HA hagi RU vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.07.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): HA (isikukood XXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaat Andreas Veeret ja vandeadvokaadi abi Kristel Raamat Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): RU (isikukood XXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaadid Küllike Namm ja Kristiina Lee
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.07.2016.a otsus tühistada.
2.Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
1(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17440 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.11.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmine ebaõige faktiväide (liitväide): „HA on Peetrimetsa arendajana 13. aprillil 2012. a, 1,5 aastat enne kohaliku omavalitsuse valimisi, allutatud Rae valla praeguse võimupartei Reformierakonna käsuliini ning allub Reformierakonna ebaseaduslikele käskudele, vastutasu Reformierakonnale kuuletumise eest on 9 x 2500 = 22 500 eurot, millises ulatuses vabastas Rae vald HA’i sotsiaalobjektide rahastamise kohustusest“. Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat lükkama faktiväite ümber suulises sõnavõtus kohtuotsuse jõustumisele järgneval esimesel Rae Vallavolikogu istungil, kuid igal juhul hiljemalt kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja kostja poolt hallataval veebilehel XXX eraldiseisvas kirjalikus postituses hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja kui Rae Vallavolikogu liige 18.08.2015.a vallavolikogu istungil suulises sõnavõtus ja seda kajastavates kirjalikes postitustes tema poolt hallataval veebilehel XXX hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Hageja on samuti Rae Vallavolikogu liige. Hageja on OÜ T ainuosanik ja juhatuse liige. OÜ T on Rae vallas, Peetri külas asuva Peetrimetsa kinnistu arendaja, olles huvitatud isikuna seotud Peetrimetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringuga, mis näeb ette Peetrimetsa kinnistut teenindavate tehnovõrkude ja teede ehitusõiguse. Avaldustes pidas kostja silmas hagejat. Kostja ei esitanud vaidlusalust liitväidet sõnaselgelt, vaid sellekohane konkreetne liitväide on kostja avaldustest järelduv. Liitväide tuleneb kostja avalduste kontekstist. Kostja on hageja isiku (nt „HA on Peetrimetsa arendaja“) ja teiste kaudsete asjaoludega (nt „13.04.2012.a, 1,5 aastat enne valimisi“) seonduvalt esitanud hageja kohta ebaõigeid faktilisi andmeid, nagu „Reformierakonna käsuliini allutamine“, „Reformierakonna ebaseaduslikele käskudele allumine“ ning „HA’i vabastamine 22 500 euro ulatuses sotsiaalobjektide rahastamise kohustusest vastutasuna Reformierakonnale kuuletumise eest“. Kostja avaldustest järeldub, et hageja sõlmis Reformierakonna käskudele alludes Rae vallaga Peetrimetsa arendusala suhtes ebaseaduslikke kokkuleppeid seoses sotsiaalobjektide rahastamisega, olles vastutasuks Reformierakonna käsuliini allutamise ja ebaseaduslikele käskudele allumise eest vabastatud 22 500 euro tasumisest sotsiaalobjektide rahastamise kohustuse täitmisel. Kuigi hagejale kuuluv äriühing OÜ T on Peetrimetsa kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik ja vastava ala arendaja, pole hageja allutatud Reformierakonna käsuliinile, talle pole kordagi Reformierakonna poolt antud ebaseaduslikke käske ning seega ei ole hageja kunagi ka ühtegi Reformierakonna ebaseaduslikku käsku täitnud. Seega kujutab väide hagejat ebaõigesti ja negatiivses valguses, on hageja mainet kahjustav ning au teotav, kuna selles seostatakse hagejat ebaseadusliku tegevusega Rae vallas. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja ei ole kasutanud otsesõnu väljendit „allutatud käsuliini“ ega selgesõnaliselt väitnud, et hageja kuuletub Reformierakonna ebaseaduslikele käskudele, kuid liitväide tuleneb kostja avalduste mõttest ja sisust. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldusest jäi ebaselgeks, kas hageja poolt väidetavad tõele mittevastavad faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, tulenevad kõikidest hageja viidatud allikatest ning kas need on kõikides allikates samas sõnastuses. Hageja poolt tsitaadina välja toodud liitväidet ei ole kostja avaldanud. Kostja ei ole mitte kordagi kasutanud väljendit „allutatud käsuliini“, samuti ei ole kostja mitte kordagi nimetanud „HA“. Kostja ei ole väitnud ega avaldanud ka
