Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-391
Haldusasi
Oilseeds Trade OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks täitma Oilseeds Trade OÜ pangakontole veebruar – aprill 2022 käibedeklaratsioonide alusel tekkinud tagastusnõue, millest on maha arvatud pärast 17.03.2021 tekkinud maksuvõlad
Menetlusosalised
Kaebaja – Oilseeds Trade OÜ; esindajad v.adv Vahur Kivistik ja v.adv Gerly Kask Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet; esindaja KK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Oilseeds Trade OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta Oilseeds Trade OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-23-391 muutmata.
Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
3-23-391
2(8)
3-23-391 täitetoimingutega on oluliselt halvendatud kaebaja majanduslikku seisu ja seatud ohtu majandustegevuse jätkumine. Kaebus on perspektiivne. MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingud on maksuvõla sundtäitmine, kuivõrd tasaarveldatud maksuvõla kohta on MTA eelnevalt andnud 07.11.2019 sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/65862 ja seda korraldust ei ole MTA tühistanud. Toimingud, mis on tehtud pärast MKS §-s 129 nimetatud haldusaktis antud tähtaega, on sundtäitetoimingud, sõltumata sellest, et tasumine toimub ettemaksukonto vahendite arvelt.
MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Taotluse rahuldamisega saavutaks kaebaja sisuliselt oma eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei lükku maksude laekumine mitte edasi, vaid maksud jäävad üldse laekumata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 võlausaldajate poolt vastuvõtmata jäänud saneerimiskava kinnitamata ning lõpetas Oilseeds Trade OÜ saneerimismenetluse, leides mh, et saneerimist ei saa pidada tõenäoliselt edukaks. Seega võib ka ringkonnakohtu seisukoha põhjal järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole hiljem võimalik enam vaidlusaluseid summasid kaebajalt tagasi nõuda. Seisuga 01.03.2023 on kaebaja võlg kokku 490 987,40 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 8045,38 eurot. Pärast saneerimismenetluse alustamist on täiendavalt tekkinud maksuvõlga juurde 71 977,69 eurot. Kehtiva maksuvõla vähenemine võrreldes saneerimismenetlusse esitatud nõudega (615 707,89 eurot) on tingitud asjaolust, et maksuhaldur tasaarvestas kaebaja maksuvõla haldusasjas nr 3-22-1707 vaidluse all oleva, maksuhalduri hinnangul alusetu tagastusnõudega. Ebaõige on kaebaja seisukoht, nagu oleks MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toimingud maksuvõla sundtäitmine. Kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, nagu oleksid pärast sundtäitmise hoiatust maksuhalduri poolt tehtavad toimingud alati käsitatavad sundtäitmise toimingutena. Kaebusest ei nähtu, millist MKS §-des 130‒131 sätestatud sundtäitetoimingut on maksuhaldur kaebaja arvates tema suhtes rakendanud. Asjakohane pole ka kaebaja viide sellele, et maksuhaldur ei ole 07.11.2019 korraldust tühistanud. Saneerimismenetluse alustamisega peatas kohus ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise. See aga ei tähenda, et maksuhaldur oleks pidanud varasemalt antud õiguspärased korraldused tühistama. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, nagu poleks pärast sundtäitmise hoiatust enam vastava nõude osas võimalik tavapäraseid tasaarvestusi teha. Tasaarvestuste teostamine toimub vastavalt MKS §-le 105 ning maksukohustuslase nõusolek või tema varasem teavitamine tasaarvestusest ei ole vajalik. Maksukohustuslase kõik rahalised kohustused on koondatud ettemaksukontole. Sellele laekunud raha või deklareeritud tagastusnõuded jagatakse tekkinud maksukohustuste vahel automaatselt vastavalt MKS § 105 lg-s 6 toodud järjekorrale. Kaebaja väide, et saneerimismenetluses olevate maksunõuetega seoses on Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-1364 varasemalt pidanud tühistama MTA täitetoiminguid, ei ole praeguse vaidluse seisukohalt asjassepuutuv. Kaebaja väide, et maksuhalduri poolt jooksvate maksuvõlgadega seoses tehtud täitetoimingutega on oluliselt halvendatud kaebaja majanduslikku seisu ning seatud ohtu tema majandustegevuse jätkumine, on otsitud ja ebaveenev olukorras, kus äriühingul on võlgnetavaid kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku üle 10 miljoni euro.
