4.Määrata kindlaks LT poolt osaühingule Liivi Restoran hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista LT-lt osaühingu Liivi Restoran kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (õigusabikulu) 340 eurot.
5.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb LT-l tasuda osaühingule Liivi Restoran viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.22. septembril 2015. a esitas LT (hageja) hagi osaühingu Liivi Restoran (kostja) vastu osanike 22. juuni 2015. a kordus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja RR kostja osanikud ja juhatuse liikmed. 2. juunil 2015. a edastas RR hagejale e-posti teel osaühingu osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja osanike üldkoosoleku eelnõu. Osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et osanike üldkoosolek toimub 11. juunil 2015. a algusega kell 10.00 restoranis, asukohas Viru väljak 2, Tallinn, ning päevakorras on juhatuse liikme LT volituste pikendamise otsustamine, OÜ Liivi Restoran 2014. a majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmine.
3.10. juunil 2015. a edastas hageja e-postiga RR-le teate, milles palus seoses halvenenud terviseseisundiga määrata uus juhatuse koosoleku aeg. Samal kuupäeval vastas RR hagejale, et teatab uue koosoleku aja lähipäevil. 14. juunil 2015. a teatas RR, et juhatuse ja osanike korduskoosolek toimub 22. juunil 2015. a kell 17.30. Osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et 22. juunil 2015. a toimub osanike korduskoosolek algusega kell 17.30 restoranis, asukohas Viru väljak 2, Tallinn, sama päevakorra punktidega kui 11. juuni 2015. a üldkoosolek.
4.21. juuni 2015. a e-kirjas palus hageja RR-l koosolek oma advokaadi palvel edasi lükata 30. juuni 2015. a kella 12.00-ks Nordic Hotelli Forum vestibüüli, aadressil Viru väljak 3. 22. juunil 2015. a teatas RR, et see on korduskoosolek ja hageja osalemine ei mõjuta koosoleku toimumist. Samuti märkis ta, et hageja advokaadile mittesobiv aeg ei ole mõjuvaks põhjuseks koosoleku edasilükkamiseks. 22. juunil 2015. a kell 17.30 viisid RR ja jurist AK läbi kostja osanike korduskoosoleku ja allkirjastasid protokolli. Osanike korduskoosolekul otsustati RR häältega mitte pikendada hageja volitusi, teha äriregistris kandeavaldus ja kustutada märge hageja OÜ Liivi Restoran juhatuse liikme volituste kohta, kinnitada kostja 2014. a majandusaasta aruanne ning mitte jaotada 2014. a majandusaasta kasumit dividendideks. RR, tuginedes osanike korduskoosoleku otsusele, esitas 22. juunil 2015. a Tartu Maakohtu registriosakonnale äriühingu 2014. a majandusaasta aruande ja kandeavalduse, milles palus hageja juhatuse liikmest kustutada. Tartu Maakohtu registriosakond tegi kande hageja juhatuse liikmest kustutamise kohta 25. juunil 2015. a.
5.Hageja on seisukohal, et RR-l ja AK-l puudus seaduslik alus 22. juunil 2015. a äriühingu osanike korduskoosoleku läbi viimiseks, kuna nimetatud koosoleku läbiviimise eelduseks on osanike üldkoosoleku toimumine, millel ei ole esindatud ÄS §-s 170 lg 2 nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline. Kostja osanike üldkoosolekut 11. juunil 2015. a algusega kell 10.00 ei toimunud ja üldkoosoleku toimumist kinnitavat protokolli ei ole hagejale esitatud. Samuti ei ole
11.juunil 2015. a toimunud üldkoosoleku protokolli esitatud registripidajale,
kinnitamaks, et äriühingu osanike 22. juuni 2015. a kordus üldkoosolek on läbiviidud seaduslikult ja on otsustusvõimeline. Hageja on seisukohal, et äriühingu osanike 22. juuni 2015. a korduskoosoleku protokoll on fabritseeritud ja tühine ning tühise otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne on ebaõige. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt puudub hagejal õiguslik huvi 22. juuni 2015. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise vastu TsMS § 368 lg 1 tähenduses ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
7.Kostja ei vaidle vastu, et RR saatis hagejale hagiavalduses märgitud e-posti aadressile osaühingu osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teate hageja märgitud päevakorraga ja osanike üldkoosoleku eelnõu ning osanike korduskoosoleku teate, et poolte vahel toimus hageja kirjeldatud e-kirjavahetus üldkoosolekute edasilükkamiseks hagis märgitud aegadel ning et hageja ei ilmunud 11. juunil 2015. a kell 10.00 toimunud üldkoosolekule ega 22. juunil 2015. a kell 17:30-ks kokku kutsutud osanike üldkoosolekule. Samuti ei vaidle kostja vastu asjaoludele, et korduskoosolek võttis vastu hagis märgitud otsused ja Tartu Maakohtu registriosakond tegi OÜ Liivi Restoran kandeavalduse alusel registrisse muutmiskande hageja esindusõiguse kehtetuse kohta.