2(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17440 seda, et hageja allub mistahes erakonna ebaseaduslikele käskudele. Peetrimetsa arenduses on huvitatud isik ning Rae vallaga sõlmitud lepingupool ning seega vastava lepingu õiguste ja kohustuste (nt sotsiaalobjektide rahastamise kohustus) kandja juriidiline isik OÜ T, mitte füüsilisest isikust hageja. Kostja leidis, et hageja ning temaga seotud äriühing ei ole samastatavad. Peetrimetsa arendaja on samuti juriidiline isik OÜ T. Kostja leidis, et hageja poolt faktiväitena esitatud väide „Ta on tegelikult sõnakuulmise toiduahelasse lülitatud juba 2012 13. aprillil, seega seoti ära 1,5 aastat enne valimisi“ ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang. Isikut ei ole võimalik toiduahelasse lülitada ning kirjeldatud tegevust ei ole võimalik ka kuidagi kontrollida, tõendada, samuti on käsuliini allutamise ning vastutasu eest kuuletumise puhul tegemist ebamääraste ning kontrollimatute tegevustega. Hageja möönas 07.10.2015.a kirjas kostjale, et väidetavad ebaõiged väited ei pruugi olla hageja isiklikke õigusi kahjustavad, hageja au teotavad. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 18.07.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1512 eurot. Otsuse kohaselt on hageja nõude alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4. Asjas puudub vaidlus, et sellist lauset, mida hageja on oma primaarnõudes kajastanud, kostja kunagi väljendanud ei ole. Hageja hinnangul on see järeldatav kostja suulisest sõnavõtust vallavolikogu istungil ning kostja blogipostitustest. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-24-25 käsitletud juhtumiga analoogse situatsiooniga, kuna selles asjas oli tegemist olukorraga, kus isiku kohta avaldati ajalehes artikkel ning liitväide, milles ümberlükkamist kannatanu soovis, oli tuletatav samas artiklis avaldatud andmetest kogumis. Kohus leidis, et antud juhul on tegemist õiguslikult erineva olukorraga, kuna hageja on väite, mille ümberlükkamist ta nõuab, kokku konstrueerinud mitmest erinevast allikast. Liitväide, mille ümberlükkamist kannatanu nõuab, peab olema nähtav ühest ja samast allikast tervikuna. Ei ole mõistlikult eeldatav, et kõrvaline lugeja või kuulaja peab tutvuma mitme erineva allikaga, et tema jaoks formuleeruks tervikuks konkreetse isiku suhtes esitatud ebaõige faktiväide. Seega leidis kohus, et hagejal ei ole alust nõuda, et kostja lükkaks ümber liitväite, kuna kostja ei ole sellist väidet hageja kohta avaldanud ning selline väide ei ole kaudselt tuletatav ühest konkreetsest allikast. Kohus leidis, et väites „Ta on tegelikult sõnakuulmise toiduahelasse lülitatud juba aasta 2012 13. aprillil, seega seoti ära 1,5 aastat enne valimisi“ ei ole kajastatud faktiväiteid, mille tõesust või väärtust oleks võimalik reaalselt kontrollida. Kohtu hinnangul ei esinenud faktiliselt „sõnakuulmise toiduahelat“, samuti ei ole antud kontekstis võimalik faktiliselt kontrollida „ära sidumist“. Täiendavalt leidis kohus, et isegi, kui asuda seisukohale, et tegemist on kaudsete väidetega, millest on tuletatav seotus Reformierakonnaga, ei ole tegemist väidetega, mis puudutavad hagejat füüsilise isikuna. Kostja avalduse sisust nähtub, et kostja räägib Peetrimetsa detailplaneeringu arendajast ning seega pole hageja kannatanu. Hageja on ise kinnitanud, et Peetrimetsa detailplaneeringu arendaja on OÜ T, mitte hageja füüsilise isikuna. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt saadetakse asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et kostja ei ole liitfaktiväidet hageja kohta avaldanud ning selline väide ei ole ka kaudselt tuletatav ühestki konkreetsest allikast, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kõnealuse väite ümberlükkamist. Maakohus on sellisele järeldusele jõudes asjakohast
3(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17440 Riigikohtu praktikat valesti tõlgendanud ning hinnanud vääralt asjas esitatud tõendeid. Hageja ei nõustu, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.04.2015 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15 (p-st 13) tulenevalt peavad kõik liitväite osaks olevad üksikud faktiväited nähtuma igal juhul ühest ja samast allikast. Riigikohus ei ole viidatud kohtuotsuses sellist liitväite vaidlustamise kriteeriumit ette näinud, vaid hoopis kinnitas, et nõuda võib selliste väidete ümberlükkamist, mida ei ole sõnaselgelt avaldatud, kuid mis järelduvad avalduste sisust. Seega on Riigikohtu otsusest johtuvalt liitväite olemuslik tunnus ja selle ümberlükkamise ainus eeldus, et ebaõige liitväide on kogumis mõistlikult järeldatav avalduste mõttest ja tegelikust sisust. Riigikohtu otsuse ning VÕS § 1047 lg 4 mõtte ja eesmärgiga on kooskõlas ka olukord, kus liitväite osaks olevad üksikud valeväited on avaldatud erinevates allikates, mis on üksteisega olemuslikult seotud ja millest tulenevalt on liitväide tervikuna nähtav ja avalduste sisust järeldatav. Maakohtu poolt kõnealuse Riigikohtu otsuse tõlgendamine selliselt, et liitväites sisalduvad üksikud faktiväited peavad lähtuma samast allikast, kitsendab õigustamatult kannatanu võimalust nõuda liitväite ümberlükkamist ja kitsendab seega ka VÕS § 1047 lg 4 kaudu tagatud isiklike õiguste reaalset kaitset ebaõigete ja au teotavate andmete õigusvastase avaldamise eest. Maakohus leidis tõendeid vääralt hinnates, et vaidlusalune liitväide ei ole kaudselt tuletatav ühest konkreetsest allikast. Maakohus ei hinnanud tõendeid kogumis. Kohus jättis hageja esitatud dokumentaalsed tõendid ja neid puudutavad asjakohased seisukohad ja põhjendused, sh 14.06.2016.a toimunud kohtuistungil antud selgitused ning sisulise analüüsi tähelepanuta ning on selle asemel tuginenud üksnes kostja paljasõnalistele seisukohtadele. Selliselt ei vasta maakohtu otsus muuhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 ega § 442 lg 8 nõuetele. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja liitväide on hageja poolt kokku konstrueeritud mitmest erinevast allikast, sh kostja suulisest sõnavõtust ja blogipostitusest. Hageja poolt vaidlustatud ebaõige liitväide ei formuleeru kostja suulistest ja kirjalikest avaldustest ning hageja ei ole menetluses ka kordagi väitnud, et liitväide oleks kogum suulistest ja kirjalikest faktiväidetest. Kohus jättis hageja vastavad selgitused tähelepanuta ning hindas hageja esitatud asjakohaseid tõendeid pealiskaudselt ja puudulikult. Kostja esines 18.08.2015.a Rae Vallavolikogu istungil suulise sõnavõtuga, kus avaldas suuliselt hageja kohta üksikuid valesid faktiväiteid, mille sisust ja mõttest järeldub loogiliselt ebaõige liitväide tervikuna, mille ümberlükkamist on hageja hagis nõudnud. Liitväide tervikuna koorub seega eraldiseisvalt juba ainuüksi kostja suulisest sõnavõtust Rae Vallavolikogu istungil ega ole tuletatav koosmõjus kirjalikes blogipostitustes kostja poolt hageja kohta tehtud avaldustega. Liitväide vastab seega maakohtu poolt märgitud kriteeriumile ehk on nähtav ühest ja samast allikast tervikuna ning kõrvaline isik ei pea tutvuma mitme erineva allikaga, et tema jaoks formuleeruks hagejat puudutav ebaõige liitväide, vaid üksnes kõnealuse suulise sõnavõtuga. 18.08.2015.a suulist sõnavõttu Rae Vallavolikogu istungil kajastas kostja pärast istungit tema poolt hallataval veebilehel XXX avaldatud kahes kirjalikus postituses, mis on teineteisega olemuslikult ja vältimatult seotud. Kostja kirjaliku postituse näol on tegemist kirjaliku ülestähendusega kostja suulisest sõnavõtust 18.08.2015.a toimunud Rae Vallavolikogu istungil. Vastavas kirjalikus postituses ei ole kostja esitanud hageja kohta suulises sõnavõtus avaldatust erinevaid ebaõige liitväite osaks olevaid faktiväiteid, vaid kirjalik postitus ja suuline sõnavõtt kattuvad ning dubleerivad teineteist. Kirjalikest postitustest on koostoimes igale keskmisele mõistlikule inimesele ebaõige liitväide üheselt nähtav ja arusaadav. Hagi lisas 2, kirjalikus postituses, veebilehel XXX on kostja avaldanud veebilingi lisas 3 oleva kirjaliku postituse (s.o suulist sõnavõttu dubleeriv kirjalik pöördumine) juurde ning avaldanud viimatinimetatud kirjaliku postituse kohta ülalpool veebilinki sissejuhatavalt liitväites sisalduva faktiväite, mille kohaselt on hageja seotud Reformierakonna külge ehk võetud toiduahelasse.
