Tartu Vanglas kinnipeetav J.P esitas (kaebaja) 27. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vanglalt materjalide välja nõudmist seoses Tartu Vangla 25. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/257-2. Kaebaja tugineb nimetatud otsusele. Probleem on selles, et kui vanglas ametnikud lasevad tähtajad mööda, siis ei saa nad mingeid karistusi. Kaebaja on saanud vanglalt vastuseid 8-18 kuud hiljem. Kaebaja lähtub vangla vastustest ja siis esitab vajadusel kohtule kaebuse. Kaebajal on terviseprobleemid ja ta ei tea, kas ta esitas pöördumise või mitte ning kas vanglale või kohtule. Vangla peaks kaebajale andma aega puuduste kõrvaldamiseks või teavitama, et neil läheb rohkem aega. Kaebaja leiab, et tema õigus kohtu poole pöörduda algab ajast, mil vangla teavitab teda lõpplahendist. Ta palub arvestada mitte ainult riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-ga 1, vaid ka põhiseaduse §-ga 25 moraalse kahju ja tervisekahjustuse osas. Kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumisest vabastust ja soovib advokaati.
2.Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele J.P 26. mail 2025 registreeritud kahjunõude nr 1-9/2-25/257-1 ja Tartu Vangla 25. juuli 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/257-2, mis toimetati kaebajale kätte 29. juulil 2025.
3-25-2867
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on selgelt kaebuses märkinud, et tugineb asjas Tartu Vangla 25. juuli 2025. a otsusele nr 1-9/2-25/257-2. Kohtueelses menetluses on kaebaja 26. mai 2025. a taotluses nõudnud kahjunõuete nr 1-13/322-(8) ja nr 1-13/24/493-1 lahendamist ning nende lahendamata jätmise korral kahju hüvitamist au ja väärikuse taastamiseks. Seega mõistab kohus, et kaebaja taotleb kaebusega Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kahjunõuete nr 1-13/322-(8) ja nr 1-13/24/493-1 lahendamata jätmisega. Kaebaja on soovinud kohtule esitada hüvitamiskaebuse vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4. Kaebaja väidab 26. mai 2025. a taotluses, et vangla tekitas oma käitumisega nii moraalse (tervis ja väärikus) kui materiaalse kahju. Kaebaja ei ole oma väiteid varalise kahju osas põhistanud. Kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja üksnes mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajale väitel on vangla õigusvastane tegevus põhjustanud talle muuhulgas tervisekahjustuse (vaimne puue, psüühikahäired ja isiksusehäired süvenevad). Seega tõlgendab kohus, et kaebaja taotleb kaebusega üksnes mittevaralise kahju hüvitamist (RVastS § 9 lg 1).
4.Kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Kohus leiab, et J.P hüvitamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks saanud vangla tegevus kahjunõuete lahendamata jätmisel intensiivselt riivata ning hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna kaebajale ei ole ilmselgelt tekkinud mittevaralist kahju.
4.1.Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla õiguspäraselt kaebaja 26. mai 2025. a taotluse rahuldamata. Kohus nõustub Tartu Vangla 25. juuli 2025. a otsuses märgituga, et kehtivas õiguses on ette nähtud abinõud juhuks, kui haldusorganile esitatud kahju hüvitamise taotlus on jäänud tähtaegselt lahendamata. Viidatud sätted kaitsevad kannatanud ja annavad tähtaja ületamise korral õiguse pöörduda hüvitamisnõudega halduskohtu poole. Seeläbi ei jää inimese õigused kaitseta ja tal on võimalik jätkata õiguste kaitsmist kohtumenetluses. Vangla viitas otsuses RVastS § 18 lg-le 2, mille kohaselt võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on enne RVastS sätestatud korras esitanud kahjuhüvitamise taotluse vanglale ja vangla on taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla leidis oma otsuses, et kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata jätmine ei saa endaga kaasa tuua ühtegi RVastS nimetatud tagajärge. Ainsa tagajärjena saaks kõnelda väärikust alandavast kohtlemisest, kuid kohtupraktikat silmas pidades ei ületa selline õigusvastane tegus sellist tõsidusastet ega ole oma mõjult sedavõrd intensiivne, et see oleks käsitletav väärikust alandava kohtlemisena RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kohus nõustub sellega.
