1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 16. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et aastatel 2019 ja 2020 saatis uus ja noor juhtkond kaebaja õiguskuuleka käitumise pärast oma silme eest minema. Tartu Vanglas öeldi kaebajale, et kõik pöördumised esitatakse kirjalikult. Kaebajal on seda aga raske teha nii füüsiliselt kui vaimselt. Olukord 2008. aastal, mil kaebajat karistati lukustatud üksikvangistusega 45 ööpäevaks, rikkus veel rohkem kaebaja psüühikat ning süvendas kaebaja häiret ja haigusi. Ajavahemikul 2015 – 2019. a ei lahendanud ega vastanud nad suuliselt kaebaja küsimustele, vaid ähvardasid ja paigutasid kaebaja ümber teistesse kambritesse ja üksustesse. Kaebaja paigutati hoopiski ka teise majja, kus teda hoiti kartseri osakonnas kaheksa kuud ja unustati sinna ka siis, kui käskkiri kohustas kaebaja suhtes piiranguid lõpetama. Juhtkond muutus jällegi ning nüüd viibib kaebaja pidevalt lukustatud üksikvangistuses, mis on kaebajale aga ohtlik. Kõige hullem on see, et kaebaja ei suuda vangla- ja kohtuasju ajada nõuetekohaselt kirjalikult. Kaebaja otsustas esitada vanglale kahjunõude, kuna kohtuotsused ei toonud kaebajale rahu, vaid tekitasid vangla poolt kaebaja suhtes sõja. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude seoses kaebaja piinamistega aastatel 2019-2020 ehk 3-20-64 otsuse järgi. Kaebaja palub kohtul nõuda vanglalt kõik materjalid, mis on seotud nende 16. märtsi 2023. a otsusega nr 1-13/322-8. Kaebaja palub need endale saata, et kuidagi moodi saaks lõpuni kirjutada. Koos kaebusega
esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse anda talle advokaat. Viimaks lisas kaebaja, et kaebajat hoitakse lukus ja vangla ei hinda olukorda uuesti juba 1,5 kuud. Kõik kaebaja vaided ja vastuväited jäid vastamata.
2.Tartu Halduskohus jättis 17. aprilli 2023. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta, andes talle kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja, ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
3.J. Kolesnikov esitas 29. aprillil 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja avaldas mh soovi saada kaebusest koopia.
4.Tartu Halduskohus jättis 2. mai 2023. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse teist korda käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja, ning jättis J. Kolesnikovi taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.
5.J. Kolesnikov esitas 10. mail 2023 vastuse kohtumäärusele, milles palus anda ajapikendust kuu aega ning määrata talle advokaat.
6.Tartu Halduskohus pikendas 15. mai 2023. a määrusega Tartu Halduskohtu 2. mai 2023. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajale antud tähtaega ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Lisaks jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
7.Kaebaja esitas 28. mail 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles mh märkis, et vajab advokaati.
8.Kaebaja esitas 4. juunil 2023 taotluse nõuda vanglalt välja materjalid, mis on seotud kaebaja kahjunõudega ja Tartu Vangla 15. mai 2023. a vastusega nr 12-13/322-10.
9.Kaebaja esitas 15. juunil 2023 avalduse, milles palus asja materjalide juurde võtta kaebaja pöördumine, mille kaebaja esitas 2. mail 2023 haldusasjas nr 3-23-946. Lisaks märkis kaebaja, et ta palub menetlusse võtta kahjunõue nr 1-13/322 ja samuti teised ka eraldiseisvalt.
10.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 16. juunil 2023 kaebuse asjaoludega seonduvad kohtueelse menetluse dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
11.Esmalt märgib kohus, et võtab kaebaja 15. juuni 2023. a avalduse alusel praeguse haldusasja materjalide juurde kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3-23-946, kuivõrd kaebaja on viimati mainitud haldusasjas esitatud kaebuses selgitanud mh praeguses haldusasjas esitatud kaebuse asjaolusid.
12.Tuginedes kohtule esitatud kaebusele ja muudele kaebaja poolt kohtule esitatud pöördumistele mõistab kohus, et J. Kolesnikov on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt ajavahemikul 25. oktoober 2019 – 10. juuni 2020 aset leidnud järgmiste asjaoludega: 25. oktoobril 2019 paigutati kaebaja põhjuseta E-majja kartserikambrisse; 26. märtsil 2020 ja 7. aprillil 2020 vahetas S. Siniaas kaebaja PIN-koodi; S. Siniaas ründas 17. novembril 2020 kaebajat; kaebaja ei saanud kartserikambrisse patja; kartserikaristuste määramine selle eest, et kaebaja aeti endast välja; kambri ukse- ja aknaluugid olid kinni; 23. aprillil 2020 ei lastud kaebajat kartserikambrist välja ja ei viidud tagasi S-majja;
23.aprillil 2020 ei kutsutud meedikut; 3. juunil 2020 viidi kaebaja tagasi E-majja
kartserikambrisse; kaebaja ei saanud juuksurisse; kaebaja ei saanud kambris juua ja end pesta; kaebaja ei saanud sotsiaaltöötajaid, psühholooge, meedikuid; kambris nr 1051 oli ebapiisav põrandapind; kambrit ei koristatud kunagi; 2020. a sõi kaebaja põrandalt toitu, mis seisis terve päeva põrandal; 15. detsembril 2019 aset leidnud olukord; E-majas olles elektriraha äravõtmine, söögi ostmine; aken ei käinud kartserikambris lahti; E-majas viibides ei saanud kaebaja õues käia; kaebajat ei tulnud keegi jalutusboksi abistama; kaebaja ei saanud teha jalavanne; kaebaja ei saanud kasutada dušši; kaebaja ei saanud WC-d kasutada, sest WC potil puudus prill-laud; kaebajal puudus kambrikaaslane; kaebajat võeti ära kõik asjad, sh madrats ja padi (6. jaanuar 2020); 30. oktoobril 2019 roomas kaebaja mööda koridori ja keegi ei aidanud kaebajat. Ka mõistab kohus, et kaebaja on 28. mail 2023 esitanud taaskord riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
13.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et 23. aprillil 2020 ei kutsutud meedikut (I), seejärel annab hinnangu ülejäänud kaebusele (II) ning viimaks lahendab kaebaja 28. mai 2023. a taotluse riigi õigusabi saamiseks
(III).
I
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
15.Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
16.Tartu Vangla poolt 16. juunil 2023 esitatud vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt esitas J. Kolesnikov 16. septembril 2020 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/242-1, milles viitas mh 23. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmisele. Tartu Vangla jättis 18. novembri 2020. a otsusega nr 1-13/259-2 J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
17.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
18.Kaebaja on 23. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmist puudutava kahjunõude esitanud Tartu Vanglale 16. septembril 2020 ning selle kohta on koostatud keelduv otsus 18. novembril 2020. Kohtule pole küll teada, millal täpselt sai kaebaja eelnimetatud otsuse kätte, kuid haldusasjas nr 3-20-2296 esitatud kaebusest võib mõista, et kaebajal oli otsusest teadlik hiljemalt 19. novembril 2020. Seega on praeguseks hetkeks 23. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmist puudutav kahjunõue esitatud kohtule ilmselgelt kaebetähtaega ületades. Kaebus oleks tulnud esitada 2020. a detsembris.
19.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval
põhjusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui takistus ära langes.
20.Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning HKMS § 71 lg-s 2 sisalduvat regulatsiooni, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam ka lubatav.
21.Kaebajal oli võimalus esitada meediku kutsumata jätmist puudutav kahjunõue kohtule tähtaegselt. Puudub vähimgi võimalus, et kaebajal saaks praeguses asjas esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja nii 2020. a novembris kui ka detsembris esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi, siis ei saanud olla kaebajal takistatud ka 23. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmisega seonduva hüvitamiskaebuse esitamine.
22.HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
23.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja hüvitamisnõudes, mis puudutab 23. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmist, tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. II
24.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
25.Nagu kohus eelnevalt märkis, siis hüvitamiskaebuse esitamisel tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt määruse p-d 14-15).