4(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17440 Kuigi maakohus leidis õigesti, et „Ostu-müügi hinnaks oli sotsiaalobjektide rahastamisest vabastamine, mis rahalises väärtuses ca 9 X 2500 = 22 500 eurot“ on faktiväide, kuid maakohus leidis valesti, et selle ümberlükkamist saab nõuda OÜ T. Meelevaldne on kohtu seisukoht otsuse p-s 23, et sotsiaalobjektide rahastamise kohustusest 22 500 euro ulatuses on vabastatud Peetrimetsa detailplaneeringu arendaja. Otsusest jääb selgusetuks, millisele tõendile tuginedes on kohus sellisele seisukohale jõudnud. Kostja avaldatu viitab otseselt volikogu liikmele, kes saab olla ainult füüsiline isik. Maakohus ei ole hagi lahendamisel käsitlenud ega arvesse võtnud asjaolusid, mis osundavad, et kostja on väärad faktiväited suunanud hageja vastu. Hageja asjakohased selgitused ja tõendid on jäetud täiesti tähelepanuta. Maakohtu otsus ei järgi seega ka selles osas TsMS § 442 lg-s 8 ja TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Samuti on maakohtu otsus eeltoodu tõttu olulises osas põhjendamata ega vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Hageja ei nõustunud ka sellega, et väite „Ta on tegelikult sõnakuulmise toiduahelasse lülitatud juba aasta 2012 13. aprillil, seega seoti ära 1,5 aastat enne valimisi“ puhul pole tegemist faktiväitega, kuivõrd faktiliselt ei esine „sõnakuulmise toiduahelat“ ning faktiliselt pole võimalik kontrollida ka „ära sidumist“. Hageja selgitas maakohtu menetluses, mh tsiviilasjas toimunud kohtuistungil, et „sõnakuulmise toiduahel“ kostja avalduses tähistab kujundlikult Reformierakonna käskudele kuuletumist ja allutamist. Seda kas hageja järgib Reformierakonna käske, on aga reaalselt võimalik kontrollida ja selle asjaolu tõelevastavust või väärust kohtumenetluses tõendada. Järelikult on tegemist faktiväitega. „Sõnakuulmine“ tuleneb sõnadest „sõna kuulama“, mis Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab „kuuletuma“. „Sõnakuulmine“ tähistab sellest johtuvalt „kuuletumist“. Sõna „toiduahel“ on ennekõike bioloogiline termin, tähistades Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi „kes keda sööb“ ning tähendab seega koostoimes sõnaga „sõnakuulmine“ teatud allumisliini. „Sõnakuulmise toiduahel“ all, sealhulgas kostja avalduste üldist konteksti arvesse võttes, on kostja järelikult silmas pidanud Reformierakonna kuuletumisliini/allutamisliini, kuhu hageja on kostja au teotava väite kohaselt lülitatud. „Sõnakuulmise toiduahel“ sellekohasele tähendusele viitab üheselt kostja kirjalik postitus, kus kostja on märkinud „/.../ jälle tundub olema välja tulnud üks arendaja sidumine reformierakonna külge ehk võtmine toiduahelasse“. „Ära sidumine“ tähistab ülaltoodud kostja avaldusest nähtuvalt toiduahelasse võtmist ehk teisisõnu Reformierakonna käsuliini allutamist, Reformierakonnale kuuletumist. Sarnaselt „sõnakuulmise toiduahelaga“ on kostja kujundliku sõnaühendi „ära sidumine“ kaudu esitanud hageja kohta tema mainet kahjustava faktiväite. Seega on võimalik kindlaks teha ja kohtumenetluses kontrollida (sh asjakohaste tõenditega tõendada), kas hageja on alates 13.04.2012.a allutatud või allunud Reformierakonna käskudele (s.o toiduahelasse lülitatud, ära seotud). Arvestades, et eelmainitud faktiväidete näol on vaieldamatult tegemist hageja au teotavate väidetega, lasub faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormus kostjal. Maakohus jättis vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8 hageja sellekohased põhjendused tähelepanuta ning asus otsuses ebaõigele seisukohale, et hageja alternatiivse nõude rahuldamine pole võimalik. Ka teise faktiväite osas on maakohus vääralt leidnud, et see ei puuduta hagejat füüsilise isikuna. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks
5(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17440 maakohtule. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt asjaoludele antud õigusliku hinnanguga. Maakohus leidis, et väited, mille ümberlükkamist hageja soovib, tulenevad mitmetest allikatest kokku, väidete puhul ei ole tegemist faktiväidetega, vaid väärtushinnangutega ning väidete ümberlükkamist võiks nõuda hageja asemel OÜ T. Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu.
7.Hageja tugines hagi alusena sellele, et kostja esines 18.08.2015.a Rae vallavolikogu istungil suulise avaldusega ja avaldas peale volikogu istungit avalduse ka kirjalikult kostja poolt hallataval veebilehel XXX. Ringkonnakohtu hinnangul tulenevad faktiväited, mille ümberlükkamist hageja kostjalt nõuab viidatud avaldusest ning avalduste terviklikkuse jaoks ei ole vaja tutvuda erinevate kostja avaldustega. Kostja terviklik avaldus, millest nähtuvad need väited, mida hageja kostjale ette heidab, on hageja esile toonud näiteks veebilehel XXX (t lk 10). Hagejat puudutava käsitluse juures, kus kostja avaldas, mis sõnavõtuga ta volikogu istungil esines, on link avaldusele endale (t lk 12). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb neid vaadelda koos. Sõnavõtu tutvustuses nimetatakse otsesõnu hageja nime. Samas tuleb see, et kostja peab silmas hagejat, piisavalt selgesti välja ka sõnavõtu enda tekstist (t lk 12). Avalduse tekstist tuleb selgesti välja, et kostja räägib füüsilisest isikust, ühest vallavolikogu liikmest, kelle nimi on H. Hageja väitis, et Rae vallavolikogus ei ole ühtegi teist liiget, kelle eesnimi oleks H. Selleks, et seostada kellegi avaldusi konkreetse isikuga, ei ole vaja alati nimetada isikut ees- ja perekonnanime pidi. Piisab sellest, kui isik on piisavalt äratuntav. Ringkonnakohus leiab, et auditooriumi jaoks, kellele kajastatakse kohaliku omavalitsuse volikogus aset leidnud sündmusi ja seal tehtud avaldusi, on vallavolikogu liikmed teada ka siis, kui neid nimetatakse eesnime pidi.
8.Ringkonnakohus leiab, et viidatud ühest avaldusest nähtuvad selgesti need väited, mille pinnalt loeb hageja välja need faktiväited, mille ümberlükkamist hageja kostjalt nõuab. Hageja nõudis kostjalt järgmise faktiväite ümberlükkamist: „HA on Peetrimetsa arendajana 13. aprillil 2012.a 1,5 aastat enne kohaliku omavalitsuse valimisi, allutatud Rae valla praeguse võimupartei Reformierakonna käsuliini ning allub Reformierakonna ebaseaduslikele käskudele, vastutasu Reformierakonnale kuuletumise eest on 9x2500=22500 eurot, millises ulatuses vabastas Rae vald HA sotsiaalobjektide rahastamise kohustusest.“ Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat ümber lükkama järgmised kostja faktiväited: „Ta on tegelikult sõnakuulmise toiduahelasse lülitatud juba aasta 2012 13. aprillil, seega seoti ära 1,5 aastat enne valimisi“ ja „Ostu- müügi hinnaks oli sotsiaalobjektide rahastamisest vabastamine, mis rahalises väärtuses ca 9x2500=22500 eurot:. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja väited, millest hageja esmane nõue moodustub, on esitatud ühes avalduses (t lk 12).