8.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole esimese üldkoosleku protokoll fabritseeritud, esimene osanike üldkoosolek toimus 11. juunil 2015. a kell 10.00 ja osanike korduskoosolek 22. juunil 2015. a kell 17:30 teadetes märgitud asukohtades. Üldkoosolekud viis läbi kostja juhatuse liikme ja osanikuna RR ja koosolekuid protokollis AK. Hageja ei esitanud ühtegi seisukohta osanike üldkoosoleku päevakorra ega otsuste eelnõude kohta, samuti ei teatanud kostjale takistusest osanike korduskoosolekule ilmumisest ega ole ühtegi sellist takistavat asjaolu välja toonud ka hagiavalduses. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus jättis 30. mai 2016. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 860 eurot.
10.Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas 11. juunil 2015. a kella 10.00-ks kokku kutsutud koosolek tegelikult toimus ja kas korduskoosolekul 22. juunil 2015. a vastu võetud otsused on kehtivad.
11.Esmalt märkis maakohus, et kuna hageja ei osalenud üldkoosolekutel, siis on tal seadusest tulenev õigus, seega ka tuvastushuvi, vastuvõetud otsuste vaidlustamiseks, muuhulgas tühisuse tuvastamiseks, mistõttu puudub alus esitatud hagi läbivaatamata jätmiseks.
12.Maakohtu hinnangul oli 11. juuni 2015. a ja 22. juuni 2015. a üldkoosoleku kokkukutsumise teadete, osanike otsuse eelnõude ja protokollidega tõendatud, et 22. juuni 2015. a korduskoosolek kutsuti kokku sama päevakorraga, kui 11. juunil 2015. a toimunud üldkoosolek. 11. juuni 2015. a protokolliga on tõendatud, et koosolekut juhatas osanik RR ja protokollis AK ning protokoll on allkirjastatud mõlema isiku poolt. Mõlema üldkoosoleku protokollid vastavad ÄS § 304 lg 1 ja 2 nõuetele. Tunnistaja AK ütlustega on tõendatud, et ta osales 11. juunil 2015. a algusega kell 10.00 Liivi Restoran OÜ asukohas Viru Väljak 2, Tallinnas toimunud osanike üldkoosolekul ja sama päevakorraga 22. juunil 2015. a algusega kell 17.30 toimunud korduskoosolekul, et koosolekud viis läbi osanik ja juhatuse liige RR ning tunnistaja protokollis koosolekuid, et 11. juuni 2015. a protokolli oli ette valmistanud RR ja tunnistaja täiendas protokolli selle osaga, mille kohaselt kvoorumit ei olnud ja otsuseid
ei olnud võimalik vastu võtta, kuna hageja ei ilmunud kohale. Tunnistaja kinnitas kohtule, et esimese 11. juuni 2015. a üldkoosoleku protokoll vastab tegelikkusele ning protokollil on tema allkiri. Tuginedes eeltoodud tõenditele jõudis kohus seisukohale, et esimene kostja osanike üldkoosolek toimus 11. juunil 2015. a, koosolek ei olnud ÄS § 170 2.-ses lõikes nimetatud häälte puudumise tõttu otsustusvõimeline ning 22. juuni 2015. a üldkoosolek kutsuti kokku vastavuses ÄS § 171 lg-ga 6 ja seega 22. juuni 2015. a üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Hageja väide, et kostja pidi talle saatma 11. juuni 2015. a üldkoosoleku protokolli, ei põhine ÄS § 304 lg-l 3.
13.Tartu Maakohtu registriosakond tegi OÜ Liivi Restoran 22. juuni 2015. a kandeavalduse alusel registrisse muutmiskande hageja esindusõiguse kehtetuse kohta, millest maakohus järeldas, et registripidajale esitatud dokumendid vastasid seaduse nõuetele. Maakohtu hinnangul ei tulene äriseadustikust, et registripidajale tuleks esitada ka selle üldkoosoleku, mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma, protokoll, kuna registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud. Vaidluse korral kontrollib üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust üldkohus.
14.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus leidis, et kostja kulud õigusabile olid põhjendatud ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 860 eurot. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1, TsMS § 232 lg 1 ning TsMS §-ga 442 jätnud arvestamata hageja e-kirjavahetuse kostja juhatuse liikme RR-ga ajavahemikul 2. juunist 2015. a kuni 10. juunini 2015. a, millest nähtub selgelt ja ühemõtteliselt, et 11. juunil 2015. a toimuma pidanud kostja osanike üldkoosolek jääb ära seoses hageja tervisliku seisundiga. Seega kohtu seisukoht, et hageja ei ilmunud 11. juunil 2015. a kokku kutsutud osanike üldkoosolekule, ei ole asjakohane ja on vastuolus kohtule esitatud tõenditega.
17.Kostja juhatuse liikme RR poolt alles 21. märtsi 2016. a korraldaval kohtuistungil esitatud kostja osanike 11. juuni 2015. a üldkoosoleku protokoll on fabritseeritud. Samuti ei ole usaldusväärsed tunnistaja AK 18. aprilli 2016. a kohtuistungil antud ütlused üldkoosoleku toimumise kohta, kuna tegu ei ole erapooletu isikuga. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Apellatsioonkaebuses on hageja peamiselt korranud maakohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud osanike üldkoosoleku kokkukutsumise, koosoleku läbiviimise ja protokollimise ning otsuste vastuvõtmise regulatsiooni ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei ole praegusel juhul alust hageja nõuet kostja vastu
rahuldada. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide olulist rikkumist, mis annaks alust maakohtu lahendit tühistamiseks, kolleegium ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning andnud uuritud tõenditele seadusekohase hinnangu.
21.Apellatsioonkaebuses viidatud menetluslik puuudus, mille kohaselt on maakohus jätnud hindamata hageja e-kirjavahetuse kostja juhatuse liikme RR-ga ajavahemikul 2. juunist 2015. a kuni 10. juunini 2015. a, ei anna alust maakohtu otsust tühistada, kuna ringkonnakohtul on võimalik nimetatud puudus ise kõrvaldada. Kolleegium, hinnanud hagiavalduse lisaks olevat e-kirjavahetust, ei leia, et see annaks põhjust jõuda üldkoosolekute toimumise ja seal vastu võetud otsuste kehtivuse osas teistsugusele järeldusele. Kirjavahetusest nähtuvalt teatas hageja 10. juunil 2016. a, et tal ei ole võimalik osaleda 11. juuniks 2016. a planeeritud üldkoosolekul ja soovis teada uue üldkoosoleku aega. Kostja seaduslik esindaja RR on vastanud hagejale 10. juunil 2016. a ning teatanud, et uue koosoleku toimumise aeg teatakse lähipäevil (tl 6). 14. juuni 2016. e-kirjaga edastaski RR hagejale korduskoosoleku kutse (tl 9). RR 10. juuni 2016. a vastusest nähtub, et kostja võttis info hageja koosolekust mitteosavõtmise kohta teadmiseks, kuid järeldust, et hageja tervisliku seisundi tõttu jääb osanike 11. juuniks 2016. a planeeritud koosolek pidamata, RR vastusest teha ei saa. Osanikul on õigus mitte kohustus üldkoosolekutel osaleda. Kuna vaidlus puudub selles, et mõlema koosoleku toimumisest on hagejat nõuetekohaselt teavitatud, siis tuli hagejal arvestada võimalusega, et koosolek toimub tema osavõtuta ning kvoorumi puudumine tingib järgnevalt korduskoosoleku korraldamise vajaduse. Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et esimene kostja osanike üldkoosolek toimus hageja osavõtuta 11. juunil 2015. a, koosolek ei olnud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud häälte puudumise tõttu otsustusvõimeline, mistõttu kutsuti 22. juuni 2015. a üldkoosolek kokku kooskõlas ÄS § 171 lg-ga 6 ja seega ei ole 22. juuni 2015. a üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised.
22.Vastuseks apellatsioonkaebuse seisukohale, mille kohaselt on maakohus eksinud 11. juuni 2015. a üldkoosoleku protokolli ehtsuse ja tunnistaja AK kohtuistungil antud ütluste hindamisel, märgib ringkonnakohus, et hageja väited koosoleku protokolli fabritseerimise ja tunnistaja ebausaldusväärsuse kohta ei veena kolleegiumi maakohtu menetluses hinnatud tõenditele andma teistsugust hinnangut. Hageja etteheited maakohtule tõendite väära hindamise osas on põhjendamata, mistõttu ei ole kolleegiumil alust asuda maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja väited protokolli fabritseerituse kohta on oletuslikud ja neil väidetel puudub tõenduslik alus. Samuti ei ole üksnes hageja paljasõnaliste väidete alusel põhjust pidada tunnistaja AK ütlusi ebausaldusväärseteks. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19; 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5711, p 40). See tähendab, et TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Öeldu tähendab, et tõendi
usutavuse ja kaalukuse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt ning kohtu hinnanguga mittenõustumine ei ole iseseisvaks otsuse tühistamise aluseks.
23.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse arutluskäigu ja järeldustega, ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
24.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.Kostja poolt 19. detsembril 2016. a ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja seoses hageja apellatsioonkaebuse lahendamisega kandnud õigusabikulusid kokku 340 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 80 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Õigusabiteenus on seisnenud maakohtu otsusega tutvumises (0,5 tundi), kostja seadusliku esindajaga konsulteerimises 30. mail 2016. a (0,25 tundi), apellatsioonkaebusega tutuvumises (0,75 tundi), kostja seadusliku esindajaga konsulteerimises 5. juulil 2016. a (0,75 tundi) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (2 tundi). Nendele toimingutele on esindajal kokku kulunud 4 tundi ja 15 minutit. Kostja kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisega seotud kostja menetluskulude kohta seisukohta esitanud.
26.Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on põhjendatud ning ka toimingutele kulunud aeg on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et õigusteenuse tunnitasu määr 80 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, on mõistlik tunnitasu määr. Lähtudes ülalmärgitust ja kostja esitatud menetluskulude nimekirjast, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (õigusabikulud) 340 eurot.
27.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
28.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm