Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel 31.07.2023, Tartu 3-23-1424 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X Esindaja riigi õigusabi korras v.adv. Keijo Lindeberg
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xle määruskaebuse lisana esitatud PPA 12.07.2023. a vastus.
2.Jätta rahuldamata taotlus PPA-lt X’i 10.07.2023. a vestluse protokolli väljanõudmiseks.
4.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määrus muutmata.
5.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
1.X peeti 25.06.2023 kl 04.59 kinni Setomaa vallas Tiklasõ külas, kuna ta ületas grupiviisiliselt ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.06.2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks, kuna esineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus. Taotluse põhjendused: Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ületas ta piiri teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani
Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid ta soovis liikuda Euroopasse ja seal rahvusvahelise kaitse taotluse esitada. Isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse vaid kinnipidamisest tulenevalt ja väljasaatmise vältimiseks. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Arvestades isiku ja temaga koos liikunud isikute ütlusi, võib järeldada, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Pigem saabus isik Eestisse, kuna soovis seda marsruuti kasutada võimalusena liikuda Saksamaale. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.
3.Tartu Halduskohus tegi 26.06.2023. a määruse, mille resolutsioonis otsustas PPA taotluse rahuldada ning anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 26.06.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. Seejärel tegi halduskohus täiendavalt kirjeldava ja põhjendava osaga määruse (allkirjastatud 27.06.2023). Määruse põhjendused: 1) Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta. Väljaselgitamist vajavateks asjaoludeks võivad olla Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Märkimisväärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. Tegemist ei ole olukorraga, kus isik oleks riiki sisenedes kohe ametivõimudega rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ühendust võtnud, vaid ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse tunde hiljem pärast kinnipidamist. Isiku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Isiku käitumist kogumis hinnates nõustus kohus PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. 2) Tõhusalt ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Tõeste asjaolude väljaselgitamiseks tuleb tagada isiku küsitlemise võimalus ja kättesaadavus. Isikul puudub koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ja ennast registreerimas käia. Sel põhjusel ei ole kohaldatav eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Dokumendi (passi) hoiule andmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isik on tunnistanud, et teadlikult ületas riigipiiri ebaseaduslikult. Isikul puuduvad Eestis mistahes sidemed või suhted. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks on proportsionaalne. Valitud abinõusid ei saa pidada ülemääraseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.Tartu Ringkonnakohtusse saabus 10.07.2023 puudutatud isiku riigi õigusabi taotlus. Ringkonnakohus rahuldas 10.07.2023. a määrusega puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse ja andis talle riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses.
5.Puudutatud isik esitas 13.07.2023 riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määrus ja teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest; nõuda PPA-lt välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse raames läbi viidud 10.07.2023. a vestluse protokoll; vaadata asi läbi kohtuistungil, kuhu kutsuda tõlk (isik mõistab inglise keelt). Määruskaebuse põhjendused:
1) Isikuga tehti 10.07.2023 intervjuu. Seega ei saa enam rääkida „märkimisväärsest ebaselgusest“. Kui ebaselguste märkimisväärsus esineb tänaseni, on see PPA vastutus ning isik ei tohi saada karistada selle eest, et PPA ei ole võimeline korraldama menetlustoiminguid efektiivselt ja operatiivselt. 2) Piiriületajaid oli kokku 11, kellest 2-3 tahtsid liikuda Saksamaale. Isik ei vastuta teiste valikute, otsuste ja tegude eest. Kohus ei teinud kaalutlusi isiku puhul individuaalselt. Isik soovis jõuda Euroopa Liidu liikmesriiki, kus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Selleks riigiks osutus Eesti. Vale on järeldus, nagu isikul oleks soov kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi või kasutada Eestit transiitriigina. Kohus ei tuvastanud, et väidetav põgenemisoht oleks piisavalt suur, et piirata isiku vabadust. Teoreetiline põgenemisoht ei tähenda, et esineb vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks. Puuduvad objektiivsed põhjused arvata, et isikul on põgenemissoov. 3) Isiku eesmärk oli lahkuda Venemaa Föderatsioonist ja põgeneda tagakiusu eest. Ei nõustu, et isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust koheselt. Liikumise tuvastamise ja isiku kinnipidamise vahele jääb väike ajavahemik, seega isik ei olnud jõudnud kontakteeruda Eesti võimudega ja anda varjupaiga taotlemise soovist teada. Arvestades, kui palju isikuid peeti korraga kinni, tervisekontrollide, isikute tuvastamiste jms toimingute teostamisele kuluvat aega, ei ole isiku esmase kinnipidamise ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise vahele jäänud ebamõistlikult pikka ajavahemikku. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse esimesel võimalusel. 4) Ei vasta tõele, et isiku plaan oli liikuda Saksamaale. Isikul oli kaasas ainult 100 dollarit, mis on äärmiselt väike summa Saksamaale edasiliikumise plaani teostamiseks. Isikul ei ole sugulasi Schengeni alal (s.h Saksamaal). 5) Kohus pealiskaudselt jaatas isiku õiguste riivet, kuid pidas seda proportsionaalseks. Selline seisukoht ei ole demokraatlikus õigusriigis vastuvõetav. Kohtumäärusest ei nähtu piisavaid põhjendusi, millele antud järeldus tugineb. Kohus ei täitnud põhjendamiskohustust.