9.Selle avalduse esimeses lõigus viidatakse selgesti Reformierakonnale, sest esimeses lõigus räägitakse volikogu liikmetele, „kelle puhul K arvas, et neil on oma arvamus“. Seejärel räägitakse avalduses sellest, et kostja ei nõustunud, et need volikogu liikmed on oma arvamustes vabad, sest nemad olid juba kenasti toiduahelas. Kohe sellele järgnevalt rõhutati, et kostja lootis, et teema, millega K iseloomustas kohalike reformarite käitumismudelit, on inimesi mõtlemapanev ja kutsub inimesi sellisele käitumisele vastu hakkama. Veidi allpool, kuid selgesti sama teema käsitlemise juures väidab kostja, et kõnealune volikogu liige ehk hageja on sõnakuulmise toiduahelasse lülitatud juba aasta 2012 13. aprillil, seega seoti ära juba 1,5 aastat enne valimisi. Sellele vahetult järgnevas lauses on väidetud, et ostu- müügi hind oli sotsiaalobjektide rahastamisest vabastamine, mis rahalises väärtuses on ca 22500 eurot. Veidi allpool viitas kostja vallavolikogu liikmele, kelle nimi on Harri. Kuna eespool räägiti toiduahelast ja reformarite käitumismudelist, on ka need väited selgesti seostatavad
6(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17440 Reformierakonnaga ja sellega, et Reformierakonnal on väidetavalt Rae valla volikogus „sõnakuulmise toiduahel“.
10.Kuigi „sõnakuulmise toiduahel“ on kujundlik väljend, ei tähenda see, et kujundlikku väljendit kasutades ei saa esitada faktiväidet. Kui kujundliku väljendiga väidetakse mingit kontrollitavat asjaolu ja kui selle väite sisu ja mõte tuleb piisavalt selgesti väljendist esile, võib olla tegemist faktiväitega, mille ümberlükkamist võib ebaõigsuse korral nõuda sarnaselt tehnokraatlikult väljendatud faktiväite ümberlükkamisele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb väljendit „sõnakuulmise toiduahel“ mõista selliselt, et keegi saab teise isiku korralduste täitmise eest materiaalseid väärtusi või hüvesid. Kuna väljendile „sõnakuulmise toiduahel“ järgnes kohe järgmises lauses väide, et ostu- müügi hind oli 22500 eurot, täpsustab see otseselt seda hüve, mida hageja väidetavalt „sõnakuulmise toiduahelas“ sai. Kuna kostja väitis, et vallavolikogu liige, kelle nimi on H, lülitati „sõnakuulmise toiduahelasse“ ja ostu- müügi hind oli 22500 eurot, järeldub sellest, et ostu-müügi hinna all pidas kostja silmas hinda, millega hageja „ära osteti“ ja lülitati „sõnakuulmise toiduahelasse“. Kuna eespool oli juttu sellest, et osad volikogu liikmed on sellised, kellel on oma arvamus, kelle poole on mõtet pöörduda selleks, et nad mõtleksid kaasa ja kes on volikogu töös osalemisel mõtlemises vabad ja osade volikogu liikmete puhul on olukord vastupidine, järeldub sellest, et „sõnakuulmise toiduahelasse“ kuulumise korral on olukord kostja väidete kohaselt just vastupidine. Viimases lõigus väidab kostja, et selline on Rae vallas lojaalsuse ostmise hind. Nendest väidetest nähtub piisavalt selgesti ja üheselt, et kostja väitis, et hageja sai Reformierakonna või Reformierakonna saadikute kaudu rahalise hüve väärtuses 22500 eurot ja selle eest vastutasuks kohustus Rae vallavolikogus kuulama reformierakonna sõna, olema Reformierakonnale lojaalne ja vastava hüve saamine toimus 2012.a 13. aprillil. Seega saab nendest väidetest järeldada seda, mille ümberlükkamist hageja haginõudena soovis.
