kontrolli mitteteostamine, pöördumistele mittevastamised, ebaõigete ning kaebaja mainet kahjustavate andmetega iseloomustuse esitamine presidendile jne). Kaebaja viitas seejuures 13.04.2022. a kahju hüvitamise taotlusele, märkides, et vangla ei ole kaebuse esitamise hetkeks taotlust lahendanud. Kaebuses esitas kaebaja ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
Tartu Halduskohtusse saabus 05.06.2023 kaebaja taotlus kohtumenetluse kiirendamiseks.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 21.06.2023. a määrusega kaebaja taotluse menetluse kiirendamiseks (resolutsiooni p 1), tagastas esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2) ja jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Halduskohtu määruse põhjendused olid järgmised.
6.1.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja nõuab kaebuses Viru Vangla erinevate tegevustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, osutades seejuures 13.04.2022. a kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/122-1. Kaebaja viitas vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses samadele asjaoludele, kui kohtule esitatud kaebuses. VangS § 11 lg 8 näeb vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Praegusel juhul ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning seetõttu tuleb kaebus tagastada.
6.2.Kaebaja viitas kaebuses tema poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele nr 6-16/122-1 ning märkis, et vangla ei lahendanud taotlust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu on kaebus lubatav. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. RVastS § 18 lg 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Viru Vangla asus kohtueelses menetluses seisukohale, et kahju hüvitamise taotlus on puudustega ning määras 21.06.2022. a kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei hakanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg kulgema alates 13.04.2022, mistõttu ei saa ka asuda seisukohale, et vastustaja oli õigusvastases viivituses 13.04.2022. a taotluse lahendamisega. RVastS § 18 lg-st 1 tulenev kahekuuline tähtaeg hakkas vangla jaoks kulgema alates nõuetekohase taotluse saamisest. Viru Vangla tagastas 06.07.2022. a otsusega nr 6-16/122-3 kaebaja kahjunõude HMS § 15 lg 3 teise lause (otsuses ilmselgelt ekslikult viidatud lõikele 2) alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahju hüvitamise taotluse puudusi. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus vangla jättis kahju hüvitamise taotluse selleks ettenähtud tähtaja jooksul sisuliselt lahendamata.
6.3.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (RKHK 08.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus asus seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses, taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (RKHK 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Viru Vangla asus kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/122-1 menetlemisel seisukohale, et kaebaja ei ole kahjunõuet piisavalt põhjendanud. Kohus leiab, et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine oli põhjendatud. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 6-16/122-1 ei olnud esitatud kujul sisuliselt menetletav. Kohtule nähtub
kaebaja kahju hüvitamise taotlusest, et kaebaja ei olnud sisustanud ega tõendanud kahjunõude peamisi eeldusi, sh kahju tekkimist, olemust ja suurust ning võimaliku kahju põhjuslikku seost väidetava rikkumisega, st RVastS § 7 lõike 1 ja § 9 lõike 1 eelduste täidetust. Kuivõrd kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinenud puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis on Viru Vangla õiguspäraselt kaebaja kahjunõude tagastanud HMS § 15 lg 3 teise lause alusel.
6.4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
X sai halduskohtu 21.06.2023. a määruse kätte 26.06.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 10.07.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 21.06.2023. a määruse peale. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab kaebaja määruse resolutsiooni p 2 ja 3. Määruskaebuse esitaja leiab, et esitatud määruskaebus tuleks rahuldada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule tagasi. Halduskohus rikkus vaidlustatud määruse tegemisel menetlusnorme ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme.