6.PPA palub 21.07.2023. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Isikuga on läbi viidud esmane intervjuu, kuid kogu tema poolt räägitu tuleb üle kontrollida ja hinnata vastavust päritoluriigi informatsiooniga. Samuti on läbivaatamisel isikult hoiule võetud sidevahendid ja mälupulk, millelt vajalike materjalide tõlkimine võtab samuti veel aega. Seetõttu on menetluses tähtsust omavad asjaolud ikka veel väljaselgitamisel ning isiku kinnipidamine jätkuvalt vajalik. 2) On väheusutav, et kui osa seltskonnast, kellega koos isik Eestisse saabus, soovib minna edasi Saksamaale, jääks isik üksinda Eestisse, kus tal puuduvad sugulased, tuttavad ning kogukond. Kuna isik ei saabunud Eestisse seaduslikult, ei plaaninud edasist hakkamasaamist Eestis, ei pöördunud ise Eestisse saabudes ametivõimude poole ning viivitas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega, on usutav, et ta oleks liikunud edasi Saksamaale ning esineb piisavalt suur põgenemise oht, mida saab maandada vaid kinnipidamiskeskusesse paigutamisega. 3) Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitatud esimesel võimalusel. Isikute Eesti Vabariigi sisemaa suunas liikumise fikseerimise ja kinnipidamise vahele jäi 56 minutit, mis on piisav aeg kontakti loomiseks ametivõimudega. Isikul oli võimalus rahvusvahelist kaitset paluda kinnipidamisel, jooksvalt muude teostatud toimingute ajal ning ise ametnike poole pöördudes ka sel ajal, mil temaga otseselt ei tegeletud. On väheusutav, et isik, kes saabus Eestisse eesmärgiga siin rahvusvahelist kaitset taotleda, ootab taotluse esitamisega peaaegu kaheksa tundi. Isik on kaebuses välja toonud, et tal puudus plaan sihtriigi osas, samas toob välja, et eesmärk oli lahkuda Venemaa Föderatsioonist. Piiriületuse järgselt pidi isik teadma, et ta on Vene Föderatsioonist lahkunud ning jääb arusaamatuks, miks oli oluline teada, kuhu riiki saabuti. Kuigi kinni peeti korraga 11 inimest, teostati menetlustoiminguid PPA poolt
erinevates asukohtades mitmete menetlejatega. Isik oli esialgu koos nelja, hiljem koos viie isikuga, seega jääb arusaamatuks, miks isik enda väitel 11 inimese järjekorras ootas. 4) Rahvusvahelise kaitse intervjuu protokoll ei ole haldusasjas määrava tähtsusega, mistõttu puudub põhjendatud alus selle väljastamiseks. 5) Isik oli vaba valima riigipiiri ületuse viisi. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse kaitse saamiseks kodakondsusjärgse riigi eest. Vene Föderatsioon ei ole isiku kodakondsusjärgne riik. Kui isikut kiusati taga Vene Föderatsioonis, ei olnud ta kohustatud riiki edasi jääma ning tal oli võimalus lahkuda oma kodumaale või liikuda mõnda teise riiki, kus on viibimiseks seaduslik alus. PPA on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajale tuleb tagastada määruskaebuse lisana esitatud PPA 12.07.2023. a vastus, taotlused rahvusvahelise kaitse menetluse raames läbi viidud 10.07.2023. a vestluse protokolli väljanõudmiseks ja kohtuistungi korraldamiseks tuleb jätta rahuldamata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et Tartu Ringkonnakohus andis Xle riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas halduskohtumenetluses, mis seondub isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamisega kuni kaheks kuuks. Kuna rahvusvahelise kaitse intervjuu seondub isikule rahvusvahelise kaitse andmise menetlusega, puudub vajadus isiku poolt intervjuu raames antud selgituste analüüsimiseks käesolevas kohtuasjas. Liiatigi on intervjuu võetud isikult pärast halduskohtu määruse tegemist ning halduskohus ei saanud PPA taotluse lahendamisel selle tõendiga arvestada. Samal põhjusel tuleb määruskaebuse esitajale tagastada PPA 12.07.2023. a vastus.