11.Ringkonnakohus leiab, et tegemist on faktiväidetega, sest eespool viidatud väidetest tuleneb, et kostja väidab, et hageja sai hüve, mille väärtus on 22500 eurot, hüve seisnes sotsiaalobjektide rahastamisest vabastamises, hüve saamine toimus 13.04.2012.a, selle tagajärjel muutus hageja Rae vallavolikogus Reformierakonnale lojaalseks, hageja ei ole enam volikogu töös mõtlemises vaba, hagejal ei ole enam volikogu töös oma arvamust ja hageja ei mõtle seetõttu enam volikogu töös kaasa. See, kas hageja sai konkreetse hüve, kas hüve saadi konkreetsel ajahetkel, kas hüve saadi viidatud vormis, kas hageja sai hüve selliselt, et ta kohustus vastutasuna muutuma vallavolikogus Reformierakonnale lojaalseks, hoiduma volikogu töös kaasa mõtlemast ja oma arvamust avaldamast või kas hüve saamisel olid selliselt seotud järelmid, on konkreetsed asjaolud, mille tegelikkusele vastavust saab kontrollida.
12.Käesolevas tsiviilasjas tugines kostja hagile vastu vaidlemisel sellele, et väited ei käi hageja kohta ja sellele, et tegemist ei ole faktiväidetega ning väited ei tulene ühest avaldusest ning seetõttu ei saa hagi rahuldamisele kuuluda. Maakohus andis menetlust läbi viies kirjalikult indikatsioone, millest nähtub, et maakohus nõustus suuresti kostja seisukohtadega. Sellel põhjusel ei tekkinud kostjal põhjust esitada sisulisi tõendeid selle kohta, kas eespool viidatud faktiväited on õiged või mitte. Ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise hagi menetlev kohus peab menetlusosalistele selgitama tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõendamiskoormise jaotust, st seda, et faktiväite tõelevastavuse tõendamiskoormis lasub kostjal. Maakohus seda käesolevas tsiviilasjas kostjale ei selgitanud ja kostja ei esitanud kohtule faktiväiteid ega tõendeid selle kohta, kas kostja poolt hageja suhtes esitatud faktiväited on tegelikkusele vastavad või mitte. Samas ei väljendanud kostja ka seda, et ta selliseid väiteid esitada ei soovi. Viidatud menetluslikus olukorras leiab ringkonnakohus, et kostjale peab olema tagatud võimalus esitada soovi korral faktiväiteid ja tõendeid selle kohta, et tema poolt esitatud
7(8)
Tsiviilasi nr 2-15-17440 faktiväited on tegelikkusele vastavad. Sellel põhjusel tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uue läbivaatamise käigus tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ja selgitada menetlusosalistele sh ka tõendamiskoormise jaotust.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaolude alusel võiks võib-olla nõudeid esitada OÜ T, sest vastav äriühing on Peetrimetsa nimelise detailplaneeringu- ala arendaja. Avaldusest (t lk 12) nähtub selgesti, et kostja on Peetrimetsa arendusega seoses silmas pidanud just hagejat. Nii märkis kostja oma avalduses näiteks järgmist: /.../“Isiklikult olen sunnitud lisama, et eelmisel aastal kui K oma pöördumise tegi, siis ka mina nõustusin, et isik, kes on Peetrimetsa arenduses huvitatud isiku staatuses, on ise mõtlev ja ei allu niiditõmbajate rumalatele ja päris tihti ka ebaseaduslikele käskudele. Täna pean aga tunnistama, et eksisin ja saan klassikuid parafraseerides nentida- ka Sina H!“ Sellest nähtub, et ka kostja ise otsesõnu käsitleb Peetrimetsa arendusega seotud isikuna mitte seda ühe osaniku ja ühe juhatuse liikmega osaühingut (osaühingu osalus kuulub hagejale ja osaühingu juhatuse ainuke liige on hageja), vaid hagejat, kui isikut, kes on vastava osaühingu taga ja kes osaühingu tegevuse kaudu kasu saab ja kelle kaudu hageja majanduslikus mõttes oma kinnisvara-arenduse alast tegevust läbi viib. See, kui mingit kinnisvaraarenduse alast tegevust viiakse läbi äriühingu kaudu, ei anna iseenesest alust jätta käesolevat hagi rahuldamata. Hageja väitiski, et kostja esitas tema kohta käivaid valeväiteid, mis seisnesid selles, et väidetavalt sai hageja isiklikult varalist kasu sellest, et ta allus Reformierakonna korraldustele volikogus. Kui maakohus leidis, et hageja ei saanud saada Peetrimetsa- ala arendamisest kasu, siis viitab see pigem sellele, et väide on vale ja hagi tuleb rahuldada, seda eeldusel, et ka muud hagi rahuldamise eeldused on täidetud.
14.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.