3-23-391 On usutav, et kaebaja vajab jooksvate kulude (sh jooksvate maksukohustuste) kandmiseks rahalisi vahendeid. Seega esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Alates 01.07.2022 kehtiv SanS § 61 lg 3 näeb ette, et määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 466 lg-s 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele. Ringkonnakohus ei ole 04.10.2022 määruses otsustanud, et määrus kuulub viivitamata täitmisele. Samas tuleneb SanS §-st 57 (millele on ka ringkonnakohus 04.10.2022 määruses viidanud), et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.07.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele SanS-i kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni. Kuni 30.06.2022 kehtinud SanS ei reguleerinud ringkonnakohtu määruse kehtima hakkamise küsimust. Seega rakendus TsMS § 478 lg 4, mis näeb ette, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata. Sellest järeldub, et ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele (st saneerimiskava on tühistatud ja saneerimismenetlus lõpetatud). Sellisel juhul ei rakendu praeguses olukorras ka SanS § 11 lg 1 p 1, mis reguleerib täitetoimingute peatamist kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni. Lisaks tuleb SanS § 11 lg 1 p 1 kontekstis (nii enne kui pärast 01.07.2022) eristada täitemenetlust ja muud sundtäitmist. SanS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud „täitemenetlus“ seondub täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel läbiviidava täitemenetlusega, mida tuleb eristada MKSi alusel läbiviidavast tasaarveldusest ja sundtäitmisest (MKS § 105 ja 13. ptk). Tsiviilasja nr 221-1364 toimikust nähtuvalt on Harju Maakohus 02.09.2021 määrusega peatanud Oilseeds Trade OÜ vara suhtes kõik läbiviidavad täitemenetlused kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetlused, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks. Kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-21-1364 muud sundtäitmist üldpiiranguna peatanud. Täitemenetlus ega muu sundtäitmine ei peatu SanS § 11 lg 1 p 1 järgi automaatselt saneerimismenetluse algatamisel (võrdle SanS § 11 lg 1 p 2), vaid see eeldab kohtu otsustust (vt ka alates 01.07.2022 kehtiva SanS-i § 11 lg-d 12 ja 6). Eeltoodust tulenevalt ei olnud maksuhalduril 01.12.2022 ja 02.12.2022 (s.o ajal, mil maksuhaldur kandis kaebaja ettemaksukontole 182 916,52 eurot ning tasaarvestas selle summa kaebaja varasemate maksunõuetega) keelatud kaebaja vara suhtes MKS-i alusel sundtäitetoimingute tegemine seonduvalt saneerimismenetlusega. Sellest tulenevalt ei ole ühtlasi praegusel hetkel (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks) oluline hinnata, kas maksuhalduri 01.12.2022 ja 02.12.2022 toiminguid tuleb pidada sundtäitmiseks SanS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Lisaks peab kohus arvestama avaliku huviga. Maksuvaidlustes ei ole avalikku huvi reeglina selle vastu, et maksusumma laekuks riigile kohe. Küll aga on avalikes huvides see, et maksusumma laekumine ei satuks ohtu juhul, kui kaebus jääb rahuldamata. Maksusumma võib jääda laekumata näiteks juhul, kui äriühingu varaline seis on sedavõrd kehv, et maksuotsuse täitmise peatamisest sõltumata lõpetab äriühing oma majandustegevuse. Ka praegusel juhul ei ole kohtul kindlust, et esialgse õiguskaitse kohaldamine aitaks oluliselt kaasa kaebaja majandusliku olukorra parandamisele ja vaidlusaluse enammakse täitmine kaebaja pangakontole oleks hiljem vajadusel tagasipööratav.
3-23-391 Halduskohus on ekslikult leidnud, et Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusele tsiviilasjas nr 2-21-1364 kohaldub TsMS § 478 lg 4 ehk määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele (s.t saneerimiskava on tühistatud ja saneerimismenetlus lõpetatud). Kehtiva SanS § 57 sätestab, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 01.06.2022, kohaldatakse saneerimismenetlusele sama seaduse kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsiooni. SanS § 37 lg-st 2 ei tulene, et saneerimismenetlust lõpetav määrus oleks koheselt täidetav. Kui seadusandja oleks seda vajalikuks pidanud, oleks vastav täpsustus lisatud, nagu seda on tehtud SanS § 37 lg 1 puhul. Arvestada tuleb saneerimismenetluse omapära. Kui saneerimismenetluse lõpetamine oleks kohe täidetav, tuleks määruskaebuse rahuldamise järgselt igakordselt algatada uuesti saneerimismenetlus. Kohaldamisele kuulub kehtiva SanS § 61 lg 3, mille kohaselt määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamata täitmisele. Tegemist on täpsustava menetlusõiguse sättega, mille kohaldamist ei piira SanS § 57. Seega ei ole ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus täidetav enne jõustumist. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tsiviilasjas nr 2-21-1364 ei ole kohus muud sundtäitmist üldpiiranguna peatanud. Harju Maakohus tunnistas 19.05.2021 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõuna kehtetuks MTA poolt tsiviilasjas nr 2-21-1364 saneerimismenetluse algatamisest 17.03.2021 kell 17.09 kuni saneerimiskava kinnitamiseni tehtud täitetoimingud. Olukorras, kus ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusega on tühistatud maakohtu määrus saneerimiskava kinnitamise kohta, kehtib 19.05.2021 määrus. Sellega, et saneerimismenetluses oleva maksuvõla osas ei saa maksuhaldur viia läbi täitetoiminguid, on nõustunud ka maksuhaldur. MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toiminguid tuleb pidada täitetoiminguteks. Sellele viitab ka MKS § 130 pealkiri. Vahetegu SanS § 11 lg 1 mõistes täitemenetluses või muul sundtäitmisel on kunstlik. Ühtlasi ei piirdu „täitemenetlus“ vaid TMS alusel läbiviidava täitemenetlusega. TMS ei sätesta täitemenetluse mõistet. Täitemenetluse sisu on tuletatav TMS § 3 lg-st 1 ning selleks on täitedokumentide täitmine. TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. MKS § 130 järgi teostab maksuhaldur ise enda haldusaktidest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist. Halduskohus jättis põhjendamatult hindamata kaebaja väited selle kohta, kas maksuhalduri poolt 01.12.2022 ja 02.12.2022 tehtud toiminguid tuleb pidada sundtäitetoiminguteks. Kuna tegemist oli sundtäitetoimingutega, siis polnud maksuhalduril õigust kaebaja vara suhtes MKS-i alusel sundtäitetoimingute tegemiseks saneerimismenetluses olevate nõuete täitmiseks. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2022 määrusega esialgse õiguskaitse andmise kohta, mis puudutab sama enammakset. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusest ja kaebusest tuleneb kaebaja eesmärk kanda veebruar‒aprill 2022 KMD-de alusel tekkinud tagastusnõudega pärast 17.03.2021 tekkinud jooksvaid maksukohustusi. Avaliku huvi seisukohast ei tohiks olla vahet, millise perioodi maksukohustusi tasutakse. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa avalik huvi ülemääraselt riivatud. Esialgse õiguskaitse tulemusena saaks tasutud kaebaja jooksev maksuvõlg. Pärast saneerimismenetluse algatamist on kaebaja deklareeritud maksukohustused kokku 164 865,14 eurot. Maksuhaldur on õigusvastaselt tasaarvestanud kaebaja tagastusnõuded summas 182 916,52 eurot enne
5(8)
3-23-391 saneerimismenetlust tekkinud maksukohustusega. Kaebaja pangakontod on maksuhalduri poolt arestitud alates septembrist 2022, millede suurusjärk on summas 59 617 eurot. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel kuuluksid kaebajale tagastamisele summad, millest on maha arvatud pärast 17.03.2021 tekkinud maksuvõlad. Kaebaja tagastusnõuete ja kohustuste vaheline saldo on kaebaja kasuks. Sellises olukorras tuleks maksuhalduril tühistada ka kaebaja pangakontodele seatud arestid. Kaebaja majandustegevusse suunatavate rahaliste vahendite suurusjärk oleks sellisel juhul ca 70 000‒80 000 eurot (tagastusnõude ja kohustuste vahe + pangakontolt arestitud summad). Tegemist on kaebaja majandustegevuse läbiviimise jaoks arvestatavas suurusjärgus vahenditega. Kaebaja ettevõtlus on täna toimiv, kuid käibevahendite ja arvelduste piiratuse tõttu ümber korraldatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine taastaks kaebaja majandustegevuses algse tegevuse ja viiks tema majandusliku olukorra paranemisele. MTA väljastas 23.03.2023 kaebajale järjekordse sundtäitmise hoiatuse väljaspool saneerimiskava olevate jooksvate maksukohustuste sissenõudmiseks.
