Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-23-391

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-391 tegemine ei välista hilisemat tasaarvestamist. Tagastusnõudest tulenevalt tekkisid OT ettemaksukontole rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks ning puudus vajadus maksuvõla sundtäitmiseks vaatamata eelnevale sundtäitmise hoiatuse tegemisele. Antud juhul ei välista tasaarvestamist ka asjaolu, et OT suhtes on algatatud saneerimismenetlus, kuna SanS-ist tulenevad piirangud puudutavad üksnes ettevõtja vara suhtes läbiviidavat täitemenetlust või muud sundtäitmist ning keeldu taraarvestamiseks seadusest ei tulene.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL) 2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132

3(7)

3-23-391 Paralleeli võib siinkohal tõmmata hagi tagamisega, mis jõustub kohe. Määrus, millega tühistatakse saneerimiskava ja lõpetatakse menetlus, ei sisalda regulatiivset toimet ja tegemist on negatiivse iseloomuga regulatsiooniga. Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus, millega lõpetati kaebaja saneerimismenetlus, resolutsioon ei sisaldanud märget, et määrus kuulub viivitamata täitmisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 435 lg 2, § 445 lg 3, § 463 lg 2, § 478 lg 1). Seega kuulus Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus kaebaja saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise kohta täitmisele alles selle jõustumisest 03.04.2023. 5) Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust, et maksuhalduri poolt 01.12.2022 ja 02.12.2022 kaebaja tagastusnõude arvelt teostatud tasaarveldamine saneerimismenetluses olevate nõuete osas on sundtäitmine ja selle suhtes rakendub SanS § 11 lg 1 sundtäitmise peatamine. Maksuhalduri poolt 01.12.2022 ja 02.12.2022 teostatud toimingutele ettemaksukonto vahenditele sissenõude pööramisel kohaldus Harju Maakohtu 19.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-1364 ja direktiivi nr 2019/1023 art 2 lg 1 p 4.

4(7)

3-23-391 lähtus SanS-i kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonist, määruses märkima, et see kuulub viivitamatult täitmisele – viivitamatu jõustumine tulenes seadusest. Kuna hagita menetluses tehtud määruse kehtima hakkamist ja täitmist puudutav regulatsioon sisaldub TsMS § 478 lg-s 4, ei ole kaebaja viide TsMS § 445 lg-le 3 käesolevas menetluses asjakohane. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ka selles, nagu oleks siinkohal võimalik tõmmata paralleeli hagi tagamisega. TsMS § 478 lg 4 kohaselt peaks erand määruse kehtima hakkamisest tulenema seadusest, aga antud juhul sellist erandit sätestatud pole. Kuna ka ringkonnakohus ei kehtestanud määrusele hilisemat täitmisaega, kuulus see viivitamata täitmisele. Eeltoodust järeldub, et Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus, millega jäeti OT saneerimiskava kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetati, oli kehtiv ja kuulus viivitamata täitmisele. Sellest tulenevalt ei oma SanS § 11 regulatsioon ega ka Harju Maakohtu määrused maksuhalduri täitetoimingute ja arestide osas käesoleva vaidluse seisukohalt tähendust, sest vaidlusalused toimingud on tehtud pärast ringkonnakohtu määruse kehtima hakkamist. 4) Kaebaja põhiargument vaidluses on, et seoses OT saneerimismenetlusega ei olnud tagastusnõude tasaarvestamine maksuvõlaga lubatud. Olukorras, kus saneerimismenetlust lõpetav ringkonnakohtu määrus on jõustunud, on kaebaja peamine argument ära langenud. Isegi juhul, kui kohtuvaidlus lõpeks kaebajale positiivselt, oleks maksuhalduril alus vaidlusalune summa koheselt uuesti võlgnevusega tasaarvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et OT kaebus ei anna alust MTA kohustamiseks täitma OT pangakontole OT maksustamisperioodide veebruar – aprill 2022 KMD-del deklareeritud tagastusnõue, millest on maha arvatud pärast 17.03.2021 tekkinud OT maksuvõlad. 4.Kohus selgitab esmalt, et maksuõiguslikult on tagastusnõue maksumaksja õigus saada tagasi maksuhaldurile ettenähtust suuremas summas tehtud makse või muu enammakse (MKS § 31 lg 1 p 3 ja § 33). Tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus dokumendis (MKS § 33 lg 5). Tagastusnõude täitmise taotlus tuleb maksuhaldurile esitada maksudeklaratsioonis või muus dokumendis koos maksukohustuslase pangakonto andmetega (MKS § 33 lg 3 ja § 106 lg 1). Isiku maksunõudeid ja -kohustusi hallatakse maksuhalduri poolt peetaval ettemaksukontol (määruse nr 51 § 6 lg 1). Eristama peab seega tagastusnõuet ja tagastusnõude täitmise nõuet. Tagastusnõue on õigus saada tagasi enammakse / enammakse tuvastamise nõue ning tagastusnõude täitmise nõue on sooviavaldus maksuhaldurile enammakse kandmiseks maksukohustuslase näidatud pangakontole (või teoreetiliselt teise isiku ettemaksukontole). Nii tagastusnõude kui tagastusnõude täitmise nõude esitamiseks kehtivad erinevad tähtajad (MKS § 33 lg-d 4 ja 5, § 106 lg 9). Samuti on maksuhaldurile nähtud ette tähtajad nii tagastusnõude kontrollimiseks kui tagastusnõude täitmise taotluse lahendamiseks (MKS § 33 lg 11, §-d 106 ja 107). Seejuures näeb MKS § 105 ette maksukohustuslase rahaliste kohustuste automaatse tasumise või tasaarvestamise ettemaksukontol (MKS § 105 lg-d 6 ja 9, määruse nr 51 § 6 lg 1 ja § 11 lg 1). 5.Pooled ei vaidle selle üle, et praegusel juhul on kaebaja deklareerinud tagastusnõude maksustamisperioodide veebruar – aprill 2022 kohta esitatud KMD-del ning esitanud MTA-le 30.03.2022 tagastusnõude täitmise nõude summas 167 353,72 eurot. Tagastusnõue on aktsepteeritud, st enammakse kanti kaebaja ettemaksukontole. Mitmete õiguslike sündmuste tulemusena (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 2-6) tasaarveldas maksuhaldur MKS § 105 lg 6 alusel 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingutega nimetatud enammakse kaebaja ettemaksukontol kaebaja poolt varasemalt deklareeritud, kuid võlas olevate maksukohustustega (TSD/12.2018,

5(7)

3-23-391 TSD/01.2019 ja KMD/01.2019). Kaebaja tagastusnõude täitmise nõuet seega ei rahuldatud (seejuures ei tasaarveldatud tagastusnõuet pärast 17.03.2021 tekkinud maksuvõlgadega). 6.Pooled vaidlevad selle üle, kas maksuhalduril esines õiguslik alus tasaarveldada 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingutega kaebaja enammakse / tagastusnõue kaebaja maksustamisperioodide 2018. a detsember ja 2019. a jaanuar maksukohustustega. Täpsemalt vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja poolt täitmata 2018. a detsember ja 2019. a jaanuar maksukohustused (kokku summas 182 916,52 eurot) olid sissenõutavad. Nimelt on kaebaja seisukohal, et kuna Harju Maakohus algatas 17.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 kaebaja saneerimismenetluse (ja kohaldas menetluses ka esialgset õiguskaitset), siis ei olnud kuni 17.03.2021 tekkinud maksuvõlad maksuhalduri poolt saneerimismenetluse ajal sissenõutavad, seejuures MKS § 105 lg 6 alusel tasaarveldatavad 2022. a-l deklareeritud enammaksega / tagastusnõudega. 7.Esmane vaidlusküsimus seisneb seega selles, kas 01.12.2022 ja 02.12.2022, kui kaebaja ettemaksukontol toimus eelviidatud tasaarveldus, kestis saneerimismenetlus. Kui ei toimunud saneerimismenetlust, ei saa rakenduda ka saneerimismenetlusega kaasnevad piirangud täitemenetluse või muu sundtäitmise läbiviimiseks (eelkõige SanS § 11 lg 1 p 1). Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohus tegi 21.04.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-21-13642, millega muu hulgas kinnitas kaebaja võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava. Tallinna Ringkonnakohus on aga samas asjas 04.10.2022 tehtud määrusega tühistanud maakohtu 21.04.2021 määruse, jätnud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja lõpetanud kaebaja saneerimismenetluse (Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 03.04.2023, kui Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata). Küsimus sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus hakkas kehtima ja kuulus täitmisele viivitamata või alates jõustumisest, seondub mh SanS muutmisega/täiendamisega alates 01.07.20223. Ühest küljest näeb alates 01.07.2022 kehtiv SanS § 61 lg 3 ette, et määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele. Ringkonnakohus ei ole 04.10.2022 määruses otsustanud, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. Samas tuleneb SanS §-st 57 (millele on ka ringkonnakohus 04.10.2022 määruses viidanud), et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele SanS-i kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni. Kuni 30.06.2022 kehtinud SanS ei reguleerinud ringkonnakohtu määruse kehtima hakkamise küsimust. SanS § 4 näeb ette (nii enne kui pärast 30.06.2022 kehtivas redaktsioonis), et saneerimismenetlusele kohaldatakse TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut, kui SanS-ist ei tulene teisiti. Seega tuleb asuda seisukohale, et ringkonnakohtu 04.10.2022 määruse tegemise ajal rakendus TsMS § 478 lg 4, mis näeb ette, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata. Kohus võib määrata, et hagita menetluses tehtud määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid ringkonnakohus ei ole seda 04.10.2022 määruses määranud. Sellest järeldub, et ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus oli kehtiv ja kuulus täitmisele samast päevast, st saneerimiskava on alates 04.10.2022 tühistatud ja saneerimismenetlus lõpetatud. Seega ei rakendunud alates 04.10.2022 ka SanS § 11 lg 1 p 1, mis reguleerib täitetoimingute peatamist kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni.

käesoleva kohtuasja menetlusosalised olid menetlusosalisteks ka tsiviilasjas nr 2-21-1364 eelnõu ja seletuskiri leitav Riigikogu kodulehelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e8d8a37775b6-446e-81fd-11d0c256b73a

6(7)

3-23-391

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.