9.Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 210 lg-st 4 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. HKMS § 265 lg 5 lause 2 järgi ei ole haldustoiminguks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide pinnalt, mistõttu puudub vajadus korraldada istung täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Määruskaebuse esitajal oli võimalik osaleda kohtuistungil halduskohtus ja esitada seal tõlgi vahendusel oma seisukohti suuliselt. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil tõlgi osavõtul.
10.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 14.02.2023. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.PPA on asjakohaselt selgitanud, et isikuga tehtud intervjuust üksi asjaolude selgitamiseks ei piisa. Lisaks sellele tuleb isiku poolt räägitu üle kontrollida ja hinnata selle vastavust päritoluriigi informatsiooniga. Samuti tuleb üle kontrollida isikult hoiule võetud sidevahendid
ja mälupulk, millelt vajalike materjalide tõlkimine võtab samuti aega. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et PPA oleks viivitanud menetlustoimingute tegemisel.
12.Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev väide, et isiku eesmärgiks oli esitada rahvusvahelise kaitse taotlus esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, antud juhul Eestis. Sellele räägivad vastu nii isiku ebaseaduslik piiriületus kui ka taotluse esitamisega viivitamine ca 8 tundi pärast kinnipidamist. Ka asjaolu, et isikul oli kaasas ainult 100 dollarit, ei veena ringkonnakohut isiku soovis esitada rahvusvahelise kaitse taotlus nimelt Eestis. Muu seltskonnaga koos Eestist edasi liikudes ei pidanudki isikul üksi kaasas olnud rahast reisimiseks piisama, sest võib eeldada, et raha oli ka teistel kinni peetud isikutel. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga selles, et kui isik oli esialgu koos nelja, hiljem koos viie isikuga, ei päde ka ringkonnakohtule esitatud väide, et ta pidi taotluse esitamiseks 11 inimese järel ootama.
13.Määruskaebuse esitaja arvates ei ole kohus nõuetekohaselt tuvastanud, et väidetav põgenemisoht on piisavalt suur, et piirata tema vabadust. Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang.
14.Halduskohus põhjendas määruses (põhjenduste p-d 10 ja 10), miks ta nõustub PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb põgenemisoht. Asjaolud, mis halduskohtu hinnangul põhjendasid isikul põgenemisohu esinemist, olid järgmised: isik ületas Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi piiri selleks mitteettenähtud kohas ebaseaduslikult, ronides üle piiriaia; tegemist ei olnud olukorraga, kus isik oleks ise riiki sisenedes kohe ametivõimudega rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ühendust võtnud, vaid isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tunde hiljem pärast tema kinnipidamist; samas selgitas isik ise, et eesmärk oli liikuda ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki. Määruskaebuse väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
15.Ühtlasi on halduskohus asjakohaselt selgitanud, miks ei ole antud juhul leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik (põhjenduste p 11). Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
16.Kuigi isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse võib isiku õigusi piirata, ei ole käesoleval juhul VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui 3 päeva; isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine) kohaldamine ilmselt piisav, nagu ka halduskohus määruses põhjendatult leidis. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Käesolevas asjas esitatud asjaolusid
arvestades on isiku VRKS § 361 mõttes.
kinnipidamiskeskusesse
paigutamine
proportsionaalne
abinõu
17.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.06.2023. a määruse muutmata.
18.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.