TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.04.2023 otsuse nr 41-23/258347 ja Sihtasutuse PõhjaEesti Regionaalhaigla otsuste peale riigihankes „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ tühistamiseks
Vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonis
Ühispakkujate TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347) hankija otsustele lükata tagasi ühispakkujate Tamro Eesti OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG pakkumus, tunnistada edukaks ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ pakkumus ning jätta kõrvaldamata ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – ühispakkujad TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG, volitatud esindajad vandeadvokaat Veiko Vaske ning advokaat Mart Parind Vastustaja (hankija) – Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, volitatud esindaja Nataly Sonk-Bahharev Kolmas isik – ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ, volitatud esindaja Arne Ots
Vaidlustatud lahend
Riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.04.2023 otsus nr 4123/258347
Jätta ühispakkujate TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG kaebus rahuldamata.
2.Rahuldada ühispakkujate Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning mõista kaebajaks olevatelt ühispakkujatelt solidaarselt nende kasuks välja menetluskulu summas 1356 eurot.
3.Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.06.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) avaldas 19.01.2023 riigihangete registris teate, et viib läbi avatud erimenetluses riigihanget „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenumber 258347) (edaspidi hange). Riigihanke eesmärgiks oli raamlepingu alusel hankija kogutud vereplasma müük ja vereplasma toodete ostmine ja tarnimine. Pakkumused tuli esitada 28.02.2023 ning nimetatud päevaks esitasid ühispakkumuse nii TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG (edaspidi ka TPI; ühispakkujad ühiselt sõltuvalt menetlusest kas kaebaja või vaidlustaja) kui ka Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ (edaspidi kolmas isik).
2.Hankija tunnistas 15.03.2023 otsusega kaebaja pakkumuse vastavaks ja edukaks. Hankija 15.03.2023 otsuse vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi VAKO) kolmas isik, misjärel hankija tunnistas kõik tehtud otsused kehtetuks ning võttis 23.03.2023 vastu uued otsused, millega: lükkas tagasi kaebaja pakkumuse; ning tunnistas vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumuse; Lisaks tegi hankija 24.03.2023 täiendava otsuse, millega jäeti kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata.
3.Ühispakkujad TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG esitasid VAKO-le 03.04.2023 vaidlustuse, milles paluti tunnistada hankija 23.03.2023 ja 24.03.2023 otsused kehtetuks.
4.VAKO 28.04.2023 otsusega nr 41-23/2583471 (edaspidi VAKO 28.04.2023 otsus) jäeti vaidlustus rahuldamata ning otsustati menetluskulude jagamine selliselt, et vaidlustaja menetluskulud jäeti vaidlustaja enda kanda, kuid kolmanda isiku kasuks mõisteti välja menetluskulu summas 1500 eurot (käibemaksuta). VAKO 28.04.2023 otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
Kättesaadav ka riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5310980/disputes/219920/result 2 (11)
Hanke vastavustingimuste, mitte kvalifitseerimistingimuste, kohaselt pidi pakkujal olema ravimite tootmise ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Ühispakkujatest vaidlustajal sellised tegevusload puuduvad ning kolmandate isikute näitajatele tuginemine ei ole võimalik. Asjaolu, et ühe ühispakkuja tütarettevõttel on tegevusload olemas, ei tähenda, et tegevusload oleks ühispakkujatel. Et ühel ühispakkujal on tütarettevõte, kellel on tegevusload olemas, ei muuda tütarettevõtet ühispakkujaks. Ka vaidlustusmenetluses esitatud dateerimata TMA volikiri ei kinnita, et TMA oleks olnud üks ühispakkujatest. Samuti ei saa tütarettevõtet käsitada alltöövõtjana, kuna alltöövõtjate kasutamise on vaidlustaja esitatud pakkumuses välistanud. Hankepassidest nähtub, et vaidlustajast ühispakkujad ei tugine kolmandate isikute suutlikkusele, vaid üksnes iseenda suutlikkusele. Pärast pakkumuse esitamist ei saa vaidlustajast ühispakkujad asuda väitma, et kasutavad siiski alltöövõttu, kuna tegemist oleks pakkumuse muutmisega, mis ei ole lubatav.
5.Ühispakkujad TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes: tühistada VAKO 28.04.2023 otsus; tühistada hankija 23.03.2023 ja 24.03.2023 otsused, millega kaebaja ühispakkumus lükati tagasi, edukaks tunnistati kolmanda isiku ühispakkumus ning jäeti kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata. Samuti taotleb kaebaja, et menetluskulud jääks hankija kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine oli õigusvastane, kuna hankes osalemiseks vajalikud tegevusload on olemas ühispakkuja TPI tütarettevõttel TMA-l ning kuhu kaebaja Eestist hangitud vereplasma edasiseks töötlemiseks suunab. Hankija lähenemine, et tegevusload peavad olema ühel või teisel ühispakkujal, on liialt formalistlik ega arvesta konkreetse hanke ja pakkumuse asjaolusid, sh seda, et hankija sõnastas vastavustingimused abstraktselt ning ta ei määratlenud ühtegi konkreetset tegevusluba, mis hankes osalemiseks peab olemas olema. Sedavõrd abstraktse tingimuse valguses ei ole võimalik väita, et kaebajal vajalikke tegevuslube ei ole.
6.2.Kaebaja ei pidanud vastustajalt vastavustingimuste kohta küsima, kuna kaebaja hinnangul oli regulatsioon piisavalt arusaadav ning kaebaja avarat tõlgendust toetav. Kaebaja ei osanud mõistlikult ette näha, et vastustaja kohaldab tingimusi kitsalt ja formalistlikult. Praegusel juhul nõudis hankija Ravimiameti konkreetset luba, kuid lisaks sellele ka abstraktselt teatud lube, määratlemata luba väljastavat asutust, kehtivuspiirkonda või midagi muud peale üldsõnalise tegevusvaldkonna. Kuna vastustaja tõlgendus on üllatuslik ja arusaamatu, siis on kaebajal Euroopa Kohtu eVigilo lahendist tulenevalt võimalik tugineda riigihanke alusdokumentide õigusvastasusele ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva hankija otsuse vaidlustamisel (Euroopa Kohtu otsus C-538/13, p 55–57). Õigusvastane alusdokumentide säte tuleb sellisel juhul jätta hankija otsuse üle peetavas vaidluses kohaldamata. Konkreetsed vastavustingimused muudab õigusvastaseks tõik, et need on vastuolus RHS § 3 p-st 2 tuleneva põhimõttega, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kui ravimite tootmise tegevusloa ja verekomponentide tootmise tegevusloa nõuded on suunatud justnimelt (ühis-)pakkujatele, mitte pakkumuse täidetavusele, siis ei ole nad asjakohased ega põhjendatud, sest pakkuja ei pea, vähemalt selles riigihankes, neid töid ja toiminguid ise tegema. Seega ei täida pakkujalt nende 3 (11)
lubade nõudmine oma eesmärki, tegemist on põhjendamatu piiranguga. Alltöövõtu kasutamise vabaduse korral oleks kohane kehtestada niisugused hankelepingu tingimused, mis nõuavad, et kogu tarneahela kestel tuleb tagada kõikide tegevuslubasid puudutavate õigusnormide järgimine.
6.3.Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtub, et Takeda kontsernile, mille emaettevõtja Euroopas on ühispakkuja TPI, on Euroopa Ravimiameti poolt väljastatud PMF (Plasma Master File) sertifikaat nr EMEA/H/PMF/000003/04, mis kinnitab, et vastav kontsern ehk sertifikaadiomanik käitleb vereplasmat vastavuses kõigi EL-i nõuetega ja see sertifikaat kehtib kogu liidus. Seega on kaebajal nõutav kompetents olemas ning selle tõi ta ka vaidlustusmenetluses välja, ent VAKO seda otsuses ei analüüsi. VAKO on kohustatud oma otsust kirjalikult põhjendama ning tegema seda viisil, et seisukoht võetakse menetlusosalise kõigi põhiväidete osas. Kuna VAKO otsuses ei ole seda tehtud, siis on see iseseisev otsuse tühistamise alus.
6.4.Hanke tingimustest ei nähtu, et müüja (st pakkuja) ja tootja peaksid olema kokkulangevad. Hankelepingu täitmise viis ja korraldus on pakkuja diskretsioon. Ehkki ravimite müümiseks tuleb need loogiliselt võttes kõigepealt toota, siis raamlepingu sõlminud ettevõtja(d) ei pea lepingu järgi ravimeid (tingimata) ise tootma, ta/nad võivad vabalt piirduda ka üksnes müüjarolliga. Raamleping selgelt ja läbivalt eristab müüjat (raamlepingu pool) ja tootjat (raamlepingust väljaspool asuda võiv isik). Raamlepingu peatükid 5 ja 6 reguleerivad vereplasma üleandmist müüjale ning sellest vereplasmast toodetud ravimite tarnimist (müüki), ent mitte tootmist ennast. Seega, tõlgendades hanke vastavustingimusi hanke eseme ja eesmärgi valguses, siis tuleb vaidlusaluseid tingimusi mõista selliselt, et müüja peab olema võimeline tagama hankijalt omandatava vereplasma töötlemise õiguspärasel viisil, asjakohast ja vajalikku tegevusluba omava tootja poolt. Hanke eset arvestades puudub objektiivne vajadus, et tingimata (ühis)pakkujal endal oleksid hankija nõutud tegevusload, kuna hankija ei ole nõudnud, et ühispakkuja peaks tegelema tootmisega. Lühidalt, pakkuja peab olema õiguslikult olukorras, kus ta on võimeline – ise või oma koostööpartnerite abiga – lepingut õiguspäraselt täitma. Hankija kui toodete ostja jaoks ei ole oluline, konkreetselt milline juriidiline keha üht või teist müügile eelnevat toimingut teostab.
6.5.VAKO-le esitatud TMA volikirjast TPI-le nähtub, et TMA andis TPI-le volituse osaleda vaidlusaluses riigihankes „oma nimel ja TMA arvel“. Seega on TPI-l kui emaettevõtjal tütarettevõtja TMA selgesõnaline volitus teha riigihankes pakkumus arvestusega, et TMA, rakendades talle väljastatud tegevuslube, teeb hankijale soovitud toodete tarnimiseks vajalikud tootmistegevused. Sealjuures tuleb mõista, et TPI emaettevõtjana kontrollib tütarettevõtjat TMA-d täielikult – riski, et TMA ei tee TPI-ga koostööd, ei esine. Niisugune organisatsiooniline skeem on praktikas tunnustatud ja õiguspärane, mida kinnitab tõik, et Takeda kontsernile on Euroopa Ravimiameti poolt väljastatud eelviidatud PMF sertifikaat.
6.6.Vaidlust ei ole, et asjaomased tegevusloa nõuded on pakkumuse vastavustingimused ning hankija ei ole alltöövõtu kasutamist hankes keelanud. Seega oli kaebajal lubatud asjaomaste vastavustingimuste täitmiseks tugineda kolmanda isiku (alltöövõtja) lubadele. RHS-ist ega selle aluseks olevatest EL riigihankedirektiividest niisugust piirangut ei tule. Seda kinnitavad ka VAKO enda otsused vaidlustusasjades nr 5-18/192791 ja nr 9-18/192938, kus vaidluse keskmes olid niisamuti pakkumuse vastavustingimusteks liigituvad hanketingimused. Kui pakkuja võib alltöövõtjaid kasutada hankelepingut täites (ning – NB! – hankija võib alltöövõttu piirata üksnes teatud juhtudel ja sedagi riigihanke alusdokumentides väljendatud selgesõnalise klausliga (RHS § 103 lg 7), mida käesolevas hankes ei esine), siis oleks asjatu nõuda, et hankija nõutud registreering või luba oleks tingimata pakkujal endal, kes ise ei pruugi asjaomast töölõiku isiklikult täita.
4 (11)
6.7.Ehkki kaebaja välistas hankepassis alltöövõtjale tuginemise, siis ei saa sellest tuleneda selliseid põhimõttelisi tagajärgi nagu vastustaja soovib. Kõigepealt tuleb toonitada, et see hankepassis tehtav avaldus ei ole pakkujale mitte kuidagi siduv. Juba asjaomase küsimuse sõnastuses endas on kasutatud sõna „kavatsus“, mida ei saa samastada kindla lubadusena vms. Sellega riimuvalt ei näe mitte ükski õigusnorm ette, et kui pakkuja on hankepassis eitanud alltöövõtu kavatsust, siis hiljem, hankelepingu täitmisel, ei tohi ta alltöövõttu kasutada. Kui hankija ei ole just RHS § 103 lg 7 alusel alltöövõttu teatud ulatuses keelanud (ja käesoleval juhul see nii ei ole), siis on hanke võitnud pakkuja hankelepingu täitmise korraldamisel autonoomne – ta võib seda täita isiklikult, aga võib kasutada ka alltöövõttu. Seega on kõnealuse küsimuse ja sellele antava vastuse näol tegemist sisulist tähendust mitteomava deklaratsiooniga hankepassis. Lisaks tuleb tähele panna, et hankepass ei puuduta pakkumuse vastavustingimusi. Nagu kinnitas selles asjas toimunud VAKO menetlus ja senine kohtumenetlus, siis kõik osapooled on ühel meelel, et vaidlusalused hanketingimused (kahe tegevusloa olemasolu) on justnimelt pakkumuse vastavustingimused. Järelikult ei puuduta hankepassis esitatud küsimused-vastused mitte kuidagi vaidlusaluste tingimuste täitmist. Sel põhjusel on alusetu ka hankija väide, et TMA hankepassi ei esitatud, kuna tegemist ei ole kvalifitseerimistingimusega.
6.8.Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja tema kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse vaidlustab Kaebaja tulenevalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest. Nimelt, kuna hindamiskriteeriumi järgi parima pakkumuse tegi kaebaja, ent kaebaja pakkumus lükati ebaõigesti tagasi, siis on automaatselt õigusvastased ka hindamiskriteeriumi järgi kehvema pakkumuse teinud Octapharma jt pakkumuse edukaks tunnistamine ning nende kui edukate pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine.
7.Vastustaja (hankija) seisukoht
7.1.Hanke vastavusnõuded on sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt ning tegevusload ravimite tootmiseks ja verekomponentide tootmiseks (edaspidi tegevusload) peavad olema pakkujal või ühispakkujal. Kui kaebajale jäi midagi arusaamatuks, siis oleks tulnud selle kohta hankijalt küsida, kuid seda kaebaja ei teinud. Sulgudes esitatud sõna „ühispakkuja“ ei ole võimalik tõlgendada muul moel kui nõudena, et ühispakkumuse korral peab tegevusluba olema vähemalt ühel ühispakkujatest. Hankija ei ole hanke alusdokumentides ühelgi juhul näinud ette võimalust, et nõutavate tegevuslubade olemasolu nõuet saaks täita muul viisil, sh näiteks tegevuslubade olemasoluga alltöövõtjal. Vaidlust ei ole, et ühispakkujatest kaebajal nõutavad tegevusload puuduvad ning kaebuses viidatud Euroopa Ravimiavameti välistatud PMF sertifikaat, mille kaebaja esitas alles vaidlustusmenetluse käigus, ei ole samaväärne dokument ning see tuleb jätta tähelepanuta.
7.2.eVigilo lahend ei ole asjakohane, kuna seal analüüsiti hindamiskriteeriume, ent praegusel juhul on küsimus vastavustingimustest, mis on sätestatud selgelt ja ühemõtteliselt. Antud vaidluses vaidlevad vastustaja ja kaebaja selle üle, kas kaebaja on täitnud vastavusnõuded riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele vastavalt või mitte. Sellele küsimusele saab vastata vaid eitavalt. Vastavustingimuste sisu üle ei ole praeguses hankemenetluse etapis enam võimalik vaielda.
7.3.Vastavustingimuste täitmine ei saa toimuda TMA tegevuslubade alusel. TMA on eraldiseisev juriidiline isik, kes faktiliselt ei ole pakkuja ega ühispakkuja ning hankijal ei ole võimalik arvesse võtta kolmanda isiku, s.o TMA näitajaid ega kolmandale isikule kuuluvaid tegevuslubasid, kes faktiliselt ei ole hankes pakkujaks ega ühispakkujaks RHS § 7 lg 1 ja lg 4 tähenduses. RHS ning riigihanke alusdokumendid ja vastavustingimused ei näe vastavustingimuste puhul kolmanda isiku vahenditele tuginemist ette ning ka kaebaja on enda hankepassides selgelt ja üheselt 5 (11)
märkinud, et nad ei kavatse sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanget kolmanda isikuga. RHS lubab teise ettevõtja vahenditele tuginemist majandusliku ja finantsseisundi või tehnilise ja kutsealase pädevuse (RHS § 100 ja § 101) tõendamiseks (RHS § 103 lg 1), kuid kutsetööga tegelemisel teise ettevõtja vahendite tuginemist RHS ei võimalda (vt ka VAKO 27.10.2022 vaidlustus asjas nr 133-22/253694). Lisaks kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb (RHS § 104 lg 4). TMA hankepassi kaebaja ei esitanud. Hankepassi esitamata jätmist ei saa hinnata ka formaalse puudusena, mida oleks olnud võimalik RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimisega kõrvaldada, seda enam, et kaebaja hankepassides on selgelt märgitud, et kaebaja ei kavatse lepingu täitmisel alltöövõtjaid kasutada.
7.4.Hankepassis andmete esitamine ei ole formaalsus. Hankepassi eesmärk on ära hoida dokumentide esitamise vajadust ja kohustust nendel pakkujatel, kellega hankelepingut ei sõlmita. Tegemist on mõlema poole – nii pakkuja kui ka hankija halduskoormuse ja liigse bürokraatia vähendamisega. Ei ole proportsionaalne nõuda kõigilt pakkujatelt alltöövõtjatega lepingute sõlmimist veel enne hankelepingu sõlmimist. Sellest tulenevalt on korrektne ka hankepassi väljend „kavatsus“, kuna nimetatud kavatsus realiseerub alles juhul, kui pakkuja pakkumus osutub edukaks. Seega on hankepassis avaldatu pakkujale igal juhul siduv juhul, kui ta osutub edukaks pakkujaks, mistõttu jääb vastustajale täiesti arusaamatuks kaebaja väide, mille kohaselt ei oma hankepassis märgitu mingisugust õiguslikku tähendust.
7.5.Sõlmitav raamleping on müügileping, mille täitmiseks on hankes nõutud tegevuslubade olemasolu kohustuslik, kuna hankemenetluse läbiviimise tulemusena toodab pakkuja/ühispakkuja vereplasmast konkreetseid ravimeid. Kaebaja viitab kaebuse p-s 13 raamlepingu punktile 6.6., mis käsitleb üksnes kauba tellimist, tarnimist ja üleandmist, ehk vereplasma tooteid (vt raamlepingu p 2.2.), jättes ilmselgelt endale vaidluse soodsama lahendi saamise huvides tähelepanuta raamlepingu teised punktid. Hankelepingu kohaselt toimub vereplasma müük pakkujale/ühispakkujale, kes seda omakorda töötleb ning müüb vereplasma hankijale töödeldud vormis ravimina tagasi. Vereplasma üleandmist käsitleb raamlepingu p 5 ja selle alapunktid. Raamlepingu p 5.1. sätestab, et „tellija annab müüjale tellija Verekeskuse tegevuses kogutud vereplasma“, kus tellijaks on hankija ja müüjaks on pakkuja/ühispakkuja. Raamlepingu p 6.1. sätestab, et müüja tarnib tellijale nõuetekohasest vereplasmast valmistatud vereplasma tooteid vastavalt tellija vajadustele. Raamlepingu p 5.10. sätestab, et „müüja kohustub vereplasma töötlemisel kinni pidama kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest ja kvaliteedisüsteemist tulenevatest nõuetest“. Hankija on hankes nõudnud ravimite tootmise tegevusluba ning tegevusluba verekomponentide tootmiseks justnimelt seetõttu, et raamlepingu täitmiseks peab pakkujal või ühispakkujal õigusaktidest tulenevatele rangetele nõuetele vastav(ad) tegevusload olemas olema. Tegemist ei ole seega tavapärase sõiduki või mööbli müügilepinguga, nagu kaebaja püüab kaebuses väita, vaid sellise müügilepinguga, kus raamlepingu osapooleks olev müüja hakkab lepingu täitmise käigus vereplasmat töötlema ning vereplasma töötlemiseks on õigusaktide tasandil ette nähtud väga ranged ja konkreetsed nõuded (vt ravimiseaduse § 3, § 4, § 16 lg 1, § 38 lg 1 p 1 ning § 44 lg 1 p 3). Vereplasma ostmine on vere käitlemine (säilitamine, hilisem uus väljastamine, müük), ilma vastava loata ei saa ettevõte verd käidelda. Plasma näol on tegemist verekomponendiga ning vereseaduse (edaspidi VereS) kohaselt peab ka verekomponentide säilitamisel ja müümisel olema ravimite tootmise tegevusluba (VereS § 3 ja § 4). Plasmaderivaatide tootmine käib alati ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes (ravimiseaduse § 16), seega kui plasma ostja (ehk pakkuja) on plasmaderivaadi valmistaja, peab tal olema ka ravimite tootmise tegevusluba. Kaebaja esitatud
6 (11)
Ravimiameti kiri ei muuda riigihanke vastavustingimusi ning see kirjavahetus tuleb jätta tähelepanuta.
8.Kolmanda isiku seisukoht
8.1.Vastavustingimuste kohaselt pidid tegevusload olema kaebajal ning kuna kaebajal need puuduvad, siis ei vastanud kaebaja ühispakkumus nõuetele. Seda ei muuda ka asjaolu, et Takeda kontsernile on väljastatud PMF sertifikaat, mis tõendab vereplasma käitlemist vastavuses EL nõuetega. Tegemist ei ole tegevusloaga, mis võimaldaks toota ravimeid või verekomponente.
8.2.Kaebaja ei saa pakkumuse tagasilükkamise otsust vaidlustades (alusetult) kritiseerida vastavustingimuste vajadust ning kaebaja väide, et tegemist ei ole töövõtulepingu vaid müügilepinguga, on asjakohatu, kuna raamlepingu eesmärgiks on muu hulgas vereplasma toodete valmistamine. Vereplasma vastuvõtjal peab olema ravimite tootmise või tervishoiuteenuse osutaja tegevusluba.
8.3.Esitatud TMA volikiri on asjakohatu, kuna TMA ei olnud märgitud kaebaja pakkumuses ei ühispakkujana ega alltöövõtjana. VAKO märkis otsuse punktides 15.1 ja 15.2, et „kõikide valikukriteeriumide (nõuete) täitmisel toetuvad Ühispakkujad üksnes iseenda suutlikkusele“ ja kaebaja on „[p]pakkumuses sõnaselgelt eitanud ka selliste alltöövõtjate kasutamist, kelle näitajatele ei tugineta“. See tähendab, et kaebaja väited TMA tegevusloast või TMA osalemisest hankelepingu täitmisel ei oma mitte mingit tähtsust.