26.Arvestades, et praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks mh selle eest, et ajavahemikul 25. oktoober 2019 – 10. juuni 2020 vahetas S. Siniaas kaebaja PIN-koodi; S. Siniaas ründas 17. novembril 2020 kaebajat; kaebaja ei saanud kartserikambrisse patja; kambri ukse- ja aknaluugid olid kinni; 23. aprillil 2020 ei lastud kaebajat kartserikambrist välja ja ei viidud tagasi S-majja; 3. juunil 2020 viidi kaebaja tagasi E-majja kartserikambrisse; kaebaja ei saanud juuksurisse; kaebaja ei saanud kambris juua ja end pesta; kaebaja ei saanud sotsiaaltöötajaid, psühholooge, meedikuid; kambris nr 1051 oli ebapiisav põrandapind; kambrit ei koristatud kunagi; 2020. a sõi kaebaja põrandalt toitu, mis seisis terve päeva põrandal; 15. detsembril 2019 aset leidnud olukord; E-majas olles elektriraha äravõtmine, söögi ostmine; aken ei käinud kartserikambris lahti; E-majas viibides ei saanud kaebaja õues käia; kaebajat ei tulnud keegi jalutusboksi abistama; kaebaja ei saanud teha jalavanne; kaebaja ei saanud kasutada dušši; kaebaja ei saanud WC-d kasutada, sest WC potil puudus prill-laud; kaebajal puudus kambrikaaslane; kaebajat võeti ära kõik asjad, sh madrats ja padi (6. jaanuar 2020); 30. oktoobril 2019 roomas kaebaja mööda koridori ja keegi ei aidanud kaebajat ning Tartu Vangla 16. juuni 2023. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale praeguses punktis välja toodud asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust, siis
on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus eelnimetatud osas hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks ja kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele.
27.Tartu Vangla 26. juuni 2023. a vastusest ilmneb, et kaebaja esitas vanglale 23. oktoobril 2022 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/322-1, milles viitas ka 25. oktoobril 2019 põhjuseta kartserikambrisse paigutamisele ja kartserikaristuse määramisele, kuna J. Kolesnikov aeti endast välja. Tartu Vangla jättis 16. märtsi 2023. a otsusega nr 1-13/322-8 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata.
28.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
19.septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.
29.Tartu Vangla jättis 16. märtsi 2023. a otsusega J. Kolesnikovi 23. oktoobri 2022. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/322-1 läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel. Vastavalt HMS § 15 lg 3 teisele lausele võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt. Viidatud otsuses tõi vangla esile, et kinnipeetav ei ole vaatamata Tartu Vangla poolt antud puuduste kõrvaldamise võimalusele välja toonud konkreetseid sündmusi või nendega seonduvaid tagajärgi, et oleks võimalik järeldada kindla sündmusega seonduvat kahjulikku tagajärge ja nendevahelist põhjuslikku seost.
30.Kohus nõustub vangla põhjenduste ja lõppjäreldusega. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puuduseid, oli taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Vanglal puudub õigus kaebaja asemel taotluses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning nendega kaasnenud tagajärgi ise sisustada. Vangla võimaldas kaebajal täiendavalt selgitada kahjunõude faktilisi aluseid ja seda, millised kahjulikud tagajärjed konkreetsest sündmusest tulenevalt kaebajale saabusid, kuid kaebaja ei teinud seda. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus kuulub ka selles osas tagastamisele.
31.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
32.Kuna eeltoodust tulenevalt ei kuulu esitatud kaebus sisuliselt läbivaatamisele, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. III
33.Kaebaja esitas 28. mail 2023 riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
34.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.
35.Kohus leiab, et J. Kolesnikovi 28. mai 2023. a taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 17. aprilli 2023. a määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Ka on kohus jätnud oma 15. mai 2023. a määrusega kaebaja 10. mai 2023. a riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja 28. mai 2023. a taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud taotlustega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. J. Kolesnikov ei ole taotluses ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et J. Kolesnikov on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
36.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi 28. mai 2023. a taotluse riigi õigusabi saamiseks HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.