X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27. septembril 2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101220009193 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Anton Gontšarov Kaasatud haldusorgan – Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja passi numbrid tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. juulil 2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Narva-1 piiripunkti ametnik koostas 27. septembril 2022. a X sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009193, mille kohaselt keelduti teda riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 alusel riiki lubamast põhjusel, et tal puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi ning teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (märge vormikohasel otsuse blanketil lahtrites (E ja I)) (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 8-9).
2.Kaebaja esitas 9. oktoobril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27. septembril 2022 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009193 tühistamiseks (dtl 1-2).
3.Tallinna Halduskohus andis 12. oktoobri 2022. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 11). Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 31. oktoobril 2022.
4.Tartu Halduskohus võttis 15. novembri 2022. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 29-31).
5.PPA esitas 15. detsembril 2022 vastuse kaebusele ning 20. veebruaril 2023 täiendavad selgitused (dtl 34-38, 52).
6.Kaebaja esitas 28. veebruaril 2023 täiendava selgituse (dtl 55).
7.Tartu Halduskohus kaasas 7. märtsi 2023. a määrusega haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Siseministeeriumi ning kohustas Siseministeeriumit esitama kohtule kirjaliku vastuse kaebusele (dtl 56-58).
8.Siseministeerium esitas 3. aprillil 2023 vastuse kaebusele (dtl 66-68).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja vaidlustab tühistamisnõudega PPA 27. septembri 2022. a piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse, väites järgmist.
9.1.Kaebajal on Iisraeli kodakondsus ja ta reisis transiidiga Eesti kaudu Tšehhi Vabariiki, kus elavad abikaasa ja alaealine poeg. Riikidevahelise kokkuleppe kohaselt on kaebajal õigus Eestisse viisavabalt siseneda.
9.2.Piiril selgitas kaebaja piirivalvurile, et ta kavatses pileti Prahasse osta Tallinnas, sest ta ei teadnud täpselt ette, millal Tallinnasse saabub. Kaebaja avaldas soovi osta pilet Prahasse otse piirivalvuri juuresolekul, kuid ka sellest kaebajale keelduti.
9.3.Ilma põhjust selgitamata, keelas piirivalvetöötaja kaebajal Eestisse siseneda. Riiki sisenemiskeelu ankeedis märkis piirivalvur, et kaebaja ei esitanud sisenemiseks õigust andvaid dokumente, samuti et kaebaja ohustab avalikku korda.
9.4.Piirivalvetöötaja ei põhjendanud, milles seisneb kaebaja reisi ebaõiguspärasus ja tema oht Eesti avalikule korrale.
10.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
2(7)
3-22-2134
10.1.Kaebaja reisieesmärgi täpsustamiseks esitas piirikontrolli teostanud politseiametnik kaebajale küsimused reisi sihtpunki ja piletite kohta. Selgus, et kaebaja suundub Tšehhi Vabariiki, kuid tal puuduvad bussi- või lennupiletid sihtkohta jõudmiseks. Seega puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ning tingimusi. Lisaks sellele selgus, et kaebajal on lisaks Iisraeli kodakondsusele olemas ka Vene Föderatsiooni (edaspidi ka VF) kodakondsus ja kaebajale on väljastatud VF kodaniku pass.
10.2.Selles, kaebaja elab püsivalt VF-s, puudub vaidlus, kuna VF aadress on märgitud kaebuse esitamisel Tartu Halduskohtule.
10.3.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p-i 4 kohaselt on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida. VMS § 44 lg 2 sätestab, et kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, võib selle välisriigi kodanik Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sealhulgas Eestis, viibida kokku kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
10.4.Olukorras, kui riiki soovib siseneda VF topeltkodakondsusega isik, peab PPA arvestama, et selle piiriületaja näol on tegemist agressorriigi kodanikuga. Kuna kaebaja näol on tegemist VF topeltkodakondsusega isikuga, siis rakendub kaebaja suhtes Vabariigi Valitsuse
8.septembri 2022. a korraldus nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“.
10.5.Tänases julgeolekuolukorras tuleb VF kodanike sisserändega kaasnevaid ohte maandada ennetavalt. VF agressioonist tingituna on VF kodanikud asunud senisest enam otsima võimalusi VF-st lahkumiseks. Olukorras, kus VF sõdib aktiivselt Ukrainas ja selle mõju on ka Euroopas, peab Vabariigi Valitsus üha enam arvestama ka VF mõjutustegevusega Eestis.
10.6.Lisaks tuleb arvestada, et üksikisiku meelsust ei ole võimalik välja selgitada ja see ei ole antud juhul ka sisenemiskeelu otsuse tegemise aluseks. Kodakondsuspoliitikas on rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõte, et kodakondsus on leping riigi ja isiku vahel – tegu on nii õigusliku kui poliitilise seosega, kuid eelkõige lojaalsussuhtega. Avalike allikate kohaselt toetab suurem osa VF kodanikest VF sõjategevust Ukraina vastu.
10.7.Vabariigi Valitsus kehtestas riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku kaitseks ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Alates 19. septembrist 2022 on VF kodanikele sisenemise piirangud seadnud lisaks Eestile ka Läti Vabariik, Leedu Vabariik ja Poola Vabariik. Septembrikuu lõpus kehtestas VF kodanike sisenemise piirangud ka Soome Vabariik.
10.8.Kaebaja esitas Narva-1 piiripunktis piirikontrolli läbimiseks Iisraeli kodaniku passi, milles puudus VF-st lahkumise tempel, seega piirikontrolli teostanud politseiametnik tegi järelduse, et isikul on kaasas ka mõni teine reisidokument, mille alusel kaebaja läbis piirikontrolli VF piiripunktis. Piirikontrolli käigus esitati kaebajale küsimus teise reisdokumendi olemasolu kohta ja vastuseks esitas kaebaja piirikontrolli teostanud politseiametnikule VF kodaniku passi. I astme kontrolör tegi piirikontrolli infosüsteemis „PIKO“ märkuse, et kaebaja näol tegemist on tegemist VF topeltkodakondsusega isikuga.
11.Siseministeerium kaasatud haldusorganina on esitanud kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
11.1.Kaebaja on VF ja Iisraeli Riigi topeltkodakondsuses ning Iisraeli kodanikel on Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt võimalus siseneda viisavabalt Euroopa Liidu (edaspidi EL) territooriumile. Siiski ei ole tegemist absoluutse õigusega, sest viisavabaks sisenemiseks peavad isikul olema täidetud kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (edaspidi Schengeni piirieeskirjad), sätestatud tingimused. Nimetatud piirieeskirjad reguleerivad nii EL-i liikmesriikide vaheliste sisepiiride kui ka EL-i välispiiride ületamist. Seega vastupidiselt
3(7)
3-22-2134
kaebuses väidetule, ei anna viisavabadus kolmandate riikidega selle riigi kodanikule absoluutset õigust liidu territooriumile siseneda.
11.2.Riiki sisenemise lubamise otsustamisel peab liikmesriikide piirivalveasutustel olema lai kaalutlusruum. Usaldust sisepiirideta ala toimimisse peab tagama tõhus piirikontroll välispiiridel ja välispiiri valvamine. Schengeni piirieeskirjade järgi peab piirikontroll aitama nii võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega kui ka vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele.
11.3.Sisenemiskeelu märke „E“ osas märgib kaasatud haldusorgan, et Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-i c kohaselt peab kolmanda riigi kodanik tõendama kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning selle I lisa kohaselt on turismireisi või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul nendeks tõenditeks näiteks organiseeritud reisi broneeringu kinnitus, muu asjakohane dokument, tagasisõidupilet või edasi-tagasi pilet. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei esitanud ühtegi oma reisi eesmärki tõendavat dokumenti, mistõttu ei vastanud ta Schengeni piirieeskirjades sätestatud sisenemise tingimustele.
11.4.Kaebaja topeltkodakondsuse omamine selgus piiril alles isiku küsitluse käigus. Sellised asjaolud ilmnevad üldreeglina põhjusel, et isikud kasutavad ühel reisil korraga mitut reisidokumenti ehk nende piiriületused ei ole tervikuna ühes reisidokumendis tembeldatud. Ka antud juhul oli kaebaja kasutanud VF-st väljumisel oma VF reisidokumenti, mida ta mingil põhjusel Eesti piiril esialgu esitada ei soovinud. Kuna antud juhul puudusid kaebajal reisi eesmärki tõendavad dokumendid ning ta ei esitanud Eestisse sisenemisel oma VF reisidokumenti ega avaldanud oma teist kodakondsust, võis PPA-l tekkida põhjendatud kahtlus isiku ütluste usaldusväärsuses seoses tema Eestisse sisenemise eesmärgiga. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda, Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangut VF kodanikele Eestisse sisenemiseks ning kaebajaga seotud asjaolusid, on PPA põhjendatult märkinud sisenemiskeelule ka lahtri „I“.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega PPA Narva-1 piiripunktis 27. septembril 2022 väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009193, millega keelduti kaebajat riiki lubamast.
13.Vaidlustatud otsusel on õigusliku alusena viide RiPS § 91 lg-le 1. Selle sätte kohaselt peetakse isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Otsus on koostatud vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus on markeeritud märkega lahtris (E) „Puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi“ ning lahtris (I) „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“ (dtl 9).
14.Kaebaja on Vene Föderatsiooni ja Iisraeli Riigi topeltkodakondsusega, kes piirikontrolli infosüsteemi „PIKO“ andmetel saabus Narva-1 piiripunkti 27. septembril 2022 kella 20:28 paiku (dtl 49). Kaebaja esitas Narva-1 piiripunktis piirikontrolli läbimiseks Iisraeli kodaniku passi nr 33229980, milles puudus Vene Föderatsioonist lahkumise tempel, seega piirikontrolli teostanud politseiametnik tegi järelduse, et isikul on kaasas ka mõni teine reisidokument, mille alusel kaebaja läbis piirikontrolli Vene Föderatsiooni piiripunktis (dtl 52). Piirikontrolli käigus esitati kaebajale küsimus teise reisdokumendi olemasolu kohta ja vastuseks esitas kaebaja piirikontrolli teostanud politseiametnikule Vene Föderatsiooni kodaniku passi nr xxxxxxxx. I astme kontrolör tegi piirikontrolli infosüsteemis „PIKO“ märkuse, et kaebaja näol tegemist on Vene Föderatsiooni topeltkodanikuga (dtl 51). 4(7)
3-22-2134
15.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju; ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Näidisvorm on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad).
16.Kaebaja leiab, et ilma põhjust selgitamata, keelas piirivalvetöötaja tal Eestisse siseneda. Samuti ei põhjendanud piirivalvetöötaja kaebaja sõnutsi, milles seisneb tema reisi ebaõiguspärasus ja tema oht Eesti avalikule korrale.
17.Asja materjalidest ei nähtu, kas ja mida piirikontrolli käigus kaebajale suuliselt selgitati. Kui tegemist on suulise suhtlusega, ei ole võimalik selle käiku ka tõeväärselt reprodutseerida. Siiski tehti kaebajale piiril väljastatud sisenemiskeeld nr 2101220009193, mis vastab kehtivatele vorminõuetele. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et sisenemiskeelu otsusest ei selgu, millisel alusel on sisenemiskeeldu kohaldatud. Piiril väljastatud sisenemiskeeld on vormistatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/399 kehtestatud standardvormile ja viidatud on sisenemise keelamist käsitlevale siseriiklikule õigusaktile (RiPS § 91 lg 1) nagu nõutav ka vastavalt kehtivale näidisvormile.
18.Kaebaja leiab, et temale kohaldatud sissesõidukeeld on põhjendamata, kuna riikidevahelise kokkuleppe kohaselt on kaebajal õigus Eestisse viisavabalt siseneda. Vastab tõele, et Iisraeli kodanikel on Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 kohaselt võimalus siseneda viisavabalt EL-i territooriumile. Siiski ei ole tegemist absoluutse õigusega, sest viisavabaks sisenemiseks peavad isikul olema täidetud kõik Schengeni piirieeskirjades sätestatud tingimused. Nimetatud piirieeskirjad reguleerivad nii EL-i liikmesriikide vaheliste sisepiiride kui ka EL-i välispiiride ületamist. Seega vastupidiselt kaebuses väidetule, ei anna viisavabadus kolmandate riikidega selle riigi kodanikule absoluutset õigust liidu territooriumile siseneda.
19.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja näol on tegemist Vene Föderatsiooni topeltkodakondsusega isikuga, siis rakendub tema suhtes Vabariigi Valitsuse poolt
8.septembril 2022. a vastu võetud korraldus nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“. Nimetatud korralduse p-ga 1 piirati ajutiselt Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korralduse p-s 2 loetleti Venemaa Föderatsiooni isikud, kellel on erandina lubatud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil ületada. Kaebaja sellesse loetellu ei kuulunud. Korralduse nr 247 seletuskirja kohaselt on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida nende isikute, kes ei ole selle riigi kodanikud, riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist, arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole selle riigi kodanik, puudub inimõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Eeltoodud põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. Vabariigi Valitsus kehtestab riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku huvides. Samuti arvestab Vabariigi Valitsus, et piirang kehtestatakse samal ajal Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Poola Vabariigiga.
20.Vastustaja on osundanud ka sellele, et Vene Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lg 1 kohaselt on isamaa kaitse iga Vene Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus ning seoses Vene Föderatsiooni mobilisatsiooni väljakuulutamisega oli Vene Föderatsiooni andmetel riigist lahkunud enam kui 700 000 Vene Föderatsiooni kodanikku. Kuna Vene Föderatsiooni 5(7)
3-22-2134
territoriaalseid ambitsioone, mõjuvõimu laiendamist ja Ukraina ründamist toetatakse, on vastustaja ja kaasatud haldusorgani hinnangul põhjendatud ohukahtlus, et välisriigis viibivad Vene Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed Vene Föderatsioonile, sest nende kohustus isamaad kaitsta kehtib ka välisriikides ja Vene Föderatsiooni kodanikul on läbi kodakondsussuhte lojaalsuskohustus oma riigi suhtes.
21.Vastustaja selgituste kohaselt tuleb arvestada, et üksikisiku meelsust ei ole võimalik välja selgitada ja see ei ole sisenemiskeelu otsuse tegemise aluseks. Nõustuda saab seisukohaga, et PPA-l esines põhjendatud kahtlus, et välisriigis viibivad Vene Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed asukohariigile, sest Vene Föderatsiooni kodaniku isamaa kaitse kohustus kehtib ka välisriikides ja kodanikul on läbi kodakondsussuhte lojaalsuskohustus Vene Föderatsioonile.
22.Piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse märke „E“ osas on kaasatud haldusorgan selgitanud ja sellega nõustub ka kohus, et Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-i c ja lg 3 kohaselt peab kolmanda riigi kodanik tõendama kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning selle I lisa kohaselt on turismireisi või isiklikel põhjustel tehtava reisi puhul nendeks tõenditeks näiteks organiseeritud reisi broneeringu kinnitus, muu asjakohane dokument, tagasisõidupilet või edasitagasi pilet. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja ei esitanud ühtegi oma reisi eesmärki tõendavat dokumenti, mistõttu kohus nõustub PPA järeldusega, et kaebaja ei vastanud Schengeni piirieeskirjades sätestatud sisenemise tingimustele.
23.Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-i e kohaselt ei tohi kolmanda riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda, Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangut Venemaa Föderatsiooni kodanikele Eestisse sisenemiseks ning kaebajaga seotud asjaolusid, on kohus seisukohal, et PPA leidis põhjendatult, et kaebajat tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kohus nõustub kaasatud haldusorganiga ka selles, et kuna praegusel juhul puudusid kaebajal reisi eesmärki tõendavad dokumendid ning ta ei esitanud Eestisse sisenemisel oma Venemaa Föderatsiooni reisidokumenti ega avaldanud oma teist kodakondsust, võis PPA-l tekkida põhjendatud kahtlus isiku ütluste usaldusväärsuses seoses tema Eestisse sisenemise eesmärgiga. Kohus möönab kaebaja õiguste riivet, kuid leiab, et tegemist on kujunenud rahvusvahelises olukorras proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja stabiilsus.
24.Kohus leiab, et kaebaja suhtes kohaldatud abinõu on olnud proportsionaalne. Vene Föderatsiooni kodanike Eestisse saabumise ning siin viibimise võimaluste piiramine on vajalik, et tagada nii Eesti riigi julgeolek ja sisemine rahu ning kaitsta Eesti välispoliitilisi huvisid. Eeltoodud eesmärke arvestades ei saa kaebajale sisenemiskeelu kohaldamist pidada ka tema õiguste ülemääraseks piiranguks, kuna piirangute eesmärgi saavutamist tuleb pidada märksa kaalukamaks hüveks üksikisiku õigusest riiki siseneda.
25.Seega puuduvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud haldusakti tühistamise. Vaidlustatud otsus on vormistatud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete kohaselt.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja
6(7)
3-22-2134
ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
27.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja passi numbrid tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.