30. mai 2016 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-15-14099 XXXXhagi osaühingu XXXXvastu osanike 22.06.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: XXXX(isikukood XXXX, lepinguline esindaja Viljar Subka
e-post
XXXX),
Kostja: osaühing XXXX(registrikood XXXX, asukoht: XXXX), seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja Indrek Repnau Kohtuistungi toimumise aeg
18.aprillil 2016
Resolutsioon Jätta XXXXhagi osaühingu XXXXvastu osanike 22.06.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagimenetluse kulud XXXXkanda
2.Välja mõista XXXXosaühingu kuuskümmend) eurot
XXXXkasuks
menetluskulu
(kaheksasada
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hageja nõue
22.09.2015 esitas XXXX(edaspidi hageja) hagi osaühingu XXXX(edaspidi kostja) vastu osanike 22.06.2015 kordus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja XXXX kostja osanikud ja juhatuse liikmed. 02.06.2015 edastas XXXXhagejale e-posti teel osaühingu osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja osanike üldkoosoleku eelnõu. Osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et osanike üldkoosolek toimub 11.06.2015 algusega kell 10.00 restorani asukohas XXXX, Tallinn päevakorra punktidega: 1) juhatuse liikme XXXXvolituste pikendamise otsustamine; 2) OÜ XXXX2014. majandusaasta aruande kinnitamine; 3) kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmine.
3.10.06.2015 edastas hageja e-postiga XXXXteate, milles palus seoses halvenenud tervise seisundiga määrata uus juhatuse koosoleku aeg. 10.06.2015 vastas XXXXhagejale, et teatab uue koosoleku aja lähipäevil. 14.06.2015 teatas XXXX, et juhatuse ja osanike kordus üldkoosolek toimub 22.06.2015 kell 17.30. Osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et 22.06.2015 toimub osanike kordus üldkoosolek algusega kell 17.30 restorani asukohas XXXX, Tallinn sama päevakorra punktidega, kui 11.06.2015 üldkoosolek.
4.21.06.2015 e-kirjas palus hageja XXXXil koosolek oma advokaadi palvel edasi lükata 30.06.2015 kella 12.00-ks XXXXvestibüüli aadressil XXXX. 22.06.2015 teatas XXXX, et see on kordus koosolek ja kas hageja osaleb või mitte, ei mõjuta koosoleku toimumist. Samuti märkis ta, et hageja advokaadile mittesobiv aeg ei ole mõjuvaks põhjuseks koosoleku edasilükkamiseks. 22.06.2015 kell 17.30 viisid XXXX ja jurist Ants Kuningas läbi kostja osanike kordus üldkoosoleku ja allkirjastasid protokolli. Osanike kordus üldkoosolekul otsustati XXXXi häältega: 1) mitte pikendada hageja volitusi, teha äriregistris kandeavaldus ja kustutada märge hageja OÜ XXXXjuhatuse liikme volituste kohta; 2) kinnitada kostja 2014.a majandusaasta aruanne; 3) mitte jaotada 2014.a majandusaasta kasumit dividendideks. XXXX, tuginedes osanike kordus üldkoosoleku otsusele, esitas 22.06.2015 Tartu Maakohtu registriosakonnale äriühingu 2014 majandusaasta aruande ja kandeavalduse, milles palus hageja juhatuse liikmest kustutada. Tartu Maakohtu registriosakond tegi kande hageja juhatuse liikmest kustutamise kohta 25.06.2015.
