Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks ka Viru Vanglale.
1.X.X (kaebaja) esitas 17. novembril 2022 Viru Vanglale taotluse (registreeriti 21. novembril 2022 numbriga 6-10/31425-1), milles taotles enda ümberpaigutamist Viru Vanglast Tallinna Vanglasse. Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a otsusega nr 6-10/31425-3 jäeti kaebaja
17.novembri 2022. a taotlus rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 21. veebruaril 2023 Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a otsuse nr 6-10/31425-3 peale vaide, mille Viru Vangla edastas 22. veebruaril 2023 lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium pikendas 22. märtsi 2023. a kirjaga nr 11-7/1452-2 kaebaja vaide läbivaatamise tähtaega 14 päeva võrra. Uus vaide lahendamise tähtpäev on 5. aprill 2023.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 23. märtsil 2023 kaebaja kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et teda ei paigutata ümber Tallinna Vanglasse. Kaebaja ema on väga haige ega saa teda Viru Vanglas külastada. Kaebaja emal on teise staadiumi vähk, mistõttu võib oletada, et ravi ja järgnev operatsioon ei avalda positiivset efekti ning haigus on surmav. Kaebaja soovib näha viimast korda ema. Samuti soovib kaebaja kohtuda pojaga ja
3-23-423 nõbudega. Viru Vanglas viibitud üheksa aasta jooksul ei ole kaebaja kordagi kohtunud nõbudega ning poega on näinud ainult kaks korda.
4.Viru Vangla viitas 31. märtsi 2023. a vastuses kohtunõudele, et Tartu Halduskohus on praeguses asjas juba 10. märtsil 2023 jätnud kaebaja samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et korduva esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei ole lubatav, kuid märkis seejuures, et jääb 9. märtsil 2023 väljendatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada. 9. märtsi 2023. a seisukohas leidis vangla, et kaebaja poolt esitatud andmete põhjal ei saa järeldada, et tema ema ei saaks teda külastada Viru Vanglas, sh et see oleks kaebaja emale ebamõistlikult koormav. Vanglale teadaoleva informatsiooni põhjal saab järeldada, et kaebaja haige ema saab külastada kaebajat Viru Vanglas pikaajalistel kokkusaamistel ja aastal 2022 on ta seda korduvalt ka teinud. Kuivõrd Justiitsministeerium menetleb hetkel kaebaja kohustamisvaiet, siis kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine, kuid ülekaalukat vajadust vangla hinnangul selleks ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt tõlgendab kohus kaebust vastavalt kaebaja tahtele. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses oma nõuet formuleerinud, siis saab kohtu hinnangul kaebusest selgelt järeldada, et kaebaja tahteks ja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et ta paigutataks Viru Vanglast Tallinna Vanglasse.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 19 lõike 1 järgi võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetava ümberpaigutamise kord on kehtestatud justiitsministri
25.märtsi 2008. a määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaanis“, mille § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Vangla direktori taotlust menetleb Justiitsministeerium vastavalt täitmisplaani §-le 10.
9.Kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist temale meelepärases vanglas. Kuid kinnipeetaval on õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, et vangla direktor alustaks ümberpaigutamise menetlust ja esitaks taotluse Justiitsministeeriumile, kui kinnipeetav leiab, et see on vajalik tema põhiõiguste kaitseks. Lähtudes eeltoodust ja kaebuse eesmärgist on sobiv ja lubatav nõuda kaebusega Viru Vangla kohustamist algatada kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlus.
10.HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus osutab, et hindab kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga.
3-23-423
11.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lõikes 5. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
12.VangS § 11 lõike 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Viru Vangla edastas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile lahendamiseks 22. veebruaril 2023. Justiitsministeerium pidas vajalikuks 22. märtsil 2023 pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 alusel kaebaja vaide läbivaatamise tähtaega 14 päeva võrra. Uus tähtpäev vaide lahendamiseks on 5. aprill 2023. Seega ei ole vaide läbivaatamise tähtpäev veel saabunud. Kohus osutab, et ei saa välistada võimalust, et kaebaja vaie rahuldatakse ning algatatakse tema ümberpaigutamise menetlus. Seega on võimalik, et kaebaja saavutab oma eesmärgi juba vaidemenetluses. Enne kui ei ole selge vaidemenetluse lõpptulemus, on kohtusse pöördumine ennatlik.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni VangS § 11 lõikes 5 sätestatud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kaebus ei ole tulenevalt HKMS § 47 lõikest 1 kohtus lubatav.
14.Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebaja kohustamiskaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
15.Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
16.Kaebaja on kaebuses taotlenud esialgse õiguskaitse korras enda ümberpaigutamist Viru Vanglast Tallinna Vanglasse tulenevalt soovist kohtuda oma emaga, nõbudega ja pojaga (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3).
17.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohus tagastab praegusel juhul küll kaebuse, mistõttu puudub kohtumenetlus, mille raames saaks esialgset õiguskaitset taotleda, kuid kaebajal on esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seoses käimas vaidemenetlus, mistõttu saab esialgse õiguskaitse taotluse siiski lubatavaks lugeda.
18.Kohus märgib, et ka juhul, kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust pidada korduvaks, ei tähenda see vältimatult, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks lugeda lubamatuks ja jätta läbi vaatamata. Kohtul on õigus, kuid ei ole kohustust jätta korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (vt HKMS § 55 lõige 3, kus kasutatakse sõna „võib“). Kuna kaebaja on Tartu Halduskohtu 10. märtsi 2023. a määruse põhjendustest lähtuvalt esitanud kohtule täiendavaid tõendeid (ema, nõo ja poja kirjalikud selgitused), peab kohus kohaseks vaadata esialgse õiguskaitse taotluse nende valguses sisuliselt läbi.
3-23-423
19.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt HKMS § 104 lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 20 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 20. november 2022 kuni 19. märts 2023 kohta. Nimetatud väljavõttest nähtub, et kaebajale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (HKMS 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
20.Tulenevalt HKMS § 249 lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
21.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi ja saaks viibida Tallinna Vanglas. Sellist olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida. Juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab isikul esinev vajadus olema ülekaalukas (vt Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19).
22.Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega isiku jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
23.Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Kohtu hinnangul ei esine kaebajal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust.
24.Kaebaja selgitas, et tema ümber paigutamata jätmine Viru Vanglast Tallinna Vanglasse rikub tema õigust kohtuda emaga. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et tema emal on diagnoositud teise staadiumi vähk, mille ravi ei pruugi olla tulemuslik ning ema võib surra. Kaebaja ema on kinnitanud, et soovib pojaga kohtuda. Kaebaja ema kirjalike selgituste kohaselt on ta terviseseisund halvenenud, pikad sõidud on tema jaoks ülemäära väsitavad ja ohtlikud viirushaiguste tõttu. Kohtu hinnangul on inimlikult mõistetav, et kaebaja soovib oma emaga kohtuda ning kanda vanglakaristust haigele emale lähemal asuvas vanglas, kuid selle mittevõimaldamisel ei saabu antud juhul pöördumatuid kahjulikke tagajärgi. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et asjas kogutud tõendid ei anna alust järeldada, et kaebaja ema tervislik seisund ei võimaldaks tal külastada kaebajat Viru Vanglas. Kohtule varasemalt esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja ema on viibinud pojaga Viru Vanglas pikaajalistel kokkusaamistel 31. maist kuni 1. juunini 2022 ning 18.–19. oktoobril 2022. Kaebaja ema tervislikku üldseisundit on hinnatud 23. novembril 2022. Kaebaja ema osas 23. novembril 2022 koostatud statsionaarse epikriisi vers. 1 nr 22027928 kohaselt oli kaebaja ema rahuldavas üldseisundis, kaebusteta, palaviku- ja valuvaba. Arst on
3-23-423 epikriisi märkinud, et isik talus ordineeritud ravi (I kuur FOLFOX skeemi järgi) probleemideta. Kohus on tulenevalt kaebaja ema üldseisundile antud hinnangust ning asjaolust, et kaebaja ema külastas kaebajat Viru Vanglas oktoobris 2022, seisukohal, et kaebaja ema tervislik seisund (diagnoositud vähk) ei takista tal soovi korral kaebajat Viru Vanglas külastamast. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaks asuda teisele seisukohale. Kaebaja ema kirjalik selgitus ei lükka eelkirjeldatud tõendi põhjal tehtud järeldust ümber. Kohus möönab, et keemiaravi võib mõjutada ravi ajal isiku enesetunnet, kuid see mõju ei ole kõigile patsientidele ühene ning iga patsient talub ravi erinevalt. Mõningal määral halvenenud enesetunne ei takista veel Viru Vanglas käimist. Viirushaigustesse nakatumist on võimalik vältida kohaseid ettevaatusabinõusid rakendades (nt maski kandmine, desinfitseerimisvahendite kasutamine). Juhul, kui kaebaja ema tervis siiski mingil ajahetkel oluliselt halveneb, on kaebajal võimalik esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus ühes vastavate tõenditega ema terviseseisundi kohta.
25.Samuti ei ole kaebaja esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et tema pojal ja nõol esinevad ületamatud takistused Viru Vanglasse tulemiseks. Poja ja nõo paljasõnalised kinnitused raskuste kohta ei ole piisavad tõendid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
26.Nagu kohus on varasemalt märkinud, siis ei ole välistatud, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja täiendavaid tõendeid kogudes võib Justiitsministeerium lähiajal otsustada vaidemenetluse käigus ümberpaigutamise menetluse alustamise kasuks. Sellest tulenevalt ei leia kohus, et kaebajal oleks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks praeguse seisuga tungivat vajadust.
27.Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal jääb ema, poja ja nõoga peresuhete jätkamise võimalus alles ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral. Kaebajal on võimalik hoida peresuhteid telefonikõnede ja kirjavahetuse teel.
28.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et taotlejal puudub ülekaalukas vajadus vaidemenetluse käigus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.