8.4.Ka väide, et kaebajal oli lubatud tugineda vastavustingimuste täitmiseks alltöövõtja lubadele, on asjakohatu ja ekslik, kuna kaebaja välistas selle hankepassides. Lisaks peaks riigihankeõiguses lähtuma põhimõttest, et mis pole lubatud, on keelatud. See tähendab, et teiste isikute vahenditele tuginemine on võimalik üksnes juhul kui ja osas, milles see on RHS-is või hanketingimustes lubatud. Kui kvalifitseerimistingimuse osas näeb RHS § 103 ette, et ka ilma hanketingimustes vastava õiguse nimetamiseta võivad pakkujad tugineda kvalifitseerimistingimuste täitmiseks teiste isikute vahenditele, siis vastavustingimuste osas RHS samasugust õigust ette ei näe. Praegusel juhul ei lubanud ka hanketingimused vastavustingimuste osas teiste isikute vahenditele tugineda. Lisaks on vaidlustaja TAMRO EESTI OÜ riigihankes 253907 esitatud 10.11.2022 vaidlustuses ise rõhutanud, et „ühispakkumuse korral peab tegevusluba olema vähemalt ühel ühispakkujatest. Hankija ei ole näinud ette võimalust, et tegevusloa olemasolu nõuet saaks täita muul viisil, sh tegevusloa olemasoluga alltöövõtjal.“ VAKO nõustus riigihankes 253907 tehtud 06.12.2022 otsuses selle seisukohaga. Kolmanda isiku hinnangul ei käsuta vaidlustaja oma menetlusõigusi heauskselt, kui vaidleb vastu seisukohale, mida üks vaidlustajatest on kattuvate menetlusosalistega peetud vaidluses esitanud, millega VAKO on nõustunud ja mille suhtes tehtud VAKO otsus on jõustunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Riigihangete registris avaldatud hanke vastavustingimustes kehtestas vastustaja mh järgmised tingimused:
9.1.RAVIMITE TOOTMISE TEGEVUSLUBA Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema ravimite tootmise tegevusluba. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles. (Vabas vormis dokument)
9.2.VEREKOMPONENTIDE TOOTMISE TEGEVUSLUBA Pakkujal (või ühispakkujal) peab olema tegevusluba verekomponentide tootmiseks.
7 (11)
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja (või ühispakkuja) esitab vastavust kinnitava tõendi eesti keeles või inglise keeles. (Vabas vormis dokument).
10.Vastavustingimuste seadmise eesmärgiks on kontrollida pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentidele ja välistada mittevastava pakkumuse esitajaga lepingu sõlmimine. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kehtestatud vastavustingimuste kohaselt võiks ravimite tootmise tegevusluba või verekomponentide tootmise tegevusluba olla nt alltöövõtjal ning alltöövõtjal nõutava tegevusloa olemasolu korral ei ole pakkujal tegevusloa olemasolu vajalik. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et kehtestatud vastavustingimus tuleb jätta kohaldamata, kuna see on vastuolus RHS § 3 punktiga 2 ning on sel põhjusel õigusvastane. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist.
11.RHS § 3 punkt 2 sätestab, et hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seda aga ongi vastustaja teinud ning kehtestanud üksnes nõude, et pakkujal peab olema ravimite tootmise ja verekomponentide tootmise tegevusluba. Millise riigi poolt see väljastatud peab olema, millist nimetust kannab ning millisel õiguslikul alusel see antud on, seda vastustaja ette ei öelnud. Arvestades sõlmitava hankelepingu eesmärki, milleks on hankija kogutud vereplasmast toodete valmistamine ja tarnimine, ning samuti seda, et tegemist oli rahvusvahelise hankega, siis ei ole vastavustingimustes kehtestatud tegevuslubade nõue konkurentsi piirav või kuidagi muul viisil ebaproportsionaalne, asjakohatu või põhjendamatu. Asjaolu, et pärast pakkumuse esitamist kaebajale kehtestatud tingimus ei meeldi, ei muuda tingimust õigusvastaseks.
12.Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et vastustaja kehtestatud vastavustingimused on arusaamatud või ebamäärased ning vastustaja tõlgendus nendest üllatuslik. Nagu kohus enne välja tõi, siis oli tegemist rahvusvahelise hankega, mistõttu tuli hankijal eeldada piiriülese huvi olemasolu ja arvestada sellega ka vastavustingimuste kehtestamisel. Sellises olukorras on vastustajal sisuliselt võimatu tuua välja nt milliste riikide või milliste pädevate asutuste tegevuslube ta aktsepteerib. Ei saa olla vaidlust, et erinevad riigid võivad ravimite tootmiseks ja verekomponentide tootmiseks anda välja erinevate nimetustega tegevuslube, mistõttu ei saa vastustajalt mõistlikult eeldada, et ta kehtestaks aktsepteeritavatest tegevuslubadest ammendava loetelu. Seega ehkki vastustaja määratles vastavustingimustes tegevusload küll abstraktselt, siis vaatamata sellele on need kehtestatud piisavalt täpselt, et iga hankes osalemisest huvitatud isik, kellele sellised load väljastatud on, saaks hankes osaleda.
13.Kuna vaidlust ei ole, et kaebajale ravimi tootmise ja vereplasma tootmise tegevuslube väljastatud ei ole, siis pidi kaebaja olema teadlik, et ta ei vasta hankija kehtestatud vastavustingimustele. Vastavustingimustes ei ole märgitud, et tegevusluba võiks olla väljastatud nt alltöövõtjale. Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et RHS-ist ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene pakkujale kohustust hankijalt selgitusi küsida, siis kaebaja jätab tähelepanuta, et sellisel juhul võtab pakkuja teadliku riski, et tema tõlgendus vastavustingimuste täitmisest ei pruugi ühtida hankija omaga. Kuigi abstraktsel tasemel võib nõustuda kaebaja väitega, et kuna vastustaja ei ole nõutavaid tegevuslube konkretiseerinud, siis ei saa väita, et kaebajal tegevusload puuduvad, siis jätab kaebaja tähelepanuta, et praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, kas vastustaja jättis kaebaja esitatud tegevusload õiguspäraselt kõrvale. Vaidlust ei ole, et kaebajal vastavustingimustes nõutud tegevusload puuduvad. Kaebaja on nõustunud hankijaga, et pakkumuses märgitud litsentsid – Takeda Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 8 (11)
2022_EN_ED_translation.pdf ja Takeda Pharmaceuticals International AG_WDA_license_June 2022.pdf (edaspidi litsents) – ei ole käsitatavad ravimi tootmise ja vereplasma tootmise tegevuslubadena. Kui hankija sellele kaebaja tähelepanu juhtis, siis soovis kaebaja asendada need litsentsid ühispakkuja TPI tütarettevõtte TMA-le väljastatud tegevuslubadega.
14.Kohus nõustub VAKO-ga, et kaebaja ei saa ühispakkuja tütarettevõttele TMA-le väljastatud tegevuslubadele vastavustingimuste tõendamiseks tugineda, kuna esiteks ei ole TMA konkreetses hankes pakkujaks ega ühispakkujaks ning teiseks ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks hankelepingu täitmiseks alltöövõtjaid soovinud kasutada. Kohus nõustub, et riigihanke alusdokumentidest ei nähtu, et hankija oleks alltöövõtjate kasutamist soovinud välistada. Samuti ei nähtu riigihanke alusdokumentidest, et hankija oleks alltöövõtjatele üldse kontrollitavaid nõudeid esitanud. Küll aga nähtub vähemalt hankepassist, et hankija on pidanud allhankijate väljatoomist hankes vajalikuks2.
15.Praegusel juhul nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et pakkumust esitades ei soovinud kaebaja TMA tegevuslubadele hankes osaledes tugineda. Esiteks kinnitab seda asjaolu, et kaebaja soovis kehtestatud vastavustingimustele vastavust tõendada litsentsiga ning kui selgus, et see ei ole sobilik, alles siis asus üks ühispakkujatest otsima enda kontserni siseselt äriühingut, kellel hankes osalemiseks nõutud tegevusload oleks olemas. Kohus märgib, et kaebaja täiendavate seisukohtade punktis 7 toodud arutlus sõna „kavatsus“ ümber ei ole veenev, kuna kaebajale pidi juba pakkumust esitades olema aru saadav, et tal endal nõutavad tegevusload puuduvad ning vajalik on kasutada alltöövõttu. Seega kui kaebaja oleks reaalselt ehitanud oma pakkumuse üles alltöövõtu kasutamisele, siis pidi ta seda juba pakkumust esitades teadma. Seega tõepoolest, kaebaja ei saanud kavandada alltöövõtja kasutamist, vaid ta oleks olnud kohustatud alltöövõtjat kasutama, kuna tal endal hankelepingu täitmiseks nõutud tegevusload puuduvad.
16.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles osas, et alltöövõtjate väljatoomine hankepassis on kuidagi deklaratiivne ega oma sisulist tähendust. Kui hankija on pidanud vajalikuks allhankijate väljatoomise hankepassis, siis ei ole tegemist deklaratiivse ja sisutühja nõudega, mida kaebaja võiks omal äranägemisel eirata. Hankepassi ehk Euroopa ühise hankedokumendi eesmärk on vähendada avaliku sektori hankijate, võrgustiku sektori hankijate ja ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate halduskoormust ning selle standardvorm tuleb koostada nii, et välditakse suure hulga tõendite või muude menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ja kvalifitseerimise tingimustega seotud dokumentide esitamise vajadust. Samal eesmärgil tuleks standardvormis esitada asjakohane teave üksuste kohta, kelle suutlikkusele ettevõtja toetub, nii et seda teavet saaks kontrollida koos peamist ettevõtjat käsitleva teabega ja samadel tingimustel (rakendusmääruse 2016/7 preambuli punkt 1). Rakendusmääruse 2016/7 lisas 1 toodud juhistes on märgitud, et Euroopa ühtne hankedokument sisaldab ettevõtja ametlikku kinnitust selle kohta, et asjaomased kõrvalejätmise alused ei ole kohaldatavad, asjaomased kvalifitseerimise tingimused on täidetud ning et Euroopa ühtses hankedokumendis esitatakse avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutav asjakohane teave. Ettevõtja, kes osaleb enda nimel ja kes ei toetu kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks teiste üksuste suutlikkusele, peab täitma ühe Euroopa ühtse hankedokumendi. Ettevõtja, kes osaleb enda nimel, kuid toetub teiste üksuste suutlikkusele, peab tagama, et avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija saab tema Euroopa ühtse hankedokumendi koos eraldi Euroopa ühtse hankedokumendiga, kus on esitatud asjakohane teave [...] iga üksuse kohta, kellele ta toetub.
17.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kui hankija on kehtestanud konkreetsed vastavustingimused (ühis)pakkujale, siis vastavustingimuste täitmata jätmisel on võimlik pärast pakkumuse esitamist tugineda kolmanda isiku näitajatele, kes ise pakkujaks ei ole, kuid kes
Vt ka riigihangete registris avaldatud täiendavate selgitustega hankepass 9 (11)
täidaks lepingut alltöövõtjana. Vastavustingimused on oma olemuselt nõuded pakkumusele, st nad peaksid iseloomustama pakkumust, mistõttu teiste isikute (peale pakkuja enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane ning sisuliselt võimalik. Kohus nõustub VAKO, vastustaja ja kolmanda isikuga, et kehtivate riigihanke alusdokumentide kohaselt pidid pakkujal (sh ühispakkujal) olemas olema ravimite tootmise ja vereplasma tootmise tegevusload. Tegemist on üheselt mõistetava tingimusega ning kui hankija oleks pidanud võimalikuks, et tegevusluba võib olla mõnel alltöövõtjal, siis oleks tulnud seda ka vastavustingimustes selliselt kehtestada. Seda hankija aga ei teinud. Kuna tegevusluba on vahetult seotud ettevõtjaga, kellele tegevusluba on väljastatud, siis teisele isikule väljastatud tegevusloale tuginemine ei ole võimalik. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebajaga, et üksnes pakkujale kehtestatud vastavustingimuste täitmisest on võimalik minna mööda seda kaudu, et pärast pakkumuse esitamist hakatakse otsima alltöövõtjana isikut, keda hankemenetluses välja toodud ei ole, ent kellel nõutud load on olemas. See tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise ja hanke läbipaistmatuse.
18.Hankelepingu, sh raamlepingu, saab hankija hankemenetluse tulemusel sõlmida üksnes pakkumuse esitanud pakkujaga. Seejuures võib hankija sõlmida hankelepingu üksnes RHS-is sätestatud korras ja RHS ei näe ette võimalust hankelepingu sõlmimiseks muu isiku kui pakkujaga, sh ei näe seadus ette võimalust, et hankelepingu pooleks oleks pakkuja alltöövõtja (RHS § 8 lg 2). Seega ei saa kaebaja ka vastavustingimuste täitmisel tugineda võimaliku alltöövõtja tegevuslubadele ning asuda väitma, et võimaliku alltöövõtja tegevusload on samastatavad vastavustingimuses nõutud pakkuja tegevusloa nõudega.
19.Vaidlustusmenetluses esitas ühispakkuja TPI TMA volikirja, mille kohaselt TMA andis TPIle volituse osaleda vaidlusaluses riigihankes „oma nimel ja TMA arvel“. Kohus nõustub VAKO otsuses tooduga, mille kohaselt ei muuda see volikiri TMA-d kuidagi esitatud pakkumuse osaliseks. Lisaks nõustub kohus VAKO-ga ka selles, et tegemist on alles vaidlustusmenetluse esitatud tõendiga, millele kaebaja hankemenetluses isegi ei tuginenud. Seega peab kohus tõenäoliseks, et see tõend, mis on dateerimata, on hilisemas menetluses loodud.
20.VAKO otsust ei muuda õigusvastaseks ega too kaasa selle tühistamist asjaolu, et VAKO ei analüüsi selles kaebaja väidet, et ühispakkuja TPI kontsernile on väljastatud PMF sertifikaat. Tegemist ei ole ravimi tootmise või verekomponentide tootmise tegevusloaga (vt ka Euroopa Komisjoni 25.06.2003 direktiiv 2003/63/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) ning kaebaja ei väida seda ka ise. Lisaks märgib kohus, et vaidlust ei ole selles, et sertifikaadile ei ole kaebaja ka hankemenetluses tugineda soovinud.
21.Ka Ravimiameti seisukoht3 ei muuda asjaolu, et hankija kehtestas konkreetsete tegevuslubade nõude vastavustingimusena ning kaebajal sellised tegevusload puuduvad.
22.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hankija otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks on õiguspärane ning aluseid VAKO otsuse ning hankija otsuse tühistamiseks ei esine.
23.Kuna hankija otsus kaebaja ühispakkumuse tagasilükkamiseks on õiguspärane ning kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku suhtes tehtud otsused üksnes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtuvalt, on hankija otsused kolmanda isiku ühispakkumuse edukaks tunnistamiseks ning nende kõrvaldamata jätmiseks õiguspärased ja alused nende otsuste tühistamiseks puuduvad. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
Kaebaja 29.05.2023 esitatud lisa 2 10 (11)
24.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud, korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1) ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2018 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
24.1.Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
24.2.Kolmas isik taotles menetluskulude hüvitamist summas 1356 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulu põhjendatud ning kohtule ei näi, et tegemist oleks ebamõistlike või ebavajalike kuludega. Samuti on ajakulu mõistlik. Kolmanda isiku menetluskulu hüvitamise taotlus tuleb rahuldada ja mõista tema kasuks kaebajalt välja 1356 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.