5.Hageja on seisukohal, et XXXXil ja A.Kuningal puudus seaduslik alus äriühingu osanike kordus üldkoosoleku läbi viimiseks 22.06.2015, kuna nimetatud koosoleku läbiviimise eelduseks on osanike üldkoosoleku toimumine, millel ei ole esindatud ÄS §-s 170 lg 2 nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline. Kostja osanike üldkoosolekut 11.06.2015 algusega kell 10.00 pole kunagi toimunud ja üldkoosoleku toimumist kinnitavat protokolli ei ole hagejale esitatud. Samuti ei ole 11.06.2015 toimunud üldkoosoleku protokolli esitatud registripidajale, kinnitamaks, et äriühingu osanike 22.06.2015 kordus üldkoosolek on läbiviidud seaduslikult ja on otsustusvõimeline. Hageja on seisukohal, et äriühingu osanike 22.06.2015 kordus üldkoosoleku protokoll on fabritseeritud ja tühine ja tühise otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne ebaõige. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ning palub selle rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik huvi 22.06.15 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise vastu TsMS § 368 lg 1 tähenduses ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
7.Kostja ei vaidle vastu, et XXXXsaatis hagejale hagiavalduses märgitud e-posti aadressile osaühingu osanike üldkoosoleku kokkukutsumise teate hageja märgitud päevakorraga ja osanike üldkoosoleku eelnõu ning osanike kordus üldkoosoleku teate; et poolte vahel toimus hageja kirjeldatud e-kirjavahetus üldkoosolekute edasilükkamiseks hagis märgitud aegadel ning et hageja ei ilmunud 11.06.15 kell 10.00 toimunud üldkoosolekule ega 22.06.2015 kell 17:30-ks kokku kutsutud osanike üldkoosolekule. Samuti ei vaidle kostja vastu asjaoludele, et kordus üldkoosolek võttis vastu hagis märgitud otsused ja Tartu Maakohtu registriosakond tegi OÜ XXXXkandeavalduse alusel registrisse muutmiskande hageja esindusõiguse kehtetuse kohta.
8.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole esimese üldkoosleku protokoll fabritseeritud, esimene osanike üldkoosolek toimus 11.06.2015 kell 10.00 ja osanike kordus üldkoosolek 22.06.2015 kell 17:30 teadetes märgitud asukohtades; üldkoosolekud viis läbi kostja juhatuse liikme ja osanikuna XXXXja koosolekuid protokollis Ants Kuningas; hageja ei esitanud ühtegi seisukohta osanike üldkoosoleku päevakorra ega otsuste eelnõude kohta; hageja ei teatanud kostjale takistusest osanike kordus üldkoosolekule ilmumisest ega ole ühtegi sellist takistavat asjaolu välja toonud ka hagiavalduses. Kohtuotsuse põhjendused
9.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: •
hageja ja XXXXon kostja osanikeks kumbki 50% ulatuses ning hageja oli kostja juhatuse liige kuni 22.06.2015,
•
XXXXsaatis hagejale hagiavalduses märgitud aegadel ja e-posti aadressidel osaühingu osanike esimese ja kordus üldkoosoleku kokkukutsumise teated päevakorra punktidega: 1) juhatuse liikme XXXXvolituste pikendamise otsustamine; 2) OÜ XXXX2014. majandusaasta aruande kinnitamine; 3) kasumi jaotamise otsuse vastuvõtminehageja märgitud päevakorraga ja osanike üldkoosoleku eelnõu;
•
hageja ei ilmunud 11.06.2015 kella 10.00-ks ega ka 22.06.2015 kella 17.30-ks kokku kutsutud osanike üldkoosolekutele;
•
kordus üldkoosolek võttis 22.06.2015 vastu päevakorras märgitud otsused ja Tartu Maakohtu registriosakond tegi OÜ XXXXkandeavalduse alusel registrisse muutmiskande hageja esindusõiguse kehtetuse kohta.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas 11.06.2015 kella 10.00-ks kokku kutsutud koosolek tegelikult toimus ja kas kordus üldkoosolekul 22.06.2015 vastu võetud otsused on kehtivad.
11.TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub
juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
12.ÄS § 1771 lg 1 osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul, lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega, lg 3 kohaselt otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne äriregistrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat, lg 4 kohaselt kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses vastavalt käesoleva seaduse § 178 5. ja 6. lõiget.
13.ÄS § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest, sama paragrahvi lg 3 kohaselt saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Osanik, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleva seadustiku § 1701 1. lõikes või § 170
5.lõikes sätestatud viisil koosolekul osalev osanik võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.