3-23-391 poolt saneerimismenetluses tehtud määrustest nähtub, et kohus on teinud vahet täitemenetluste ja maksuhalduri poolt tehtavate täitetoimingute vahel. Väide, et MTA läbiviidud toimingutel on kaebaja majandustegevusele pärssiv mõju, on otsitud ja ebaveenev olukorras, kus äriühingul on võlgnetavaid kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku üle 10 miljoni euro. Kaebaja väited ja arvutused sellest, kuidas võimaldaks esialgse õiguskaitse rakendamisel saadavad summad taastada tema majandustegevuses algse tegevuse, ei ole kontrollitavad ega veenvad. Eksitav on ka väide, et maksuhaldur katab enammaksega saneerimiskavas olevat maksuvõlga, mille täitmiseks on määratud omaette tähtaeg – vastustaja juhib tähelepanu, et ringkonnakohus tühistas saneerimiskava kinnitamise. Vastustaja nõustub, et kaebaja peamiseks eesmärgiks on jooksvate maksuvõlgade katmisest ülejääva osa kättesaamine. Haldusasjas nr 3-22-1707 taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras ka jooksvate maksukohustuste sissenõudmise peatamist (mida kohus võimalikuks ei pidanud). Seetõttu on ilmne, et kaebaja sooviks on vältida võlgnetavate maksukohustuste täitmist. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine tähendaks, et kaebaja saavutab enda eesmärgi kohtuvaidlust läbimata. Samuti on äärmiselt ebatõenäoline, et maksuhalduril tekiks võimalus maksuvõla hilisemaks sissenõudmiseks. Tallinna Ringkonnakohus lähtus esialgse õiguskaitse kohaldamisel haldusasjas nr 3-22-1707 konkreetse kohtuvaidluse prognoosist. Praegust vaidlust see prognoos ei puuduta. Riigikohus jättis 03.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1364 Oilseeds Trade OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata ning sellega on Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus jõustunud ja Oilseeds Trade OÜ saneerimismenetlus lõppenud.
3-23-391 30.06.2022 kehtinud SanS-s puudus saneerimismenetluses tehtavate määruste kehtima hakkamise ja täitmisele kuulumise aega reguleeriv üldine norm, mistõttu tuli SanS § 4 lg 1 järgi kohaldada TsMS-s hagita menetluse kohta sätestatut. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui jõustumisest. Ringkonnakohtu 04.10.2022 määruses ei olnud määratud selle täitmisele kuulumise hilisemat aega. Vaidlus puudub selles, et määrus tehti puudutatud isikutele teatavaks enne MTA 01.12.2022 ja 02.12.2022 toiminguid. Tänaseks on tulenevalt Riigikohtu 03.04.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-1364, millega jäeti Oilseeds Trade OÜ määruskaebus menetlusse võtmata, Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrus ka jõustunud.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.