8.1.Kaebaja esitatud 13.04.2022. a kahju hüvitamise taotluses ei esinenud väidetud puudusi. Vanglale esitatud taotluses on selgelt välja toodud vangla tegevus, mis kahju tekitas, samuti see, milles kahju väljendus ja milliseid õigushüvesid kaebaja arvates kahjustati ning milles seisnes mittevaraline kahju. Samuti tõi kaebaja välja selle, milliseid sätteid vastustaja õigusvastaselt rikkus. Seega asus halduskohus alusetult seisukohale, et vangla tagastas õiguspäraselt 13.04.2022. a taotluse ja kaebaja pole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
8.2.Samuti on halduskohtu seisukoht vastuolus kehtiva kohtupraktikaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus võtab menetlusse X määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.06.2023. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale, millega tagastati määruskaebuse esitaja hüvitamiskaebus ja jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.06.2023. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale esitatud määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu kõnealuse määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 tühistada ning saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamise staadiumis. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas eksinud HKMS § 121 lg 1 p 4, RVastS § 18 ja VangS § 11 lg 8 kohaldamisel.
11.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et X esitas vanglale 13.04.2022 mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 15 000 eurot seoses vangla erinevate tegevuste/otsustustega. Kahjunõudele tehtud märke kohaselt registreeriti eelnimetatud hüvitamistaotlus vanglas samal päeval. RVastS § 18 lg 1 järgi peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Seega oleks Viru Vangla pidanud kaebaja hüvitamistaotluse lahendama hiljemalt 13.06.2022, kuid vastustaja seda ei teinud. Seadusega haldusorganile antud kahekuise taotluse
lahendamise tähtaja jooksul ei teinud Viru Vangla kindlaks ka seda, kas X esitatud 13.04.2022. a taotlus on puudustega (ehk ei ole nõuetekohane) ega andnud taotlejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Alles 21.06.2022. a kirjas, ehk pärast RVastS § 18 lg-s 1 toodud taotluse lahendamise tähtaja möödumist leidis vastustaja, et nende hinnangul ei vasta taotlus nõuetele ja Xl tuleks kõrvaldada selles esinevad puudused. RVastS § 18 lg 2 kohaselt juhul, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
12.Kuna Viru Vangla ei lahendanud kaebaja 13.04.2022. a hüvitamistaotlust kahe kuu jooksul, siis oli RVastS § 18 lg-st 2 ja kehtivast kohtupraktikast tulenevalt (RKHK 08.10.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-41-08, p 9-10; 11.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p-d 10 ja 12) kaebajal kohustus juhul, kui ta kahju hüvitamist siiski saada soovib, pöörduda samasisulise hüvitamiskaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul alates sellest hetkest, kui haldusorgan jättis taotluse tähtaegselt lahendamata ning taotluse esitaja ei pidanud jääma ootama, kas ja millal Viru Vangla tema hüvitamistaotluse sisuliselt lahendab või rahuldamata jätab. X seda ka õigesti ja tähtaegselt tegi, esitades kaebusest nähtuvalt 20.06.2022 koostatud samasisulise hüvitamiskaebuse halduskohtule 26.06.2022 (vangla märge ümbrikul). Kaebaja märkis esitatud hüvitamiskaebuses igati põhjendatult, et kaebus on lubatav ja tähtaegne, kuna vangla ei lahendanud tema 13.04.2022. a hüvitamistaotlust kahe kuu jooksul.
13.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et olukorras, kus vangla määras alles 21.06.2022. a kirjaga kaebajale tähtaja 13.04.2022 esitatud hüvitamistaotluses väidetavate puuduste kõrvaldamiseks, ei hakanud RVastS § 18 lg-s 2 toodud kahekuuline taotluse lahendamise tähtaeg 13.04.2022 kulgema, kuna tegemist oli vangla seisukohalt mittenõuetekohase taotlusega ja eelnimetatud kahekuine tähtaeg oleks hakanud vangla jaoks kulgema alles sellest hetkest, kui X oleks vanglale pärast 21.06.2022. a kirja saamist esitanud uue, nõuetekohase kahju hüvitamise taotluse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata tõsiasja, et Viru Vangla ei olnud X 13.04.2022. a hüvitamistaotlust seadusest tuleneva tähtaja jooksul (hiljemalt 13.06.2022) lahendanud. Seega oli vastustaja kõnealuse taotluse lahendamisega juba õigusvastases viivituses ja asjaolu, et Viru Vangla leidis alles pärast taotluse lahendamise tähtaja möödumist, et nende hinnangul on 13.04.2022. a hüvitamistaotlus puudustega, seda ei muuda. Samuti ei muuda fakti, et Viru Vangla jättis X 13.04.2022. a hüvitamistaotluse seadusest tuleneva kahekuise tähtaja jooksul lahendamata see, et vangla tegi 06.07.2022 otsuse esitatud kahjunõude tagastamise kohta. Kuna hüvitamiskaebusega halduskohtu poole pöördumise õigus oli Xl tekkinud juba siis, kui oli selge, et vangla jättis tema hüvitamistaotluse kahe kuu jooksul lahendamata, siis ei saanud see uuesti tekkida lähtudes asjaolust, et 06.07.2022 vangla X kahjunõude tagastas. Ringkonnakohtu hinnangul viitab sellise seisukoha põhjendatusele vähemalt kaudselt ka eespool märgitud Riigikohtu määruse nr 3-3-1-18-16 p-s 12 toodu, mille kohaselt hakkab 30-päevane kaebetähtaeg kulgema ajahetkest, kui vastustaja jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata ning õigeks ei saa pidada tõlgendust, et sellises olukorras hakkaks kohtusse pöördumise tähtaeg uuesti kulgema ajast, mil vastustaja tegi kaebaja taotluse kohta keelduva otsuse. Seadusandja tahtega ei ole kooskõlas ühes ja samas nõudes kahe erineva kaebetähtaja kulgema hakkamine, leidis halduskolleegium.
14.Kuna Viru Vangla jättis 13.04.2022 esitatud hüvitamistaotluse seadusest tuleneva kahekuise tähtaja jooksul lahendamata ning ei teinud sama tähtaja jooksul kindlaks ka seda, kas esitatud
taotlus on puudustega või mitte, siis tekkis Xl pärast 13.06.2022 õigus pöörduda 30 päeva jooksul hüvitamiskaebusega halduskohtusse RVastS § 18 lg 2 ja VangS § 11 lg 8 alusel tulenevalt just sellest, et ta oli esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla oli selle tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Arvestades seda, et Viru Vangla jättis X hüvitamistaotluse tähtaegselt läbi vaatamata, oli Xl 26.06.2022. a hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning halduskohtul puudus seadusest tulenev alus ja ka vajadus asuda nimetatud hüvitamiskaebusega seoses hindama seda, kas vangla tagastas 06.07.2022 esitatud kahjunõude põhjendatult või mitte, s.o kas 13.04.2022. a taotluses esinesid vangla väidetud puudused ja kas need puudused takistasid taotluse sisulist lahendamist või ei. Sellele, et juhul, kui kohtueelses menetluses on taotlus jäetud läbi vaatamata või viivitatakse läbivaatamisega õigusvastaselt, on isikul õigus esitada kohtule hüvitamiskaebus ja HKMS § 121 lg 1 p 4 ei kohaldata, juhitakse tähelepanu ka HKMS-i kommentaarides (HKMS. Kommenteeritud väljaanne, koostanud K. Merusk ja I. Pilving, kirjastus Juura, 2013. a, lk 434). Nimetatud põhjusel ei hinda ringkonnakohus sisuliselt ka halduskohtu vaidlustatud määruses toodud seisukohti selle kohta, et hüvitamistaotluses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine oli põhjendatud ja et esitatud kujul ei olnud taotlus menetletav.
15.Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu 21.06.2023. a määruse osas, millega X kaebus käesolevas asjas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastati ning ka osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus tema riigilõivust vabastamiseks hüvitamiskaebuse esitamisel ja saadab asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.