4.2.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebajal olnud takistatud kohtusse pöördumine seoses kahjunõudega nr 1-13/322. Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-23826 leidis kohus, et Tartu Vangla jättis õiguspäraselt 16. märtsi 2023. a otsusega J.P 23. oktoobri 2022. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/322-1 läbi vaatamata haldusmenetluse 2
3-25-2867 seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel. Vastavalt HMS § 15 lg 3 teisele lausele võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt. Viidatud otsuses tõi vangla esile, et kinnipeetav ei ole vaatamata Tartu Vangla poolt antud puuduste kõrvaldamise võimalusele välja toonud konkreetseid sündmusi või nendega seonduvaid tagajärgi, et oleks võimalik järeldada kindla sündmusega seonduvat kahjulikku tagajärge ja nendevahelist põhjuslikku seost. Kohus nõustus vangla põhjenduste ja lõppjäreldusega. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puuduseid, oli taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Vanglal puudub õigus kaebaja asemel taotluses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning nendega kaasnenud tagajärgi ise sisustada. Vangla võimaldas kaebajal täiendavalt selgitada kahjunõude faktilisi aluseid ja seda, millised kahjulikud tagajärjed konkreetsest sündmusest tulenevalt kaebajale saabusid, kuid kaebaja ei teinud seda. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus kuulub ka selles osas tagastamisele (vt Tartu Halduskohtu 27. juuni 2023. a määruse punktid 29-30 asjas nr 3-23-826). Nimetatud haldusasjas on lõplik lahend jõustunud. Kohtul puudub alus asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale. Kaebajal oli võimalik esitada vanglale uus kahju hüvitamise taotlus ja pöörduda pärast nõuetekohast kohtueelse menetluse läbimist uuesti kohtu poole sama kaebusega (HKMS § 43 lg 2).
4.3.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja pöördunud kohtusse ka seoses kahjunõudega nr 1-13/24/493-1. Tartu Halduskohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-251245 leidis kohus, et kaebaja esitas kaebuse seoses kahjunõudega nr 1-13/24/493-1 oluliselt kaebetähtaega rikkudes. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19. veebruari 2026. a määrusega Tartu Halduskohtu 13. novembri 2025. a määruse asjas nr 3-25-1245 osas, millega lõpetati menetlus osaliselt, s.o hüvitamiskaebuse osas ning saatis asja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse vastavas osas 31. märtsi 2026. a määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Tartu Ringkonnakohus nõustus 28. aprilli 2026. a määruses halduskohtu põhjendustega hüvitamiskaebuse tagastamise kohta. Kuigi haldusasjas nr 3-25-1245 ei ole lõplik lahend veel jõustunud, leiab kohus eeltoodule tuginedes, et kaebajal ei ole olnud takistatud oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine seoses kahjunõudega nr 113/24/493-1, mille vangla jättis lahendamata.
4.4.Arvestades kaebaja halduskohtusse pöördumise sagedust, kaebuste arvu ja seeläbi pikaaegset kogemust nii vangla kui kohtu poole pöördumisel ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, mille järgi tema ei saa aru, millal saabuvad kaebetähtajad. Kui kaebajal on kahtlus, et ta võib olla jäänud kaebuse esitamisega hiljaks, siis on kaebajal õigus esitada kohtule tähtaja ennistamise taotlus juba koos kaebusega (HKMS § 38 lg 5). Isegi, kui nõustuda, et vangla tegevus on kaebajat eksitanud, ei ole vangla tegevus takistanud kaebajal oma õiguste kaitseks kaebusega kohtusse pöördumast. Kaebajale võib tekitada küll nördimust, kui vangla ei lahenda tema kahjunõudeid tähtaegselt, kuid sellised hingelised üleelamised ei küündi mittevaralise kahjuni RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja väited tervisekahjustuse tekkimise osas on paljasõnalised ja tõendamata.
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J.P kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
3
3-25-2867
7.Kaebaja palub kaebuses anda endale advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi olukorras, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb vähemalt üks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Kaebaja on korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Kaebaja on suutnud käesolevas asjas kohtueelselt esitada erinevaid põhjalikke avaldusi oma õiguste kaitseks ning kaebuses suutnud selgelt väljendada oma kohtusse pöördumise eesmärki. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil (HKMS § 2 lg-d 4‒5).
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
9.Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.