14.Kuna hageja ei osalenud üldkoosolekutel, siis on tal seadusest tulenev õigus, seega ka tuvastushuvi, vastuvõetud otsuste vaidlustamiseks, muuhulgas tühisuse tuvastamiseks hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus esitatud hagi läbivaatamata jätmiseks.
15.ÄS § 170 lg 2 järgi on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet, lg 3 kohaselt võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud.
16.ÄS § 171 lg 4 sätestab, et osanike koosolekul koostatakse seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev osanik või tema esindaja ja lg 5, et osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.–6. lõikes sätestatut.
17.ÄS § 171 lg 6 kohaselt kui osanike koosolekul ei ole esindatud käesoleva seadustiku § 170 2. lõikes nimetatud hääled ning koosolek ei ole seetõttu otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul
esindatud häältest sõltumata. See kehtib üksnes juhul, kui uue koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut.
18.ÄS § 304 lg 1 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht; 2) koosoleku toimumise aeg ja koht; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed; 4) koosoleku päevakord; 5) koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, muu hulgas aktsiate arv, mille poolt anti hääled, häältega esindatud aktsiate osakaal aktsiakapitalist, häälte koguarv, iga otsuse poolt ja vastu antud häälte arv ning erapooletuks jäänud häälte arv; 6) koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud aktsionäri nõudel tema eriarvamuse sisu; 7) üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lisatakse üldkoosoleku protokollile koosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning koosolekul osalevate aktsionäride nimekiri. Üldkoosoleku protokollile lisatakse ka esindajate esindusõigust tõendavad dokumendid või nende ärakirjad. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik, kui see isik on üldkoosolekul füüsiliselt kohal.
19.Kohtule esitatud 11.06.2015 ja 22.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teadete, osanike otsuse eelnõude ja protokollidega on tõendatud, et 22.06.2015 kordus üldkoosolek kutsuti kokku sama päevakorraga, kui 11.06.2015 toimunud üldkoosolek. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja sai kätte nii esimese koosoleku kui ka kordusüldkoosoleku teated. 11.juuni 2015 protokolliga on tõendatud, et koosolekut juhatas osanik XXXXja protokollis A.Kuningas ning protokoll on allkirjastatud nii juhataja kui ka protokollija poolt. Mõlema üldkoosoleku protokollid vastavad ÄS § 304 lg 1 ja 2 nõuetele.
20.Tunnistaja Ants Kuninga ütlustega on tõendatud, et ta osales 11.06.2015 algusega kell 10.00 XXXXOÜ asukohas XXXX, Tallinnas toimunud osanike üldkoosolekul ja sama päevakorraga 22.06.2015 algusega kell 17.30 toimunud kordus üldkoosolekul, et koosolekud viis läbi osanik ja juhatuse liige XXXXning tunnistaja protokollis koosolekuid, et 11.06.2015 protokolli oli ette valmistanud XXXXja tunnistaja täiendas protokolli selle osaga, mille kohaselt kvoorumit ei olnud ja otsuseid ei olnud võimalik vastu võtta, kuna hageja ei ilmunud kohale. Tunnistaja kinnitas kohtule, et esimese 11.06.2015 üldkoosoleku protokoll vastab tegelikkusele ning protokollil on tema allkiri. Tuginedes eeltoodud tõenditele on kohus seisukohal, et esimene kostja osanike üldkoosolek toimus 11.06.2015, koosolek ei olnud ÄS § 170 2.-ses lõikes nimetatud häälte puudumise tõttu otsustusvõimeline ning 22.06.2015 üldkoosolek kutsuti kokku vastavuses ÄS § 171 lg-ga 6.
21.ÄS § 304 lg 3 sätestab, et pärast seitsme päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema aktsionäridele kättesaadav aktsiaseltsi asukohas või aktsiaseltsi kodulehel. Kui aktsiaselts avalikustab protokolli ainult oma kodulehel, tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates sellele asjaolule ja kodulehe aadressile viidata. Börsiaktsiaselts peab protokolli avalikustama oma kodulehel, lg 4 järgi on aktsionäril õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja, kui protokoll ei ole kättesaadav aktsiaseltsi kodulehel. Seega ei põhine hageja väide, et kostja pidi talle saatma 11.06.2015 üldkoosoleku protokolli, vastavuses ÄS § 304 lg-ga 3. Kostja väitel oli üldkoosoleku protokoll kättesaadav kostja asukohas. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
22.ÄS § 170 lg-st 3 tuleneb, et osanikul on õigus, mitte kohustus osaleda üldkoosolekul. Seega ei oma tähtsust, millistel põhjustel jättis hageja kostja üldkoosolekutele ilmumata. Äriseadustikust ei tulene äriühingule kohustust lükata üldkoosolekute toimumine edasi juhul, kui osanikul või tema esindajal ei ole võimalik osaleda üldkoosolekul. Äriühingul on kvoorumi puudumise korral ÄS § 171 lg-st 6 tulenev õigus kutsuda päevakorda muutmata kokku uus koosolek, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. Selliselt on kostja kooskõlas äriseadustikuga toiminudki.
23.ÄS § 184 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega, lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele.
24.Tartu Maakohtu registriosakond tegi 25.06.2015 OÜ XXXX22.06.2015 kandeavalduse alusel registrisse muutmiskande hageja esindusõiguse kehtetuse kohta. Järelikult vastasid registripidajale esitatud dokumendid seaduse nõuetele. Äriseadustikust ei tulene, et registripidajale tuleks esitada ka selle üldkoosoleku, mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma, protokoll, kuna registripidaja õigus kontrollida temale esitatud dokumentide sisulist kehtivust on piiratud. Vaidluse korral kontrollib üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtivust üldkohus.
25.Eeltoodust tulenevalt ei ole 22.06.2015 üldkoosoleku otsused tühised ja hagi tuleb jätta rahuldamata. ÄS § 178 lg 6 kohaselt kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Kuna kohus asus seisukohale, et 22.06.2015 üldkoosoleku otsused ei ole tühised, siis tuleb jätta rahuldamata taotlus saata kohtuotsus äriregistrile. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
29.Kostja esitas 18.04.2016 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud kokku menetluskulu summas 860 eurot. Kostjale osutas teenust Repnau Õigusbüroo tunnihinnaga 80 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-15-14099 menetlusega.
30.Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud.
31.Kohus on seisukohal, et kostja kulud esindaja õigusabile kokku 10 tunni ja 45 minuti ulatuses, sealhulgas 1) 16.11.2015 konsultatsioon 1 tund, maksumus 80 eurot; 2) 30.11.2015 hagiavalduse ja hagi lisadega tutvumine 1 tund, maksumus 80 eurot; 3) 30.11.2015 seadusandluse ja kohtupraktika analüüs 1 tund, maksumus 80 eurot; 4) 30.11.2015 vastuse koostamine hagiavaldusele 1,5 tundi, maksumus 120 eurot; 5) 28.12.2015 hageja seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 6) 28.12.2015 konsultatsioon 15 minutit, maksumus 20 eurot; 7) 22.02.2016 seisukohtade koostamine 45 minutit, maksumus 60 eurot; 8) 14.03.2016 konsultatsioon 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 9) 18.03.2016 toimikuga tutvumine 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 10) 21.03.2016 ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 11) 21.03.2016 osalemine kohtuistungil 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 12) 18.04.2016 hageja taotlustega tutvumine 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 13) 18.04.2016 ettevalmistus kohtuistungiks 0,5 tundi, maksumus 40 eurot; 14) 18.04.2016 konsultatsioon 15 minutit, maksumus 20 eurot; 15) 18.04.2016 osalemine kohtuistungil 1,5 tundi, maksumus 120 eurot, on antud asja keerukust ning kohtule saadetud dokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Kohus on seisukohal, et ka õigusabi maksumus on esitatud tasumiseks mõistlikus suuruses. Järelikult kuulub menetluskulude nõue rahuldamisele kokku summas 860 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.