lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-423/31

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-423/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Tanel Saar 22. juuni 2023, Tartu 3-23-423 Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus ning esialgse õiguskaitse taotlus Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks algatada tema ümberpaigutamise menetlus. Kaebaja ei ole rahul sellega, et teda ei paigutata ümber Tallinna Vanglasse. Kaebaja ema on väga haige ega saa teda Viru Vanglas külastada. Kaebaja emal on teise staadiumi vähk, mistõttu võib oletada, et ravi ja järgnev operatsioon ei avalda positiivset efekti ning haigus on surmav. Kaebaja soovib viimast korda näha oma ema ning kohtuda ka poja ja nõbudega. Viru Vanglas viibitud üheks aasta jooksul ei ole kaebaja kordagi kohtunud nõbudega ning poega on näinud ainult kaks korda. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumisest ning kohaldada kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset.
2.Tartu Halduskohus tagastas 4. aprilli 2023. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). Kohus leidis, et lähtudes kaebuse eesmärgist, on sobiv ja lubatav nõuda kaebusega Viru Vangla kohustamist algatada kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlus.

Viru Vangla edastas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks 22. veebruaril 2023. Justiitsministeerium pikendas 22. märtsil 2023 kaebaja vaide läbivaatamise tähtaega 14 päeva võrra haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 2 alusel. Uus tähtpäev vaide lahendamiseks on 5. aprill 2023. Kuna vaide läbivaatamise tähtpäev ei ole veel saabunud, on kohtusse pöördumine ennatlik. Välistada ei saa võimalust, et kaebaja vaie rahuldatakse ja algatatakse tema ümberpaigutamise menetlus. Halduskohus tagastas kohustamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras enda ümberpaigutamist Viru Vanglast Tallinna Vanglasse tulenevalt soovist kohtuda oma emaga, pojaga ja nõbudega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine, kaebaja saavutaks oma eesmärgi ja saaks viibida Tallinna Vanglas. Põhjendatud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Kaebajal ei esine ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Inimlikult on mõistetav, et kaebaja soovib oma emaga kohtuda ning kanda vanglakaristust haigele emale lähemal asuvas vanglas, kuid selle mittevõimaldamisel ei saabu pöördumatult kahjulikke tagajärgi. Asjas kogutud tõendid ei anna alust järeldada, et kaebaja ema tervislik seisund ei võimaldaks tal külastada kaebajat Viru Vanglas. Kaebaja ema viibis Viru Vanglas pojaga pikaajalisel kokkusaamisel 31. mai kuni 1. juuni 2022 ja 18.-19. oktoober 2022. Tuginedes kaebaja ema üldseisundile antud hinnangule ja külastusele oktoobris 2022, ei takista kaebaja ema tervislik seisund tal soovi korral kaebajat Viru Vanglas külastada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks asuda teisele seisukohale. Mõningal määral halvenenud enesetunne ei takista Viru Vanglas käimist. Kaebaja ema tervise halvenedes on kaebajal võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ei ole esitanud ka usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et tema pojal ja nõol esinevad ületamatud takistused Viru Vanglasse tulemiseks. Poja ja nõo paljasõnalised kinnitused raskuste kohta ei ole piisavad tõendid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Peresuhteid on võimalik hoida telefonikõnede ja kirjavahetuse teel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset ning viia kaebaja üle Tallinna Vanglasse. Kaebaja leiab, et tal on jäänud emaga kohtumiseks vähem aega kui tavalistel inimestel, sest ema haigus on tõsine. Kui kaebaja kaotab oma ema ja jääb ilma viimasest kohtumisest temaga, siis kes kompenseerib selle kaebajale. Kaebaja pidi esitama tõendeid niigi ilmselgete asjaolude, nagu ema tervise halvenemine ja kohtumise soovi, kohta. Vähk on väga raske haigus ja II staadium näitab, et haigus progresseerub. Kohus ei arvestanud ema ütlusi, mistõttu on kohtu järeldus, et ema saab sõita Jõhvi kokkusaamisele, vastuoluline. Alates 23. novembrist 2022, kui algas keemiaravi, ei ole ema kaebajat külastanud. Ema kohta koostatud epikriis kajastab ainult keemiaravi I kuuri ja ei tõesta, et ema saab sõita kaebaja juurde. Maski kandmine ainult vähendab nakatumise tõenäosust. Arvestades ema tervislikku seisundit, võib iga risk viia surmani. Kohu luges põhjendamatult poja ja tädi-/onutütre avaldusi paljasõnalisteks, kuid need tõendavad esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus ei kontrollinud, mitu korda külastasid poeg ja tädi-/onutütar kaebajat vanglas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. X määruskaebus jääb rahuldamata.
5.Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
6.Kuigi kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 4. aprilli 2023. a määruse tühistamist, ei sisalda määruskaebus kaebaja seisukohti, miks tema arvates halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti. Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohtule kaebuse esitamise hetkeks ei olnud Justiitsministeerium veel lahendanud kaebaja esitatud vaiet, siis oli kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ning halduskohtul esines HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tulenev alus kaebuse tagastamiseks. Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt ning halduskohtu määruse tühistamiseks kaebuse tagastamise osas ei esine alust.
7.Kaebaja eesmärgiks on tema ümberpaigutamine Viru Vanglast Tallinna Vanglasse ning selleks esitas kaebaja halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja põhjendab enda ümber paigutamise soovi sellega, et nii haigel emal kui ka pojal ja sugulastel on pika vahemaa tõttu raske teda Viru Vanglasse külastama tulla. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebaja ümberpaigutamiseks esialgse õiguskaitse korras puudub vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et asjas kogutud tõendite alusel ei saa järeldada, et kaebaja ema tervislik seisund on selline, mis ei võimalda mingil juhul kaebajat Viru Vanglas külastada. Samuti ei nähtu põhjendusi, miks ei ole kaebaja pojal ja sugulastel võimalik teda Viru Vanglas külastada. Kohtule on arusaadav ja mõistetav, et kaebaja ema haiguse tõttu on pikema vahemaa läbimine kaebaja külastamiseks vaevarohke, kuid kaebaja peab möönma, et vanglas viibib ta enda käitumise tagajärjel ja selle tõttu on raskendatud ka leida võimalusi kohtuda oma lähedastega. Lisaks tuleb märkida, et vanglate paiknemisel ei ole võimalik arvestada iga kinni peetava isiku või tema lähedaste elukohaga vabaduses ning paigutada ta kõige lähemal asuvasse vanglasse. Asjaolu, et kaebaja lähedane isik on raskelt haigestunud ja nende kohtumise korraldamine seetõttu keeruline, ei ole sedavõrd erandlik asjaolu, et esialgse õiguskaitse korras paigutada kaebaja ümber teise vanglasse.
8.Asjakohane on halduskohtu viide, et juhul kui kaebaja ema tervis oluliselt halveneb, on kaebajal võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti on võimalik ema külastamiseks taotleda vanglalt lühiajalist väljaviimist või väljasõitu.
9.Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Ei esine ülekaalukat vajadust põhivaidluse ette ära otsustamiseks. Kaebaja on saanud kriminaalkorras karistada vangistusega ja kannab karistust Viru Vanglas. Kuna kinni peetav isik ei saa ise valida, millises vanglas ta vahistamise või karistuse määramise järgselt asub, siis saab isiku ümber paigutada teise vanglasse vaid erandlike asjaolude esinemisel. Kuna kohtule antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu, ei ole põhjendatud kaebaja suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium